Kell on kohe seitse, 37 ja Vikerhommiku stuudiosse on jõudnud tänane esimene külaline, sotsiaalminister Tanel Kiik. Tere hommikust. Ja loomulikult on minister meile külla kutsutud sellepärast, et rääkida siis koroonaviirusega ja selle levikuga seotud arengutest ja mida siis meie valitsus hakkab tegema selleks, et seda levikut peatada. Teil on olnud vist päris tihe nädalavahetus puhata väga ei saanud. Nädalavahetused kipuvad siin ometi siis ikka oleme töised, aga tõesti tavapärasest rohkem telefonikõnesid ja käisin ka terviseametistaabis vaatamas kohapealset tööd pühapäeval, et nii kommunikatsiooniinimesed kui siis valdkonna eksperdid ja igapäevaselt toimetavad just nimelt selleks, et selle haiguse edasist levikut ja Tallinnas Eestis tõkestada. No täna algab kool pärast siis nädal aega kestnud vaheaega ja on üksjagu neid õpilasi, kes käisid vanematega välismaal puhkamas. On teil praegu ülevaade sellest, kui palju on neid inimesi nii täiskasvanud kui lapsi, kes möödunud nädalal siis käisid mõnes riskipiirkonnas reisil ja on nüüd siis Eestisse tagasi tulnud? Et me oleme tõesti püüdnud seda parimal viisil kaardistada, aga selliseid nii-öelda üks-ühele võrreldavad andmed ei ole tõenäolist, me räägime tuhandetest inimestest, olen vaadanud nii välisministeerium andmeid kui ka erinevaid, siis reisifirmade ja teenusepakkujate kaudu saadud infot, aga kõik inimesed ei naase ühel ajal, kõik ei lähe ühel ajal, osad inimesed viibivad nii-öelda alalised seal ja pikemalt. Et et kokkuvõttes suurusjärk on tuhanded inimesed. Avaliku ruumi on kuidagi jäänud kõlama natukene vastakad sõnumid, haridusministeerium tegelikult ka teie enda ministeerium on andnud sõnumi inimestele, et kuidas käituda, käisite selle viiruse leviku riskipiirkonnas, et siis oleks hea kaheks nädalaks koju jääda. Samas haigekassa on öelnud, et meie nendele inimestele raha küll ei maksa. Kõikidel tööandjatel ei ole ka võimalik, kui ikkagi inimesi kas kaugtööle lubada või siis võttes arvesse, et Eestis on väga palju ka väikeettevõtteid ei ole võimalik seda nii-öelda tasuta puhkust võimaldada. Mida inimesed siis lõpuks tegema peavad, mida nad peavad järgima, millist juhtnööri? Et loomulikult meie lähtume põhimõttest, et inimese tervis on kõige olulisem ja teiste tervisekaitse. Kui on võimalik, siis leppida siiski kokku nii tööandja kui kooliga kaugtöö kaugusel, võta vorm, saame aru, et alati ei ole võimalik, aga kui inimesel on näiteks põhjendatud kahtlus, et ta on ise tulnud riskipiirkonnas, tal on mingid sümptomid avaldunud või ta teab, et ta on väga lähedalt kokku puutunud mõne koroonaviirust kandnud inimesega või potentsiaalse kandjaga, siis tal on võimalik oma perearstiga tõesti läbi rääkida ja haiguslehte nii-öelda taotleda, sest nendel juhtudel arst tegema sellise kaalutletud otsuse, et inimene ei pea olema ilmtingimata haige selleks, et haiguslehte saada. Aga loomulikult arsti saanud, aga nii-öelda vekslit välja, et kõik, kes küsivad, saavad, et, et see on eeskätt ikkagi meditsiiniline otsus. Kas omavalitsustel on ka mingisugune reservfond olemas, et kui need inimesed siis lõpuks viimases hädas tulevad näiteks omavalitsusse ütlevad, palun mulle toimetulekutoetust maksta, sest ma olin kaks nädalat kodus ja, ja ma ei saa rahaliselt hakkama. Ja tõsi on see, et kui need toimetuleku toetusest räägime, siis seda põhimõtteliselt rahaliselt ülejäänud, kuna Eestis on majanduses head ajad, on tööjõuhõive, on kõrge olnud, palgad on tõusnud ja väga loodan, et ka see konkreetne nii-öelda juhtum ei suurendanud Eestis vaesusriskis olevate inimeste arvu, et pigem saadakse kokkulepe tööandjaga, saadakse vajadusel haiguslehti, on võimalik tõesti lastega kodus õppida ja see tõesti puudutab nüüd neid inimesi, kes riskipiirkonnast tulnud. Eks see puuduta kogu Eesti vabariiki suhteliselt väikest osa, aga edasise leviku tõkestamiseks, see on üks kõige efektiivsemaid meetodeid. No te olete nüüd oma töörühmaga esitanud valitsusele rea ettepanekuid, mida te siis täna tutvustati, kuidas koroonaviiruse levikuga siis võidelda või seda Eestis tõkestada. Mis selle, mis nende ettepanekute eesmärk on, et kas valitsus peab nüüd hakkama reaalselt mingeid otsuseid tegema või võetakse lihtsalt see info teadmiseks, et milliseid meetmeid. Kasutama hakkame, need ettepanekud töötati välja tõesti meie ministeeriumi juhtimisel seitse ministeeriumi osalusel, seal oli ka politsei, piirivalve, päästeamet, terviseamet, haigekassa, kohtusime eraldi nii sadama kui lennujaamaga