Tere kuulamast kolmapäeva päevast noored pealelõunast saadet lisapala, meie eetrivaheaeg on olnud nüüd küllaltki pikk ja nüüd siis uue tsükliga sellel kuupäeval, nagu me täna teda kuuleme, eetrisse üle kahenädalase saada. Paljude võib-olla pole kuulanud meie saadet, ütlen siis nii palju, et siin meie külalisteks alati estraadiinimesed, kelle ülesandeks inimeste meelelahutus olemine ja nende vaba aja sisustamine, olgu nad siis kirjutajad, esitajate sõna mehed, lauljad, muusikud ja nii edasi. Ma arvan, et tänase saatekülalise äraarvamisega ei lähe väga kaua aega. Tere tulemast, Tarmo Pihlap. Tere kõigile, tere sulle, aitäh kutsumast ja tere kõigile, kes meid kuulavad. Ma olen alati niuksed rahva retse küsimuse esitanud, me saate algul, et noh, kui me räägime estraadikunstist, estraadietendusest, siis sa oled niisugustes projektides kindlasti palju kaasa teinud. Missugune üks hea estraadikava sinu arust välja näeb? Noh, siis peaks sel juhul alustama selle sõna lahti rääkimisest, mis asi üldse on estraad raadikava, no mina oma oma rumala või vähem rumala või targema mõistusega saan aru, et estraad tähendab sõna otseses mõttes ikkagi lava. Sõnastik ütleb, et estraad ongi püüne lava või kõrgem koht, et publik sind näeks. Ja kui nüüd edasi minna, siis see kava, mis sinna püünele pannakse, see ongi estraadi ka, kas see on, koosneb lõvidest ja, ja ahvidest või, või ansamblites seal nüüd selle kokkupanija nii-öelda probleem ja mure ja, ja tema maitsest nii-öelda sõltub, mis, mis tegelikult tuleb. Estraadikava võib olla sõnaline kava, sõnalises muusikaline kava, estraadikava terves tükis, kontsert, olgu ta olgu ta siis kellelegi soolokontsert, klaveri saatel või bändi saatel või ükskõik, nii et selles mõttes on see üsna laialt võetav termin. Kui kaua sina selle püüneva estraadi peal olnud oled? Sa kindlasti ütled mulle päris täpselt. Nüüd võin öelda küll, tähendab seda suurt estraadi nii nagu nii nagu tollal kombeks kutsuda suurtest raadi olen, ma teenin siis sõitsin esimese aasta jõuludest, mil ma Tartu Vanemuise kontserdisaalis tegin esimese kontserdi koos ansambliga Laine, nii et noh, nüüd tuleb siis 27. aasta nõu käib või? Lisaks sinna ütleme siis Need aastad, kus sai ka esinetud, aga, aga mitte siis professionaalina, noh nii laias laastus varsti 30 lähedal ikka raam. Oh õudust. Seda küsimust tasub kindlasti küsida, et mis ma nüüd, palju küsin, et kus see kõik algas kassarit koolis juba laulumees ja pillimees ja milline, milline see lapsepõlves olid, käisid seal lasteaias, laulsid seal juba jänkuke ste karukese. No seda üsna palju rääkinud. Räägime veel, räägime üle. Tähendab koolis ma ei paistnud silma selles mõttes mingisuguse erilise laululapsena, kuigi ma laulsin ja poistekooris ja poistekooris isegi viimased aastad teda, Alfred Bender, kes tartus mu laulutata oli, ka poistekooridirigeerimise juhtis. Ta andis mulle ka mõningaid niisugusi, kergemaid sooloosi, aga, aga aga ma ei, ma ei olnud eriti teab mis noh, lapsstaar ja kuigi hiljem hiljem. Me laulsime, tegime muidki lollusi koos pinginaaber Tarmo Urbiga ja, ja, ja siis me olime juba küll niimoodi päris arvestatavad arvestatavad nii-öelda lauljad sealses mastaabis. Ja mina pean küll tunnistama, et noh, mu nii mõnedki patud said, said lunastatud just selle tänu sellele, et oli vaja päästa isetegevus ülevaatusel, kooli au ja nii edasi, nii et tuli laulda ja mängida, nii et selles mõttes jah. Aga no hiljem siis läks kõik juba teada-tuntud trafaretselt rada pidi siis mis seal ikka kuuendate ütleme, esimene pool. Sai niimoodi noh, uuritud asja keskpaigas oli Piplomaania juba niisugusel tasemel, et sealt enam tagasiteed ei olnud ja, ja sealt edasi läks kõik täpselt nii nagu minema pidi, kuni siis Tallinna tulekuni siit leiti, et sobib lainesse ja. Nii et sinu jaoks suurele lavaletulek ei olnud