Meie seekordne saate külaline oli alles kaks nädalat tagasi ajakirjanike haardes, et rääkida sellest, kuidas pakib kohvreid ja kuidas sõidab lõunapoolusele samadesse paikadesse, kus 50 aastat tagasi teadlasena polaarjaamas talvitus. Ja nüüd on see, mis Eestis tagasi. Tere tulemast saatesse Kliimateadlane geograaf Andres Tarand. Tere. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Andres Tarand, kas teie unistus minna tagasi samadesse paikadesse kuste pool sajandit varem olite talvitunud aastast 68 lõpust? Siis meil keegi Kreeka filosoof on öelnud vist nemad teate, ei saa kaks korda astata ühte ja samasse kest, jõgi voolab kas isa ja aeg voolab ja päris samamoodi ikka midagi ei ole. Aga selle väike kontrollimine, mis tundub tuttav ja see on omaette teema ja aeg-ajalt on tagasiminek, on väga huvitavad turistile üldse või rändajatele. Et kui käisin noore mehena, oli nii hoopis teisiti. Selle Antarktika, aga need antud juhul nii et maalin 1009, kaheksa kuni 70 Ida-Antarktikas ja nüüd ma sain selgeks, kuivõrd teistsugune on see sellest, mis sinna vastu Lõuna Ameerikat ulatab omale. Ja see, kuidas öelda ribu-räbu saarte ja ja käsivarre. Et kogu see massiivsus, helgus, nihukesed, asjad, mis olid Ida-Antarktikas esimesel kohtumisel. Need asendusid nüüd looduse poolt vormitud jäämägedega igas vormis ja samuti kaljudega, mida on miljoneid aastat kergeerantest pidi pidi kõiki neid kulutusi naati, näeb valet pidi, sest et nad on ära liigutatud, seda teevad miljonid aastad. Ükski inimene seda kunagi oma elus ei näe. Sest meie elu on lühike võrreldes miljonitega. Aga huvitav oli seda igastahes vaadata, Ta ja ütleme, kolm-neli päeva täiesti kaifida. Seal ei olnud midagi midagi sellist, mis Ida-Antarktikas mõjub oma suuruse ja puhtusega. Seal on kõik sigrimigri. Te saite astuda oma jalajälgedesse, tundsid ära, et see on see koht, kus ma olen 50 aastat tagasi olnud või seal on kogu aeg ainult jääliustikud lumi ja ei ole midagi tuttavat paika. Ei, see oligi nüüdse esimeste päevade huvi ja üllatus, et ta nii palju teistsugune on. Aga muidugi, kui seal ilmusid esimesed linnul looma- ja modernriikide halas kalade, siis tuleb asi tuttav ette küll, sest et seal on elurikkam ärriti nende suurte loomade mates. Kui Ida-Antarktikas aga näed, tuttavad näod sellepärast et ükskõik mis nende Liiviga praegu eesti keeles vahetatakse kogu aeg need need nimesid mis ta praegu ei oleks, neid tunneb ära selle järgi taha. See oli ka niisugune, noh et selles mõttes oli see looma linnuvärk nagu järgmisteks päevadeks tõesti mõnevõrra tuttav harrastaja ornitoloog, on ta midagi? Ma mäletasin, aga kõike tuli uuesti kontrollida ja uuesti tere öelda, nüüd olid uued reeglid. Rohkem kui viie meetri selle vea küll tegin. Ja siis kaks rahvusvahelist ekskursiooni, Joti tõstis ka häält, et kuidas ma julgen. Noh, mul oli põhjus, sest et ma katsin väikse eseme, mida ma läksin uuesti otsima. Nii ma selgitasin. Paradoks. Aga niisugused asjad, et ei, ütleme nii, et tol ajal 50 aastat tagasi looduskaitsereeglitel kehti, seda, mitte keegi neid välja. Aga nüüd oli niimoodi, et teate vägagi välja ja ma arvan, see natukene ülepingutamine võib-olla õigem, sest et turist on üks väheteadlike nähtas üldiselt. Ja kui seal käib aastas 40000 siis võib arvata, mis juhtub, kui mind, kuskohast lõdvaks lastakse, need näidud. Laeval on nad instruktorid, neid on palju ja nad on kõik kompetentsed AKP tantsud, et las nad olla pedantset paremad. Kui te viimases lauses ütlesite sõna laeval, siis ma sain aru, et te läksite Tallinnast lennukiga Buenos Airesesse ja siis sealt tulema tipust läheb laev, meil on siin laua peal Andres Tarandi raamat ilma ja inimesi Antarktika kas pool sajandit tagasi ja siin on siis lõunapooluse kaart, et sealt tulema tipust, Lõuna-Ameerika tipust, laevaga lõunanaba nii-öelda käsivarrele, et see on siis turistide laevade randumiskoht. See on kõige väiksem tee, aga ta osutus ka mulle väga palju pikemaks, kui ma oletasin. Ega ju kõike kaugus ei ole kaardilt kunagi mõõtnud. Ja milles seal asi on, meil on niisugune treiki 16. sajandi inglise mereröövel ja inglise kuninganna eest võitleja, ühtlasi temanimeline väinas. Ja see on kõik tore, aga ta ei meenuta millegagi Väinasõstar 1100 kilomeetrit lagedat ookeanivett ja väin andmeil Moost ühel pool, väike suhkur ja nii ka tester aastal on Taani väinad, kus mõlemad kaldad paistavad. Nii et Te, sellele oleks vaja uut nime, aga mina ei hakka nad nad seda praegu välja mõtlema, sest kust ma oskan. Aga selle laius ja, ja siis on tema väga tujukas. Meie läksime jumala sileda merega ja tulime sellise laeva rullimisegamis. Nõrgemad närvid muidugi läbi sööb, sellepärast et magada ei saa. Käib kois põmm-põmm