Üheksa ja 18 minutit näitab nüüd kell tere hommikust kõigile Marika Leetme, Märt Treier on siin mõistagi ka Vikerhomik. Täna oleme kulgenud sellises huvitavas rütmis. Laulutavad masoori jutud, Minori paistab, erandit ei ole loota ka järgmisest vestlusest, aga näeme, kuhu see kulgeb ja lõpuks kurvastamine iseenesest ei ole ju eesmärk. Meil on külas õppejõud ja spordibioloog, Kristjan Port, tere hommikust. Tere. Eile oli teiega üks tore intervjuu, noh, tore või mitte, seni jutu jätkuks vahva, aga ütleks muidugi koroonaviirusele selle mõjudele. Muuhulgas ütlesite ka, et koroonakriis võib vabastada maailma karantiinist halvemal juhul alles aasta möödudes ja vähe sellest, siis tuleb alles taastumisperiood. Ega me suurt ju ei tea, millal see kõik veel kaasa võib tuua? Ma kujutan ette, et vaatamata sellele, et te ütlesite siin väga palju asju, siis see lause ei vist kõige rohkem kõlama, kuidas Teie enda kogutud tagasiside ka lood on, kinnitab see seda või pigem mitte. Ma olen olnud ausalt öeldes suhteliselt sellises distantsilt, et ma olen kuulnud ainult oma sõprade-tuttavate kaudu, et on käivitunud mingisugune dialoog aga mitte minuga siis, vaid inimeste ilmselt omavahel, et ma väga palju ei ole kurjust ega kiitust. Ega neid inimesi ju palju ei ole, kes on olnud seni nii resoluutselt oma väljaütlemistes, et see nii kaua võtab aega, ilmselgelt midagi sellist nüüd maha hõigatud, mis inimestel väga ei meeldi või tekitab paanikat, kas korra käis nagu enne selle väljahõik tegemist läbi pea ka mõte, et aga kui võtaks kuidagi leebemalt või ei ei kõditaks neid närve, mis niigi inimestel pingul? Eks see on, ei, kindlasti ei käinud peast seda läbi, et ka varasemas elus vaadates ja natuke ka järele mõteldes sele elu ja ütlemiste ület. Et kui me ei julge öelda seda, mida me arvame, et mis kasu siis sellest mõtlemisest üldse on ja mis arvamus on üks teadmiste väljendamise vorm? Need on peamiselt just see teadnud, mis kujundab ühiskondlikku arusaam, et neil peab olema erinevaid arvamusi ja seda dialoogi peaks piisavalt mitmekülgset siis ülal hoidma. Vot see läheb nüüd. Peale selle soovitusega, mis tänases õhtulehes kuskil oli, kus psühholoogid ütlevad inimestele, kes on juba paanikast puretud, et jääge ühe, kahe teie hinnangul usaldusväärse allika juurde, ärge rohkem midagi kuulake. Ei hakka, ühest küljest. Ta on tõsi, et kriisiolukorras peaks elama üks selline kuldstandard ja antud juhul selleks ajaks valitsuse ametlik, ühel kindlal kellaajal ühel kindlas formaadis väljaütlemise kohta olemas, kuna meie juurde tuleb informatsiooni väga mitmest kohast ja kui me üritame ennast isoleerida ikkagi sõprade-tuttavate kaudu, tuleb mingeid arvamusi, ja kui me jääme selle külge, siis tagajärjeks on siis see, et sõbrad ja tuttavad moodustavad ühe teatud mõttes des kallutatud terviku ja meie arusaam maailmast võib olla väga kallutatud, esid võibati, jõuame isegi selle arsti ütleme petmise moraalsuse juurde, et üldised reeglid ütlevad, et arst peab rääkima tõtt. Aga praktilised patsiendiga kohtudes on tekkinud olu või tekib olukordi, kus patsiendi heaolu kaitseks arst, et kas kasutab effemisme või, või räägib kuidagi ümber nurga sellest, et ta kaitseb tema heaolu ja võib-olla aitab motiveeritud ja pikas perspektiivis mõistlikult toimetama, et teatud olukordades enesepettus on nagu moraalselt õige valik. Aga siis kannatab selle indiviidi autonoomsus. Et kui me ise ei suuda