Läti 100. sünnipäeva puhul mõlgutab mõtteid lõunanaabrite elust-olust. Luuletaja Contra. Läti tähestikus on palju toredaid tähti, mis eestlastele kas mitte igapäevaselt või siis lausa tundmatut. Väljend, mida lätlased annavad eestlastele ja küllap ka teistele välismaalastele hääldada on Saurzlježuutselst sees siis kitsarööpmeline raudtee. Aga mulle on hakanud tunduma, et see ei ole kaugeltki mitte kõige hullem hääldamiseks. Hoopis raskem sõna on õpetaja ehk voolu Tais kui seda õigesti hääldada, sest nimelt võib ütelda, et lätlaste jaoks on meie on võõrtäht või pigem võõrhääli. Sest o üteldakse ainult võõrsõnades, aga kui on läti sõna nagu skoolotais, siis peab ütlema, o samamoodi on väga põnev k e-täht mis võib olla tavaline e, aga olenevalt sellest, mis täheton tema naabrit, et võib ta olla ka a- või jää. Ja on muidugi muidugi siis läti keeles pikad vokaalid, mida kirjutatakse ühekordselt, aga katusega ja siis on siin sellised konksuga kaashäälikut, mida tuleb ütelda pehmemalt. Aga üks täht, mis eestlastele on täiesti omada, et nagu hobune ja hiir ja hernes. See on h täht, mida läti keeles võib öelda, et üldse ei ole, seda kasutatakse ainult võõrsõnades nagu hinna ehk hümn, honorar, kroonika, huligaanse kloriid hektars, või siis heteroseksuaalitaate. Ja muidugi kasutatakse teda ka mõningates vene mõjulistes slängi sõnades. Näiteks väga kasutatav sõna Läti igapäevakeeles. On ka Eestist tuttav johhai diil.