Pigem Vikerhommikul on nüüd väga hea meel öelda. Tere hommikust ja tere tulemast meie stuudiosse. Kõigepealt meeletu rüütel Voldemar Kuslap, tere hommikust ka minu poolt ja teiega koos kaks horoskoobi bändi noort pillimeest. Martin Netroodnikov, tere hommikust. Tere hommikust ja Peter Põder, tere. Tervist. Kuidas seda nüüd ladusalt eetris läbi viia, aga Peterile on täna sünnipäev ja me peaksime talle õnne soovima. Noh ja see koht tegelikult, mis asja ära pidi ajama juba korraks eetrist kostus õnnesoovide algus, noot, aga me loo ettemängimisega siiski natukene veel ootama, sest mõned jutud ootavad ajamist. Ja seda seoses lähenevate kontsertidega. Just aga kõigest järgemööda Voldemar Kuslap, kuidas teil läheb? Hästi. Te olete 80 kaheaastane. Ja see ei ole enam kaugeltki 81. Kas te võite avaldada, milline on teie sellise optimismi või, või hea vormi saladus? Selliste sümpaatset noorte muusikutega koos esinedes tunned ennast märksa nooremana ja see ei ole öeldud niisama suusoojaks hoida, noorte seltskond mõjub niimoodi ongi, ongi, jääd, saad tegeleda, tegeleda meeldiva alaga. Ma lugesin ühte teie intervjuud Maalehele aastast 2012 ja seal te meenutasite, kuidas te noorena käisite Pirita rannas päevitamas ja siis pool tundi enne etendust jõudsid Estonia teatrisse kähku grimm peale ja lavale. Milline on teie selline, noh, mitte te peaksite märtsi, kus päevitamas käima, aga milline on teie ja tegelikult igapäevane elu väljaspool lava tänasel päeval või üldse siis tänapäeval? Tänasel päeval muidugi pensionipensionärina on paraku pean ütlema, vaba aega üsna vähe kätte jäänud on piisavalt toredaid esinemisi, ettepanekuid olnud ja ma olen püüdnud seda võimalust ära kasutada. Kas hääl on jätkuvalt alles? No ja veab rohkem natukene enesehäälestamisega tegelema küll varem poisid peaaegu voodist välja tulles pater mikrofoni ette, siis praegu enam seda luksust lubada ei saa. Aga mispeale muusika on sellised asjad, mis teid köidavad. Või siis jummal, nii palju on ju huvitavat ümberringi teatrit kontserdilt alles käisime Pärnus vaatamas. Mul ei tule meelde, kas oli laip hotellis või väga niisugune tore musta huumoriga etendus ja peale selle oli mul siis nende tegelastele väike kontsert. Kui nüüd üritad ajada natuke jälgi, et kust sai alguse kevadkontsertide sari estraadi lainel, kas teid kutsusid lavale endaga koos need nii-öelda noored poisid või, või kuidas see teie koostöö on tegelikult läinud, Martin, äkki sina seletad taustu? Ja et tegelikult algus sai umbes poolteist aastat tagasi, kui me hakkasime, kui me üldse lõime selle ansambli ansambel, horoskoop, kas selliseid vanu lugusid 60.-te lõpus 70.-te algusest mängib ja Me salvestasime terve plaaditäie lugusid, kus siis oli palju külalissoliste sealhulgas maestro Voldemar Kuslap ka. Ja nüüd me oleme selle pooleteist aasta jooksul siis andnud üksjagu kontserte ja selleks kevadeks jälle, kuna neid lugusid on ju nii palju, siis me oleme kokku pannud ja järjekordse uue kava. Ja nüüd tuleme nende lugudega siis kolmel korral rahva ette. Kas me kohe räägime kontsertidest lähemalt, aga Peter, kuidas teie proovid või selline omavaheline suhtlemine välja näeb, kes on põhiline anekdootide rääkija näiteks laua taga? Lava taga, kui, kui meil on ikkagi Voldemar seltsis, siis Holden Marilt tulevad ikkagi ikkagi põhilised pärlid, kõige paremad naljad. Ja see on tõesti minul Martinile meil kogu bändil on, meil on väga lahe neid kuulata, sest need on, need on teisest ajastust siukseid brändid ja need naljad on hoopis teistmoodi ja eriti kui Voldemar neid ise räägib, siis ma hakkan juba esimesest ma kuulen, et nüüd tuleb, siis ma hakkan kohe naerma, sest seal on väga head. Need Voldemar on kindlasti veel see põhirääkija. Jaano Martin ajastut on tõesti väga erinevad põlvkonnad väga erinevad, et kui te neid samu jutte seal lava tagaajata või miks mitte mõnikord ka lava peal. Ma ei tea, kas teil