tegelikult ka Tallinna haiglate kiirabiga perearstidega ehk see ring on väga suur enam läbi rääkinud. Tänagi on tegelikult kohtumised veel enne valitsuse istungit erinevat apteekrit esindajatega hulgimüüjatega just nimelt selleks, et see väli võimalikult laialt ära kaardistada. Meie võib-olla peamine taotlus valitsusele on tõesti, et ta annaks põhimõttelise toetuse ettepanekutele, võib-olla lisab enda poolt kuu leitakse vajalikuks veel mingeid meetmeid ning kindlasti tuleb katteallikate küsimus ehk et mis saab olema reaalne lisaraha, kuna me teame, et see need viiruse tõkestamine eeldab siiski täiendeid inimressurssi, ka need konkreetsed termokaamerad, et maksavad samuti igasugused kaitsevahendid, mis on just nimelt tihti ostetud varuks igaks juhuks, aga neid ei saa tellima hakata siis, kui on juba viirust liiga kaugele levinud, vaid neid tuleb juba eos osta, peab selleks valmis olema. On need respiraatorit, on need kaitsemaskid, on need tervisetöötajate, erinevate isikukaitsevahendeid? No mis esialgne hinnang on, et kui palju siis valitsus peaks raha eraldama selleks et kõigi nende meetmetega tegeleda. Me oleme kokku arvestanud terviseamet ja sotsiaalministeeriumiga, et meie valdkonna sellised nii-öelda kulud, just, mis on paljuski ka reservi tekitamise mõttes olla valmis ka nüüd nii-öelda nädalaid või, kuid kestvaks olukorraks on ikkagi suurusjärgus kolm miljonit eurot, aga mis puudutab tööjõukulusid, siis loomulikult see võib oluliselt kasvada, sõltuvalt sellest, kui palju saab olema Eestis nakatunuid. Täna me teame, et meil on üks, meil on tehtud samal ajal umbes 60 negatiivset testi, mis on väga positiivne näha, et olukord on Eestis stabiilne, aga peame olema alati valmis mõnevõrra halvemaks olukorraks, sest siis, kui olukord käes on, siis enam reageerida ei jõua. Soomes on tuvastatud viis nakatunut praegu ja lennujaamades ja sadamates ei ole termokaameraid. Miks Eestis otsustati need termokaamerat kasutusele võtta ja mida nendega tegelikult nüüd siis lõppude lõpuks saavutatakse? Erinevad riigid on väga erinevad meetmed, et kui siin hakata nende üle maailma, vaatama neid, kus on koolid kinni, on neid, kus on lasteaed, kinni on neid, kus öeldakse, liikumispiiranguid on neid, kus võetakse väga rahulikud Põhjamaad võtavad kindlasti rahulikumalt, seda olukorda olen suhelnud ise nii Soome ministri, Läti-Leedu ministritega, Leedus näiteks on termokaamerad mõned päevad püsti ka Leedus on tegelikult väga tugev terviseminister ja temaga arutades tema pidas seda mõistlikuks sammuks. Termokaamerat kindlasti, aga täielikku, sellist nii-öelda 100 protsenti efektiivsust, kuna ka palavik tihtipeale koroonaviiruse puhul ei teki kohe alguses veidi tekkide hiljem Osata juhtuda ei teki üldse. Aga ta annab siiski teatava lisameetme lisakontrolli, kuna inimhulgad on suured, kes nii sadamas kui lennujaamas liiguvad. Isegi kui me leia sellega näiteks koroona viirushaiged, võib-olla leiame mõne muu tõve puhul ja saame inimesi toetada nende tervist hoida ka teiste erinevate viiruste puhul, mis paratamatult praegusel perioodil levivad. Te mainisite, et 60 inimest on andnud negatiivse proovi siis koroonaviirused testides, kas need on kõik olnud siis inimesed, kes on käinud riskipiirkonnas ja kes on reaalselt olnud nagu kelle puhul on põhjust nagu tõsiselt kahtlustada, et tal võib see haigus olla. Need on olnud reeglina inimesed tõesti, kes on kas ise viibinud riskipiirkonnas või õigemini lähedal viibinud ja kellel on tekkinud kas mingeid sümptomeid või senini kahtlus. Aga nagu öeldud, praegu levib niivõrd palju erinevaid viiruseid külmetushaigusi lihtsas keeles et alati kohe selgeks teha, kas tegemist on gripiga, kas tegemist on koroonaviiruse või mõne muu viirusega, ei olegi võimalik. Me oleme lähtunud põhimõttest, et kui on vähegi kahtlus ja tõesti on põhjendatud, see testi taotlemine sisse testiga tehakse aga loomulikult lihtsalt inimesed, kes pole olnud riskipiirkonnas ja kellel ei ole tuttavad seal viibinud. Ei ole mingit põhjust koroonaviirust kahtlustada, pigem pidada nõu perearstiga, pigem otsida tavapäraseid ravimeid ja ennast kodus põetada. Aitäh, sotsiaal ja tervishoiuminister Tanel Kiik. Ja lisaks siia lõppu veel ka selle meeldetuletuse, et kui on kahtlus, siis ikkagi eelkõige helistada perearsti infoliinile. Absoluutselt kas enda perearstile või perearsti nõuandeliinile üks kaks, kaks null ja kui tõesti on tõsised sümptomid, on tõsised hingamisraskused köha, palavik sellisel hetkel juba üks, üks, kaks.