Rohesäuts. Selle aasta augustis lõppes edukalt üks Euroopa viimaste aastakümnete suurematest niidu kooslustele keskendunud taastamisprojektidest. Eesti loopealsete taastamise projekti Laiftwalwars ehk elu halvaritele raames taastati viimase viie aastaga 2500 hektarit Lääne-Eestile ja meie saartele omaseid kadakas karjamaid ning loodi kohalikele talunikele tingimused, et nad saaksid neil aladel edaspidi lambaid, veiseid, hobuseid, karjatada. Loopealsed on äärmiselt liigirikkad, niidukooslused ja neile iseloomuliku kõrge elurikkuse säilitamiseks ongi vajalik neid karjatada. Karjatamise puudumisel kooslused võsastuvad ning neile iseloomulik liigirikas ökosüsteem hävib. Selleks taastada võsastunud või metsastunud loopealsete elurikkus ja tagada selle edasine säilimine. Tuleb kinni kasvanud aladelt eemaldada männid, hõrendada kadakaid ning karjatada. Loopealsete on kogu maailmas väga piiratud levikuga, mis teeb nad globaalselt haruldasteks ja seetõttu ka erilist kaitset vajavateks kooslusteks. Kolmandik kogu maailmaloopealsetest paikneb Eestis ning lisaks meile leidub neid Rootsi suurtel saartel, Ölandil ja Gotlandil. Projekti elu halvaritele raames taastati loopealseid 25. Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa ja Pärnumaapiirkonnas. Projektis lõi kaasa ligi 700 inimest taastamistööde läbiviijad, loomakasvatajad ja eramaadel asuvad loopealsete omanikud, kelle kõigi panus aitas kaasa sellele, et on hoitud Eesti loopealsete elulikus ja taastatud meie saarte ja Lääne-Eestit traditsiooniline maastikupilt. Taastamisprojekti käigus läbiviidud uuringu põhjal selgus, et suur osa inimestest seostubki Eesti saarte eripära just nimelt kadakast karjamaadega. Projektis osalejad said aga innustust, sellest taastatakse neile lapsepõlvest tuttavaid vaateid ning et lammaste ja veiste abiga naaseb maastikesse elu. Samuti selgus, et inimesed tunnevad rõõmu loopealsete karjatamisest saadavast lisandväärtusest, loodussõbralikult toodetud lihast, villast ja teistest toodetest. Nii aitavad taastatud loopealsed kaasa nii liigirikkuse säilimisele kui ka pakuvad kohalikele elanikele võimalust teenida elatist oma toodangu müügist. Eesti saartele on tänu pärandkoosluste taastamisele hooldamisele viimastel aastatel lisandunud tuhandeid lambaid ja sadu veiseid ning edeneb väikeettevõtlus, mis keskendub pärandkoosluste toodetud kohaliku toidu väärindamisele. Eesti loopealsete taastamise projekt ELU Alvaritele pälvis 2018. aastal ka Euroopa parima looduskaitseprojekti tiitli just tänu oma suurele positiivsele mõjule kohaliku elu edendamisel. Näidata seda, kuidas looduskaitse ja Eesti maaelu 11 edukalt täiendavad. Rohkemgi veel. Keskkonnakriisi ajastul ongi looduskaitse ja oskus loodussõbralikult maastikke majandada kujunemas aina olulisemaks maaeluvaldkonnaks.