kombeks on omavahel lugude vahel midagi rääkida või mitte, aga kas tunnes on, see on ju? Noh, sellest on nii palju aega mööda läinud ja te kuulate neid lugusid, mille osalised pole saanud ise olla. Ma arvan, et seal laval ja tegelikult lava taga tekibki selline huvitav atmosfäär, et me kõik sulame kokku. Et kuigi meie vanusevahet ja generatsioonid on nii erinevad, siis ma ei tea, kuidas Voldemar tunneb, aga mulle tundub küll, et me sulame nagu üheksal laval. Millise tundega või millise sellise fiilingu teie lähete Voldemar vastu nendele kontsertidele? Alati on niisugune tunne, nagu kohtud toredate sõpradega. Esiteks mõlgi veteran lauljal on ääretult sümpaatne koos esineda selliste kaunitaridest lembelaulikute nagu Nele-Liis Vaiksoo või siis Marianne Leibur Riga ja muidugi toredad sümpaatsed noored muusikud, see on alati niisugune väga meeleolu tõstev ja see on sümpaatne kohtumine. Mul on ääretult hea meel, et nad tegid sellise toreda ettepaneku mulle. See oli suur tähelepanu avaldas aitäh, poisid. Voldemar, kui te mõtlete tagasi aegadele, mil ta spinninguga Ervin Abelit veest välja sekkutasite siis kas noored on selle ajaga võrreldes väga palju muutunud teie pilgu läbi, mis on põhilised erinevused põlvkondade vahel, mida te märkate, mida te olete tähele pannud kui ega mannigolm meisterlikult nüüd ei oska ka öelda, noored noored alati olnud ja meie ajal võib-olla olid natukene teised naljad, aga noored on alati toredad. Missugused naljad teil olid? Minu naljad on Ooperis operetis muusikalis esineda millegipärast ballettmeistrid ei ole mind märganud, aga küll nad nüüd kahetsevad. Täie lauses torkas mitu sõna kõrva, esiteks teater ja teiseks 100, mis tuletab meelde, et geok 100 ei ole enam kaugel. Kas te teete meile rõõmu täna hommikul tuletate midagi pikantset temaga seoses meelde mõne huvitava loo. Mul oli suur õnn. Vana kooli härrasmehega sügava kultuurikihiga inimene, aga kes oli samas ääretult lihtne ja sõbralik, naeruhuumorist lugupidav. Mul tuli meelde, see oli vist tema viimaseid sünnipäevi ja kui me hommikul helistasin talle ja ta põgistas naerda ja ütlesid teadvali seal ide esimene, kes helistas. Mulle, on sünnipäev homme. Kuulame ühe laulu siia vahele, kuna see sünnipäevadest juttu on olnud juba rohkem kui üks kord ja pealegi, sünnipäevalaps peeteri näol on meil külas ka siis kuuleme Voldemar Kuslap, et lugu on kõigile muidugi totav. Kord oli ülekõige ei paistnud olevat üks. Kui poleks siin s sõna oli. Ja õiget ei tunneks Vikerhommikustuudios on jätkuvalt Voldemar Kuslap ja horoskoobi bändist Martin Trudnikov ja Peter Põder. Küsimus tegelikult teile kõigile kolmele ja võib-olla Voldemar, alustame teist, kui kerge või raske oli kevadkontsertide estraadi lainel kava kokkupanemine. Ei olnud, meil on piisavalt palju laule repertuaaris, nii et on. Võimalus vahetada. Kas teil, Voldemar, oli ka mõni selline noh, kuidas ma ütlen, absoluutne lemmik, mille kavast väljajätmine ei tulnud kordagi kõne alla. Ei, ei, pigem vahepeal, ma püüdsin mitte laulda Mustamäe valssi, kuna sai seda nii palju lauldud, et meil oli vahepeal niisugune tulla. Mul hambakroonid lähevad siniseks, kui me selle laulu peale mõtlen. Martin ja Peeter, kuidas teie osalesite või siis ei osalenud kava kokkupanemises? No vägagi osalesime selles mõttes, et me tegime ju ka oma neid Nende lugude valikut, mida ma ise laulame ja muuseas, siin Valdemari vastuseks ma ütlen, rahvastme ikkagi, rahustame Mustamäe valss tuleb kontserdil. Nii et me suutsime Valdemar ikkagi ka nõusse rääkida selle lauluga. Aga tõepoolest hitid nagu Sulle kõik nüüd ütlen ja me pole enam väikesed ja rahvas saab rõõmsalt kaasa laulda. Kuidas näiteks naissolistide puhul käis lugude valimine või jagamine, kas neil olid omad lemmikud? Naissolistid on siis Nele-Liis Vaiksoo ja Marianne leib. Parem. Nendel olid omad pakkumised, meil olid omad pakkumised neile ja niimoodi kahepeale