edasi-tagasi. Aga, aga suurem nagu esmakordseid, kes seal olid, inimesed ütlesid, et nüüd ma olen siis selle tormiga ära näinud, nii et see ikka tähtis. No 40000 turisti, mida nad seal näevad? Ikkagi selles? Kogu selles rajoonis neid ei viida vist üldse Ida-Antarktikas, sellepärast et seal on jääolud kahtlased, üks kord ühtemoodi, teinekord teist maade ja seal ei saa planeerida, aga selle poolsaare varjus Lääne siis rannikut pirni. Seal on enam-vähem tagatud, et võib-olla juba detsembris, täpselt ma ei julge öelda, aga vähemalt jaanuar-veebruar on suvekuud ja sealt saab igasuguse laevaga sõit. Ujub palju, jääd küll ringi, aga sellega tänapäeval saadakse hakkama, see ei ole enam, kui oli Titanicu ajas. Nii astusite maale. Ütlesime maale iga päev mitu korda. See käis niimoodi, et kuna noorematel on ka vaja ennast tõestada, mitte vanad siis oliti süsta, matkad läände saarte ja jäämägede vahel millega siis kaks inimest sõstas, tõmbasid aerudega, ühed olid väga uhked, võitsid vaala, kes näete kõrvalojus? Et noh, niisugused üleelamised on pakutud, ma saan aru, turismis on sellel suur tähtsus, mina tõmbasin kõrvale, sest et õpiaeg on nagu kaugel. Ja teine oli siis mägironimine, kus harjutati mõnel kaljuseinal ja sellega ma ka ei tegelenud, aga ronisime mäkke. See on mulle täiesti tuttav. Motkastuti astud ja senikaua kolad tipus ja sealt need vaated ja, ja pingviinikolooniat ja kõik niisugused asjad jäävad süsteem. Ja oli veel mõnesuguseid, meelelahutusi üks oli siis väga huvitav öösel lume magamine, see tähendab, et kaevatena kõik irvitasid, et pigem nagu endale haudsustad tehtud sügavaks, aga siis sai seal magamiskotis magada. Ma ei tea selle peale antilisest ka diplom. Mis oli häda, anna, see oli teada, sellepärast, ja nüüd on Antarktikas nii, et ei ole ette nähtud, seal võiks oma asju toimetada Ta, ta kus juhtub, et teised ei näe. Aga et, et see on mõnevõrra komplitseeritud, antakse küll pudelid, aga rohkem ma ei tea. Ma ei küsitlenud inimest, kuidas te hakkama saite? No enam-vähem saadi ja, ja see tekitab elevust, aga ei süvenda mugavusi ja selle pääle hääldenadeni näoga, et seda poleks võib-olla vaja olnudki. Sest see ei ole päris, see on Laguna. Ühe. Loes töllerdab ütlema ja, ja, aga küllap oli ka neid, kellele meeldis, kõigi eest on raske vastust anda. Ja siis oli üks liik oli, mille enamus Rülgas olid nõnda nädal räätsa admeshanud eesti rabal kõndimise. No jalg peaks ju suured, aga seal oli ta nii komplitseeritud teda üldse jalga saada ja siis mina olen ka nende hulgas, kes pärast kümmet sammu selle minema viskama sest nad parema muidu käia. Niisugused atraktsioonid ja need kuuluvad turismi juurde ja ei ole sunduslikud, kõik on vabatahtlik. Aga ma arvan siiski, et suurem osa on, kas kajutiaknast laevatekilt, fotograafid, selliseid Kogarteqilsust Nad tahtsid, vaala tingivad Ta saada, ja siis kui said siis teist veel selline asi. Et, et see töö oli intensiivne ja ma ei tea, meil tuleb 26. märtsil nii-öelda kokkutulek polaarklubi kutsub sinna kõik nad grupikaaslased ja ma arvan, et sinna tuleb pilt väga palju kokku, aga mina ise tegin nihukese väikse vana karbikesega ikka ka mobiiltelefon. Praegu temaga sealt rääkida enam ei saanud, sest et see side on nõrgavõitu, seal ei ole ju rahvast, kes helistakse, siis ei viitsita ka sinna väga palju neid satelliite riputada. Nii et koduga kolm ühendust sain. See oli isegi hästi siis ülejäänud jäine sihukeste kaudsete võtete pääle, kus nooremad ja targemad saavad siis neid kanaleid aga ikkagi mingi kahe kolme käiguga kätte. See käis interneti kaudu rohkem. Nii et internet on lõunapoolusele ka jõudnud Mul on seal, on kindlasti, sest seal on Ameerika ja ma usun, et nad on selle eest hoolitsenud, nad seal kataks, aga noh, need territooriumid nagu meilgi, eks ole, kui palju ja tihti on neid maste põldudel ja, ja küngastel sinna niisugust võrku ei ole mingit mõtet, sest ei ole lihtsalt ümberringi rääkijaid, aga jaamad, Maurson, America omad, vähemalt on varustatud sellega, me käisime ainult ühes Argentiina jaamas. Ja seal nagu ei julgenud päris sisse minna, sest et see peab olema kokku leppinud, et nad ei viitsi ka kõiki värke vastu võtta, kes sinna ilmunud. Ja Õissitasin, tütarlapsed, minge teie ees, et siis tõid välja visatud mehed. Aga sellest ei tulnud välja ja nii jäigi käimata pärast olevat küll kutsutud, aga ma olen juba kaugelt alla. Räägime nendest tingimustest veel oma matkapäevikus 50 aasta taguste lugude hulgas kirjeldate ka seda, et lõunapoolusel õhurõhk on madal ja hapnikusisaldus õhus on vähene, et selles mõttes on väga raske hakkama saada seal. Kõrgel siis näed nagu Vene jaam, Vostok, mis on kõige raskemate tingimustega ja siis kaaned, Ameerika jaamad ja