Tere kõigile kuulajatele, rahvusringhäälingule Tartu stuudiost, kus on kaja loodimisele veel, kas elutöö preemia tänavune laureaat ja seekord siis teaduse vallast. Tere tulemast saatesse, ent ümoloog? Eesti maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik. Tere, mina olen saatejuht Kaja Kärner ja palju õnne teaduse elutöö preemia puhul, see on siis määratud pikaajalise ja tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Tänan väga. Need, kes teid esitasid, sellele teaduse elutöö preemiale on sõnastanud nii. Anne Luik lõi Eestis ohud toidutootmise uurimise või tegevuse alused, mis on kaasaegse globaliseerunud ja kemiseerunud majanduse üks võtmeküsimusi. Professor Luik on hinnatud õppejõud, ta arendas välja kogu praeguse taimekaitsealase õppetöö Eesti maaülikoolis, koostas materjale ja õpikuid. Ta on hulga rahvusvaheliste tuumikrühmade liige ja viljakas teaduse populariseerija. Väga keeruline sõnastus, nii nagu teadlase ja professori puhul peab olema, aga hakkame Anne Luik siis seda keerulist sõnastust lihtsamalt lahti harutama ja lihtsamasse sõnastusse. Vanema. Te olete sündinud ajaloolisel Võrumaal Karula kõrgustiku kuplite vahel. Pidade oma lapsepõlvekodust, mäletate? See muidugi on väga vahva, et ma lähen nii kaunis kohas sündinud, kuid kahjuks sellest kohast ei ole mul mälestisi, aga minu mälestused algavad hoopis Viljandimaal. Ja need algavad väga ilusast paigast metsa sees, Kõpu jõe kaldal, kus oli vana talukoht ja jõesaare talu. Aga muidugi see talupere oli sealt ära küüditatud kõiki ja meie pere kolis sinna. Kuna minu isand metsamees oli, siis me kolisime sinna, sest seoses metsatööstuse ümberpaiknemisega või harud ümberpaiknemisega. Ja vaat see oli väga vahva, niisugune vana talukoht paljude hoonetega, seal oli jõgi, mis oli vapustav selles mõttes, et Me seal ujusime ja kui minule kingiti kunagi põrsas, sest isa tuli linnast Tõin lapsele mänguasja kaadigi seljakoti lahti ja põrsas hüppas sealt välja siis see põrsas oli mul tõeline lemmikloom, kõndis minu sabas, võttis kleidisabast kinni ja kui põrtsale ei meeldinud, et mina lähen ühes suunas, siis tuli minna sinna, kus talle meeldis. Ja mis oli muidugi hästi tore, et seal oli lõputu do, ütleme konnakapsaväli kevadel jõe ääres ööbikud laulsid siis kullerkupud õitsesid Koplis, nii et mina väikse tüdrukuna ronisin sinna Koplisse ja need kullerkupud olid nii kõrged, et ma eksisin ära ja et ma arvan, et tänastel lastel ei ole sellist võimalustest, kullerkupp enam ei ole. Ja Pääsusilmad, mis olid siis teisel pool kaskede all ja tähendab see elurikkus, mis seal ümberringi oli, see oli vapustav ja kuna ma olen peres nagu viimane laps, aga ma olen väga suurest perest pärit. Systite minu isal oli enne kolm tütart ja üks poeg ja minu emal kolm poega ja mõlemad kaaslased olid sõja ajal hukkunud ja siis sain olema mina nii-öelda pesamuna, aga minust järgmine vend oli kuus aastat, et vanem ja kõige vanem vend lausa 20 aastat vanem. Aga kuna nemad olid juba kõik koolilapsed enamasti ja mina olin siis omaette ja ma kõndisin seal ringi tõepoolest, korjasin, nii kui nii kui putukaid, vaatlesin loodust. Ja ma arvan, et vot seesama loodusetunnet sellest varasest lapsepõlvest see on minu elus väga palju määranud. Kui te hakkasite keskkooli lõpetama, kas bioloogia oli konkurentsitult ainuke, kuhu te mõtlesite oma paberid sisse viia? Vot lugu on selline, et see aeg, kui mina hakkasin ülikooli astuma, oli Lõssengismi lõpp. Ja ilmusid esimesed raamatud ja teadmised niimoodi geneetikast, mina lugesin siis neid ka ja siis ma mõtlesin. Nonii, minust peab ikkagi neitsiks saama. Aga tegelikult ka konkureeris sellega mõnevõrra eesti keel, muide, sest mul on eluaeg olnud väga head eesti keele õpetajad. Ja ma siiani suhtlen hästi oma esimese eesti keele õpetaja Heli plessige, mul on sügav tänu tema ees. Et neid valikuid oli tegelikult, et mitu ja veel oli natuke konkurentsis ka metsandus. Aga kuna see geneetika mõju oli niivõrd tugev, siis ma otsustasin, ei vot sinna ma nüüd lähen ja peale selle, mis oli vahva