juhus, see oli nagu ikkagi asjade loogiline väljakasvamine sinnamaani. Küllap ta, küllap ta kusagilt Ta oli paika pandud, noh, nimetame ta siis saatuseks või ükskõik milleks, kuigi ma pean tunnistama ausalt, ma ise ei olnud veel veel üsnagi üsnagi nii-öelda. Noh ütleme siis üsnagi välja kasvanud, ütleme, inimesena juba veel kindel, et ma, ma sinna sellele teele läheksin ja saaksin, võibolla oleks kõige õigem öelda, aga, aga ju see pidi nii, venelased, ma olin, ma olin Tallinnas muusikaringkondades, mind teati nii mitmedki bändist juba ja, ja nii mind ka muusikakoolist ära nii-öelda võeti ja käega lainesse viidi ja sealt algas kittel. Minu põlvkondadele ja järgnevatele ja kellele tahes on see kuuekümnendad aastad on niisugune, hästi romantiline ja ja hästi ilus aeg ja noh, ikka räägitakse, et vanasti oli kõik nii kena. See tulek oli õudselt vahva sinna lavale ja ise tuli saagida kitarr välja ja nüüd on kõik asjad olemas, arvutid, kõik värgid, kuidas sa nagu võrdled Tänaste meeste astumist muusikasse, tollast. No ma arvan, et neid võrrelda ei saagi olud ja aeg ja, ja kõik, meie ühiskonnakord jalka kuni jah, lõpetades sellega, et ühiskonnakord oli teine, need, need ei ole üldse võrreldamatult suurused. Tõepoolest, kui põlve otsas tehti ja Pille ja taheti mängida ja, ja teada oli, et see kõik oli keelatud ja kui lausa mitte keelatud, siis vähemalt Ta väga karmi pilgu all ja, ja nii edasi edasi, nii et. Ja kui sa siis sellest ringist ütleme, murdsidki ennast välja ja, ja juba kusagil keegi sind tähele pani, noh siis siis oli ju järgmine, ütleme, betoonsein oli see, et tegijaid oli ikkagi päris päris palju ja, ja ütleme, niisugust sellektsioonist ei saagi juttu olla, tänasel hetkel on vähe teistmoodi, teed õhtul valmis ja ja kui hästi läheb, siis on aktsiaeetris mängima ja, ja võib-olla suvel lähed juba tuurile ja, ja saad suve lõpuks kolm lugu selgeks ka. Protsess on kiire häälet, aga siis oli vaja näidata, tõestada ja kuna tehnikat ikkagi abis nii palju olnud, siis tuli ikkagi näidata, mis seal tegelikult väärt oled. Ja ma arvan, et kõik see, see tuli ikkagi kasuks. Kõik need, ütleme, tantsupeod minu generatsioon ja natuke vanemad või natuke nooremad, kes ikkagi alustasid. Kõik see sai alguse ikkagi tantsusaalidest, aga tänapäeva tantsusaalides on ikkagi üheksal juhul 10-st on plaadikeerutaja mees, kes, kes ütleb paar sõna vahele jalalaat, sisalik, bändid, bändid mängisid tantsuks ja, ja, ja ansamblid olid teada-tuntud, sõideti Tartust, Tallinna, Tallinnast, Tartu, vastupidi, ja kus vähegi midagi oli, see informatsioon levis üsnagi kiiresti, vaatamata sellele ametlikule legaalsele info leviku niisugusel noh, suhteliselt tagasihoidlikule tasemele. Ja selles mõttes oldi päris hästi asjaga kursis ja, ja teati, kes mida teeb, kes mida väärt on ja, ja veel kord kriipsutan allet tehti ränka tööd. Nii et praegu on mulle jäänud selline mulje, et need artistid tehakse hästi kiiresti üheks hooajaks, nad kaovad ka hästi kiiresti ja on näidanud, et me räägime, et sa oled pea 30 aastat laval olnud, et need mehed ja naised, kes alustasid, siis on. Ta oli nii ja võib täiesti uhkusega rinna ette ajada ja, ja öelda, et noh, on, on, Eestis on üks linna ja üks tila püks Joala ja üks mägi ja, ja ütleme ütleme siin üks Heidy Tamme ja üks suunaloog ja noh, neid on kõiki üks, aga nad ikkagi tulevad just nimelt sealt noh kes siis, kui, kui kaugelt, aga, aga, aga ikkagi nende aastate tagant. Ja, ja ma arvan, et asja paneb paika just see, et, et läbi on jahvatatud, ütleme siis nii. Hilisemal perioodil ütleme, restorani muusikute nii-öelda tegevteenistuse aeg, tänu sellele on lauldud ju kõik saiad, oskajad ja Odessa ja kõik, kõik kõik, mis vähegi vaja, laulda on, see on see, mis tahan asja paika. Tähendab seda loomulikult keegi ei ole kunagi aktsepteerinud, kui, kui