praegu on itaallastel prantslastele üks tehtud, seal tuleb meil äkki jutuks ka veel, miks. Aga nendes on tõepoolest. Et ilma maskita hingamine võib olla saatuslik, et lihtsalt puhtalt õhu sissetõmbamine külmutab kopsu ära. Seda olevat juhtunud ka mitmed korrad, aga no Vello Park on selle asja või oli kõige suurem asjatundja. Ja ikkagi ikkagi targem on kuskilt läbi salli või rätiku hingata. Et need on need väga rasked tingimused rannikujaamades, kes noh miinus 40 vahel miinus 45. Virumaal ka või Võrumaal olnud selle kannatab inimene välja seal nagu kodune asi, aga näed sisema asjad on tõesti natuke teisiti tigu. Aga praegu, mis sinna puutub, millest ma olin üsna üllatunud, et seal ta mul on, aga arvamusel siin Eestis allergiline, no mitte praegu just hetke, aga tihti ja seal terve see aeg mitte absoluutselt mitte midagi, ei ühtki vastust. Nii et see kuiv kliima millegipärast ehmatas minus midagi. Ma tahaks seda tohtrite käest küsida, sest huvitavat, et aga võib-olla noh, ongi see kuivus. Kui palju praegu külma oli? Seal oli niimoodi miinus ühest pluss kolme, näljane, näete ikkagi üle nulli põhiliselt algus oli niisugune väga vaikne sile meri siis võis öösel olla, aga öö on praegu veel üsna lühike. Noh, varsti on pööripäev või see võrkväärsus õieti 21 märts ja siis peaks olema kõikjal maakeral ühtlane päeva pikkus. Aga praegu oli veel natukene päike seal suvine. Ja muidugi on Nad tingimused sellised, et tihtilugu taevasse tõuseb ka udu, pilvine sihukesi, ma ei tea, kuidas nad täpselt tekivad, aga mere kohal on see ilmselt võimalik, selle liustiku kohal eriti ei teki, sest sealt ikkagi natukese lumi oli veel sula mõne koha peal, aga noh, ütleme meie niukene lapsepõlve märtsikuu kus oli igavene hea meel, et koorik tuli hommikupõldude peal ja läksid, purjetasid sealt üle. Et sellist praegu oli ka, aga keskpäevaks sulas pealmine kiht ära ja siis tuli ikka natuke sumbata. Tõsi, see on niisama odavalt. Need mehed, kes 200 aastat tagasi lõunapooluse avastasid ja sinna ekspeditsioone korraldasid, nendel sageli oli surma põhjus see, et nad kukkusid liustik, kes mida ei olnud silmaga näha või surid näljasurma teie omal ajal 50 aastat tagasi kirjeldati seda, kuidas mõni traktorist vajus traktoriga läbi jää või kuidas Mirnays kaheksa meest põles sisse lihtsalt kas tänapäeval selles mõttes. On ohutu talvituda polaarjaamades lõunapoolusel. Ma usun, et on, kui vähegi arvesse võtta neid ohutusreegleid, mida kõigile öeldakse, see nagu 50 aastat tagasi suitsetad, oli ropp, sellepärast et kellelgi ei olnud mõttessegi tulnud veel maailmas. Ta suitsetajad toast välja üks teine see, et kui olid niisugused pidumeeleolud ja siis inimene, mees, inimene ärrite paneb suitsu suhu, enne kui uinub sea nõks hukatuse värk ja siis lähebki sesse käsi vajub lärts kuskile puhvaika peale ja siis kõik edasi, mis toimub, ongi tulekahju. Nii et siin on, ma usun, et, et see asi on kõvasti paranenud, aga juba 50 aastat tagasi küll mere peal rataste laeval maha Lassimine, on see vist et oli ohtlikuna, tee oli pikk 30 kilomeetrit, seda nad jää, luurajad läbisid tänna. Aga jällegi sellel juhtumil oli nii, tead, et mees oli liiga kaua olnud polaarmees ja sellepärast Arktikas Antarktikas hindas oma võimeid võib-olla veidi üle. Tont seda teab, võib-olla lihtsalt oli tekkinud seal midagi seal ja Neid ei ole enam palju, aga tulekahjud olid juba ülekaalus, aga see klassikaline periood siis oli tõesti paar meest sellest on kes on ise suutnud sellest jäälõhest, mis liustiku tuleb. Noh, kõik asjad tõmbuvad kokku, kange külma käes, nii talvel siis ümberkaudu paugub ja nagu oleks kahurit ootad. Ja siis need lõhed tekivad ja sealt üldiselt välja tulla, võimatusest noh, mis seal paremal juhul kaasas on, on võib-olla poishnuga. Aga eks Austraaliast pärit mees mausson temale küll niuke rebis üksi välja, no ilmselt vedas ka, et sel ajal ei olnud nii halvasti tehtud. Nii et ohtusid on, aga nad on ikka tänapäeval täiesti tühised, võrreldes nendega, mis olid sellel klassikalisel perioodil siis eelmise sajandi algusest. Tont teab kus, teine kriips tõmmata, aga ütleme, et 30.