sel ajal. Ma käisin Viljandis Jakobsoni, kes kolis muide, mis on väga huvitav, mida ma praegu mõtlen selle haridusküsimuste juures. Sel ajal oli Viljandi Jakobsoni keskkoolis eksperiment. Meil oli eesti ja vene lapsed, õppisid koos ja oli ainult keskkool. Meil oli üheksa, 10 11 ja meil oli hästi palju paralleele, näiteks minul oli eff paralleel eesti poolel ja vene lapsi oli ka kas kolm või neli paralleeli ma täpselt ei mäleta. Ja õpetajad muide, meil oli väga hea läbisaamine, õpetajad õpetasid mõlemaid pooli. Ja ma olen mõelnud, et, et huvitav, et see eksperiment lõppeski selle Jakobsoni keskkooliga ära ja nüüd me uuesti katsetame seda. Aga see oli väga rahumeelne, väga tore. Me olime, saime kõik hästi läbi, nii et mingeid konflikte ei olnud ja jalutasime seal vaheajal koos olid vahvad koolipeod ja kõik see toimis väga suurepäraselt. Nii et tuleks vaadata tagasi minevikku ja mõelda, mis ja kuidas see kunagi oli, on olnud juba. Aga kuidas siis ikkagi, mis sai otsustavaks, kui teil oli see teaduskonna valik? No seal oli ikkagi otsustav see, et ma tol ajal vaadake, praegu astub ju tudeng ei tea, kolme ülikooli korraga, aga siis oli ikka üks võimalus ja tohutu konkurss oli. Ja siis oli ka veel see, et oli eraldi, võeti vastu bioloogiasse teoreetikud ja pedagoogid ja mina arvasin, minust saab ikka kindel teoreetik, et mis siin on, aga teoreetikutes muidugi oli kõvem konkurss. Ja siis ma mäletan seda. Bioloogia eksamit ei olnud, sest bioloogia oli tol ajal nii-öelda alles tuhast tõusev. Ja oligi nii, et ma keemia üks või kaks eksamit Dali profileerivat keemeksime, tegin viie, aga füüsikeks või neli ja siis ma läksin dekanaati, ütlesin, kas siin üldse mõtet siin edasi teha seda, et siis ütleb, et ja tõesti neid 900 punktiga on meil nii palju ja tuleb ikka poisse eelistada, sest poiss on vähe, mõtlesin teatega, et ega mina pole küll nad ka kehvem, kui need poisid on. Ja tegelikult võttis vastu seda kursust nagu minu kursuse juhendaja Henn kallal. Ja oligi siis ikkagi niimoodi, et sain mina oma üheksa punktiga, Mart Saarma, näiteks, kes oli mu kursusekaaslane, tema sai ka üheksa punkti, siis nii et saime sisse ja, ja siis ülikooli ajal loomulikult oli see, no kuna ma olin nii-öelda selle geneetika valinud, siis selle kateedri juurde ma läksin. Aga mis oli nüüd lugu, sest ega päris geneetikud minust ei saanud, sest mõttes tol ajal just, mis oli siis ei, seal ei 68 aasta 68, teisel kursusel ülikooli teisel kursusel. Vaadake, kui palju aega on möödas, ette hoopiski kis kaljubaver tuli Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis meile kateedrisse, ütlesite Haabot, et temal on biotõrjelaborisse vaja uusi inimesi. Ja, ja siis ta pakkus välja, et vot seal on töö, nagu siis tuleb just putukatega teha tööd ja ja noh, mina mõtlesin tohoo, minust saab võib-olla populatsioonigeneetik, aga no kui on tühi koht selle koha peal, siis sinust ei saa ju päriselt, et sa võid küll neid aineid õppida. Aga tegelikkuses oli see, et teni kallak tegi minule individuaalprogrammi. Nii et ma võin öelda, alates kolmandast kursusest mul oli palju aineid, mida ma õppisin üksinda täiesti panti raamatut kätte ja tuli lugeda ja samas käisin ma juba sellest 68.-st aastast, käisime laboris seal nii ja hakkasin ka katseid seal tegema ja hakkasin siis uurima, putukad tegelikult on mulle alati meeldinud ja kui me mõtleme seda kui täht, mis osa on maakeral putukatel, sest ütleme, ökoloogilises aineringe, nad mängivad väga suurt rolli ja Eestiski, kui me mõtleme oma loomastikule, siis domineeriva osa moodustavad siin putukad. Ja siis ma hakkasingi tegema katseid seal just ka ütleme niisuguse evolutsioonilise küsimusega, et on kaksikliigid liigid, kes on väliselt hästi sarnased putukaliigid, sest need on ühe tööliblikad, keda ma uurisin siis, aga miks nad siis on ikkagi liigid erinevad, et kuidas kindlaks teha. Ja siis tuligi see, et ma kasvatasin kasvatuskambris erinevate päevade kui see režiimide juures ja tuli välja, et neil on erinevad lennuajad, see tähendab, et nad ongi isoleeritud