Rohesäuts. U. Metsa saab edukalt majandada ka platsi lagedaks tegemata. Kui majandada looduslähedaselt kasvukohale omaste puuliikidega ning raiudes üksikuid puid puude gruppe on tegu püsimetsandusega. Kuigi püsimets ei sobi kõikidele põlismetsaelanikele näiteks kõdupuiduliikidele, sarnaneb see siiski mõneti põlismetsaga. Puud on erineva vanusega. Leidub varjulisemaid, päikselise maid, laike mitmesuguseid puuliike ning säilikpuid. Metsa looduslikust ei riku siin suured kuivenduskraavid, seega väljaveoteed. Valikraiega saab metsast võtta just täpselt sellist puit mitu, nagu parajasti tarvis on. Korraga puidust saadav tulu on mõistagi väiksem kui lageraie puhul. Ent see tulu pole ju ühekordne, vaid pidev. Lisaks on puidutulu vaid üks metsa hüvedest. Säherduste valikulise raie tegemine nõuab mõistagi pisut rohkem teadmist tuttamist kui kõigi puude raie. Ent teisalt ei tarvitse püsimetsaomanik teha rahapaigutusi metsa uuendamisse. Kraavidesse. Mõnegi murega saab tema metsas loodus ise kenasti hakkama. Kama mitmekesine metsa ökosüsteem maandab riske. Mis kultuur puistus kimbud võtavad. Püsimetsandusalast kirjandust, on eesti keeles nii napilt. Seda olulisem on olnud põlvest põlve ja praktikum praktikule edasi antav teadmine. Peagi trükivalgust nägeva püsimetsa teejuhi autorid külastasid paarikümmet säärast metsaomanikku üle Eesti, et nende teadmist ja kogemust koondada. Näiteks Ants, kes on Vormsil 25 aastat valikraiega majandanud, ütles, et see, mida tänapäeval nimetatakse pisi metsanduseks on meie jaoks pigem vana hea traditsiooniline viis metsakasvatus toda. Me peame seda metsa väga väärtuslikuks nii meie jaoks kui kogukonna jaoks ning püüame seda majandada nii, et tus ja ilu ei kaoks. Selline majandamine ei too Antsu sõnul sisse suurt ja kiiret kasumit. Aga kasu on mitmekülgne ja pikaajaline. Rohesäutsus Tarmo Tüür.