Rohesäuts. U. Taimeliigid, mida inimene tundma õpib, saavad botaanikute kokkuleppe kohaselt endale kõigepealt ladinakeelse kirjelduse ja nime. See on taime teaduslik nimi. Praeguseks on nime saanud umbes 300000 taimeliiki kogu maailmas. Kaasajal leitakse uusi liike harvem ja enamasti raskesti ligipääsetavates piirkondades. Tänapäeva arenenud teadus võimaldab elu uurida molekulaarsel tasandil ja taimeliike määratakse lisaks välistele tunnustele ka DNA analüüsi põhjal. Aga kust on pärit eestikeelsed nimed? Paljud praegugi kasutusel olevad taimede nimed on alguse saanud rahvakeelsetest näiteks hiirekõrv, kullerkupp, tõrvalill, ussikeel kuusk, maasikas ja teised. Sadakond aastat tagasi loodi eestikeelsete taimenimede ja botaanika terminoloogia komisjon. See tegutseb siiani ja nende töö tulemus on näha eestikeelsete taimenimede andmebaasis. Taimenimed, punkt Uudee punkt. Eestis on küll umbes 1500 pärismaist taimeliiki, kuid eestikeelse nime on saanud juba umbes 17000 liiki taimi. Sageli viitab taime nimi kuidagi taime välimusele näiteks suure õiene kellukas kollane kuldtäht, laialehine hundinui või haruline koerahammas või hoopis taime kodumaale jaapani liilia, Austraalia kaelakeepuu aga võib-olla hoopis tarvitamisele, näiteks nagu harilik silmarohi ja magustav imemari. Samuti võib nimi anda infot taime omaduste kohta nagu kibe piimalill hapuoblikast kleepuv imelil uimastav varesputk, savanni hiirelõksu puu ja nii edasi. Taimede nende nimede maailm on väga huvitav, kui sellesse põhjalikumalt süveneda.