tänu sellele, et nad lendavad erinevatel aegadel ja vot niimoodi loodusesse liigitekke käibki, eks ole, tekivad väikesed muutused ja sealt jällegi läheb lahti. Aga lisaks sellele, mis oli vahtu muidugi, ma olen olnud alati niisugune üsna ettevõtlik, koolis ma tean ka, et ma istusin, aeti esimesse pinki, sest kui ma olin tagapingis, siis minna kunidestati esimesse pinki, sest kui mind tund enam ei huvitunud, kahjuks õpetajat küll tänapäeval väidavad, et nemad seda ei mäleta, et oli rõõmus laps. Aga, aga ma tean kindlalt, et siis ma juba sekendasin, midagi tegin aga siis oli see professor Remm võttis mind kaasa neljandal kursusel väga pikale ekspeditsioonile. Siber Siber, Jakuutia ja see oli superekskursioon, aga mitte ainult Siber, me hakkasime peale teilt Kesk-Aasiast kirviisiast ja siis selle asemel, kuna ma oleks pidanud geneetikuna minema Leningradi laborisse, no siis mina tahtsin minna loodusesse ja siis ma sain juhendajaga kokkulepet, vot et mina võtan need erihabe sääsed, kes tulevad inimese kehale imema, eks ole. Et võtan erinevad populatsioonid kohtadest, kus ma siis käin. Ja pärast siis jällegi võrdlen nende erinevusi ja, ja seostan siis nende paikkonda teda, mis kohastumisel nendel on. Ja siis oligi selle ekspeditsiooni käigus väga vahva igal kohal, kus me siis ringi käisime ja palju väga vapustavat loodust. No kujutate ette, Janseni mägedes, ma ei ole elus midagi nii ilusat enam näinud. Algab peale on kohutavalt suured kõrged pojengid, siis tulevad liiliad ja lõpuks te jõuate lumepiirile välja ja seal on mis need on, need väiksed krookused tähendab seal seal läbidki lillevälja, mis seal sinu pikkune vaebi pikemgi. No nii, et see ekspeditsioon oli muidugi vahva kusjuures Jakuutias näiteks Me korjasime jälle niukseid Ameerika liblikaliik ja nii-öelda, mis ei, lendasin kuskil mujal ja no nii, et see oli väga vapustav, aga igas kohas istusin ma ja lasin endale sääset kallale, need väikesed habe, sääsed tulid, mina korjasin väikese, eks auster, niuke imi, korjan siis sellega, et tegin nendele siis teise osa, see oli siis teine osa minul diplomitööst. Nii et vot niisugune oli. Ja kuigi minu ütleme, õppekava oli nagu, ütleme, zooloogia tarvinist imelikul kombel, kuna mul geneetika aineid oli väga palju ja siis mul lõpudiplomile on muidugi geneetika ja ma olen muidugi väga-väga tänulik, et mul on nagu niisugune ülikoolist ja, ja võib-olla elust eelnevast elust ka niisugune laiem arusaamine elust ja tahtmine sellest rohkem aru saada. Nii et ütleme, bioloogi haridus on üks väga vahva haridus ja mida ma veel ütlen tol ajal, mis oli ülikoolis hästi vahva, minust kursuse seespool õppisin Mihkel Zilmer, kes oli rajaka pundis ja vaadake, eks tudengielu on ju see tehakse tööd, aga peetakse pidu, see on loomulik ja ja, ja ma siiamani ütlen, et me siin oleme mihkliga püüdnud ka vahepeal mõningaid koostööasju teha. Et seesama laul, et kuni su küla veel elab, elad sina ka ja me peaksime seda aina rohkem meelde tuletama ja sinnapoole vaatama oma tegevustes. Te lõpetasite Tartu Ülikoolibioloog-geneetik, kuna 1972. aastal ja juba kolm aastat hiljem te kaitsesite doktoritööd, ma arvan, see oli seitsmekümnendatel ja 60 Nendel aastatel ikka hämmastav tempo seest doktoritöö kokkusaamiseks, uuringute tegemiseks, selle valmis kirjutamiseks kaitsmiseks läks tol ajal ikka aastaid ja aastaid selleks kipub ka tänapäeval veel aastaid minema. Aga Arleti väga kiire, ma olin väga kiire, sest ma arvan, et seesama asi, et see metoodika, millega ma tegelesin, see mul oli käes ja teine asi on kas see kindlasti. Et tol ajal oli laboris näiteks kadunud Ermer meri vee, kes oli minu esialgne juhendaja, kui ma diplomitööd tegi, mul oli Hennigalak ja hirme roidiselt poolt. Aga siis oli ka seal laboris meil minu praegune kolleeg veel Aare Kuusik ja oli olemas väga vahva aparatuur tänu temale, kus said mõõta näiteks putukate külmakindlust ja, ja üldse füsioloogilisi kohastumisi. Sest vot see on väga tähtis, et me saaksime aru, kuidas Need, putukad, eriti ütleme, rakendus aspektist, et