kokku me enam-vähem leidsime sellise kesktee. Mis lood me siis lõpuks välja valisime ja, ja Mariannega sai tehtud ka üks väikene popurrii, et saaks just nimelt rohkem lõbusi ära esitada. Peter küsimus sulle, sa oled ju nagu enamus muusikutest hõivatud, mitmes koosseisus mängib pilli mujal ka kui horoskoop, mis meil täna siin teema on ja, ja oled ise lugusid loonud. On sul peast läbi käinud mõtteid Juht tunnetuslikult jälle, et kas see lugude rida estraadiklassika kusagilt 50 60 aasta tagant on kuidagi teistmoodi kui tänane popmuusika või see tänane on teistmoodi, kui asjad siis olid nii-öelda tegija perspektiivist, kas seda on lõbusam mängida, kas ta on lihtsam või vastupidi. Ja sellest estraadimuusika? Muusika poolest me oleme varem rääkinud omavahel ja kuskil kuskil igavest raadiotes. Sellist traadimuusika ja see vanem muusika seal oli rohkem muusikat kui rääkida. Kasvõi proovin tuua lihtsa näite kitarril Ma pean vahetama rohkem tuure. Kui ma mängin estraadi, kui, siis, kui ma mängin mingit poplugu. Et ongi kunagise muusika liikus. Seal oli hästi palju nagu noote, hästi palju tuure akorde. Aga tänapäeval on liikunud see muusika, nagu ta on liikunud rohkem süntesaatoritega helide maailma kui nii võtta. Täna keskendutakse hästi palju, et kuidas üks kick trumbeb kõlama saund jah, saundi sound, Skype'i pilt. Samas kas ma võin täiendada, et kui vanasti kirjutasid proff helilooja, siis nüüd on ju iga ansambli liige laululooja ei saanudki aru, kas oli hea või halb praegu? No kindlasti, kui on proffide, siis on märksa huvitavam, sügavam muusika araaniliselt meloodiliselt. Aga Voldemar Kuslap, milline on tegelikult teie arvamus või suhtumine siis nii-öelda tänapäeva Eesti popmuusikasse, kas on näiteks mõned nimed või mõned lood, mida te võiksite lausa nimetada, mis teie arvates näiteks on head? Kui meil on nii palju toredaid noori hääli tulnud ja ja annaks jumal, et nendel jätkuks tööd ja tegemist ja ja väga palju rõõmustavat on äkki mõni nimi, kes on teile meeldinud. Kindlasti ääretult huvitav kunstnikunatuur on Tanja väga huvitav. Aga kas on ka mõni lubav selline noor või nooremapoolne meessolist Eestis teie meelest? Siiski soovitaksin nendel rohkem vahetevahel ämbri peale mõelda, sageli lauldakse, püütakse hästi puhtalt laulda, aga selle tõttu natukene tämbride vaeselt. Kas küsimus on materjalis või küsimus on õppemeetodites hääle tekitamisel meenutades? Kuivõrd täis niisugust võistluspisikut on, kui ta Uku nime mainiti, siis tuleb kahjuks lauluvõistlus meelde. Eestit esindama läheb. Kui omal ajal niisugune lavateed oleks pakutud. Oleksite te võimalusest haaranud ja hea meelega võistelnud või ei oska öelda? Ei oska öelda, aga ma olen muidugi väga imelik Lend, nende musikaalsust ja muusikalise käekirjaoskus nii oti kui Uku puhul, et seal on. Väga imponeerib. Aga kuidas ja miks te horoskoobi karussellile omal ajal sattusite, kas siis oli mõttekoht päris juhuslikult? Ma olin mõnda aega Eestist ära mingil laulukonkursil ja kui ma tulin tagasi, siis kuulsin, et kus need kikerpuu on lükanud käima, Ülib. Me hakkame meie intervjuu otsi kokku tõmbama. Peeter Martin, teile veel väike ülesanne, kutsuda neid, kes veel ei ole endale märkmikusse märkmeid teinud, kus siis täpselt on võimalik neid teie Kontserte kuulata kõigepealt esimene kontsert, meil on see reede, Nõmme kultuurikeskuses kell seitse. Ja siis edasi lähme Tapa kultuuri, kata laupäeval kell viis. Ja lõpetame Kuressaares pühapäeval samuti kell viis. Ja, ja tahaks võib-olla siin kuulajatele ja rahvale öelda, kes neid rõõmsaid laule loodetavasti tulevad meiega kaasa laulma ja lustima sinna publiku ka, et kindlasti on ju toredam tulla juba pilet taskus, kontserdil just külastage piletilevi ja ma lõpetaksin Sulev Nõmmiku brändiga, noh, head aega siis Rõõmsa kohtumiseni. Aitäh. Suur aitäh, Voldemar Kuslap, Martin troodnikovia, Peter Põder Vikerhommikusse külla tulemast.