otsustada ja meid toidetakse valeinformatsiooniga, et, et siis ma ei suudeta adekvaatset otsuseid vastu võtta. Christian teie teadmised kindlasti on kõrgemad kui paljudel Eesti inimestel. Ma ei tea, kas need teadmised on praegu koormaks või tulevad abiks väljaütlemiste hindamisel, aga kuidas teile tundub või millised on teie tähelepanekud, kas juba on jäetud olulisi asju välja ütlemata sellel samal eesmärgil, mida just nimetasite? Ma niimoodi ei oskaks öelda, siis ma peaks seda meedet väga põhjalikult jälgima, aga suures pildis vaadates nii Eesti kui ka välismeediat, siis nende seisukohtade väljaütlemine, mis baseeruvad siis, millal vaktsiinid reaalselt turule jõuavad, mitte see, et meil on praegu üksikuid lubadusi, et hakkame katsetama, et laborid on täis lubadusi, katsetusi, teadus on selliste ootuste surnuaeda. Et, et mida rohkem me teada saame, seda seda kiiremini loobume. Aga, aga see suutlikkus need vaktsiin toota reaalselt hinnatakse, et vähemalt aasta läheb aega. Ja, ja kui me vaatame seda sars, mis oli 2003 siis vaktsiini testimisse jõudmise aeg oli 20 kuud ja tänaseks päevaks olles SARSi vaktsiin olemas, seal oli, seal on erinevad põhjused, miks sa tänaseks päevaks ei ole olemas, aga, aga kui me lähme nüüd võib-olla, et rohkem maailma raputanud juhtumi juurde, siis endiselt suutlikkus kõikidele teisel, kui vaktsiin on olemas. Suutlikkus kõigele toota on väga piiratud, et meil on gripivaktsiini aastas suudetakse toota, seal võivad üks miljard doosi. Aga palju meil inimesi on ja kui hinnatakse hetkel, et võivad pool kuni kolmveerand populatsioonist saavad infektsiooni, et kui paljudele, siis seda jõutakse välja jagada. Et see tootmisvõimsust hinnatakse, et suudetakse saavutada umbes lubada üheksa kuuga näete ise, kui me praegu midagi leiutame. Peab läbima terve hulga teste ja siis läheb tootmisesse, võtab reaalset aega ja seda infot on suhteliselt vähe, võrreldes selle psühholoogide soovitusega. No see viimane minut, kaks jutt oli nüüd täpselt jälle selline, et pärast tundub, et nagu mõned asjad jälle natuke mõttetud, kas praegu oleks valitsuse poolt aus jätta see jutt, rääkimata, või kui tuleb konkreetne küsimus, rääkida ära? Täpselt ütlesid jah, aus saab olla ainult aus, et ei ole, et sa kasutad midagi, jätad ütlema, et, et kui me eeldame, et inimesed on rumalad, siis selge see, et näiteks mitte adekvaatsest seisundist, seda inimest tasub juhtida ka petlikult väikseid lapsi tihtipeale vanemad ju ka juhivad kerge pettusega. Noh, jõulud on üks näide. Aga, aga kui me eeldame, et, et ma olen väike tark rahvas, siis me peaks ikkagi adekvaatset informeerima ja kui meie hulgas liigub hästi palju vastuolulist informatsiooni mis tehti kuskil, peaks olema see koht, kus me kindlal kellaajal saab alati teada, mis seis praegu on. Me õpime juurde, tegime vigu, parandame ja, ja luuakse kindlus, et need tegelikult keegi tegelikult kogu aeg juhib, sest juhtimine eeldab seda, et see juht teab, kuhu minnakse, teab, mida temalt oodatakse ja ta oskab öelda, mida ta riigialamate toodab. Me ei saa öelda, et riigi olematu, olge lollide, oodake kuni meie eest otsuseid vastu võtame. Kas see pilt, mida te olete nüüd viimase kuu aja jooksul näinud, telekas vastab sellele kirjeldusele hästi vasta, et me näeme seda poliitilist. Tantsu, Pad nakkub Jaan kaugelt vaadata, mis USAs toimub. Brittide hulgas samamoodi võivad pragmaatilisem on Saksamaa ja Prantsusmaa