kuidas nad talve üle elavad, mis selle tagab, eks ole, sest et loodus reguleerib väga palju mitmel viisil, ta reguleerib temperatuuridega tale, kureerib looduslike vaenlastega ja vaat et sellest aru saada. Selleks ma tegelikult põhiosa minu tööst moodustasid metsa putukad ja ma vaatasin, kuidas need metsakahjurid, nii-öelda kahjur on halb sõna tegelikult, sest me ise paljudel juhtudel muudame nad kahjuriks. Aga aga need putukad, kes asustavad tüvesid, üraskid, kuidas nemad talve üle elavad ja, ja sealt, et see oli vahva töö, käisin aga metsas, mets on mulle eluaeg väga olnud oluline ja kodune seal ikka nii nagu öeldakse, et see on rahva kas ja korjasin siis eri aegadel eri üraskiliike, siis vaatasin neid strateegiaid, mis sealt välja tuli. Selle kõrval olid mul ka mõned laokahjurid, tähendab, need putukad, kes siis ütleme, ladudes meile probleemiks kujunevad, kuidas nemad siis talve üle elavad ja seal Ta ongi näiteks ütleme, selle puhul väga selge viis, et kui sa hoiad seal temperatuuri madalam siis laokahjurid on enamasti lõuna malt sisse tulnud ja nemad annavad kergemini alla siis nii et, et see oli huvitav etapp ja eks ma olin väga usin ka, sest vot minu isa kadus või lahkus siit ilmast, kui ma olin 15 ja minu ema koolitas mind üksinda ja ma pidin olema vastutav nagunii on nii, on, te olete pidanud terve elu iseenda eest võitlema. Seda küll, millal see juhtus, professor Anne Luik, et te hakkasite vastuvoolu ujuma ehk kõik hakkasid uurima seda, kuidas kunstväetised tapavad mullaelustiku, kuidas taimekaitse mürgid, mis on välja mõeldud seenhaiguste, kahjurite umbrohutõrjeks ei tapa mitte ainult neid, vaid mulla põhjavee kaudu jõudes taimes hakkavad, et kui inimene neid taimi sööb ja toiduks tarvitab, hakkavad tapma ka inimeste ja loomade soolestikus elavaid mikroobe ja ensüümid. Millal te selleni ja kuidas te jõudsite? Ma arvan, et see on ka pikk tee düünides, sest võib öelda nii, et kui ma kaitsesin ära oma kraadis seal Zooloogia ja Botaanika Instituudis siis juhtus niisugune lugu, et tolleaegses Eesti põllumajanduse akadeemias ehk praeguses maaülikoolis ei olnud enam entumioloogia õppejõudu Kurikuulus Eenlaid, kes olevat olnud tudengite hirm, kellega mina ei ole kunagi elus kokku puutunud tema oli juba väga haige ja mind kutsuti tegelikult nii-öelda konkureerima. Mina ütlesin, et Eino, et mulle ikka meeldib see teaduse tegemine, et ma võin üheks aastaks tulla, et no ma tulen üheks aastaks, siis vaatame. Aga tegelikkus on see, et ma olen juba 42 aastat seal olnud. Aga algas see sellega, et kuna ma õpetaja tahtsin nii põllumajandusütleme agronoomi teleaianduse tudengitele kui metsanduse tudengitele, siis seda putukateadust, et nad aru saaksid, kes need putukaliigid on, millal nad kallale taimele tulevad ja mis selleks annaks siis teha ka siis selle kõrval? Ta oli vaja, kuna ma olin siis aianduse ja taimekaitsekateeder. Et teaduse pool tuleks ka siis sinna põllupojale ja ma hakkasin vaatama, katsed võtsingi, minu esimesed asjad, mis ma tegin, oli, oli selline uurimus, et ma võtsin nii-öelda kapsa käsile ja kapsa erinev väetamine ja vaatasin, et kuidas siiski ma panen erinevad tol ajal muidugi mineraalväetisedoosid. Et kui ma panen erinevad väetisedoosid, et kuidas siis kapsast tasustatakse kahjurid poolt ja sinna juurde ka veel seda, et kes siis sealt üleval erineval phony üles kasvavad, et kuidas nad siis ka talve üle elavad ja sealt tulid juba muidugi väga huvitavad tulemused selles mõttes ütles, et väetamisega, kuna taim, eks ole, meil on ju looduses kõik omavahel seotud, nii nagu toit, tervise, varaait, see on ka kõikide organismide puhul niimoodi ja ka putuka puhul on see niimoodi, nii nagu me enamasti mõtleme, et me saame nüüd selle surem saagi ja paneme suhteliselt palju lämmastikku. Siis sellega kaasneb kindlasti see, et paljud putukaliigid, kes on selle toidutaimega seotud, nad rõõmsamalt tulevad kohale, sest eriti nüüd need, kes saavad nokad läbi pihta, sest taimekoed on selliseid pahavamad. Ja teine asi, et kui see taim on hästi