muusikalist repertuaariga tollal pidi seda laulma, kui tahtsid ellu jääda ja elada. Aga ükski inimene ei ole ju ka ütleme nendest nimetatutest Ki seda meelt, et ah, teeme kuidagi ära vaata, mis siis, mis tuleb ikkagi auli sellesse asjasse ka aus suhtumine. Teeme, aga püüame seda teha nii hästi, kui see õnnestub, mitte nii, et teeme kuidagi ära. Ja tänu sellele on see, see repertuaar niivõrd niivõrd palju läbi jahvatatud, õigemini selle repertuaari kirevus on niivõrd suur. Ja tänu sellele on tulnud need oskused ja praktika, see, mis ütleme praegusel põlvkonnal, see ei ole nüüd nostalgitsemist, see on lihtsalt fakt ja tõderse puudub. Ja nüüd on noh, kui rääkida sellest elukoolist ja sellest esimesest nii-öelda algkoolist isolisegi kahtlemata restoranis musitseerinud üks kuul oli veel, millega, noh, vähem või rohkem puutusid artistid kokku, kas sa nende kuni 90.-te aastate alguseni niisuguste institutsioonidega nagu KGB ja Keskkomitee ja on sul pahandusi olnud? Kunagi kutsuti. Matt ma pean hakkama siis niimoodi kronoloogiliselt peale sellest, et, Nagu öeldud, seitsme esimese aasta jõuludel ajal sai tehtud esimene kontsertlainega ja minu koostöö selle ansambliga kestis 74. jõulu, niisiis ma natuke aega sõitsin ka veel tollase filharmoonia estraadiorkestriga ringi ja 75. aasta ütleme, suvies suvel lõpust, õigemini siis algas mu mu nii-öelda Üksiküritaja, ütleme siis niimoodi või solistikarjäär selle aja sisse. Sa jäi palju sõita igasuguseid, aga KGB ka ei olnud ju minul vähemalt filharmoonia ajal mingit pistmist selle, selle matsu pidi vastu võtma vastu võtma filharmoonia ja siis ütleme, ansamblite kunstilised hüüdja, orkestri dirigendid. Noh, oli keskkomiteega küll ja küll maajagamisi, noh, küllap sa tead isegi seda, mismoodi repertuaari paika pandi, oli teatud protsent Lääne lugusid, siis oli teatud protsent pole küll automaaelulood, aga nii-öelda ida logi, autorite lood ja nii edasi, nii edasi ja siis olid ütleme noh, vennasrahvaste looming ja nii edasi. Aga noh, tollal olid igasugused nipid ju noh kui oli vaja midagi väga kihvti ära laulda, siis pandi Damas suunas kirja ja läks, nii et pakkusin tõsi. Aga, aga noh, tänasel päeval seda enam teha ei saa ja, ja kõik tahavad autoritasu saada, kuigi noh, see on vähemalt kahe, saate tema omaette, millest võiks rääkida autoritasu tänapäevases eesti riigis seal heade ja heade, aga aga selles mõttes need tõrked selliseid ei olnud küll hiljem, ma kogesin seda. Noh, see oli kusagil, ma arvan, 80.-te alguses kui see eesti artistide invasioon tollasesse liitu oli siis nagu tipul noh, saiu siiski sõidetud. Ansambliga Fix kaks aastat mööda neid neid avarusi nii-öelda Asso tagasi tulles veel teema lõpetuseks, et laine oli ju see koosseis, kes oli aasta 12-st kuust 11 ratastel mööda Venemaad 10 võidab siis ühe, viimane kuu 12-st kuu oli siis see, kus kus reisib mööda Eestimaad, nii et see on võib-olla ka põhjus, mispärast minu nimi ütleme jõudis eesti publiku rai siiski suhteliselt ütleme, suhteliselt hilja olnud 75 kusagil niimoodi. See oligi see põhjus, et ma, ma sõitsin mööda Venemaad, mind mind tunti, teati pillimeeste ringkonnas küll aga aga laiem eestimaa üldsus mind siiski ei olnud veel nii-öelda fikseerinud. No mõned mõned nii-öelda tähelepanelikud vähemalt küll. Ja nüüd siis tagasi selle teema juurde, et 80.