Rohesäuts. U. Kui peaksime aasta lõpus valima 2019. aasta sõna, siis üks kandidaati oleks kindlasti kliima neutraalsus. Sõna, mida aasta eest eestikeelses meediaruumis veel vaevalt üldse kõlas, on praeguseks saanud juba igapäevaseks. Mis see siis on? Kliimaneutraalsus on seisund, kus üks riik või mingi muu piirkond ei paiskab õhku vähem ega rohkem kasvuhoonegaase, kui sealne ökosüsteem parasjagu siduda jõuab. Seega tuleb kasvuhoonegaaside summaks enam-vähem ümmargune. Nullmaaga on juhtunud teatavasti see, et inimeste kaevandamine, tootmine, osutamine, tarbimine sai sisse nii võimsa hoo et seda näib võimatu peatada. Tuues võrdluseks toitumise. Siis oleme inimkonnana juba aastakümneid liigsöömisse kaldunud avastanud üha uusi suhkruseid ja rasvast nõretavaid toite, mis on vastupandamatult kutsumas üha sagedamini ja suuremaid koguseid ahmima. Ja ega esimesed ülekilod ju veel suuri probleeme põhjustada. Nii jõuamegi otsekui märkamatult juba tõsiste ülekaalust põhjustatud terviseprobleemideni. Oleme jõudnud seisu, kus kliima neutraalsus ega pole enam kas-küsimust. Ehk küsimus pole, kas saavutame kliima neutraalsuse, vaid kuidas, milliste vahenditega ja kui ruttu me selle saavutada suudame. Kui ruttu eestina kujutud euroopana ning seejärel kogu maailm ana käivitunud on, arutelud, koostatakse plaane ja analüüse. Ees seisavad suured muutused. Tarvis on mõelda, kuidas võimalikult nutikalt talitada millest peame loobuma, aga mida sellest võita on? Kliima neutraalsuse osana tuleb mõistagi vabaneda prügist jõuda majandus mudelini, kus jäätmeid ei teki kus kõik materjalid on ringluses. Esimese panuse selleks saad anda juba sel laupäeval peetaval maailmakoristuspäeval. Aita prügi loodusest ära ning suuna hoopis ringlusse. Rohesäutsus Tarmo Tüür.