Ahoi kõigile jälle on meresaade teie kuuldel. Täna tutvume kaubalaevameeste eluga ja sisse juhatab jutud TransEstonia laevakell. Meresaade on täna kaubalaeval esimest korda kaubalaevaga merel, see on siis TransEstonia Läänemere lõunaotsas, seega ma ei eksi vist. Liigume lõuna poole. Oleme Kotsandist mööduma, juttu ajame selle laeva TransEstonia kaptenisillal ja kapteniga, Uno Välbe, Te olete laevu üsna kaua nüüd kavandanud juhtinud ja kui kaua siis mina ei ole nii, nii kaua, Stad, see la enne mind olid siin kõvemad Need oli Aavo Piht ja härra Erik Moik. Mina olen siin, on 92.-st aastast, aga selle laeva tõid Soomest Moiti. See laeva on sellepärast huvitav, et ta on üks esimesel ajal kus heisati sinimustvalge lipp. Huvitavam veel sellest, et esimesed heisata lipp, aga laevaregistrisse läks number kolme all, sellest esimesena vabandati suurel tellale teine Georg Ots, kolmandal TransEstonia, mina sõidan seal laevas ja laev on muidugi vanad on leida 1902. aastal, mis selle nimi oligi? Alguses oli, toona oli seal. Aga kui ta Eestisse tuli, kohe uus nimi on nüüd võib-olla on just nimelt fantakski sellest, et nagu riik oleks Eeess laevanimena, see nagu seal pärast Estoniat ei ole enam soovitatav, peab igasugustest õrnad naisenimed ja mered ja muud asjad tulevad. Tarmo meri on üsna rahulik, paistab olevat, kuigi sügisene ja ega väikese laevaga muidugi sellel merel praegu olla ei tahaks. Laine on ka oma meeter või stan poolteist kõrgerist ja praegu tuul on tugev, tuul viis testidest meetode taga. Meid päästab praegu see, et me elame taganttuulega ja taganttuulega, tavaliselt laevad ei anna tunda, kõikumine mahe, sujuv ja ei ole löökega. Raputa oleks, toovad Estonian Airiga taganttuulega, oleks midagi juhtunud. Aga vastutuulega minnes on laeval hoopis teine tunne. Nagu raputada, kampsik, tekivad igasugused löögid ja see mõjub halvasti, tekib vibratsioon. Ja tavaliselt, kes esimest korda merd sõidavad, siis näiteks taganttuulega minnes inimesed ei kaebad seal, merehaiged tunnevad märg, aga vastutuulega alati on nagu enesetunne halvem, isegi vanade sõitsid meremeestele, siis tunnevad, aga täna sõidame, ilus päikesepaisteline ilm ja taganttuulega kiirus on hea. Homme loodame jõuda Taanimaale, teie olete justkui liinil, nael hakati Muugalt peale, selles ongi, et me peame rangelt krahviks liikuma Muugalt ja hakkan peale. Hommikul kell seitse oleme Helsingis õhtu kella 90 aegu väljume Helsingist. Eestlaste hommikul peame oleme juba Taani sadamasse Houses. Sealt väljume õhtul dolla Kopenhaagenis hommikul Kopenhaagenist ja me kuskil pärast lõunat seal kolm, neli välja minna, et jõuda jälle neljapäeva hommikuks Tallinnasse ja sajandini kogu tsükkel rutiinselt iga kord. Sellesse noorreisilaevadel ongi põhiline probleem selles, et näiteks kui halb ilm on või udutorm, et ei saa niisugust asja endale lubada oodata või muidugi võrreldes nagu merd ja laeva, siis TransEstonia Survala, Läänemeri talle takistuseks ei peaks olema, kui ta on täiskaubaga plastist laev. Tühja laevaga muidugi palastes sõites, siis on raske. Aga tavaliselt me oleme siiamaani püsinud, alati on jõudnud selle renditeha Niina benetena kindlaks ajaks ei ole olnud, kui palju võtab TransEstonia kaupa peale? On laasilt, oleme võimelised võtma 4000 tonni ümber võsaga, meil kunagi nii palju kaalub, kaupa ei tule, põhiliselt on meil joosta järv, last on treilerit, autot, siis on konteinerid ütelda 1000 1005 tonni on ainult propaganda aasta ma muidugi me oleme võimelised. Ja kui vaadata, siis kogu tekk on ja siseruumid tornid ja kaupa täis. Taev on täielikult ära kasutatud. Ise merd sõitnud olete? 