-te alguses olles ma ei mäleta, kus me olime mingisugusel festivalil küll ja, ja tollal ju kehtisid ikkagi ka repertuaarilehed ja kirja panna kõik. Minus tekitas tollal ikkagi hämmingut, täna sel hetkel ma võib-olla üritan seda siiski lahti mõtestada. Seik näiteks, et lauldes Georg Otsa vabandust Gustav Ernesaksa, Evald Tammlaani laev tõstis purjed üles küsiti minu käest, et agdotatud kuri. Ja no ma olen jahmatanud, et ei teata Liidu rahvakunstniku seal ja, ja, ja ei peeta teda nagu samaväärseks, ütleme, selle Frennikovi või teiste tolleaegsete gigantidega. No ise oskad arvata, et sealt edasi, kui tuli Uno Naissoo, siis hakati naerma, et kes see selline on ja Kustas kittervjuusele kuulnudki, mis te siin räägite, kus teil on ikkagi need heliloojad, mida, mida meil vaja on ja tuli välja, et need ei olnud nõukogude autor jäi just nimelt nõukogude, nii et selles mõttes on olnud selliseid tõrkeid küll ja hetkeliselt. Ei noh, vihastama panevaid, selliseid seiku, aga noh, see on möödanik ja, ja olgu peale kulub vahepeal muusikat nõus. Kui rääkida nendest vanadest aegadest veel, et, et noh, võimu võimu institutsioonidega läbisaamisest, kas sina olid niisugune sõitev poiss välismaale või hoiti sind kuskil kinniga paisuda? Oli periood, kus ma olin nii, aga see oli üsna hiline periood ja, ja ma ei oska praegu ausalt öeldes mõelda, kuigi mul on mõningaid vihjeid ja, ja et mis seal on ja mis selle taga olijad ja ütleme, konkreetseid inimesi ka, kes selle eest hea seisid, jutumärkides aga kuni kuni ei ole kuni ei ole nii-öelda mustvalgel mul võimalik tõsta, seni ma sellel teemal, kes võiks seal taga olla, ei saa rääkida, aga oli aeg. 83, neli kuni kuni 80 83 kuni 88 olin ja nii ja, ja, ja enne seda enne seda ei olnud olnud, ma, ma ei mäletaks fakti, et mind oleks kusagilt kusagilt sõitjate nimekirjast maha tõmmatud. Tähendab, oli isegi, et noh mina mingil hetkel ma mäletan, ma pidin osa, õpime ära osa repertuaari, mis kuulusid seal teistele artistidele ja topelt tööd, kes ei sõitnud ja aga aga 83 kuni 88. Jah, oli, oli küll selline aeg, kus ma sõitnud. Ma ei tea, peab nende käest küsima. Sa oled käinud hea mitu aastat ja, ja mitmed tuurid Venemaad läbi ja Venemaa imedemaa. Kui nüüd kaugemale veel vaadata välismaale, siis kas meenub sulle mõni niisugune kontsert, mis üle ootuste läks hästi peale väljakul ma mõtlen ja on ka niisuguseid kohti, kus te olite mingi ansambliga või miks me siin oleme täiesti vale, valesse kohta? No tähendab, vot siin võiks isegi täiesti eri kandi pealt rääkida minu sõitmistest mööda Venemaad laine koosseisus, ütleme siis 71, kaks, kolm, neli. Ja siis ütleme, 70 lõpp ja 80 algus, nagu rääkisime ennist, kui oli see eesti artistide jahielda Venemaa turu vallutamine ja edukas vallutamine, oli seal vahe vahel suur vahe, suur vahe asjale, suur vaekonks on selles, et siis olid juba siis oli juba ütleme eeltöö ära teinud, Jaak jaak oli raiunud akna nii-öelda itta selle järgi läksid kõik ja neid võeti ikkagi kui lääne poolt tulijaid, mis sellest, et pärit olid kõik ühest suurest supikatlast, aga ikka Lääne maik oli asjal man, nagu öeldakse. Aga, ja, ja kõik need artistid olid ikkagi vähemal või rohkemal määral tuttavad läbi eetri läbi telepildi, igasuguste artiklite, neil oli ikkagi nii-öelda promo juba käis. Aga 71. aastal ma ei, ma ei haki raadiost, võib-olla mängiti kahe korra, kaks korda kuus kuskil mingeid kahte laine laulu, see oli kogu no kui keegi kuskil kirjutas noaga njokist ei saanud unistadagi, kui kirjutati kusagil MINA TEAN Komsomolskaja Pravdas kirjutati mingi kirbu. Neli rida artikkel, et kuskilgi esines kuskil ansambel kuskil sealt, sealt sealt see oli kõik dollari ja vaat, kui sa lähed täiesti noh, nii-öelda täiesti nime setu mühakana lavale ja sealt võitjana välja tulla, vot siis on see, see on eriliselt hea tunne, et kui sa võtad ikka võtad ikka seal viis, kuus, 8000 angoora mütsides seltsimeest, kes tollal istusid ja ikka usinasti plaksutasid selle hea meelega vastu, võeti asjades. Minul oli laine seal selles mõttes eriti noh, nii-öelda eriti karm värk, sest mina ei olnud üldse ikkagi vokaalsolistina, kõigepealt instrumentaalkoosseisu liige, mängisin gibraltari, laulsin taustahääli ja laulsin aeg-ajalt ka. Kavas oli mul ka kolm laulu loomulikult ja mida paremini nad ma nad maha müüsin, seda paremad olid mu aktsiad filharmoonia juhtkonna silmist. See dolla, ütleme 80.