Kell on nüüd kaheksa ja 33 minutit, võib rahumeeli öelda, et ka tänane Vikerhommik on viirusega nakatunud. Ükskõik kui palju me üritame ka teisele teemale ujuda, siis üsna varsti oleme samas tagasi. Aga vaatame siis teemat eri kandi pealt. Nüüd mul on väga hea meel. Meiega on vaatamata laupäeva hommikul otsustanud liituda Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov. Tere hommikust, Arkadi, tere hommikust. Kiirabi, väljakutsed ja koroonaviirus ei ole enam mingisugune muinasjutt, et see on reaalsus. Nojah, ta on reaalsus, ta on Eestis olemas. Ja muidugi see küsimus on, et kuidas me sellesse suhtume. Kaine peaga peab seda kindlasti tegema. Eelkõige ma muidugi räägin meedikutest, kes peavad sellega toime tulema. Ja, ja ma räägin ka isikukaitsevahendite kandmisest, ma räägin kätehügieenist ja nii edasi, aga need inimesed, kes meil Eestis elavad, nad peavad teadma, millega on tegemist selleks, et nad oskaksid ennast ära hoida. Väga hea, me puudutame neid teemasid kõiki nüüd eraldi, kõigepealt räägime sellest, milliseid kõnesid viimasel ajal saate, kas nüüd ongi siis sellised paanika kõned? No ütleme, selliseid on suhteliselt palju. Me teame, terviseameti labor tänaseks tegi juba umbes peaaegu 200 proovi. Nendes osutus positiivseteks 10 vähemalt eilse seisuga mis tähendab seda, et noh, lõviosa muidugi olid negatiivsed proovid, mis on väga head iseenesest, aga mida me juba praegu kogeme, kiirabi kontekstis on see, et inimesed tõesti helistavad, inimesed on mures, eriti muidugi need, kes käisid teatud riskiregioonides ja tulid tagasi puhkustelt või lähetustest ja, ja see on meie reaalsus, aga muidugi on teatud osa neid inimesi, kes ei ole mitte kusagil käinud, aga ka helistavad ja mures, kuna nendel tekivad mingisugused viiruse sümptomid. No mida siis kiirabi teeb tõesti, sõidab kohale? Mis, mis meil, kui ta hetkel praegu tõepoolest Tallinna linnas juba töötab selline spetsiifiline brigaad, mis, mis võtab proovi juba kodustes tingimustes. Regionaalhaigla kiirabikeskus alates esmaspäevast rakendab sarnast süsteemiga Põhja-Eestis meie brigaad ühe liikmeline brigaad, mis hakkab sõitma ringi Harjumaal, Läänemaal, Raplamaal ja täiesti võtab selliseid proove inimestelt, kellel on põhjendatud, ma rõhutan seda põhjendatud vajadus nende järgi Tartu regioonis Lõuna-Eestis sarnane brigaad juba ka töötab. Sellel nädalal alustas nii, et Hiiumaal näiteks meil on ka plaanis meie kiirabibrigaad külme lisabrigaadi selleks Hiiumaale ei pane, kuna Eesti seal noh, elanike arv on suhteliselt väike. Aga sama brigaad saab selles teenuses pakkuda ja siis toimetatakse neid proove pärast Tallinnas, paistab, et tööpuudus nende brigaadidele ei ole. Seda küll ja me muidugi monitoorime situatsiooni Tallinnas, olukord on muidugi natukene tõsisem, inimesed aktiivsemad, rohkem reisivad seal, kus populatsioon natukene hõredam, seal ka selliste proovide võtmise vajadus on väiksem, on nende brigaadide inimestel siis ka eriväljaõpe ja ütleme siis nii, et parem ettevalmistus selleks viiruseks, noh, ütleme, et tegelikult nad on tavakiirabitöötajad ega igal kiirabitöötajal peab selline ettevalmistus olema. Me teeme treeninguid, me viime läbi koolitusi rutiinselt, näiteks eelmisel aastal oli meil, me ei teadnud, mitte midagi, ei ole süüdi selles. Me ei teadnud sellest, et selline viirus võib kuhugi tulla Eestisse tulla. Aga näiteks septembris oli meil