63. aastal lõpetasin vere kooli Tallinna merekooli ja siiamaani alles, vaid siin tuleb oma 33 aasta pärast merekooli merd on sõidetud tugevas. Põhiliselt olen kogu aeg töötanud Eesti merelaantes ja sõitnud olen nendes kohtades, mida külastavad Eesti merelaevanduse laevad. Aafrika oli Vahemeri siis põhjamerede läbitud, kuni tedeksin ja muidugi Lääne-Euroopa ja Skandinaavia riigid. Praegu on tunda ka. Laev kõigub ja meremees ei seisa laeva peal kunagi, nii et jalad koos oleks jalad harkis. Vanad meremeeste jutud kõnelevad nii, et kui meremees laevalt maale tuleb, siis maal ta kõndida õieti ei oska, ikka jalad harkis olema, et kindlamini kas aluse või siis maa peal seista kasse, meretunne ja ka maa peal, siis no ei tea, minu kohta on öeldud ka, et ma maal soodsates liiguvad. Võib-olla, eks Adam kõrval ta ise ei pane küll midagi tähele, et kui on pärast tugevat tormi, siis nagu tunnet, et kõik ja veel, mis imelik tunne siis nagu meeldib mingi asi, seisa laua peal. Kui maale tuled, siis vahel vaadata, kuidas seda baasi ei tohigi, Panoloogele, ta peaks ümber kukkuma, saadatutsiini miski liigub. Niisugused huvid võivad jääda hulgaga merele, aga muidu ega eriti ei tulekaaslased, mis merel ega maal automaatselt lülitab ümber. Missugused on navigatsiooniseadmed tänapäeval vist laevadel on need üsna hea ja meil Rans Estonial ei saa nuriseda, siin on juba üldised rahvuslased, nõuded peavad olema senisesse klassilaeval täitmisel nõutud veerand kilokompass, magnetkompass, blokaatorid, ja peale selle on meil peale pandud nagu see uusima kompuutertehnika. On olemas elektroonilised kaardid. Et kui näiteks elektroonilise kaadrid vaata, seal on ekraani peal, on pilt selle mereosas, kus laev sõidab. Panin ta lihtsalt seletada, et see oleks nii nagu sõita on väga lihtne, et väikelapsed ikka sõita, sellepärast et selle pildi peal on kohe näha, kus asub laev. Noolega näitab, minu arust sõidab iga praegu esuslase poiss taipab, et seal nii väga lihtne asi mul oli, kunagi oli poiss laevas komisjonilt kadunud, nendesse nendesse samamoodi. Suvel on väga lihtne sõita, aga kui tuleb sügistormid udud ja siis on tihti, et tuleb pidevalt sillas olla ja kogu aeg pingutada kogu meeskonnaga, et teha, haudub merre sõita. Kas on nii ka olnud, et Meri ei taha kedagi oma peal hoida näiteks? Lihtsalt mees ei kannata närd? No see oleneb mehest, mul endal oli ka noormees. Meraalidesse on laevade siin elavad, on mul väga väiksed, ainult 500 tonni kaupa seal Uutis Toigutas seda nagu öelda, nagu kosmonaudi cool. Tihti oli nii halb enesetunne, et Loovetis kohe mõttele, et kaua sa ikka pingutad, jooksevad ja vaevad ja süüa ei taha. Aga nüüd viimasel ajal nende suurte laevade peale ja sellepärast ütelda, et