-te alguses siis kui Fixiga sai sõidetud, siis oli natukene teistmoodi juba, aga meie jaoks Dixi ja loomulikult ka minu jaoks oli täpselt samamoodi täiesti pea ees vettehüpe. Mul on selgelt meeles, kui me sõitsime meeletult suure seltskonnaga siit kusagile kusagile siberisse Krõmski soori või mai sorri, pass, mingi niuke festival, kaasas kõik võimalused ja võimalikud tollased tähed ja esimest korda sõitis kaasa ka kuldne Trio Venemaale. No siin olid, ütleme kaheksal juhul 10-st jälle olid ju kõik skeptilised, mida teeb kuldne Trio eestikeelse kavaga see, mida ta siin teeb mööda vabariiki, äkki kuskilt Joveniste piisas neil ainult lavale tulla, kui kõik püsisid püksi ja ei jõudnud ära naerda, kuidas Vlassov ja sokk tekstis tegid nihukest tsirkust ja laulsid. Fešenkožbo vara, kosed ja tantsutuba. Naersin ja, ja me läksime ikkagi peale ka täiesti valgete lehtede, enam neid keegi ei teadnud jaa, jaa, seda suurem oli rõõm muidugi, kui, kui laulsin. Kui laulsin Songi, mida venelased muidugi pidasid oma amorske Volneks ja, ja ütles, et kust sa üldse seda lugu tead malevlased inglise keeles muidugi. Jaa, Fixi teada-tuntud ja background vokaal oli taga ikkagi ja, ja kõik see kõlas õudselt hästi ja ja võeti hästi vastu ja sellepärast oli see võit meie jaoks sedavõrd suurem, et olid ju näod, kes tuttavad telepurgist, aga meil ei teadnud mitte keegi. Ikkagi aplodeerib. No kui nüüd rääkida väga laiast maailmast ehk tervest maakerast, paljud artistid on öelnud, et eesriie oli ees, me ei saa siit mitte kuskile. Nüüd, aga ega nüüd ka lihtne vist ei ole, et maailm on ikka nii suur, oleme me sellele äratundmisele jõudnud. Loomulikult on suur ja, ja artistil hästi palju artiste on palju ja no nüüd veel tänasel päeval tänases Eestis jah, lüüa rusikaga rindu, öelda, et oi, ma olen nii kõva vend, et kui ma ainult pääseks, küll ma paneks nüüd on pääsenud ja paljud ei põik on tagasi tulnud meile ka tagasi, aga miks nad ei ei tähendab võib võib ju teha midagi, aga naiivne oleks loota, et vot ma panen täna kohvri kokku ja lähen, no ükskõik kuhu, Euroopasse, mujale või Ameerikasse ja, ja, ja ma löön seal pika puuga ja ootan, millal, millal hakkab mammonat kukkuma. Seda ei tule mitte kunagi, sest noh, võin ju iseenda enda nii öelda praktikast ja kogemustest rääkida, mida tähendab võõrsilolek ja, ja, ja elamine ja ma ju läksin ju ka lõppkokkuvõttes ikkagi Ameerikasse selle mõttega, et teada saada, mis seal tegelikult toimub, mitte ära põgenema. Ja mul jumala pärast oli ilmselt mõistust ikkagi rohkem, võib-olla siin kui mõnel teisel, mul ei olnud üldse mitte mingisugustki mõtet, et ma putka on ära, tollal oli ju ikkagi lõppkokkuvõttes eksisteeris Venemaa Nõukogude Liit taskus Nõukogude Liidu pass. Ma lihtsalt läksin uurima, mis toimub teadma saamaks seda, kas oleks võimalik põhimõtteliselt tasemel leiba teenida, just nimelt mammutasin kolossaalselt palju informatsiooni ja ma nägin ja tegin kaasa ikka päris mitmelgi pool. Ja häbi ma ei teinud ei endale ei meie rahvale ei, mitte kellelegi, selles mõttes me tase ei ole üldse mitte nii madal, et me peaksime häbenema või punastama. Tänasel hetkel mõelda asja nii sinisilmselt, et ma lähen ära ja hakkan seal midagi tegema. Nõu ei nagu öeldakse, selleks tuleb kas seal sündida, kõige parem variant on kadunud kohe keeleprobleem. Või isa-ema käekõrval, noh, kolme nelja, viie aastaselt. Et sa ikkagi segunenud sellega kõigega ja võtad selle kõiki ikkagi omaks, siis sa võid midagi loota ja siis ka läbi kolossaalsed, öö ja nii edasi. Nojah, seal on ikkagi mälesimendi, küsimus on ju ka, mida, millest meil pole aimugi, kuidas seal asjad käivad. Kehtivad kõik samad reeglid põhimõtteliselt, mis siin ainult natuke teistel alustel, täpselt samamoodi, et on vaja 100 sõpra, 100 