tasakaalustatult nagu kasvanud, vaat siis on tema, tema kaitsereaktsioonid, nende nii-öelda võimalike kahjustajate suhtes on palju tugevamad ja tedagi asustatakse vähem. Nii et sealt sai see asi alguse. Ja nüüd, kui ma edasi nagu vaatasin ja õpetasin ka kogu seda põllumajanduse olukorda tol ajal ja noh, siis meil olid balti taimekaitsekonverentsid ja, ja koondasime seal neid vägesid, seda ja teistpidi siis lugu selles, et ütleme, väetise ühekülgne panemine siis külvikorrast väheste kultuuride kasutamine, see toob nagu loob eeldused, kõik selleks siis teine asi, keemiline taimekaitse, see on jah, see on kindlasti selle rohelise revolutsiooni üks väga suur tulemus, aga teistpidi on nüüd tagasilöögid juba tükk aega sellele selles mõttes, et me saame küll esimese tulemuse, aga sellega koos see sihtrühm, kellele me selle määrame, ei kannata ainult, vaid kannatab terve loodus, eks ole, nii nagu eelnevalt siin ütlesite ja teine asi on väga kiiresti tänases päevas, kuna taga on multiresistentsus, siis need võimalikult kahjustajate liigid nad saavad väga kiiresti resistentseks ja need vahendid, mille väljatöötamise jaoks on väga suur ressurss ja pikka aeg kulutatud need ei tööta enam. Ja see sealt läkski edasi järgmine samm. Et kui ma jah, olingi Hiinas ülemaailmsel, siis entumioloogia kongressil ja see oli ka muidugi väga ime, kuidas ma sinna sattusin, siis see oli täpselt sel ajal, kui 92, eks ole, kui toimus rahavahetus, yks ja minul oli kongress muidugi määranud toetuse, aga mul ei olnud ütleme seda raha, kuidas sõita sinna, ja loomulikult ka ülikoolil ei olnud ja tol ajal ei olnud ju teadvus ega midagi, aga siis oli see lugu see, et vaadake, kuivõrd ma olin käinud juba 90. aastal nii Rootsis kui Soomes oma kolleegide juures erinevate juures ja siis oli seal, et niimoodi vaikselt taskunurgas, mida ei tohtinud teha, oli kaasa toodud valuutat ja siis oligi nii. Sõitsin Moskvasse, läksin lennujaamaülema meeldivus juurde ja ütlesin, et näete, panin oma dokumendid lavale, ütlesin, näete. Hiinas oodatakse Pekingis mind. Muide, kuna siis oli see raske aeg, Aeroflot ei andnud Eestis enam pileteid ja mina ütlesin, näete, oodatakse ja mina olen vaene eesti teadlane, aga tahaksin sinna minna. Siis ta ütles, et hea küll. Vaatasin neid pabereid ja ütles, et nii meie kassasse. Aga et pool peab olema piletist valuutas, minul oligi ainult valuuta, nii et ma pidingi siis niimoodi see nii-öelda oma taskust toodud. Ja muidugi olin mina viimane, kes sinna lennuki peale sai. Aga Hiinas jällegi ma kohtusin väga vahva professoriga mutter eriga Kiiseni ülikoolist, kes on teinud väga palju head tööd looduslike vahenditega putukatõrjes, sest mis on nende eelis? Vaadake, need on, nad lagunevad, vot nad ei jää toiduahelasse, vaid nad lagunevad looduslikul viisil. Ja mutter eril oli kuigi neemi puuviljade ja, ja lehtede ekstraktidega palju katseid tehtud. Ja oligi esimene asi oligi kontaks materjaliga ja siis tõin ma juba käisin kiitlandi ülikoolis, kuna meile oli, et mis on jällegi elus, väga suur õnn. Mul olid ennem juba tekkinud suhted Saksamaal, see on ka vahva lugu. Mõtlesin kõigepealt Humboldti Ülikooli Garden Pauts, lugesin professor Rempeli mõningaid artikleid, kirjutasin, et näete meie siin Eesti aiandus, et alati on Saksamaalt tuge saanud. Kuidas oleks, et kui meie aianduse tudengid saaksid sinna ka natukene tulla praktikale ja teate uskumatu imema, iial lootnud, et sellele kirjale tuleb vastus. Kirjale tuli vastus ja Rempel tuli Moskvasse Moskva ülikooli ja ta ütles, et ta tuleb Eestisse ja oligi potsti siin Tartus ja mis oligi kohe Me sõlmisime, professor Saveli oli tol ajal rektor ja Me sõlmisime Humboldti ülikooliga, aga teine asi pannes, et hästi tähtis on maaülikooli jaoks olnud professor ymber, kes oli vaba ülikoolist tol ajal, noh, praegu on need ülikoolid koos ja siis ongi nii. Tänu Limbergile olin jällegi tekkis meil siin rahvusvaheline külvikorra katse ja mina tegin ka seal samamoodi uuringut, et kuidas need väetised mõjutavad sealt ikka väga huvitavad tulemused ja