Kümneid tuhandeid aastaid tagasi asusid neandertallased Euroopast enam kui 3000 kilomeetrisele rännuteele ja jõudsid välja Siberisse Altai mägedesse. Nüüd väidavad teadlased ühest Altai koopast leitud neandertallaste Tööriistade põhjal, et selliseid pikki rändeid tuli aegade jooksul ette vähemalt kaks. Neandertallased on nüüdisinimese lähedased sugulased, kes elasid Euroopas ja Lääne-Aasias kümneid tuhandeid aastaid ja kelle DNAd on seniajani säilinud Euroopa ja Aasia päritolu inimeste genoomis. Neandertallaste fossiile leiti Altai mägedest esimest korda aastal 2007. Nüüd aga on Vene, Austraalia, Ukraina, Poola, Saksa ja Kanada teadlased uurinud põhjalikult läbi neis mägedes asuva tša kõrka koopa, kust leidsid 74 neandertallaste luid ja ligi 90000 neandertallaste valmistatud eset. Neandertallaste kultuurkiht on koopas kolme ja poole meetri paksune. Tsiteeringute järgi elasid neandertallased koopas millalgi 59000 kuni 49000 aastat tagasi just enne nüüdisinimese tulekut piirkonda. Enim üllatas teadlasi, kui sarnased on kõrka kivi Tööriistad Kesk- ja Ida-Euroopast leitutega. Statistikapõhisele analüüsile toetudes väidavad teadlased, et tõenäoliselt asub kõrka koopa neandertallaste algkodu kuskilt Krimmi ja Põhja-Kaukaasia vahel. See paik asub Alt Taist umbes kolme, 4000 kilomeetri kaugusel. Uute arheoloogiliste andmete järgi, mida toetavad ka genoomiuuringud, jõudsid Andertaallased Lõuna-Siberisse vähemalt kahe rändelainena. Esimene laine oli üle 100000 aasta tagasi, teine umbes 60000 aastat tagasi. Selle teise laine neandertallasi asuski kõrka koopasse elama. Esimese lainena Ambertaallasteston märke leitud lähedal asuvast Denissi koopast, kus on mõnedel aegadel elanud ka neandertallaste lähisugulasi teenislasi. Oma uuringust kirjutavad Ksenja haka loobova Novosibirskis asuvast Venemaa Teaduste Akadeemia arheoloogia ja etnograafiainstituudist Richard Roberts Austraaliast Ulangangi ülikoolist ja nende kolleegid Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.