dollarit ja, ja kõik, kõik, kõik kõik, et asi saaks paika. Ameerikas on Caroosasid vähemalt miljon, kõik, kes ootavad oma järjekorda. Kui üks kukub ära kohe nagu Hollywoodis näitleja tagasi samuti seda juttu nagu meil, et oi, poisid, ma olin jälle ka. Tänavu lähen ära, ma ei saa panna. Siis öeldakse, et tuleb järgmine, kes tahavad kuulda ja ongi kõik, vaat see on see vahe nendega seal. Kuna meid on meid on niivõrd armetult vähe, siis on ka valik, meil saab olema ju niivõrd niivõrd väike ja mida suurem see nii-öelda seltskond on, seda rohkem on valida. See käib täpselt samamoodi Venemaa kohta, see käib täpselt samamoodi. Ameerikamaal. No aga juba ka siin tänapäeva Eestis kehtivad ikkagi need üldlevinud Läänešõubisnis reeglid, et me ei saa enam nii tulla, et võtan lihtsalt kitarri kätte ja laulan, ma pean ikka sinna mingi raha alla panema, vähemalt mänedžere mingi soundi ja plaadi asja tekitama, eks ju. Laulmisele laulmisel on vahe, ma võin tänava nurga peal laulda ei muidugi, 50 aastat, ma võin laulda pubides ja sellistes ütleme kohtades, kus mitte keegi mind ei keela. Ameerikas on isegi väga populaarsed niisugused uppunud Mike õhtud. Igaüks võib tulla laugu, karaoke, kõik tulevad, tahavad, tähendab, seal ei ole selles mõttes, noh, ta, ta on kindel see, et ütleme žanr meestele istub klaveri taha, laulab, mängib pluusi, võtab kidra selga, laulab ja nii edasi. Nii et võimalusi on kõigil ja on teoreetiliselt ka võimalus, et mingisugune eriline managemendi hai sind just seal kohtabki ja sealt sära nopib ja su üles tõstab. Aga seda, et ma lähen ja ütlen, et poisil ma tulin ja nüüd ma pean kohe saama saama, laulda seda ei ole, mäles tsemendist algab kõik peale. Ja vahepeal laseme laululugu ja siis räägime edasi. Tõbedalasest KMS loobunud vanaisa on hea, kui tal läbi rändas mereteed jama. Ühel Valgord siis gelato ajal ta ainult merele jääb kella süda truuks. Peatus kell, kui suriseb, haara mees, kestas praktsiooni pikal mereteel. Olnud ka, mis tal tiksuda. Laual vaid kiire selle aasta. Keskel kui sõõri vanamees, kes ta sõbraks olnud pikal mereteel kui me ei saa, sirgus suureks endal leiva teenist. Kauged meresõidud tal rääksi jäi olnud mere jaoks ta loodud maad küündis päeval viis enda laste mängu. Asi sai segame juunis teemalastes olnud ära, nii et ainult raamatutes sooli lehma peatus kell kui suri see vanamees, kes ta sõbraks olnud pikal mereteel. Aastat lapsepõlvest mäles bussidel. Raja siin äkki kord allpäeval hakkas piiksuma see keel, mis nii palju aastaid laual Oodata sõpra, vead Joscammerede läga korvi. Oma uusima orist algas, ta. Tahtis aega näidata. Tiksus kell, et oodata sõpra head kesta, merede läga. Jätkame saadet lisavalaja külaliseks Tarmo Pihlap. Kuidas sulle tundub aegade vahetamisega, noh, me oleme need inimesed, kes on läinud nüüd ära ühest ühest korrast teise mineku, palju nutulaulude oigus vanasti artistid elasid mammutid nõukogude ajal. Noh, seda kõike ei anna võrrelda sest samas ei saa ka ju öelda, et üks oli halb, teine on hea või vastupidi. Ideaalset, vähemalt mina kujutan, et me ei, me isegi ei oska endale ette kujutada ja näha, mis see peaks olema meie jaoks, nii et olid ju tegelikult head küljed sellel sellel eelmisel nii-öelda ühiskonna korral ja, ja on loomulikult palju palju positiivset sellele, mis praegu on samas miinuspooli on mõlemal samamoodi, nii et noh, tuleb üles noppida just see, mis mis meeldib ja mis ei meeldi. Ja siis võrrelda noh, kõige vähema mõtet nostalgitseda ja öelda oh vot ikka siis, aga tundub, et inimestele on see väga omane ja inimlik just nimelt meenutada, vot, kus siis oli ikka ja sest noh, kui oli vene kord sisaldavat, kus pätsu ajal oli ikka väga vinge, kihvt ja tore ja noh, nüüd on nüüd ühte selguma hakkab, selguvad kolm tühja need on, need on siis nagu omal kõik olemas juba juba kas tahad ja