need kogunemised, iga-aastased selle võrgustiku kogunemised olid Raus Sausenis seal kiitsenist mitte kaugel. Ja sealt mina sõitsin siis muidugi helistasin mutterialile, läksin tema juurde ja kui mina seal Saksamaal siis tagasi tulin, siis mul olid tahutud too tohutu hunnik igasugust materjali kaasas ja siis meie osakonnas siis me hakkasime. No loomulikult, me tegime juba tol ajal natukene oma kodumaiste taimedega erinevaid katsetusi ja sissesuund läks sealt hästi lahti, nagu et hakkasime vaatama, et tõepoolest, et hea küll, need troopilised taimed, nad on mõjusamad, aga meil on kodumaal kas samasugune suur pagas ja me saame seda kasutada, et kulisa taime töötled, siis sa saad muuta putukakäitumist, see on esimene asi, mis on väga tähtis. Ta kaugelt tuleb ju kohale lõhna peale, eks ja aga vaatab pale, lõhn ei tule kohale ja teine asi, kui ta on kohapeal, siis tal võib kõht lahti minna näiteks, sest rikub ta seedimist ja nii edasi. Et siis läks meil osakonnas lahti see, see ja, ja hästi palju tegime me siis ka selle Nemiga katseid, muidugi, ja Saksamaal oli siis ka firma trifoolio, kes ka tegeles nende nimi preparaatide väljatöötamisega ja nemad saatsid meile ka siis neid erinevaid katsepartiisid. Meie siis ka katsetasime siin nendega. Selle tänusele drifooliale ja siis mutter erile ja Limbergile ütleksin, sest professor Linberg on olnud väga-väga tähtis inimene maaülikooli jaoks. Jah. Professor Luik, see asi ei saanud olla nii lihtne, nagu te räägite, sest Eesti põllumajandusaastakümneid üles ehitatud sellele, et mida rohkem mineraalväetisi, seda parem, mida rohkem kahjurimürke, seda parem ja kui teie tulete liimipuuviljadest, mis on looduslik tõrjevahend ja räägite külvikordade vaheldusest, tee pidi Te kogemad tagasilööke mittemõistmist. No seda võin teile ausalt öelda, et minu peale saadeti ülikooli kiri, et tuleks lahti lasta, et räägib siin avalikult niisugust juttu. Ja seda saatis mitte mitte lihtsalt inimene, vaid saatis üks professoritest kolleeg ja, aga teisest osakonnast. Need rektorile tuli kiri, rektor saatis siis selle meie dekaanile lahendamiseks, aga selge on see kõige aeglasemalt muutuvad inimeste arusaamised ja selge on ka see, et vaadake, kui tuli see roheline revolutsioon, siis vaat rahel Karlsson ju kutsus siis juba oma raamatus hääletu kevad, eks ole, et mõelgem selle peale, et näiteks kartulimardikas see sama Nobeli preemia TTT Ta oli neli aastat pärast seda, kui seda oli kasutatud, oli resistentne, eks ole, aga juba missugused kõrvalmõjud. Aga reaalsuses on ju see, et majandus on niivõrd tugeva mõjuga ja keegi ei kuula enne, kui hakkavad olema nii-öelda hädad kohale jõudma. Ja teine asi tänases päevas, see mõistmine, et neid jääke on toidus need jäägid mõjutavad teisi rihmi, seda me näeme juurde praegu ja see on, ütleme 10 viimast aastat, kui seire tulemused seda näitavad, et selle kohta oli küll palju varem artikleid, teadusartikleid ja sellest sai ka palju-palju varem räägitud. Nii nagu on umbes tootjale, kui rääkida seda, mida ma olen rääkinud 30 aastat, võib öelda, et kui tähtis on põlluäär, eks, et see oleks looduslik, et seal on palju erinevaid õistaimi, aga tootjatelt tuleb sealt umbrohi. Aga umbrohi ei ole ainult vaenlane. Umbrohi on ka süsteemi rikastaja ja kui ta on alarindes, siis temal on väga ilus ja toetav roll, nii et siin tuleb ka meie arusaamisi, tuleb muuta, aga see on väga pikk protsess ja selge on see, et mis on hästi puudulik praegu meil ei ole keskkonnaökonoomika, et vaadake, mis on see, et inimene usub siis, kui ta näeb mingis rahalises väärtuses, sest alati mulle talunikud ütlesid. Sa räägid siin sellest põllu äärest, mis palju see siis annab, eks ole, kui sa talle aitad summa, vaat siis ta hakkab mõtlema, sest no näiteks mul on üks väga vahva prantsuse kolleeg, tead, vaata väga lihtne on. Kui sa ostad 50 euro eest 50 rahaühiku eest agrokemikaale, siis see vesi, mis sellega on saastet, selle puhastamine läheb 100 korda kallimaks ja isegi siis ei saa päris puhtaks. Ja seda me näeme praegu, eks ole. Et meil