Rohesäuts. U. Mereuurimisel ja kaitsel on üha levinum ökosüsteemipõhine lähenemine. Üldjoontes tähendab see terviklikku käsitlust. Lust mereruumist merekeskkonda uurides ei keskenduda pelgalt ühele liigile. Püütakse haarata liigi kokkupuutepunkte teiste liikide kui inimesega. Hästi ilmestab seda angerjas. Angerjas on väga ohustatud liik, et kuidas teda kaitsta. Ja uurides angerja elutsüklit, tekib kohe ka küsimus, kus ja kuna teda kaitsta. Euroopas elav angerja elu saab ju alguse teispool Atlandi ookeani asuvas Sargasso meres. Seal kooruvad pajulehte meenutad läbipaistvad eelvastsed mis hoovuste abil asuvad umbes 6000 kilomeetri pikkusele ning teinekord aastaid vältava rännakul euroga basse. Nüüd on nad saanud klaasangerjateks. Klaasangerjas on hinnatud Biskaia lahe kaluritele. Edasi liiguvad klaasangerjad jõe suudmesse, kus osa jääb rannikumerre ja osa siirdub mageveekogudesse. Neis hakkab angerja kolmas elufaas kollase angerjaperiood. Eestis kestab see näiteks üle 10 aasta. Sellele järgneb viimane hõbeangerjaperiood. Rändeealine angerjas võtab nüüd ette tuhandeid kilomeetreid pika rände tagasi Sargasso merre kudema. Sinna jõuab neid paraku üha vähem sest teel ootavad angerjaid tammid, hüdroelektrijaamad ja kalurid. Pärast kudemist angerjas hukkub. Angerja populatsiooni tuleb tugevdada, lähtudes tervikpildist. Vaadates kasvõi angerja kokkupuutepunkte inimesega, näeme suurt keerukust. Näiteks klaasangerjapüük seal Biskaia lahes mõjutab negatiivselt kollase angerja arvukust rannikumeres. Samas on osa seal püütud klaasangerjat just need, mis asustatakse meil Võrtsjärve, kus need rändeealiseks saavad kasvada. Oluline mõju. Ta on angerjal, aga kliimakriisi põhjustatud üleüldine muutus mere ruumis. Seega, kui angerja populatsiooni olukorra parandamiseks ainult ühele tegurile keskenduda, ei pruugi me seda liiki päästa. Tarvis on kõikehaaravat lähenemist ja terviklikku vaadet pere keskkonna kasutamisele. Rohesäutsus Tarmo Tüür.