tuleb välja, et sellega ka nagu rahul, nüüd nostalgitsemist nutame taga eelmist värki. Nii et inimene on juba selline rahuldamatu suur ja, ja ta nostalgilised vist ilmselt igal igal ajal ja igasuguse riigikorra ajal. No mis puudutab konkreetselt artiste, siis noh, seda on ju ka palju leierdatud, et vot siis olid ikkagi kolhoosipeod ja ma ei tea, mis kõik kokku. Noh, hakkame siis sellest peale, et Venemaal tehti kontserte, tehti kuus kontserti päevas, näiteks ei olnud ju üldse tarvidust kolhoosipeole vennal kuus kontserti ühes kohas kuut kontserti teha, see on täiesti üle mõistuse võimatu, aga, aga tollal ju ikka need palju kõvema ninaga mehed, kui mina korraldasid igal pool kontserte, kes hiljem Jeruusalemma, aga need on ammuilma Tel Avivis. Need mehed ikkagi korraldasid kontserte ja neil oli kõik asi niivõrd hästi läbimõeldud, et artistid said südaöösel kell 12 Venemaal süüa, kus tegelikult söömine lõppes kell kaheksa õhtul ära ja päeval süüa. Laeval Vold. Kõik oli läbi mõeldud ja samamoodi öeldud ka see, et ütleme, sina alustasid teist osa, mina lõpetasin, esimese osa, bussid viisid niimoodi rahvast igale poole laiali, sellepärast oli võimalik kud kontserdipäevast ja loomulikult olid ka teenistused meie mõiste järgi siin eriti no täiesti üle mõistuse. Aga see pidigi nii olema ja seda ei saanud kaua olla, sest olid kohe kadedad inimesed, kes nuputasid välja selle, et et üle kahe või kolme kontserdipäevast otsid tehasel sas luuser neid ja siis ma ei tea, ma ei tea, mis ja kus ja siis laupäeviti lubati jälle midagi, sest hirm oli nii suur, et nad lähevad kuradi. Jah, kunagi lõpus toodi veel niuke mittetöiste tulude. Seaduse välja üks tantsuõhtu või lisakontsert mitte tõele täpselt puhatusega tuleb, nii et sellel ajal teenistus ristil oli loomulik ja, ja, ja loomulikult kaugelt üle keskmise. Need olid ju ajad, millal me ise mäletame linnahall puupüsti täis, mis tänasel hetkel on tänasel hetkel käib palja selle Sanusega üle lava ja ma ei tea, kui siia lavale tuua, ma ei kujuta ette, Jeesus Kristus ise, ega siis vist ka ei tulesaal täis, sest sest meie inimestel, noh, on need mured ilmselt teistsugused, samas vaatad sinna vene artiste, kes tuua see siia ükskõik, olgu nad Kirkorovi või lõppedes võib-olla väiksema gabariidi artistidega inimeste bussidega Narvast ikkagi kontserdile ja vene artistide puhul on linnahall täis, aga meie puhul praegu ikkagi ei ole jaa, jaa. Kontserttegevus ikkagi praegu veel, ma arvan, noh ikkagi on seiskunud, võib-olla ta mõne aja pärast läheb ikka lahti, nii nagu ta peaks olema ja nii nagu ta oli, tollal oli tollal ikkagi võimalik sõita kontserdiga Tartusse või Pärnu ja saalist nimelt kontserdiga just nimelt mitte firma veo, aga ta ei uskunud ja ei, ma Jutan ainult kontsertidest akadeemilistest kontoritest, kontserdisaalides Vanemuine, Estonia kontserdisaal, Pärnu, Endla ja nii edasi, nii edasi. Räägiks sinust endast ka natuke saate lõpus kindlasti kuulajat huvitab, kes sa siis oleks, kui see oleks, noh, Tarmo Pihlap, sellel praeguses mõistes, kus elas artist, oled sa majandusele. Olen küll ja ma ma ikka vastan sama moodetega, vaevalt et mingit muud muud teed oleks harjunud jooma ikkagi oleks muusikaga tegelenud, iseküsimus on jah, kas kas noh, selle mõttega, et kui saaks otsast alata teatud asju, noh õpiks jattudeeriks siiski tunduvalt sügavamalt ja ma ei välista seda, et ma oleks võib-olla võib-olla siiski klassikalise muusikategija Või kui ka mitte, siis näiteks kas või toonmeister raadios. Ma mõtlen puldis Igal juhul muusika seotud nii või teisiti seotud muusikaga. Aga noh, kuidas oma loomult oled, muusikud on küllaltki rahutud hinged, kas sa, kas sa oled niisugune noh, rabeled ette, sa tunned? Ma olen olnud valdava aja oma elust rabeleja, aga nüüd viimased aastad ma tunnen, et et ei ole mõtet rabeleda, pigem