selline õppus nagu Pattaya tuul, mille käigus me simuleerisime tegelikult sarnast olukorda üks-ühele peaaegu ja, ja Meie brigaadid tulid sellega toime, me tegime seda koostöös psühhiaatriakliinikuga ja Lääne-Tallinna keskhaigla, aga te saate nüüd tõesti öelda, et sellest õppusest oli tolku. Ma arvan küll, jah, oli küll ja, ja mida me teeme? Me muidugi kolitamine personali selles osas, et kuidas panna õiged isikukaitsevarustust selga mis on tegelikult veelgi olulisem, kuidas seda eemaldada pärast, sest see on saastunud ja kui seda teha valesti, siis need viiruse osakesed satuvad organismi üleeile esinesite de logistikakonverentsile, ütlesite seal toredasti, et teie töötajad on sama hästi kui psühhopaadid, et see on üks, teatab inimlikest, sobib seda kõike tegema, samas ma kujutan ette, et teie olete tehtuga inimnahast ja sealt läheb ikkagi üht-teist läbi. Kas teie inimesed natukene paanikas praegu? Ma ei saa veel natuke paanikas ikkagi, et me oleme üsna külmaveelised sellised isikud ja samas me oleme natukene ärevil, kõige, kõige suurem. Võib-olla meie ärevuse allikas on need meetmed, mida võib-olla rakendatakse juhul, kui infektsioon levib mida see tähendab ainult karantiini. Mõned töötajad, kes juba käisid kusagil riski regioonides, tulid tagasi sama lennukiga, võib-olla võib-olla teise lennukiga ja nii edasi, tegelikult nad peavad jääma karantiini, aga kiirabiteenus, erakorraline meditsiin, nad peavad töötama edasi. Ajalehtedes kirjutati Keile nendest meedikutest, kes tulid tööle, kas see on tegelikult vastuollu minek meditsiinieetikaga ametieetikaga. No kuidas võita, inimesel on õigus tulla tagasi koju, inimesel on õigus käia seal, kus ta peab käima, näiteks. Teine küsimus. Kas inimene, kes teab? Ta on potentsiaalselt nakatunud. Kas ta tööle peaks tulema? Ma arvan, et jah, see on selline eetiline küsimus meie asutuses regionaalhaiglas. Sellega tegelevad näiteks infektsiooni kontrolli arstid kes võtavad individuaalselt ühendust inimestega. Meil on olemas kaardistus inimeste kohta, kes käisid kusagil välismaal väljaspool Eestit. Tulid tagasi või tulevad tagasi, nendega võetakse ühendust individuaalkorras. Loen praegu lehist, kuidas üks või teine riik on andnud teada, et enam ei ekspordita igasuguseid kaitsevahendeid. Siin on nimekirjas juba Saksamaa, Prantsusmaa, Leedu, Tšehhi, kõik on piiranud kaitsevahendite eksporti. Kas täna on põhjust küsida, regionaalhaiglal on kõik olemas. Tänase päevaga võin väita, et meil on kõik olemas. Oleme kogu aeg tegelikult silma peal hoidnud, kui palju meil neid isikukaitsevahendid on? Laos oleme laovarusid täiendanud ja muidugi meedikud on eelkõige need inimesed peavad ennast kaitsma, sest kui ole meedikuid, siis kes ravib inimesi, kes võib-olla nakatatud ja haigestuvad. Nii et see on number üks, aga jah, see on kahjuks karm reaalsus, et näiteks desinfektsioonivahendid, apteeki, son, difitsiid, isegi tavalised kirurgilised maskid, kohati defitsiit. Kehatemperatuuri mõõtmiseks kraadiklaasid mõnikord defitsiit, nii et see on igal pool maailmas praegu, mis on tingitud sellist paanilisest olukorrast, mis vaikselt tekib, aga ma pean ikkagi ütlema, et kui me vaatame statistikat, siis number üks, millele peab tähelepanu pöörama, et tegelikult 90 85 protsendi nendest patsientidest, kes haigestuvad nad põevad haigust tegelikult kerges kerges vormis, mõned isegi väidetavalt ei märka