-te enne olid veel väga traditsioonilised võtted seal, et ei olnud moodsat tehnikat eriti palju, siis läks admiral Vöödi USAst viis lennukiga operatsioonid toime, see oli esimene mees. See on muidugi ka risk, sest et needsamad lõhed on viska lennuki murravad, oli sinna sisse sõita, nii et päris ohutu pole, miski. Aga võrrelda ei saa. Kuskilt raamatust lugesin taas, et praegu on lõunapoolusel umbes 40 polaarjaama, mis kuuluvad 20 riigi omandusse või rahastusse, et kas tõesti on nii palju ja mida tänapäeval üldse seal uurida on, sest et kõik vaatlused tehakse juba ju satelliidi pealt. See on õige, et elu on läinud nii-öelda poolenisti taevasse ja need mõõtmised aga jaamade rohkus vaheldub üsna kiiresti, nii et ma ei ole võimeline kindlalt ütlema, et mis nüüd tegutsevad aasta läbi. Aga 40 ümber on see küll olnud, osariike on vaadanud, et värk läheb kalliks väga ja on koondanud või kokku tõmmanud, siis neid aga on nisukesed, mis on geofüüsik aastast 1957, kaheksa siia majale pidevalt tänud ja noh, see on eksam, Vostok, Mirnai nädalaid siis Bellingshausen, Lazarevi laevade nimed ja näed, seal ehivad seda kunagist avastusretke ameeriklastel on vähemalt kaks, kui mitte kolm. Ja nii edasi, nii et liikmesriike lepingul on umbes poolsada, aga nagu Eestigi on küll lepinguosaline, aga, ja ma ei ole. Nii, et see arv on enam-vähem linna pool. Argentiinale on vist praegu kõige rohkem sealt noh nad mõtlevad natuke teistmoodi, neil on niuke, konkurents Inglismaaga, Falklandi saarte asi, nendele annad ikka maltiivas seal mingit Valtland ja nii edasi, need on oma oma uhkus selle küsimuse ümber, aga siiski on ju kõik kokku leppinud, et me jaga maid seal. Nii et, et see kehtib. No kas siis toimub kliima soojenemine, kas liustikud sulavad, kas te nägite seda omasid? Seda ma nägin ka oma silmaga, aga paraku ma teadsin natuke enne, et Lääne-Antarktika liustik on see, mis puruneb umbes sama hooga praegu nagu Gröönimaa põhjused on pisut erinevad. Gröönimaa Leostik ansanot, et aastakümnete jooksul nii Põhja-Ameerikast kui Euroopast industriaalmaadest kõvasti tahma taeva tuleb alla ja see tahma niuke, see valge ja peegeldava olluse pääl, nii et sihuke tüüp, kes siis sööb ennast kohe ja, ja lume sisse, kui päike tuleb välja. Ja sellepärast nad purunevad praegu niimoodi, et nagu vertikaalselt, langevad lahmakat ära ja lähevad merre ujuma. Siin on asi selles, et see Lääne-Antarktika liustik on üldse toetunud väga palju kaljusaartele, just nagu nad siin poolsaar ümbergi all. Ja praegu on siis ookeani vesi juba ka nii palju soojenenud, et noh, nagu võiks sulatada maja vundamendi ära, umbes niimoodi siis maja kokku kukub. Ja seda oli näha ka mõned olid niuksed. Ega pilvelõhkuja kõrgusega jäämegi, seda muidu ei teki. Tulen merre ujuma ja ega meil kauge maha ei olnud nad siit noh, suvi hakkab lõppema, olid jõudnud mõnedki juba sinnamaale ka, kus meie liikusime. Nii et see on nagu kindel märk siin jälle midagi vaielda, kui jää sulab, siis on üle nulli ja mõõtmisi ja kõike võib kritiseerida ja oma teooriaid püstitada. Aga see on halda fakt, Nalitso. Et ei ole midagi teha, sulavad nad suure teostlikud. Ida-Antarktika on siiamaale stabiilne. Seal on nii kohutav, palju seda jääd koos, selle käib üle mõistuse, aga no üheksandana protsenti magedast veest on jäätunud Antarktikas. See võiks olla suurepärane ressurss, janunevad maailmas, kus vett ei ole, aga praegu ei ole leiutatud seda mõtet, et kuidas ta nii ära tuua, et ta oleks veel tasuv. Sest kunagi oli just, küsisin taas tagasi nihuke mõte, et võtaks õige puksiiri ja veaks aga läbi sooja ookeani troopikas tule välja, sula tänna kätte ära, et need et see on üks niisugune vastuolu praegu ja, ja nad kõik mineraalsed varad on kuulutatud. Noh, kuidas öelda, et puutumatuks ja sellepärast sinna praegu käib ka jääd, isegi seda ei tohi välja vedada. Justkui põhjapoolusel liustikud sulavad ja alt tulevad välja väidetavalt naftamaardlad looduslikud ja see põhjustab lakkamatult konflikte riikide vahel. Kui lõunapoolus peaks lagedamaks sulama, mis sealt välja tuleb? Kõik maavarad meil maakeral on umbes. Nii on öeldud ja kõik nad on üles leitud, mingis hulgas ma mäletan, et jälle poole sajandi tagant, siis oli veel maladioosnaeraama ümber, otsisid mehed granaat ja seda kalliskivi ikka. Ja, ja ma ei tea, kas mõni leidis, aga no ilmselt seal oli olnud, see on nüüd niisugune. No ilu ja FD asi, mitte vältimatult vajalik maavara. Aga kivisüsi oli esimene, mida märgati. Ja siis. Töölepinguga 50 962 seal oli kaks aastat. Ja praegu on selles mõttes mulle tundub, et niisugune suurepärane näide ja eeskuju selle, eks, et kuidas asjadele võib ka vaadata, et ei ole vaja kakelda iga jalad maa pärast vaid teha ühispingutustega midagi, mis on, arvan teadusele praegusel ajal tähtsam kui kõik need maavarad, see on just seesama kliima, kas soojeneb, ei soojene igal maal mani tark, kes teab, rääkida oma peast välja mõeldud ei saa olla ja miks ei saa seal ja ja praegu on siiski jumala selge, et siinsamas on meie inimkonna ajalugu siis jääs jääst võetud, mis oli jäässe talletatud 8000 aastat, see on peaaegu pool inimese eksistentsist maakeral. See on päris aukartust äratav ja need selle kohta on teada, millal olid jääajad, need on olnud kaheksa hoopis rohkem kui varem ana arvata. Ja millised õhu mullidestan