pigem nii-öelda paigas olles kõik asjad läbi mõelda hästi ja siis asuda tegutsema, mitte nii, et jooksed, istud, ma mõtlen, et miks ma üldse jooksen, ei oskagi endale vastata, miks ma jooksen, enne tuleb asjad endale selgeks teha ja siis tegutseda. Ja, ja selles mõttes ma olen natukene muutunud, aga, aga üldiselt ega ma olin niuke täiesti emotsioonitu. Jändrik nüüd ei ole, ma olen ikka üsna üsna haavatav ja, ja emotsionaalne ja läbi elav, kuigi ma elan kahjuks küll sissepoole, öeldakse, et tervisele kasulikum on välja mitte sisse. Teistele kaela keda sa kõvasti kuulad või kes iidolid on, on sul konkreetsed nisus, lemmikud. Sa mõtled nüüd maailma popim juh? Noh need on palju iseenesest, kõik sõltub meeleolust ju kuulad. Kuulad kõike, alates alates liikmendi jazzist ja, ja, ja, ja suulist ja, ja lõpetades lõpetades ma ei tea. Lõppedes Emil Laansoo ansambliga, noh ma ei saa öelda, et vot ma seda kuulan nüüd ainult ja ja seda ma üleüldse ei kuula ja ma kuulan. Ma kuulen nüüd nii väga hea meelega. Tunnen lihtsalt, et vot mul kõigest sellest on praegu nagu öeldakse, siiber maantee hästi. Tahan teist teist laineala ja, ja kuulan Vivaldi ja ja saan sellest väga hea, väga hea niisuguse naudingu ja tunnen, et see tõstab mu toonust. On sul hobisid, kogutsemarke, käid kalal? No kalal käimine on omaette teema ja see on, see on minu jaoks komperee saada juba. Tähendab, minusuguse natuuri ja tüübi jaoks on kala püüda, et noh, ükskõik olgu see siis paadiga roos või lausa merel, see tähendab minu jaoks üks päev võiks olla nädal aega sanatooriumis, et nii-öelda kui võrrelda puhkustest selle tegevuse juures minu ajutegevus, jääb täiesti seisma, mida isenesest ongi vaja, sest puhatav peale une, puhkuse veel. Ja, ja see on selline selline tegevus, ütleme, kui paar päeva oled kusagil ikkagi nii ära, et sind keegi kätega ei saa, oled, ütleme ikkagi kuskil kuskil lahel siis energiakogus, mis sealt saad, see on ikka päris päris suur ja aku töötab ikka kaua aega. Ma küsin saate lõpetuseks, nii on sul oled sa unistaja tüüp, kas sul on midagi niisugust soovi, mida sa tahaksid kindlasti realiseerida lähemal ajal, mis pole täita? Kes meist ei oleks unistada, unistada ikka võib, nagu öeldakse, aga, aga, aga kuidas realiseerimise kuidas ta realiseerub, see on nüüd iseküsimus. Ja on siin ka lähiajal, Tanel, nii üht kui teist ja, ja ma siiski annan endast parimat, need asjad kõik saaks, saaks, saaks paika ja nad realiseeruks iid, aga mis konkreetselt, tulemus on südamel? Praegu ei ütle, ei tohi öelda, sest nagu, nagu ütles isegi pulat Vot, ma ei tea, kas see on sinu arvamine, mina olen sama sama meelt, et kui liiga palju ette ära räägid, siis reeglina minu puhul vähemalt need projektid ei käivitu. Nii et ma parem hoian saladuses ja olgu see siis mõnus niisugune üllatus, kui näha kuulda. Mida ta sooviks endale kuulajatel tavaliselt öeldakse, et mida endale soovid, seda soovi teistele ka. Noh, meie metsikult kiires maailmas siin vähem vähem mõtetud jooksmist, nagu ennist rääkisime, vähem stressi, vähem viha, vähem raevu, vähem õelust, niisugust halba konkurentsivõitlust, rohkem rohkem inimlikkust ja ja, ja natukene niisugust mõistmist ja soojust mitte mingil juhul. Stressi ja kõike seda, mis, mis meie tervist põletab. Noh, see on nii ilus ja algeline ja peamine tegelikult meie elusid. Algne Ma mõtlen selles mõttes, et siin ei olegi midagi lisada, aitäh sulle tulemast saatesse. See oli tänane lisa palav, Tarmo Pihlap iga järgmine lisapala samal ajal kahe nädala pärast kuulmiseni kõiger. Kas kas siis vaikselt vaiksem, siis? Mõtlesin, kullake, ema ja mina, me mõlemad armastame sind palju rohkem, kui seda mõista siin meil. Ja see armastus, mis oli kunagi meie vahele. Kui ma lahkun Et siis isa ei armastaks oma väikest kallis tütar Ma olen alati sinuga. Kuisatu, ajab. Ja neid sõnu.