olnud, kus Angela Merkel ju kest, Eila võrdles tegelikult tänast seisu teise maailmasõjajärgses olukorraga. Et see ei ole sugugi õhust võetud ega teatraalne ütlus, vaid see on saksa pragmaatika ja meie poliitikud. No ma ei hakka jälle kritiseerima kedagi, et see on see emotsionaalsel tasandil tants vaid, vaid kõigil on õigus vigu teha, aga meil on kohustus ka nendest vigadest õppida, korrektuure teha, sellepärast ongi mõistlik, et üks on arusaamine sellest poliitilisest protsessist, aga teine on see, et see koroonaviirus ei küsimisparteis, sa oled ja mis tuju sul on, et need, me peaksime vaatama aeg-ajalt asjadele objektiivselt. Kas need, kes annavad praegu lootust, et lugu lõpeb pigem kiiresti lühiajaline kriis, meenutame siin seagrippi, mida iganes. Kas neid käitutavad pidem? Tundetult ei, nad ei käitu vastutustundetult, sest SA arvamus, mis meil on, seda võib jagada kolmandas, optimistlik realistlike, pessimistlik arvamus. Selge see, et kui sa oled poliitik, siis on kaldud optimistliku arvamuse kandjaks Kristjan Te ju teate, trip peetakse pigem selliseks apokalüpsise kuulutajaks. Ei, ma ei tea seda ja ma kindlasti ei ole. Mina ju apokalüpsist esile ei kutsu, et inimeste peas sünnib see, et, et see, et ma üliõpilastega ka räägi näiteid, kus toimub veenmine, treenimine, Taimo selle inimese sees, kes räägib vaid selle inimese ees, kes vastu võtab apokalüpsist, sünnib inimeste peades loota pigem tasakaalu. Ma üritan rääkida, nagu mina maailmast aru saan, igalühel on kohustus enda sees samamoodi üritada aru saada ja hankida ka informatsiooni selle otsuse tekitamiseks. Meedia reageerib ja praegu enam-vähem kõike ja kõikjale nime natukenegi tuntakse, kõige arvamus kuhugi ka jõuab ja alati on natukene internetis ruumi, kuhu see paisata. Kas seda vastutustunnet nende väljaütlemiste eest tajutakse Kamil või nüüd alles hakatakse tajuma? Ma arvan, et ei tajuta. On olemas täitsa selline fenomen, et viimaste aastate jooksul hakatud rohkem rääkima internetipersoon, et, et sul ei ole vaja mitte teaduslikku argumentatsiooni, vaid sul on vaja kuulata ühte internetipersooni ja kuna seda persooni kuulavad paljud inimesed, siis tundub, tema räägibki tõtt. Ja kui tema ütleb, et teadlaste seisukoht on vale, näiteks see vaktsineerimisvastased seisukohad terve hulk sellist hullu para-parapseudoteadust siis öeldakse, et vaadake, kui paljud inimesed teda kuulavad, järelikult see on tõde, et tõde on pigem hääle kõvadus tõesti kaasaegses mudelis mitte argumentide tugevus, sisuliselt juutuuber, juutuuber on see internetipersoone Noorte, siis rääkimata veel seda kasutataksegi suuresti on üles ehitatud ikkagi kaubanduslikku reklaami ja ütleme, ostukäitumise kujundamiseks, aga selle varjus kujuneb välja autoriteet jutumärkides. Teie tegelete oma üliõpilastega samamoodi kindlasti praegugi nendega väga huvitavaid vestlusi võimalik pidada, ükskõik kas siis videosilla või mingi muu tehnilise lahenduse vahendusel. Kuidas teile tundub, kas täna on suurem suurem autoriteet siin Eestimaal rahvusringhääling või mõni mõni neiuke vanust? 