Ahoi kõigile, kelle süda mere poole hoiab. Peresaare ahoi läheb riigiettevõtte Tallinna sadam eest kastel. Täna seisan veel laisalt loksuva mere kaldal Prangli saarel. Õhtune päike aga öine kumme, mida juba ka siin näinud olen, sillerdavad hõbedased merel nii huvitavalt meri, naljakalt on kilu, nägu. Prangli kaluripaadid, traalid on sadamas ootamas varahommikus kalale minekut. Tuul, see merealaline kaaslane kipub mikrofoni ja meie jutu vägisi segama. Merisaade ahoi on täna ranglis. See on üsna väike, vaevalt kuus ruutkilomeetrit asub Muuga lahe aastal, seal kõrval on veel üks väike Äksi Aksi saar ja kohe põhja poole üle mere paistab Keri tuletorn. Kõik tuttavad kohad, vaat eesti kooliõpilasele juba maakaardi pealt. Oleme siin Prangli sadamas Prangli vanem Lembit Tammsaar ega Prangli elanikke kuigi palju vist pole lehti vähemaks jääma, kogu aeg. Praegust on kohalikele, kes on aastaringselt 130, võib-olla mõni inimene üles selle ringis, kui nüüd asjad ei parane, ega siis inimene ei taha ju ka elada sellisel saarel, kus on väga rasked need elutingimused kõik vaatavad, tahaks natukene kergemalt läbi ja see oli vanal hallil ajal, kui gold igal pool raskustega harjunud praeguste päevade inimeste panema. Igasugused tingimused on sellised, nagu on ka mandril saare peal, et see paneb selle elanike arvuga saare peal paika ja elu üldiselt. Pesbranglil praegu on kolm küla, Ühistu kool, kauplus, elektrijaam on nii palju, kui mina tean, siis mõned mälestusmärgid. Ja muidugi sadam, mõne meremärgid, ka. Sügis. Veeteede amet sai nii palju raha, et sai mõlemad meremärgid nii loode-kagu pool otsas sai need meremärgid päikesepatareidega tööle, nad annavad laevadele ikka jälle tulemusi, kui pimedas sõitu on. Muidugi on ka Kernase sadama muuli kivi peal üks väike majakas, nagu teile öeldakse, aga see on nüüd juba mõni aasta kustunud. Vanasti töötas ta ratseteleni ballooni pealt ja peale seda, kui see balloonide vedu ära ja siis on ta olnud kustunud ja muidugi kuluks teda ka uuendada, mingisugune kaabel selline, mis seal muuli sees pool kannatajaks olla vee sees. Sellest me oleme ka veeteede ametiga rääkinud ja nad on lubanud materjaliga aidata või ise ise asja korda teeme, et võib ka sellelegi vilkuma saada. See oleks muidugi meie külalistele ja malegi oluline, aga sadamise vana sadam ja eesti ajal ehitati sinna selline kaitsemuul mis praegu muidugi hoiab seda lainet ärani sügistormidega kui ka talve suur. Kevadeti on tegemist sealt välja pääseda, mujal ümberringi on vesi lahti, aga sealt ikka välja ei pääse, aga vähemalt ta ikkagi hästi vaikne koht ja, ja praegust, kes ikkagi külalised jahtidega sinna tulevad, nendel on seal päris hea olla, on ikkagi laine, sinna sisse ei pääse, aga ta ei ole muidugi külalissadam, ta ainult Kalasadam traalide jaoks kohad on ja postipaadi tankeri ja kalaveopaadi jaoks jahtidel tuleb ennast ikkagi kinni traali külge või mõne teise paadi külge sinna. Vaat see kontakti ka ega ei saagi, sest kai pikkus ei jätku. Aga paistab, et päris meeliskoht on. Jah, ta on ikka liikumas päris palju. Tuletõrje. Te ise olete range mees? Jah, sedasi sündinud muidugi Prangli elanikud. Praktiliselt sündinud Tallinnas passi järgi on ikkagi loest Tallinnas sündinud sünnikoht Tallinn. Aga see on ainult sünnitusmaja, nagu tuuakse ikkagi kremlisse tagasi, nii olen mina ka Tallinnas sündinud, aga aga ikkagi Prangli inimene. Vanasti, kui Tallinnasse mindud, et sülitati koha peal, siis oli passis ikka Prangli. Aga muidu ja isa poolt, nii palju kui mina põlvkondades tean, olen rongile. Kuidas ranglis on, kui kool lõpetatud, see on üheksaklassiline kool, siis minnakse suurele maale kooli edasi ja kas siis planglisse tagasi tullaksegi. Jälle tuleme selle