on ju ka allikavetes on erinevaid jääke sees, eks ole, ette selleni ilmselt, et me näeme seda pilti, mis on keskkonnas kujunenud, selleni me oleme jõudnud ka, ütleme, tavatehnoloogilise tasemega, sest olgem ausad küll, vene ajal või nõukogude ajal ma mäletan seda, et mina tõstsin selle küsimuse üsna varakult üles, sellepärast et kui tehti esimesed analüüsid, vot siis oli näha ka peakapsas. Mäletan, see on esimene kord, kui üks taimekaitseinspektor ütles, et näed, et seal analüüsis leiti. Aga tol ajal ei olnud ju ütleme niisugust toiduseeriat sellisel viisil. Ja see seireaparaat, tuur ja tehnoloogia, see on järjest täienenud ja muidugi näiteks öeldakse, et noh, et näete, tol ajal kasutati ka väga suuri koguseid, kogused võisid olla suured, aga need tänased kogused on väiksemad, kuigi nad on ka praegu viimastel aastatel meil ju tõusnud kõik need taimekaitsevahendite kogused aga ütleme, nende toime on tugevam ja mis on hästi oluline ja mida me ei oska hinnata, mida ei olegi ilmselt päris võimalik hinnata nende koostoime, sest praegu see, mis toimub mesilastega, eks ole, see nüüd on meil, kus me näeme, et üks putukas, kes meile on siin lähedane, tema kannatab, aga looduses kannatab palju rohkem organisme ja näiteks väga head, et tööd on ka tehtud Ameerikas, kus kan vaadatud siis näiteks toiduahelas, kuidas siis juhtub, kui see lehetäi näiteks ta ei ole veel surnud, ta saab ka neid jääk, eks ole, aga nüüd ta ei sure, aga ta annab veel ka järglasi, aga temast toitub lepatriinu juba, vaat lepatriinu on peaaegu suremas ja ei anna enam järglasi. Tähendab, et need mehhanismid, mis seal toimuvad, need on. No meil on nüüd siiani päris vähe uuritud ja vähe nähtavat ja nii nagu ütleme, mesilas tegi puhul, et me näeme praegu seda, et võetakse seal mesinikuna õllet, too ta viib selle proovi analüüsida ja siis vaadatakse, et ei, vot seda ohtlikku piirväärtust seda LT viitekümmend ületa, et see ei ole, aga samas, kui sa vaatad selle mesilase nii-öelda elutingimusi, mis on suiras, mis on siis vahas ja mis seal mees siis selgub. Tal on nii suur, näiteks mürgitaust. Me lasime just siin analüüsida ühe mesinik, kes kaotas oma mesilased ja tõepoolest tema mesilaste, see ei olnud seda ohtliku doosi, aga kogu see taust oli nii ja järelikult kui see mesilane on juba nii sihukeses taustas kasvanud ja kui ta korraks saab mingi täiendava häiringu sinna juurde, siis ongi see temale ohtlik. Ja sama asi on see, et vaadake, on näidatud ära näiteks et vanasti me ütlesime, põllumees ütles, et ma pritsin tõesti ainult väga väikese koguse selle putukamürgiga aga nüüdsest on näidatud ju ära, et ka need Fungitsiidid ja isegi näiteks võib üks Fungitsiid, seenhaiguste tõrjevahend, putukamürgid, toimetestite tuhandekordselt. Ja sama asi on see, mis on ohtlik, on see, et vaadake, kui me vaatame nüüd nende Gide hindamisel siis me saame, eks ole, need seires seal mingisugused kogused, mis seal ütleme, toidu sees on. Aga seal meil ei väljendu need abiaineid, mida kasutatakse, sest selles preparaadi määratakse küll ütleme, selle toimeaine kogusseeles. Aga samas ongi selgunud, et paljud abiained on ohtlikumad. Ja noh, näiteks selle kurikuulsa glüfosaadi puhulgi siin 2016 võeti 14 preparaati ära sellepärast et see Tallomiin, see osutus väga keskkonnaohtlikkus, sest vaadake, kui preparaat tuleb turule, siis tegelikult need abiained, need on, on saladus, see on firmasaladus ja nende kohta ei olegi teavet, see, see häda ilmneb kasutuses praktikas. Nii et, et siin ongi see, et see areng, tehnoloogiline areng on avardanud meie teadmisi, aga samas ta on avardanud meie teadmisi ja meil peaks tekkima arusaamine, et sellisel viisil me päris idas Isamaailmapank ju aastal 2005 tegi milleeniumi ökosüsteemide hinnangu. Ja siis ta tõi välja juba, et kõik need looduse hüved, mis meile on vajalik, sest med sõltume paljudest organismidest me, et me saaksime elada siin. Et nendest on see elurikkuse kadu, on tohutu, siis muld, viljakas muld, sest võime öelda, et muldade kadu, muldade erodeerumine, eks ole, on väga, väga