Arvatakse, et aastaks 2050 leidub ookeanides rohkem plasti kui kalu sest inimkonna nõudlus plastmassi järele aina kasvab. Suur osa plastsaastast meres ei moodusta mitte suuremõõdulised plastpudeleid või pakendid vaid hoopis kuni viie millimeetrise läbimõõduga plastpuru ehk mikroplast. Kuidas mikroplast loodusesse satub? Üheks mikroplasti tekkeallikaks on ookeanides hulpivat vest, mis aja jooksul merevees väiksemateks tükkideks mureneb ja merepõhja vastupidava purukihi moodustab. Samuti eraldub peenikest plastprügi meil igapäevaselt kasutusel olevatest plastist esemetest, pesuvahenditest, kosmeetikat, arvetest, ravimitest ja tekstiilidest. Mikroplasti väiksuse tõttu ei suuda paljud reoveepuhastusfiltrid kõiki plastiosakesi kinni püüda ning sedasi satuvadki vette miljonid väiksed mikroosakesed. Ka suurte üleujutuste ajal, kui kohalikele veepuhastusjaamadele langeb suur koormus, võib mikroplast suunduda koosheitja sademevetega ilma puhastusprotsessi läbimata. Looduslikes veekogudesse. Loodusesse sattunud mikroplast jõuab omakorda mereloomade, lindude ja kalade seedimisteedesse, mis võib põhjustada nende enneaegse hukkumise. Samuti pole kaitstud ka inimesed, kelle toidulauale võib mikroplast jõuda ka joogivee ja mereandide kaudu. Seega, kui ei soovi ka ise mikroplasti sisse süüa, tasub eelistada pigem naturaalsest materjalist riideid, vältida mikroplasti sisaldavaid pesuvahendeid ja kosmeetikat, varbaid, käidelda, korralikult oma jäätmeid ja üldse vähem tarbida ning saastuda.