asja juurde tagasi, see olme ja infrastruktuuri küsimus, kui ikka ei ole tingimusega, siis ei tule tagasi. Kes lähevad välja õppima, õpivad oma kooli ära või läheb mõni niisamagi, ilma, et ta läheks edasi õppima, ta jääbki mandrile ja tagasi ei kipu enam kuidagi tule. Ja niimoodi see elanikkond väheneb. Sõja rajal läks muidugi palju inimesi, oli ligi 600 inimest saarel, pooled läksid ära sümpaatidega välismaale, kui see sõda peale tuli, siin ju venelane. Aga peale sõda on sellest veel pooled ära vähenenud, see elanike arv. Kui me oma infrastruktuuri paremaks ei saa, siis meil kaubelo ära saarel ja elanikelt saar, see pole saar, see on nagu ilma meeskonnad, laev mere peale hulkuma jäänud. Laev. Prangli põhiline toiduandja on siiamaani ja sajandeid olnud ikkagi meri. Kas nüüd ta enam ei taha anda leiba? Jah, eks parema kalaga on küll kitsas käes, aga ei ole enam lesta, angerjat siin, võib-olla mõni läheb, liigub ringi, aga eks kilu ja räimepüük käib ikkagi edasi. Praegu ka veel niikaua kui need vanad paadid vastu veel peavad. Kolhoosilt jäi ju päris vanavaatide selline, just see viimane lõpp jäi järgi, nii et just sattus kehv aeg neid ikka vahetevahel vahetati ja, aga just sattus nii, et planglile jäid need kõige vanemad ja neid ikka püütakse hinges hoida, nendega ikka tehakse tööd ja Prangli mehed on tublid kalamehed on ikkagi nendega hakkama saanud. Üks uus paat osteti küll eelmine aasta laenurahadega, aga seda pole kerge maksta tagasi selle kalapüügiga, mis on selle hinnaga, ei konkureerisin raha ikka sisse, palju ei tule. Sadam siin ja paadid ja muu, mis siin sadama juurde kuulub, need tulid muidugi kolhoosist üle kolhoosi vara oli rahva vara, nagu öeldud ja niimoodi. Eks need kalurid on võib-olla palju rohkem tööd teinud. Et nüüd selliseid paadijäätmeid pidid parandama ja ta sadamat sellisel kujul, kuigi sadamat on päris palju ka tehtud, on süvendatud ja kaisid ehitati vahepeal. Mina usun küll, et Prangli kalur on tunduvalt rohkem vaeva näinud, oleks pidanud saama parema paasi omale mälestuseks sellest kolhoosist, aga kuidas kellelegi? Vaata, kuidas kellelegi seda määratud oli, nii ka nüüd on. Ja sadamani ühistu sadam ta ongi nii-öelda erasadam, siiski eks ta niimoodi on siin rannikul igal pool, et need endised kolhoosisadamad on ühistute sadamad ja ja on ka suur, Miiduranna sadam täna seal on põhimõtteliselt Viimsi vallas võib öelda, et Naissaare sadam on ilmselt ainukene, mis on, on siis kas vallasadam või ma ei teagi täpselt, kuidas tema staatus praegustan. Kas saareelanikud noorenevad? Isegi raskem momendil öelda, aga riski rõõmustav on, et ikkagi nii palju kohapeal noori peresid on, et lapsi on ikka koolis ja, ja ikka tuleb tasapisi lisa ka, nii et peaaegu püsib ikka veel sama ei ole nagu piirisaarel on. Et on ainult vanem kontingent ja nooremaid inimesi ei tule juurde, ei sünni selles suhtes rõõmustada. Kui palju lapsi sellesse kooli läks? 20 last. Pranglis on see koolimaja ju niisugune, et mitmed klassid õpivad koos lapsi suhteliselt vähe. See on nii nagu kevade koolimajas kunagi oli mitu klassi õpisku. Jah, eks ta on kogu aeg niimoodi olnud, kaks ja kolm klassi on ühes klassiruumis koos ja olete ise ka nii õppinud, ikka saan õppideni. Eks see mõnes mõttes on hea, et või on kolm klassi koos kõrvaga kuuled seal, mis vanemas klassis räägitakse. Jah, Aare on suurem selles mõttes teine asi, et vähem pinnitakse, aga eks ta koolilapsele läks muidugi parem kui teda rohkem pinnitakse, õpib paremini, vahel on niiviisi, et oli ka juhuseid, klassi seal ühtegi õpilast, aastakäik selline, teinekord oli üks või kaks, nii et noh, ühe või kahe lapse jaoks eraldi klassiruumi loomulikult keegi ei pea ja ei oska öelda, ei olnud Vigalt sel