15 aastat? Nii ja naa, sõltub küsimustest, ma arvan, et praegu neiukesed ma tõesti ei halvusta naisterahvaid, aga niukesi, aga et mul on selline tunne, vähemalt osa võivad ka sellest, et kellega kokku puutud üliõpilast ikkagi natukene nagu nutikamad. Et nad on siin ei tasu väga naerda, et nad ei ole igas küsimuses nutikad, aga, aga nad ikkagi suudavad natuke isoleerida ennast ja võrrelda lähteandmeid. Ülikooli eesmärk ongi õpetada mõtlema, et me jällegi me ei tohiks karta vigade tegemist, aga kõige suuremas kohustuseks on õppida. Me näeme tänaval ka praegu päris palju muretust, oleme siin mitu korda kirjeldanud, kuidas noored inimesed kogunevad ja elavad oma igavust välja kõige vahvamaid moel. Samasuguseid asju nägime mujal Euroopas, kuidas inimesed ei hoolinud väga kohvikute sulgemise keelust ja said ikka seal kuskil kokku, ironiseeris, et kõige selle üle, kas parem olukord on see, kui meil saabub murelikkus. Strateegiat on ka käsitletud, et laseme asjal väga hapuks minna, sest paistab, et inimesed ja sõjad ja eelmine finantskriis terve hulk kriise näitavad, et seejärel tarkus näitab. See hoiatav tarkus oli olemas. Aga kuna me elame heas olukorras siin selle koroonaviiruse puhul oli ka, et oi kui on kaks-kolm juhtumit, siis see on väikene, see kohe langeb välja. Ja siis ei usuta seda ratsionaalsust ja elatakse seda illusiooni. Ja nüüd, kui see suusad süles keerab, et eksponentsiaalne kasv sisaldaks, et kõik, mida te olete rääkinud, on liiga aeglane, vähe olnud, et siis reageeritakse teistpidi, tehakse etteheiteid ja selle tulemusel tekib selline kuvand, et, et need, kes tõtt räägivad, need kas ei suuda veenda või on aeglased, järelikult me kuuleme mingit parajuttu. Professor Lutsar juba saab. Kurje kirju ja ähvardusi, et mida ta ütles, et kõik on rahulik, kuidas teile tundub, kas hullem signaal inimese jaoks on see, kui tema töö kaob, noh, tema arvates näiteks ajulis ajutiselt või see, et me ühel päeval tõesti näeme banaani müüda? Poiss mõlemad on dramaatilise mõjuga, et ma ei oska ette ennustada, kuidas individuaalselt elu raskus, käitumist mõjutab, et seesama temaatika ka, et kas patsiendil tuleks öelda, kui raskes haiguses ta on, et mõned võivad muutuda väga konstruktiivsed ja teised Testruktiivseks, et see ongi see ühiskonna määramatus? Ega me vist ei päästa mitte miski sellest, et me elame need loomulikult etapid läbi, nii nagu kõik teisedki, elavad siin maamuna peal jana osa ikkagi käituvad ratsionaalselt, üritavad ette hoiatada, et neid on terve hulk inimesi, et kui me vaatame rahvuslike julgeolekuraportit, mis ennustavad, et me ei ole ettevalmistatud ja kohe on kriis tegelikult reaalselt olemas, siis on terve hulk inimesi, kes tegelikult teavad ja arvatavasti isiklikult ka käituvad ette, ette, nägelikumalt. Aga nad ei saa tagasi keerata sele Titanicu rooli. Teie olete ratsionaalne inimene? Ei, ma olen järel tark inimene tihtipeale ikkagi, eks ma ikka täitsa tavaline inimene, et võtad mõne koha peal. Tõesti, iga igal inimesel on vaatenurk maailmale ja et mõne koha pealt võib-olla näed midagi. Paremini normaalet tõi teid pildile jalgrattasadulas. Kas ma mäletan õigesti, et te olete ka poes käinud? Ma olen poes käinud üksinda hommiku vara superluks, olukord uhiuut kaupa toodud poesele võib olla 11 inimest, keda ma nägin, arvatavasti mõned neist olid poodnikud. Ja kodus on igasugused head kaupa tema aeglased, siia elu on ilusat. Ja kaua ta ilusal kõigeldun. Ei, ei, ma ei ütle, et kui kaua, vaid et me suudame selle raske eluese ilusamaks teha, et kui me teame, mis toimub ja valime vastavalt sellele omi otsuseid ja tegevusi, siis me ei keera seda asja hapuks. Kristjan Port, olge olemas ka siis, kui jälle teid kutsume ja räägime sellest elust, vaatame, mis ta vahepeal saanud sobida aiast.