seda, mõned isegi märka, no näiteks lapsed lastel. Kusjuures me teame, et laste haigestumine on hästi marginaalne, et hästi vähe, kes haigestuvad, aga samas nad võivad olla ka kandjad. Kohati. Meil on üks näide selle kohta Eestis juba olemas. See on see küsimus, mis on väga paljudel lapsevanematel praegu südamel, kui nüüd ükspäev käib laps koolis, ütleme siis kaheksanda klassi lapsega tegu, kui suur on tõenäosus, et sa oled midagi hargnema hakkab? No tõenäosus on kindlasti olemas. Ta ta ei ole olematu ja me teame, et võrreldes leetrite, ega see viirus ei ole nii nakatav letite korral inimesed, kes asuvad ümberingi tõenäosusega üle 90 protsendi saavad endale nakkuse kätte. Kui me räägime selles viiruses, siis üks kandja on ohtlik kolmele kuni viiele inimesele mis, mis ei ole nii suur protsent. Ja siin on oluline, kuidas inimene, kes teab, et ta on juba nakatunud, kuidas ta käitub kus ta viibib, kas ta käib ringi või ta istub kodus isolatsioonis eneseisolatsioon tegelikult on kõige tõhusam viis, kuidas me saaksime ennetada haiguse levikut, nii et kui sind on pandud jälgimisele ja sa lähed linna peale kondama ikka paras tõbras küll, aga ma pean tunnistama. Ei, ta on. Ega see ei ole eetiline, tegelikult peab mõtlema teiste inimeste peale ja need reeglid, mida ka WHO ehk siis Maailma Tervishoiuorganisatsioon töötanud välja selle nakkuse ennetamiseks on väga lihtsad, aga neid nendes peab kinni pidama. Kõigepealt distants inimeste vahel, näiteks täiesti ohutuks loetakse umbes kaks meetrit ja me oleme siin praegu pooleteise meetri heitlik mulle või mina teile suhteliselt üldiselt üks meeter on peaaegu ohutu, kaks meetrit, täiesti ohutu. Kui me räägime kätesurumisest, võiks seda piirata lihtne asi, aga me sageli unustame seda. Maski kandmine, kes peab maski kandma, me räägime erinevatest maskidest, näiteks on olemas kõige rohkem levinud ja kõige odavam variant nimetatud kirurgiline maske, meditsiiniline mask. Ega me peame ütlema, et ta ei kaitse teid tegelikult selle viiruse eest ega teiste viiruste eest otseselt. Aga mida ta teeb, tema kaitseb neid inimesi, kes asuvad ümberingi juhul, kui te ise olete juba haige. Ehk teie ei levita nii palju viiruste teistele, ei edasta seda oma süljeosakestega. Kuna tegemist on ikkagi piss nakkusega, siis on oluline, et inimene, kes on juba nakatunud, kannaks sellist kirurgis maski preventsiooni, eks, et teised ei saaks nakatuda. Meedikutega muidugi lugu teine. Eile saime lugeda Martin Heremi intervjuust, et umbes 200000 maski, kui ma nüüd õigesti mäletan, vist anti ka kaitseväeladudest teie hoolde ja sellest on ka abi. Sellest on ka abi ja, ja muidugi noh, riigil on varud olemas. Strateegilised varud olemas. Momendil prajate. Ikkagi ärevusest ärevusest eelkõige et kui, kui me räägime riigi varudest, siis nad on olemas ja neid võetakse kindlasti kasutusele juhul, kui selline vajadus peaks tekkima. Hetkel praegu olukord veel kord, rõhud on suhteliselt rahulik. Raul Adlas käis siinsamas stuudios nii umbes kuu-paar tagasi, täpselt et, aga, aga seal oli juttu ka kriisiolukordadest ja tema tõi siis kõige raskema punktina välja mitte generaatorid ja mitte ka needsamad vahendid, millest me siin rääkinud oleme, vaid selle, et inimesi võib jääda haruldaselt väheks. Neist võib tekkida väga suur puudujääk, kui asi läheb tõsiseks, kas noogutate kaasa? Absoluutselt, olen doktor Raul Adlase ka nõus