ajal, kui mina seal koolis käisin, siis oli see päris tore aeg. Lõpetame võib-olla jutu kultuuriteemadel, teil on siin oma raamatukogu ja on rahvamaja, mis saare oma inimeste poolt kunagi ehitatud ja vist isegi saare mändidest saarel rasvaga. Ja mure on trusti ehitatud suur maja, mille ruumides on siis kõik needsamad raamatukogu, punk ja side ja, ja on seal ka veel seal, meil praegust kultuurimaja juhataja, tuntud inimene on meil praegu Priit Kuusk, kes juhib seda kultuuri, tema elukoht on nagu veel ka sealsamas majas ja tõepoolest selle maja materjalid on võetud Prangli metsast ja saetud koha peal materjaliksmajaks ehitatud täielikult kohalik maja kohaliku tööga ja kohaliku materjaliga vajab siin ka muidugi katuse vahetamist, katuseni eterniitkatus ei tohi pealegi minna, plaadid kohe hakkavad pudenema, nagu peale lähed ja need on Viimsi vallas võetud, see asi päris tõsiselt ülesse. Ilmselt lähiajal see katuse vahetamine ei ole võimalik. Muidugi, kui rääkida ikkagi sellest infrastruktuurist, siis tänu nüüd saarte instituudi algatusele saarte instituudi juht on proua Maret Pank, on üks äärmiselt tore inimene, kes on tõesti südamega kõikide Eesti saarte küljes kinni ja püüab kõike aidata kõigil võimalikul moel. Ja on nüüd loodud Eesti saarte riiklik programm, arenguprogramm, millega püütakse saarte infrastuur tuuri viia sellele tasemele, et see tõesti vastaks nõuetele. Programmi projektijuht on Lauri Einer ka väga tulihingeline saate olude parandaja ja sedamoodi on nüüd võimalikuks saanud, et see aasta eraldati ja eraldatakse veel aasta lõpuni, kuigi see on üks neljandik sellest, mis residki riigil ei ole koraani palju, ilmselt et nüüd need kõike vajadusi rahuldada kohe, aga see neljandik on see. Me saame ilmselt oma uue postipaadimakstud, kuigi vald kannab muidugi sealt oma osa ja siis on ka meil elektri uuendamiseks juba raha eraldatud. See on ka mitme aastajärgus. Kui selle programmi saame ühele poole, siis on meil elekter korras. Ja järgmiseks aastaks on ka taotlus sees. Sadama lõuna pool on üks väga hea koht, kus võiks olla selline just külalissadam ja muidugi postipaat peaks ilmtingimata sealtkaudu käima, sest see on praktiliselt poole lühem tee kui nüüd kelmuse sadamast poolsaart käia mandrile, sealt oleks põhimõtteliselt võimalik kulu ja sama ajaga panna kaks korda päevas käima selle asemel kuidagi jääb üks kord päevas teiselt poolt saart ja see annaks meile juba päris head võimalused. Uus, mis ei lase igast otsast vett läbi, inimestel oleks mugavam. Üks asi on see ja teine asi, kui ta saab hommikul mandrilt tulla ja õhtul tagasi, noh, seda saab ka praegust, aga, aga siin sel juhul on ka võimalik niimoodi, et saab mandrilt tulla saarele hommikul ja õhtul tagasi. Paranevad mitmed, isegi on võimalik sel juhul ka, kas algul suveperioodil võib-olla kuidas liiklus on, kuidas jääolud on ja mereolud, et et võimalik komandörile tööl käia inimesi kui saab selle liikluse asja niimoodi korda ja vastas sadama ka leppneeme pool niimoodi, et inimesed saavad oma väikseid paate kuskile panna, kui nad nüüd hakkavad juba juurde muretsema süsiniku mõningaid tekkinud ja siis oleks ka võimalik, võivad inimesed oma paatidega teda lühikest maad, aga kuna lepp minu meelest pole ka kohta, kuhu paati panna, siis muidugi see on kõik praegused raske ja side nüüd ikkagi on töötanud kuidagimoodi inimesed on, mitmed seal küla otsustaski, on ilma telefonideta, kellel oleks hädasti telefoni vaja, aga praeguste telefonide asi on ka, ta on Raplal ja küll on Harju all ja täpselt ei teata kustpoolt, seda raha peaks saama, et seal need kaablid 500 majadesse sisse ja see on kuidagi niisugune lahtine, selle tõttu inimesed on pidanud nagu kannatama, peavad ootama ja