iga asi nõuab harjumist ja ei saa ütelda, ei ole niisugused asjad, millega üldse inimene hakkama ei saa, kõigega harjunud ära ja lõpuks kui oled seda õppinud, siis peab seda tegema, mõned räägivad, et näiteks merehaigusest ei saa iialgi lahti, et kellele see tekib, et see on temaga alati kaasas, nii et võid lahti saada, siis tuleb, ei lahti saa. Mina samamoodi räägitakse veel seal oli kogu aeg sellega hädas olnud, oli madrus angerja kõrval seisis midagi, juhtub, et siis on olemas koht. Mulle samuti, et kui ma olen kaua aega maal, siis jälle kui esimest korda esimese reisile ja tormis andsin jälle halb olla. Aga see on nii, nagu kui oled juba pikemat aega merele mõned nädalad või kuu siis millegipärast harjud ära ja ei tunne aga päriselt ütelda, et oleks hea olla. Ei, seda ma ei. Kas teie ise, kui kapten olete laevaga TransEstonia rahul? Nagu kapten, olen sõitnud? Kaks pool kolm aastat. Ma ei saa ütelda, et mingeid probleeme oleks laevaga olnud. Siiamaani olen alati sadamasse sadamast välja. Ja meil on see ka veel, et liinilaevad tihti käime ja et tuua laevandusele kasumit, vältida liigseid kulusid. Sadamates siseneme sadamast väljunud ilma lootuseta, selleks et seda teha, see ei ole nii lihtne. Loodsa muidugi ametlikult kapten, nõuandja. Julgustav peab kohale kodus, aga selle laevaga ei ole probleem ja sellepärast mul on. Saks vinti pöörisson läbinisti Baudraste või opodcurve vöörimootor, seal olemas masinad töötavad, rool on kae, roolimehed ja mehed siiamaani ei ole probleeme olnud laevaga haiglas, mis tal on, et näiteks kui teed manöövrid, siis ta tahab, et laev oleks kogu aeg liikumises ta seisma jääb. Et siis juba anda talle mingisugust suurt asja, raskem nagu ta inertsiga läheb ja siis hakata muuta, siis läheb ikka sinna poose soovitada viia. Ei saa ütelda, jalad siin sillas on teil kõik noored mehed ja laevas käivad ringi noored mehed, need on päris noortemeeskond. Noored mehed teevad usinasti tööd ja nendel on ju hakkamist ja tahtmist ja eks nendel tuleb see asi võib-olla isegi paremini välja. Praegu üldine suund ongi ju, ega vanu, meie enam õieti välist laevadel tööle ei võetagi, igasugune mees enam ei lähegi kuskile. Seal juba 45 50, siis on juba raskusi vanemtüürimees seal ju väga noormees ja mehed on tasemel ja teisiti ei saa kõik päästevahendid otsepaistvalt kaptenisillalt, päästepaadid ja päästeparvel, see süsteem on ka üsna range rahvusvaheliselt juba ära määratud ja loomulik, et ka transEstonial on kõik need asjad peaks ikka läks sealgi Helsingis, kui meil oli registri kaasnev on roll. Ega siin ise midagi mõtelda ei saa paika pandud ja nõuded on ainult vaja täita, meil ei ole muud kui teha nii, nagu on rahvusvahelistes konventsioonides nõuetes ettenähtud kummaski huumoriga, siis paari aasta baas ja on olemas, taastub arvet vastavalt meeskonna suurusele. No meil on veel see, et meil on rohmingu meeskonnale vajalikud, meil on võime veel peale võtta 12 reisijat üldse neil päästevahendit 43 inimese jaoks laevale on ise, kui suur meeskond laeval on 20, et meil jääb isegi üle 12, siis mõned vaenlane ei ole seega sigade. Tere jõudu TransEstonia vanemtüürimees ja Robert Nagel. Kapten