Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere, eetristan portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. 171 aastat tagasi asutati Ameerika Ühendriikides teadusliku mõtte edendamise ühing lühemalt A ja S-kuivõrd. Teadusest pole kasu isolatsioonis kujunes nimetatud ettevõtmisest maailmas suurim teadusalase harimise ja populariseerimise organisatsioon. Olgu need suure pildi ja teadusalase harimise kõrvalpõikena märgitud, et ühinguna välja ühte inimkonna kolmest autoriteetsemast teadusajakirjast. Antud edetabel koostatakse bibliomeetria abil, analüüsides mitmesuguste meetoditega avaldatud artiklite mõju tsiteritavuste muud taolist. Esimesel kohal ja kõige väärtuslikumaks peetakse ajakirjand Neitcher. Järgnevad USA Teaduste Akadeemia toimetised, tuntud rohkem lühendina pinnas ja siis kohe ajakiri Science. Viimane kuulubki alguses mainitud teadusliku mõtte edendamise ühingule. Nimetatud kolmik moodustab üpris võrdse grupp Piia. Kui neljandal kohal olla Journal of loosikal kemistrion kolmikul läheduses, siis ülejäänud teadust vahendavad read jäävad märgatavaisse kaugusesse. No viimane ei tähenda sugugi, nagu sisaldaks ülejäänud teadusajakirjandus valet mõtlema. Hoopiski teistmoodi, sest juhul, kui keegi avastab ideest, et midagi väga olulist on tema loomulikuks sooviks kuulutada seda maailmale võimalikult suure mõjuga platvormilt. Ja siin tuleb omakorda mänguvõrguefekt, ehk kui. Ühes ajakirjas esitatakse midagi olulist, kogunevad teised olulised sõnumid samuti sinna ja ajakiri muutub aina väärtuslikumaks, ühtlasi ka valivamaks, sest kõik ju ei mahuta. Seega vaatamata, et maailmas on tuhandeid teadusajakirju Asuvad elevandiluust torni tipus kõigest kolm neli teistest erilisemad. Enamasti on kasulik teada, millisest ajakirjast mõni uudis pärineb. Mis toobki seekordse teema juurde. Grupp maailmas juhtivaid robotiga ekspert avaldas ajakirjas Science robootikateemalises väljaandes arvamust, kuidas robotid võiksid aidata võidelda Covid 19 haigusega. Teadlased peavad praegust kriisi paljudele organisatsioonidele edaspidist toimimist kujundavaks murdepunktiks. Näiteks täna mõistetakse nakkuse levikut peatada tavaelu osaks olevate tegevuste näituste, konverentside ja muude suursündmuste jätmisega. Aga ometi ei ka ju sellega nende ettevõtmiste vajadus millest tulenebki sund proovida uusi alternatiivseid lahendusi. Lisaks käitumise muutmisele sisaldavad need innovaatiliste tehnoloogiate ja loomulikult mitmesugustel robotite rakendamise katsetusi. Uus aeg dikteerib ebamugavusest hirmust jagu saama ning uut proovima. Tihti niikaua, kuni saadaksegi hakkama sest õpitakse vigadest ja pärast saabuvaid kannatusi. Algab normaliseerimise periood, mille tulemusel muutub nii mõnigi tänane võõristav nähtus asi või tegevus harjumuspäraseks. Ülevaatus pakutakse, et peagi kohtume haiglates uravaid, robotparvi mõnely. Loovad inimeste vahel, teised lenduvad õhus. Esialgu pole vaja karta, et nad asuvad kedagi ravima. Tänane kuum teema on ju nakkuse leviku piiramine ja see suunab ka robootika arendajate prioriteet. Teete patogeeni levivad mitmesuguste pindade vahendusel väsimatult keskkonda valvavad robot, sanitarid ülesandeks on siis analüüsida, milliseid pindu puudutatakse rohkem, kuhu koguneb tolmu ja nii edasi et seejärel tagada tõhusa ja segamatu tegevusega ohtusid. Miniveeriv puhtus. Eksperdid pidasid realistlikuks robotite kiiret kaasamist sotsiaalsesse suhtlusesse. Muuhulgas haigla tingimustes, kus sellised robotid teenindaksid karantiini isolatsioonis patsiente. See oleks midagi enamat emotsionaalset tuge pakkuvast, kuid ilma Milliste vajaduste allergeenid robotkoerast kriisijärgses ajas võib kujuneda harjumuspäraseks patsiendiga suhtlev ja tema soove täitev inimestest õdedele, arstidele? Infot edastav palati robot. Analoogseid näiteid juba leidub keskkondades infintseerivate. Ravimeid toitu patsiendile toimetavate haigete elutähtsaid tunnuseid registreerivate ja raviprotseduure toetavate robotite näol. Kuna käesolevat kriis on mitme riigipea poolt võrreldud juba teise maailmasõja mõõtu kriisiga on kohane meenutada, et seda kurnavat sõda peetakse mitme oluliseim. Innovatsiooni tõukejõuks muuhulgas reaktiivmootori, radari, sünteetiliste määrdeainete ja helikopteri kõrval. Kuulub sellesse ritta ju ka penitsiliini. Covid 19. Kriis võib osutuda sarnaseks tagant tõukaks uue tehnoloogia sealhulgas siis robotite loomisele mitmesuguste tuttavate, kuid samas ka senitundmatute ülesannete teenistusse. Kuula varasemaid portaale R2 L2.