saadud kätte CO2 süsihappegaas. Kasvuhoonegaas ei ole kunagi olnud nii kõrge maakeral kui praegu. Nii et kõik need põhjused on sellesama. Sa võid hulk aastaid muidugi see puurimine ja selle lahkamine. D minu arvates võiks nüüd need vaidlused jätta, aga ma ei usu, et ma suudaksin seda härrat Trumpile tõestab, tema ütleb ikka, et ei ole. Nii et siin on see nukrused, kuidas riigipäid kõiki saaks uuesti ühte vankrit vedama. Et alati leidub mõni, kes ütlevad, et ei ole olemas ja me ei hakka siukse jamaga tegelema. Antarktika eeskujul oleks seda võimalik õppida, kui tark kolm teha, koostab praegu Niukest? Mitte just katastroofiliste, võib-olla veel, aga siiski ohtu tehes, mida tuleks arvesse võtta. Liustikud sulavad põhja ja lõunapoolus sulab, see tähendab seda, et magevee hulk ookeani meredes suureneb, mida see vee-elustikule ja inimese elule tähendab? Vot seda nüüd oleks huvitav teada, mina jaagu tean ainult seda, et ookeanides on palju rohkem vett, aga ta on soolane, järelikult see Sulawesi värske vesi või, või joogivesi, mis sinna läheb praegu ikka pigem ise sooldub läheb soolaseks ja ei ole hea juua. Ja see on mingil määral magevee raiskamine, aga teiselt poolt loomulikult noh, sellega on inimesi palju, egas hirmutatud, aga palju neid näiteid toodud, et kuidas veetaseme tõus hakkab miljonilinna peletama ja, ja ma usun, et üks, 15 aastat tagasi oli kuskil Indoneesias üks kliima kontrollinud partnerite saavad kokku konverentsil, et kuidas olukord on seal esimest korda need vaikse ookeani saarte riigid, kes on väga pisikesed. Aga nendel oli juba hakkas laine üle käima mitmel ja siis nad täitsa nihukese ühisavaldusega esinesid, et nemad juba upuvad, et miks teised alles ainult targutavad sean rasked protsessid alati nad rahvusvaheliselt, kus on 193 riiki ja siis timmida näid ja ühisele arusaamisele jõuda. Aga nagu meil läheneb nüüd Toompeal koolilaste demonstratsioon nende vastu, kes on kliima soojenemise vastu, ütlevad, et seda jale ja sellist ühte hingamist oleks uuesti vaja. Kelle hullusti on edusamme, aga aeg jookseb oma kiirusega ja, ja sulab järjest kiiremini. Et, et see oht on, et saab otsa. Mis plaanid Eestil Antarktikas on, me oleme küll selle Antarktika leppega ühinenud aastal 2001 ja nüüd juulis stardib siis kroonlinnast lõunapoolusele purjeka reis tähistamaks 200 aasta täitumist Antarktika avastamisest. Kas Eestil on mingeid plaane ja kui on, siis milliseid ja miks? No ikkagi osa võtta rahvusvahelisest teadustööst ja see osavat ei ole katkenud, hoolimata õnnetustest sellel esimesel katsel oma jaama luua. Need olid sisemised vastuolud, kahjuks viisid selleni, et ei tulnud asjast midagi, tööd oli tehtud aastaid ja lõpuks parlament mattus ka lahkeks, eraldas raha, aga sellega siis asi lõppes. Igal juhul selliste jäässe külmutatud toda ajalookroonikat nii pikalt ei ole kuskil mujal kui Antarktikas Cashi. Ja teiseks, kui Jaan-Mati Punning tegi oma instituudi või tehti või kuidas öelda siis temale esimene mees, kes Eestis suutis omandada need ettevõtted, kuidas molekulaarkeemiaga selle vahenditega on võimalik jääproovidest palju andmeid minevikuvaatevälja pressida. Me olime ainsad Nõukogude liidus, kes määrasid näitajad proove. Aga see kõik nõuab kogu aeg raha, raha, raha ja vahepeal on asjad läinud natukene ühtseks tarvinistlikus olelusvõitluseks sellepärast sära jagamine alla olnud. Noh ja isegi see kogusumma on vähenenud. Sellest on muidugi väga kurb meel ja ma loodan, et ükskord tuleb jälle valitsus, kes taipab, et see on õieti väikeriigi osa, mida tublim ta nõustas rahvusvahelistes küsimustes. Ja meil on veel kaadrid alles ja praegu on kaks poissi või noormeest Antarktikas üks juhib Soome jaama ja ma ei tea täpselt, mida teine teeb, aga taandun vot seesama Kiisler, kes suusatas sinna norrakaga omal ajal, nii et ei, kõik pole kadunud. Inimesed on aga rahastamise kokule, vaat ma arvan, et me ei pea seal kogu aeg mingit kallist jaama, las suured poisid teevad, nad võtavad hea meelega, kui meie omad on tublid enda juurde ja nii et jaama ülalpidamine on võib-olla liiga suur luksus, aga et suveks üks, üks maja, millel kevadel ukse lahti ja lähed sinna tegema, see oleks siiski täitsa realistlik. Et nii saab teha. Nii et DM natukene meelemuutust ja natukene raha ja siis ollakse mannatäieõiguslikud, sest praegu on see indiviidide niuke initsiatiiv, millega on jõutud nii kaugele. Teised maad usaldavad, enam ei saa rääkida nii et ainult mehisust, et naiste jaoks on kõik tingimused olemas ja naised saavad sealt osa võtta võrdõiguslikena need. Aga kunagi oli see võimatu muidugi ammu. Kaja loodimisel on kliimateadlane ehk geograaf ja kõigi muude au ja töökohustuste kõrval ka Eesti Rooma Klubi väga kauaaegse