ütles, et juhtkonnast Krist kõige noorem noorem kindlasti tee siia laevani näiteks tooli, lõpetasin Tallinna riikliku merekooli, see, mis oli Estonia puiesteel 1988. aastal merekoolis teisel kursusel batuudi sõjaväe kord ära ja siis tulin veel vene kroonu, kaks aastat olen vene kroonus ja peale seda töötan jälle Eesti merelaevanduses. Algul sõitsin kaugelt maade vahet Aafrika ja Lõuna-Ameerika pikad reisid, viimasel ajal on sõitnud siin nüüd lühemad reisija. Momendil olen TransEstonia peal nädalased, reisid kahe meeskonnaga tavaliselt üks töötsükkel on neli nädalat ja siis tuleb järgmine meeskond peale Te olete siin ühe laua taga, siin on kaart ja see on seesama elektronkaartrist, millest kapten rääkida ja see elektronkaart on ühendatud meil Budniku süsteemiga, CPS tavaline CPS, süstin meil nii suurt täpsust ei ole vaja, taastuvate osadel. Kui suuremat täpsustama siis on, isegi digitaalplokk on juurusena parandada, põhitöö käib muidugi paberikaardil, ühesõnaga see elektronsüsteeme on nagu rohkem kontrolli jaoks, et oleks lihtsam sõita. Kasti sõideti ümber protsendiga Rootsi ranniku ääres, vastavalt ilmale on, kui on tugevad süüdisti või süüdituuled siin tormisel ilmunud, et milleks siis ikka ennast piinata ja laeval on parem, kui siis sõidame ikka põhja poolt Gotlandi suured tornid lähedal. Tavaline kurss, meil jookseb ikka läbi Gotlandi lõunaranniku ida poolt Gotlandi. Varsti on siis juba Rootsi lõunarannik juba esimene Taani sõnaristkümnsenteeleli meist lõuna poole, Bornholmi saar tuleb. Ta kuulub nagu taanile edasi, peale seda tuleb tööle ja siis sõidame piki Rootsi lõunarannikut kuni sundi väina meie jaoks hakkab nagu Saltaani pihta, seal on kolm väin, on väike pilt, suur pilt asunud, aga suurematel laevadel on tavaliselt kuidas ühislubakondamased sund. Laadale on tavaliselt suur pilt, kuidas teil läheb, praegu sõidan, ma vaatan, et roolis pole kedagi, momendil on automaatrool, on ise hoiab seda ette antud kurssi, mis meile peale pandud, on päris mugavaks tehtud. Selles suhtes küll, et meile laskub kontroll, et kas ta on nüüd õigel kursil või ei ole selles suhtes erile muidugi laevasõit, näiteks autosõidust või raudteesõidust, et seal on nagu teie on ette antud, aga mere peal on igal pool vesi, tuleb kontrollida hoovused ja tuuled ja olgugi et automaatikaga elu on näidanud, et automaatika vald ka ikka kontrollida. Siin suure puldi juures muide mis, kuid see on kaptenisillal. Kui meile ütleb see värk üle, siis masina genega. Et saab anda käsklusi masinasse, kuidas nad käituvad meiega ja otseseid vigastusi telefoniga rääkida, aga näiteks me ei saa muidu kõik sõnatuks, automaatselt neid kangisid ja kõik sellega medriendiaalamist üksinda olen, kõik on, andke nendest nuppudest, kui need ütlevad üles, siis läheb juba lahtirääkimiseks. Aga muidu me teame kõik. Kogu lugu on siin sel aastal seda test, suurte nuppudega pultimine ei olegi üldse puutunudki, ta lihtsalt on olemas. Näkitseda kontrollivad nad, tuleb register laevast kontrollita, ta töötab. Ma teame, ta töötab, ta peab töötama, aga need mehed vastutavad nagu näiteks tollegi kaaslane. Küll oleks seaduvate. Põhiline töö käib selle väikse