Läti 100. sünnipäeva puhul mõlgutab mõtteid lõunanaabrite elust-olust. Luuletaja Contra. Eestlastel on juba saanud tavaks Lätti minnes külastada kindlasti ka söögikohta nimega Liido mis on küll nüüd jõudnud juba Eestisse muide ka Leedusse ja Valgevenesse. Ja ehk tänaseks juba ka Saksamaale ja Austriasse. Aga Lido saamise lugu oli küllaltki pikk, võib minna tagasi aastasse 1951, kui siberis sündis, kuna arstirssons ja nägi seal palju nälga, samamoodi ka Lätisse tagasi tulles ja siis ta oli juba hakanud mõtlema, et tema elu eesmärk on läti rahval kõht täis. Ta tegeles igasuguste asjadega väga edukalt. Näiteks sai ta džuudos musta vöö proovis sisse saada, kunstiakadeemiasse ei saanud, konkurss oli liiga suur, aga seda oleks tal kunagi elus vaja. Siis ta siis ta läks õppima, tisleriks sai ka kooli lõpetatud, sai tööle. Aga siis ta hakkas vaatama, et see puidutsehhis ei saa ikka eriti karjääri teha. Isegi kui saab tsehhi juhatajaks, siis eriti palju raha selle eest ei saa, aga tema tahtis just raha saada. Ja siis ta läks õppima baarmaniks, et seal on võimalus suuremaid rahasid teenida ja siis ta harjutas ka selleks väga tõsiselt. Niiet, et jõudis Moskva olümpiale baarmeni no nimelt Tallinnas olümpiaregati ajal segas ta väliskülalistele jooke ja kui jõudis Lätisse tagasi, tegi kõigepealt esimese video paari Nõukogude liidus, mida siis kaugelt kaugelt Tultiga külastama. Ja siis ta katsetas ka šašlõki tegemisega, tegi luksusrestorani, kus konjakipudel võis maksta kuni 3000 rubla aga siis ta ikkagi mõtles, et ta tahaks rohkem lihtsaid lätlasi sööd. Ja siis ta tegigi Liido, kus oli siis eesmärk võimalikult odavalt ja võimalikult maitsvalt süüa teha. Ja selgus, et jah, et see Liido oli, sai mitte ainult lätlaste, vaid ka eestlaste suureks toitjaks.