presidendina tegutsenud Andres Tarand. Kui me püüame tõmmata niisuguse mõttelise joone ühendusjoone Rachel kaasoni raamatust hääletu kevadaastast 1963. Raamatunid kasvu piirid, mis oli suure Rooma Klubi esimene aruanne aastast 1972 ja sealt kolmanda punktini, mis on jätkuaruanne kasvu piirid 30 aastat hiljem ilmunud 2004. Kui täpselt üldse suudavad teadlased keskkonnainimkonna käekäiku ette näha? Nad on muidugi alati natuke maas seal nendest arengutest, mis on ka negatiivsed, sest näiteks troopiliste vihmametsade saatus Brasiilias selle õlle tõstetud teiegi õlg ära juba siis, kui see toimus suurelt seitsmekümnendatel muutus nagu maailmas küsimuseks number üks. Aga kuna see on nii elurikas et metsad putukaid täis ja keegi ei olnud jõudnud neid nii inventeerida, tõestada, kui palju hukka läks. Kaudsete meetoditega on seda siiski tehtud ja, ja nende liikidel nokas igaveseks, aga siiski ilmselt pikaks ajaks. Hävimine on praegu jumala selge, eriti näis, kus liike on palju olnud neis kohtades. Nüüd prognoos oli tõepoolest Rooma Klubi esimene kasvu piirid oli selline raamat, kus siis rakendati Massachusettsi tehnoloogiainstituudi actory tofarrasterali ta nimi. Mudelit, mis ületas selle aja käsk, mis modellitaseme terve maakera oli siis reisitud ja ressursid, et inimkonna, kas ja kui palju, kellele jätkub, see oli tehtud päris hästi. Mööda oli pandud teatud ressursside andmetega. Et veel ei olnud hakatudki tootma naftat merepõhjast. See tuli 70.-te esimesel poolel enne sõdalased raamatu välja, sellepärast sai varrastel ka väga tutistada või Rooma Klubi tervikuna, et ei ole ikka õige. See oli õige, et ei olnud õige, sest et me ei teadnud, palju merede all naftat, leidub aga üldine tendents, näiteks see, millega praegu spekuleeritakse, lõhutakse Euroopa liitu ja et miks ei ole ette nähtud migrantide sissetungi. See oli seal täpselt kirjas, sest ta on teada, kui me teise maailmasõja ajal startisime uue rahvastiku arvu ta ka Euroopa ja Aafrika, siis olime võrdsed. Ja see on täpselt öeldud, millal Aafrika kaks korda üle. Aga keegi ei teinud sellest välja, sest et selle kallal oli vaja lihtsalt näägutavad, näed ise ka ikka kasu majanduse teooriate vastu. Praegu olukord on mõnevõrra muutunud, sest üsna palju on ka nüüd, et näiteks pankade ringkondades nisukesi aruandeid ja aktsepteerimist, et kasvumajandus ei ole võib-olla kõige parem lahend. Aga, aga ütleme, et selle üldise meeleolu loob maailmas ikkagi see, et ah, mis need meie siin teame. Noh, see on eesti valitsusringkondades tuntud, et niipea kui inimene saab postini, arvab, et hakkab kõiki teadma, mis on väga vähe. Lihtsalt, ja seda, sellest rahast on maailm täis, paistab üsnagi ja see teeb suuri raskusi praegu väga häbematult minu teada ei kritiseeri seda Rooma Klubi aruandeid, aga keegi ei ole ka oma riigi plaan hakanud selle järgi tegema, et noh, kuidas me hakkame kasvu piirama, kogu aeg kirjutab, lõpetajad tuiksool kasvatada, palk kasvab, pension kasvab ja mis kõik veel lisaks, et, et see on nii harjunud aeg saanud. Seda mõistust jääb nagu. Mida suur Rooma Klubi järgmiseks 50-ks aastaks prognoosib? Nii kaugele nad vist ei ole päris ulatanud. Mu meelest on praegu piir 2050, millest räägitakse ja kui sealt üle lastakse sama elustiiliga nagu rikkamad maad praegu siis ei ole head laotasest siis avaldatav ressursside nappus ja, ja kuidas keegi neid hankinud on, üks läheb mereröövliks tööna maaröövliks. Kes, kes kumbat pärast röövib, seda veel ei tea. Et. Kõik võimalused on veel olemas, et nad suuremad ohud lahendada, aga see nõuab hoopis teistsugust rahvusvaheliselt koostajad, mitte seda, et kuskil Araabias luuakse järjekordset, mängid tublitel sõdalaste rühma, kes kuhugi läheks ja kukuks tapmad ja aga suurriikide poliitikas ei. Et midagi muutuks, sest julgeolekunõukogu ei ole huvitatud olnud siiamale sugugi struktuuride muutmisest. Viis Vätta andjad kasutavad seda. Noh, nii et asju reguleerida on raske. Ja, ja selles mõttes, kas nisukest ingliks muutumise pööret tuleb noh, kogu ajaloo kujutleb, et ega ikka ei taha tulla küll. Vabatahtlikud Peab sunni alla, annan. Et andmed ja, ja on küllaltki hästi kontrollitavad, tulemused võivad muutuda, nagu ütleme, selle naftaga oli võib-olla kuskil siin meie rajal, Päikesesüsteemi matkal, universumis nõmmel on mees, kes on tumedast ainest rääkinud, ma ei tea. Kui me sinna sisse sattuma, kas siis eks päikesekiirgus väheneb. Võib olla, mõjutab see sinna suunda, see looduslik faktor ele ikka või ütleme siis kolm neli faktorit ei ole täitsa kindlad. Maa orbiiti päikese ümber me oskame umbes 100000 aasta täpsusega ennustada ja teame, et praegu oli ta just Antarktika lähedal suvel ja paistab seal tunduvalt heledamalt, kui