purgiga. Meil on siin ümarik lokaator, tegelikult see vanem tüüp. Moodus sõidame ees, midagi näha ei ole, siis tuleb ekraanile. Ja kõik, kes merel on, need tulevad krooniliste valgete täppidega, siin on oma teooria, kuidas need täpid liiguvad, sellesse oli seal suhteline liikumine ka sellele otsa. Aparaat, kui sõidad, kuhu tema liigub, Meie liigume, kuidas mööda saame alusena vastastikune mäng, nemad on õppinud seda teooriat meela õppinud ja siis me omavahel juba kokkupõrge, muidugi selles kaatris juba automaatne sees, et paned peale fikseerida ära, vajutad nupu peale ja ta annab juba automaatselt ära selle vastutuleva laeva kuskilt kõrvaldada laeva kursi kiiruse. Ja siis sa saad juba otsustada, kust ta tuleb, kuhu läheb. Nii et me oleme kõige vastu valmis. Need reisijad sõidavad ja vaatavad, et see mereilusad sind, mehed kõnnivad ja vaatavad aknast välja ja päike paistab, lained jälgivad ja säravad. Aga talvel, kui lumetormid udutormid, siis ei ole see elu üldse meil kerge, siis on nii, et selle pilli juures seisab kaptena teiste juures Vaive tüürimees, mitte midagi maha magada, sellepärast et jumala ökonis halva ilmaga juhtumeid, kokkupõrge või midagi, siis ei ole ju enam lihtne elada edasi. Jamade olemasolukord on kasukümnendast, püüdis elektroonika kõik need asjakesed sillas olnud, need on selleks pantsete tagada ohutut meresõitu. Kaubalaev hetkel siis TransEstonia endale kauba saab vanemtüürimees Robert nägel, see on siis siis teie ülesanne. Minu tegelengi laskimisele lussimisega igas sadamas on vastavad orienteerumishirmud, need, kes kaupa tahavad saada, võtavad nendega ühendust, nemad nagu reguleerivadki kaubaliiklust. Kui laev tuleb sadamasse, siis sedasama orienteerumist firmast tuleb üksindust toob laeva vastava kauba koguse seal nimekirja, vastavalt sellele ma hakkangi opereerima, kuidas seda kaupa peale laadida ja samamoodi on ka kauba üleandmisega. Mõni kaup läheb näiteks Muugalt välja tulla maha Helsingisse ja sealt tuleb midagi peale. Mõni läheb Kopenhaagenisse, mõni veel edasi, nii et kaup jääb ka teatud järjekorras olema. Selle kauba laevalt kätte saate konteinerid, loomulikult on eraldi alla siis see veerevkoosseis või suure autot tuleb loodud, on põhimõtteliselt vastupidises järjekorras mahalaadimist, sadamat on järgmine, sadamas on meil muuga, siis tuleb Helsingi, siis sealt tuleb peale laadida Helsingi ja siis. Sellepärast tuleks see kõik kaob maha ilusasti. Teie muidugi ei tea, mis kaupa teie täpselt peate või olete te kursis, sellega võib jagada laupa, sedasi ohtlikud kaubad ja ohutut kauba laadimisel tuleb arvestada ka seda, et kas kaup on ohtlik või mitte. Põhimõtteliselt tuleb kogu aeg valmis olla erakorralisteks juhtudeks kas või võtame nende omad odekolonni. Näiteks kuulub kolmandasse klassi ja on ka ohtlik kaup, olgugi et kui ta käes on, siis ta tundub nagu ohutuna suurtes kogustes või tekib seal süttimine, siis ta võib üsna ohtlik olla. See reis, mis algas Muugast, läks läbi Helsingi, siis Taani sadam ahvas siis Kopenhaagen, kas kaup oli peal kõvasti, võib öelda, et kaupa näiteks Taani läks momendil rohkem kui tuli tagasi. Ahoi kõigile ja jälle Kuulmiseni nädala pärast.