Rohesäuts. U. Usun, et ükski raadiokuulaja ei tahaks süüa toitu, mille tooraineks on väljasuremisohus liik. Alguseleks taim, loom või kala. Kui väljasuremisohus taimede ja loomade kohta on eestlastel küllaltki hea teadmine siis kalade osas paraku mitte. Värskest konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et lausa 65 protsenti elanikest ostab kala teadma vaata kas liik on ohustatud või mitte. Ning 12 protsenti eirab seda teavet. Väljasuremisohus on pahatihti just populaarsed suured kalaliigid, nagu näiteks tuunikala või tursk. Neid püütakse hoolimata keskkonnakahjust. Nõudlus on suur ning tarbijaid jagub küllaga. Suure valikuga kalaleti ees on keeruline hinnata, milline kala või mereand on ohustatud või heas seisukorras. Liiatigi on kalaturg globaalne. Osa mereande jõuab meieni teiselt poolt maakera ja neist teame palju vähem. Osaliik kõike võib ühes püügipiirkonnas olla heas seisukorras, kuid teises ohustatud. Palju sõltub ka erinevate püügi ja kasvatusviiside keskkonnamõjust. Pealekauba tähendab keskkonnasõbralikkus ka seda, et tarbitav kala oleks puhas. Selles ei oleks ohtlikke saaste ega lisaaineid. Kuidas siis teha valikuid ses niisogasena näivas vees? Esiteks, hea uudis on see, et Eesti vetest püütud kala on enamasti heas seisukorras. Süües Läänemerest püütud räime või kilu, maitsvat ahvenat või lesta, oled keskkonnasõbralik. Hästi käib ka meie siseselt Kalade uim. Siit püütud kalad on heas seisus. Lisaks on need märksa puhtamad kui maailma ookeanidest pärit kala. Teiseks aitab vastutustundlikuma valiku kogu maailma kirjususest hõlpsasti teha kalafoor. See on maailma looduse fondi ja Eestimaa looduse fondi koostöös valminud veebileht kus valgusfoori värvid aitavad kiirelt mõista, millist kalaliiki eelistada, et inimeste, kalade ja veekogude tervis oleks hea. Seega eelista Eesti vetest püütud kala ning võimalusel uuri alati lähemalt kodulehelt kalafoor punkt. Rohesäutsus Tarmo Tüür U U.