meile meie suves. Aga 100000 aasta pärast on vastupidi, kes meist on huvitatud 100000-st aastast, eriti tehnilisi Isist ei ole. Järgmisel nädalal on Keenias Nairobis, ÜRO keskkonnaassamblee jälle koos. See on kõige kõrgem organ, mis siis otsustab maailma keskkonnaküsimuste üle ja järjekorras on Eesti eesistuja ja assamblee president, on meie keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler. Ma lugesin ühte intervjuud juustele Maalehes, seal on tegemist maju ja seda ma usun, eriti hull on meile ja ma usun tõesti see, kui tehakse telekonverents. Sest et see keelte paabel, hääldused ja mis rahvusvaheliselt maailmakonverentsi laseb, leiavad see nõuaks ikkagi siit siis saaksid kõik ministrid, kes on kogunenud ka ikkagi pihta, et no mis juttu üldiselt aetakse. Et see keeruline on, aga hea, et ta toimub, sest seal toimuvad ju ka kontaktid väga paljud siis isikute vahel. Kogu poliitika demokraatlikel maadel on küll nii, et ükski tore tegelane ja võimekas, kas ei püsi ka kahjuks kaua neid vahetatakse, rahvas tahab teisiti, hääleta. Ja, ja siis tulevad need, kes, et, et noh, ma mäletan oma algusaega 90.-test olid väga kaks väga tugevat meest, laustad särge soligi pikalt Nairobis Keenias selle organisatsiooni pealik ja teine taanlane. Haa küll ei hakka praegu paljastama enda mälunõrkuse, aga aga tõepoolest nende nende nii-öelda hõlma sattuda Li jõel väikeriigi ministril autuselt kasulik sõstrad Nad valdasid, kas nemad väga? Et kui niimoodi läheb, siis meie ministril juhatamine on kindlasti niuke, närvesööv töö, aga sellega saab hakkama, kohe on palju häid abidus. No eksteadlane ja, ja meie teadlaskond võib ju mõistuse häälele üles kutsuda, aga kui maailmapoliitik, kud ja majandustegelased ja majandusfoorum ei taha midagi kuulda kasvuhoonegaaside süsinikdioksiidi piiramisest või, või ühekordselt kasutatava plasti piiramisest siis teadlaste hääl jääb nõrgaks. See ei muutugi. Üldiselt see ongi kahjuks nii ja, ja see on noh, kui Ameerika ühendriigid, kus on teadus ikkagi kogu aeg olnud üsna tugev seal võib üks poliitiline partei vaid niimoodi täiesti ignoreerida teadlaste tulemusi. Mind see ei huvita, ei ole olemas. Siis sean ei kahjuks poliitiliselt siseriiklik küsimus ja keegi ei saa kohustada enam täitma lepinguid, nii et, et see, see on üks suur nõrkus ja ma ei näe selles praegu lahendus, sest et nii Euroopa kui Ameerika rääkimata muudest kolletest ujuvat seda rada, asja tallamine, hakkaks sujuma oma mälust, kõik parandavad maailma, aga noh, ega ega omakasu tagaajamine, mida meiegi siin kardame, natuke. Putin jälle astub ja ja kõik, see on nii segane, et, et ei ole märke, et vennad hakkame tööle mõnedes asjades ka keskkonnas on seda saavutatud. Hea näide on Montreali protokoll, nagu tajutakse sõnade osooniaukude. See õnnestus sellepärast, et keegi tarkpea täägi uut liiki külmkappi. Ja siis oli kohese Turu täitmine võimalik kellelgi tekkinud kõhklusi, aga, aga praegu on nii, et tasapisi vähemalt Antarktika oma paraneb see olukord, et see auk väheneb seal. Et seda võiks tuua näiteks, kui rahvusvahelise lepingu saavutad. Kas plastprügi on Põhja-Jäämeres probleem, kas te plastprügisaari nägite mina seda? Küll ei oska vastata, ma tean, et nad on rohkem nagu nende väga tihedasti asustatud riikidega piirnevates nagu Vaikse ookeani sealiina hindaina. Et seal on nagu rohkem tüliks praegu. Arktika vesi paistab muidugi esimesel pilgul jumala puhas või Antarktika, see, mis sinna polaarjoone piiresse jääb. Aga see, mis sa vaatad kõrgelt laevamäelt ei ole, ei ole see, mis näeb inimene parvelt, sellele juhtis tähelepanu joovatuurayeltaal, kes sõitis oma rahaga üle Atlandi ja ütles, et see on jube mees, ookeanis toimub. Tema nägi seda siis laine kõrgusest. Ja ma usun, et olukord on selles mõttes vilets, et meil ei ole midagi teada, mis tagajärgi ta lõpuks kaasa toob. Kui palju galatseda nõelavad ja mis neile teeb ja kõik, see on praegu alles niisugune, et oi-oi kui kole, aga mitte rohkem. Siin mõni nädal tagasi tuli uudis ühe uuringu kohta, mille täismahus avaldab ajakiri pealotšikal konservation oma aprillikuu numbris ja see uuring tõestab, et praegu on käimas maakera ajaloo suurim putukate väljasuremine pärast permi ja kriidiajastut. Põhjus on putukate elukeskkonnamuutused, nagu näiteks metsade langetamine inimeste koondumine linnadesse, põldude rajamine, seejärel keskkonnareostuse, putukamürgid, põllumajandusega. Mürgid Jahanduse vist sõrmele, Rachel Carson, nagu selle pääle ehmatas ja kirjutas oma raamatus oli üks esimesi mõjusaid. Nii hästi oli kirjutatud. Ja, ja loomulikult inimene suhtunud putukatesse, kui tüütud tegelased. Küll ta jookseb, sul ei kohuta, kätt tikub ja ja Te nende ökoloogiliste ahelate või