Lindude rändeaeg on teadagi käes aga kas teadsid, et ka mitmed nahkhiireliigid rändavad talveks Eestist kaugele ületades selleks meresid? Juba neljal sügisel oleme Eestimaa looduse fondis uurinud nende rännet mere kohal. Ränne toimub nii kevadel kui sügisel öösiti kuna nahkhiired on ööloomad. Nad võivad rännata pikki vahemaid. Pikim kindlaks tehtud hõbe-nahkhiireränne Eestist on näiteks üle 1400 kilomeetri Austriasse. Parginahkhiir on meilt rännanud veelgi kaugemale Hollandisse, Rotterdami kui linnulennult on 1530 kilomeetrit. Rännatakse üldjuhul üksikult rändesalk, kui nahkhiired ei moodusta. Uurimiseks saab kasutada mere boile paigaldatud automaat salvestajat, mis registreerib nahkhiirte ultrahelikajalokatsiooni kui nad mööda lendavad või toitumas käivad mille tulemusena on võimalik määrata rände aktiivsus. Liigiti. Nahkhiirte uurimine merel on hea näide, kuidas teadus aitab meil ühiskonnas leida mõistlikke lahendusi ja tasakaalupunkte inimese, looduse ja majanduse vahel. Kui teame, kus nahkhiired liiguvad ja millist ilma tuult ja temperatuuri rändamiseks eelistavad on võimalik meretuulikut planeerida suuremalt rändeteelt kõrvale. Või kui see ei õnnestu, panna tuulikud seisma nahkhiirtele kõige ohtlikum omal ajal teatud tuulekiiruse juures teatud öötundidel.