ootama, et millal siis ükskord saab natuke optimist ja muidu ei saakski seda tööd teha, et peab lihtsalt täiesti lootuses edasi elama ja üritama, et ikka asi läheb. Pole küll ta ikka sealt lähedalt aitäh teile jutu eest teie kaudu Prangli rahvale ikka seda optimismi ja kaluri jonni, mis on neid hoidnud siin saare peal kinni juba sajandeid ja ma usun, et hoiab ka edaspidi. Ja siis kõik need teie plaanid lähevad ka täide. Saar hakkab elama seda mõnusat, rahulikku, aga samal ajal optimistliku elu on tõesti toredad. Nonii peaks ikka minema oma saarerahvas ikka saarele tagasi tule peale, leiaks oma päris kodu ikka siin oma saare peal, kus ta on sündinud tegelikult ja kus on ikka tema hing. Paadisadamast ehk õieti Prangli sadamast tulin nüüd ma ehk Prangli saare sissepoole. Ja siin ees kõik igal pool vanad tuttavad. Kalur Nikolai Lembinen. Merel käite nüüd. Ei käi pensionipõlve ja juba kaks aastat ja eks ma siin Vergul vahest käin, aga kala on vähe. Tänavu suve kalavaene ei ole, vennast ei ole lesta, mingisugust kala suurt, noh, kui seal ühe kaks saad, paari päevaga saad ikka prae kahele kolmele inimesele kätte ahvena prae tööstusliku kalapüügikamina ei tegelenud. Aga kas see saarel on praegu olemas, kunagi oli, millest Prangli elanik elab? Eks pensionärid elavad veel seal, on Eesti ja siis kodust oma maalapi pealt, see on ka tänavu kõik nii vilets. Kevad oli nii tõsine. Garclemad kujusid, kartulisaak on täitsa vilets ja eks kalurid olid ka nüüd puhkusel, kaua aega ja remonti tegid ja siis nüüd on käinetega nendel ka liigonnad püüda ta ei saa, sest ei ole kalaturgu lugu või ei ole, karra meres ei kanna, on aga turgu, Wisteria ja kalapidi olema ka nisukene väiksemat sorti kala, et need järjestus ka seda, seda ei taha. Suvel on siin imeilus ja Prangli maja on ju tunduvalt väiksem kui suurel maal, ta on niisugune madalam ja maadligi. Rohkem suvel on siin ilus, on ilus, olin, käib turisti siit eriti, nüüd on viimasel ajal see suvi nii ilus, et ei najalt tulle vihmaga. Perassis läks ilm ilusaks ja siiamaani. Ega siia maju eriti palju juurde ei ole ehitatud, ma seal suure tee peal käisin, siis seal mõni küll on päris uhke maja juba nagu Pranglil pole kunagi ehitatud. Sedasi remondivad vanu ja no seal on see uus, mis sai koole valla poolt. Minagi seal vaatasin, osa vundamendi valasin ja siis siis tuli Räpinast brigaad teda lähiselle maja üles on ilus maja, mitu küla siin on, son kellase kelner lännu otsa ja siis Idavad seal külakirik on siis lääneosa tiricon, lääneosa tollesse, kõige pere, muidu on kõik siin ja suvel oli palju pered, lapselapsed, suvitamasin, aga nüüd kõik läksid ära. Kahekesi Ale. Poisid käivad ikka ennast siin käivad külastamas, küll siin igavaks ei jää. Prangli sadam on ka natukene korda tehtud ja juba natuke teist nägu võtab ja. Jah, elu ikka tasapisi läheb. Low pastab minema ja alati ja see postipaadisild valati täis betooni ja see on üks heategu, pisut tasapisi uusi paate ja, ja üks on ostetud juba. Ja see on täiesti loomulik Pranglil. Kaluri elu ei saa iialgi ära kaduda, sest meri on ümberringi ja Prangli elanikule on meri seda peatoidust andnud kogu aeg. On seda küll kui suitsetate ja nüüd paistab see ühistu esimees ikka otsib turgu ja eks ta siis lahendust. Suitsukala ja kõik muu, see on ju väga maitsev, eks peaks ka minema. Suitsukala siin, kui need turistid territi, soomlased, nendel hästi maitseks, mina olen sinna mõne korra ka, olen kogunud paarkümmend ahvenast seal teinud suitsu omale, ka maitseb tahatist, kui kostitada ka soomlasi, külalisi eriti mind huvitab, noh, ma ise Kaingerlale siis saab puhuda Soomegeerisi Soomexi. Küll. Kaugeneb. No. Tore mees ja. Mees. Oi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.