see, kes keda sööb ja, ja mis siis juhtub, kui keegi on täiesti ära söödud? Need on nii keerulised, et see ei ei olegi tihtilugu üldse selge, ma tean, et ta on niimoodi kirjutatud, et kui palju peaks teadma siis liikidest ja metsast ja mis liik, mida mõjutab ja see on tõepoolest hullud ülesanded. Eestis on ökoloogia, kes mingil määral on ka maailmas tunnustust leidnud, aga kas nad ka kõiki oskavad arvutada, seda ei tea. Küsimus on keeruline ja parem oleks olla ettevaatlik, aga kui inimkond kasvab üheksa miljardini, siis põllumajandus võib-olla on tasuvam testele toota, leivakest on ju õilis ka. Ja siis on mürgid jälle ikkagi hädavajalikud, ilmselt. Aga võib-olla võib uskuda ka homo sapiens jutt, et äkki parandab meelt. Ma väga ei usu, aga siiski lootma peab. Te ütlesite, et inimkonna ajaloos on olnud kaheksa jääaega. Seal need uudis. See on alles värske teadmine. Mis tähendab, et me oma tegevusega võime jõuda tagasi mingisse kriidiajastusse 65 miljonit aastat tagasi? See on kõik võimalik, isegi isegi selle kliimasoojenemisega võidakse saavutada teatud jää soodustavaid efekte selle kohta juba inglise teadlased osutasid tähele panna üle 10 aasta tagasi, et võib-olla pöörane golfihoovuse tõmbas siis meil siin kohas Põhjamaadega läheb tantsuks, tähendab et sooja saada ei ole maanteed ja, ja aga aga viis ta seda praegu siiski ei ole andmeid, et see golfi haavas elust täpselt plaaniks. Arktika jää sulamine on, et üks fakt, mis meid kahtlemata mõjutab, kuhu suunda, seda peab kannatlikult ootama. Sest meil ei ole muid võimalusi kui jälgida. Ja, ja. Ühesõnaga, kõik on kõik on tulevikus võimalik, aga kõige tõenäosem on see mitte väga hull, aga noh, kraadike sajandiga soojenemine, mis toob kaasa väga olulisi muutusi siin ka nende putukate ellu ja ka meie enda ellu. Tahtsin küsida, et kas inimene on oma valikutes vaba. Mitte täiesti iialgi. Mul on niisugune paha iseloom, et et kui käia läbi Viru tänava ja Viru keskuse, siis tingimata kaotab umbes viit sõitjat paarikolmikut, inimesi, kes tingimata Ta käigud eemal selgitavad normaalseltsi asju. Käige süütub võrdkuju, sellest kuhi värd, vähemat teste pääle. Lõhkuv vile eile lumi oli paks, sind ainult selle peale võiks vaadata, teine tatsab angel, siis aga ei, on vaja rääkida seal sama Itaalias, sama dieeti venes. See läheb meelest ära, et inimesega liigub. Andres Tarand, kas teie olete oma valikutes vaba? Mõnedes ma olen üritanud olla, et aga selles, et, et teen ainult, mis ta on, seda ma ei ole kunagi arvanud ikkagi ikkagi kuskilt ronivad need kohustused ju meile kaela. Arva, kui inimene saab olla vaba, kui lind, et lähen oksale, laulad lihtsalt muud pole vaja teha. Et, et selles mõttes ma arvan, et ma olen enam-vähem rida pidanud nii-öelda poliitilisel väljal, et ma ei ole teinud käsi, liitumisi või samm, mida peaks nüüd kahetsema. See on õnnestunud ja, aga see on võib-olla tänu lapsepõlvele, mul endal ei ole sellega palju pistmist, ma ei tea. Kui teil oleks võimalus ja te oleksite oma valikutes vaba, kas te läheksite kolmandat korda lõunapoolusele? Võiks käia küll, vahelduseks ajaks jälle mitmeks nädalaks nohust lahti. Seal ka eesmärk. Ja, ja praegu see asi on kõik nii korraldatud, nii. Merehaigus võib ju igal pool peale tulla, kui vaatan päike ja tuul kava. Aga mulle tundub, et mul ei tule enam sedagi päev. Et selles mõttes reisimugavused ei ole niisugune põhiküsimus. Küsimus on muidugi, et, et milles peaks olema siis eesmärk? Poolusel käia oleks üks eesmärk, mis on inimestele olnud nii tähtis ja täitsa pooluse vallutamine omal ajal Scotti draama ja need on niimoodi tähtsad ja minu meelest jälle, et natukene ületähtsustatud, kuna seesama šekalt Ta on, käis sealt 90 kilomeetrit, jäi pooluses puudu, enne kui Amonson Scott ronisid. Ja, ja temast nagu ei teata midagi, aga ta oli veerandi võrra vapram, vend. Näed. Ja, ja selles mõttes noh, nihukesi kangelastegusid ma küll ei plaani. Selleks, et oleks käinud. See ei ole kuigi tähtis. Aga miski seal on, mis teid tagasi kisub? See see puhas õhk, sinav jää, Nendel on oma võlu, aga ikka, kui su elu on täiesti kindlustatud, toidukotid on kuskil käeulatuses ja siis see asi ei ole nii hull, aga muidugi ma ei tahaks niimoodi öelda, et ma võiksin nüüd arveldada, et ma lähen talvituma. Ei sobi kaheksakümneaastasel rannas. Seda on järele proovitud ja nende südamed seal üldiselt vastu ei pea. Et mingi mõistus peab ka alla jääda. Saateaeg on sealmaal, et tuleb tänaseks saatekülalisega hüvasti jätta, aga et oleks ikka seda lahtist vett ja mõõdetud plot ja magedat vett ja sobivat tuult ja vähem tormi ja ja kõike head soovimegi. Täna oli meil külas Andres Tarand. Järgmine saatekülaline ootab meid tuleval laupäeval, niiet kuulmiseni.