Üha enam on laienenud elurajoonid piirkondadesse, mis olnud varemalt metsloomade koduks. Sestap pole imestada, kui vahel kodu lähedal või ka kaugemal metsas mõnd ulukit kohtate, kelle puhul pole päris kindlad, kuidas peaksite käituma, kas teda kartma või mitte. Kuna praegu käiakse ka palju metsas seenel, soovitab keskkonnaagentuur mõned käitumisjuhised taas meelde tuletada. Esiteks tuleb meeles pidada, et toitu või jäätmeid metsa või hoovile ei tasu jätta et mitte harjutada metsloomi ise kattuva toidulauaga. Kui näed hunti või karu, kes sind ei märka, siis naudi olukorda. Selline võimalus tekib vähestel. Kui hunt või karusid märkab, kuid ei lahku või läheneb, siis taandu ära, keera loomale selga, ole ettevaatlik ja jälgi looma käitumist. Kõnele valjult ja rahulikult, kui ta ära karju. Ära mingil juhul jälita looma isegi armsaid karupoegi, kelle ema võib lähedal olla. Väldi igasuguseid agressiivsuse märke, järske liigutusi, jää rahulikuks, kui hunt peaks sinul tuvastamata koera metsas ründama tee võimalikult valju häält, et enda lähedalolekust märku anda. Ebatavaliselt julge hundi või karuga kohtumisest tuleb kindlasti teavitada vastavaid ameteid. Kui hunt või karu tõesti sind ründab ning sul puudub võimalus varjuda või end aktiivselt kaitsta siis, kui põlvili maha kägarasse niinimetatud looteasendisse. Võimalusel tõmba pähe kapuuts, hoia nägu vastu maad, küünarnukid kaitsmas kaela kahelt poolt käelabad kuklal. Nii on eluliselt olulised punktid kaitstud. Karu puhul tasub teeselda surnut, sest ta ei näe lamavas inimeses enam ohtu ja lahkub. Reeglina ei tasu metsas viibides karta ei karu, hunti, ilvest, šaakalit ega teisi ulukeid. Metsloomad pelgavad inimest ja hoiduvad kohtumisest instinktiivselt ise. Hoopis suuremat ohtu võivad endast kujutada inimesega metsas kaasas olevad või omapäi hulkuvad koerad.