selles osas ja nagu ma ütlesin, juba karantiin tegemist peiteperioodiga, mis on kaks kuni 14 päeva ja 14 päeva. Muidugi võib öelda, ma ei nimetaks seda puhkuseks, aga töölt eemalolekuks ikkagi tähendab meditsiini jaoks. Et see on tõsine löök meile. Aga kõik võib muutuda selles mõttes, et me praegu räägime selle nakkuse leviku esimesest faasist siis, kui me tahame ennetada seda maaletoomist. Ja selles faasis tõepoolest selliseid meetmeid nagu karantiin, et meie meedikud jäävad mõned karantiini on väga olulised selleks, et mitte levitada haigust. Juhul kui sellest ka terviseamet tegelikult räägib, et juhul, kui haigus peaks levima rohkem nii nagu me oleme näinud seda Hiinas või siis Itaalias praegu olukord on Lõuna-Koreas, siis selles olukorras sellised ranged meetmed nagu kontaktsete otsimine ja garantiinid võib-olla ei ole enam nii fiktiivsed, ehk siis nüüd peaksid küll inimesed siis aru saama, kõik need meetodid, mis mõnele tunduvad ebaproportsionaalselt rasked, on tegelikult selleks, et meil ei tekiks olukord, kus meil on ühel hetkel tuhandeid ja tuhandeid tapselt, nii me seda kindlasti juba läheb, nagu läheb siis kahjuks jah, me peame ütlema, et siis me räägime juba sarnasest gripiviirusega epideemiast, mis, mida me kogeme iga aastal. Arkadi, võtame selle jutu nüüd kokku, te ütlesite väga ilusasti, kaks meetrit on ohutu, poolteist on juba parem, meeter ei ole päris ohutu. Mida veel võiksid inimesed nüüd ikkagi teha kätepesust, me oleme siin juba tülpimisena rääkinud, need Anne Veski ütleb täna, et läheb ikka järgmisele kontserdile, kui kutsutakse, on see tark mõte või ei? Ta laulab väga hästi, eks ole, provokatiivne aja, aga mis teha, et ega jah, massiüritused, ütleme, paljudes riikides praegu juba ära jäetud, ega ka meie näiteks erakorraline meditsiin. Me korraldame regionaalhaigla poolt ja erakorralise meditsiiniarstide seltsi poolt Erakond meditsiinikonverentsi iga aasta kevadel ja seekord me jätame seda ära, mis meil pidi pidi olema kolmandal aprillil, aga me jätame ära, kuna me teame, et sellel on tõesti suur riskiaste, et sina tuleksid kokku 600 meedikud, kes töötavad erakorralise meditsiini valdkonnas ja tegelikult juhul, kui sinna peaks sattuma üks kaks sellist kahtlast isikut, kes köhivad ja levitavad viirus. Ega see, see oleks tabamus ikkagi noh, sajaprotsendiline meile töökollektiividele siit väikest nyt, kui keegi on kuskilt kaugemalt tulnud, kas kohaldaks töö tegemise ümber kaugtööks? Seda küll, jah, ma seda soovitaksin, jah, kaugtöö distandne juhtimine ja distantne töö oleks hea. Koolid võiksid astuda mingi ennetava sammu veel. See sõltub, sõltub sellest, millal ja kuidas viirus levib. Kui ta praeguses olukorras veel ütleme täiesti kontrolli all ja terviseamet suudab jälgida igat isikut, kes tõi seda Eestisse neid kontaktseid isikuid, kes kellega suhtles, kui see on praegu veel jälgitav. Ma ei usu, et momendil seda kohe on vaja, aga, ja juhul, kui see peaks levima edasi, miks mitte, selle peale peaks mõtlema ja kätepesu on endiselt omal kohal absoluutselt, ja ta teeb, esiteks käsi päevas mitu-mitu korda ja ma pean tunnistama, mul on kaasas ükse diktanud taskus ka näidake siia, ma ei saa näidata, ta jäi mul jope tasku, aga igal juhul tahavad mul olemas vana, ma vannun. Arkadi Popov, ma olen südamest tänulik, et tulite meile ja aitasite mind natukene targemaks saada. Suur tänu ja asjaliku tööpäeva.