tõsine probleem ja samas esimeile tundub siin Eestis, et meil on seda vett palju, aga ega meil on ka juba vee kvaliteediga põhjavee kvaliteediga ja pinna kvaliteediga probleemid. Nii et need on tõsised küsimused ja et 60 protsenti oli see 2005 juba välja on ökosüsteemide teenused need hüved, mida me looduses saame, et need on kasutatud tõdetud, et meist järeltulevatele on jäänud 40. Ja just äsja eelmine nädal praktiliselt ilmus üks ekspertide kogu raport mis toob väga selgelt välja Euroopa tasemel, et kogu põllumajanduspoliitika peab oluliselt muutuma agroökoloogiliseks, see tähendab põllumajandus on osa loodusest, mis peab hästi loodusliku aineringe ka eks ole kooskõlas käima. Et see on väga-väga oluline asi, sest põllumajandus on ju väga tähtis majandusharu, meie toit tuleb sealt, aga seitse Kistlikult toimuks, on vaja, et me suudame säilitada ja parandada seda süsteemi, kus me toimime. Me räägime sellest glühva Saabist veel, aga ma tahaksin meenutada seda, et eelmise aasta veebruaris, kui te pälvisite valgetähe neljanda klassi teenetemedali just mahepõllumajanduse edendamise eest siis te andsite intervjuu vikerraadio ökoskoobile. Ütlesite, et umbes 20 aastat tagasi te olite nende põhimõtete, selle agroökoloogia põhimõtete pärast personanud grada. Kas vahepealsete aastakümnetega on mõtteviis, mille kohta te siin intervjuus ütlesite, et see muutub kõige aeglasemalt. Kas te näete, mõtteviisis on toimunud muutus? Muidugi on toimunud muutus, sest ega siis muidu ka ei oleks meil siis Eestis siiski nii hästi, et praegu meil on 20 protsenti põllumaast, on mahe. Ja meil on siin 2000 ütleme põllumeest juba, kes on sellel teel ja mis mulle hästi teeb nagu rõõmu. Et selle aja jooksul, sest sisuliselt olen mina, praegu me tänavu pühitsesime 30 1000 aastat mahepõllumajanduses Eestis. Et ma olen selle protsessi sees olnud nagu kogu ja siin on nagu nende põllumeeste põlvkonnad on vaheldunud, uus on peal ja teate, kui, kui käia põllupäevadel ja kuidas need noored mehed huvituvad, et kuidas asja paremini teha ja mismoodi ja, ja nii edasi. Aga siiani on tohutult palju rohkem teadustuge vaja. Kaja loodimised on mahepõllunduse eestkõneleja Eestis professor Anne Luik, professor Luik, tulete glühvosaatide peale kohe eriti kuri. Need on siis umbrohutõrjeks välja mõeldud taimekaitse mürgid mis imenduvad mulla ja vee kaudu põllukultuuridest, sealt inimese soolestik, kui ja need glühva saatide laguained väidetavalt on mürgisemad, kui see taim kõik ise ja inimorganismis Se glüfosaat tapab ensüüme, mis peaksid inimest kaitsma vähkkasvaja diabeedi, Parkinsoni tõve, paljude muude haiguste eest, et me oleme selles ahelas nagu vastu tahtmist, aga ikkagi sees. Siin on ju lugu selles, et me saame ju tegelikult kasvatustehnoloogiate muutmisega glo saadist vabaneda. Ja kui me vaatame praegu seda, et see glüfosaat kahjuks meie põllumuldade elustik rikule mõjub halvasti, ta surub alla mullamikroobide aktiivsuse, mis on hästi-hästi tähtis selleks, et mullaainevahetus ja mulla tervis oleks hästi korras, on vaja muuta kasvatustehnoloogiat, on vaja sisse viia korralik külvikord. Ta erinevaid võtteid, mis on selleks, ütleme, umbrohu ohjamiseks vajalikud no näiteks 10 külvikorda juba rikastame vahekultuuridega ja tähendab hoiame oma põllumaad võimalikult rohelisega tall ja kasvatame seal vahepeal selliseid kultuure, mis suruvad alla meil need üheaastased umbrohud, teeme siis seal, kui meil on külvikorras seal ristiku ja põldheinasegu niidame, multsime, see surub alla meile orasheina, eks ole. Nii et see on võimalik ohjata Ta külvikorraga, mis on mulla tervise jaoks ja umbrohtude allasurumise jaoks väga-väga tähtis. Aga asi ongi selles, et põllumehel on sageli raske mõelda, et vot sellelt põllult ma midagi ei müü, sel aastal. Aga väga hästi tuleb mulle meelde, et kui me siin tulid meile appi ka siin Taani kolleegid ja me tegime siin esialgseid koolitusi just mahetootjatele, et siis sealne nõustaja tõi väga hästi välja juba tookord seal üheksakümnendatel, et kui sa oled kaks aastat kasutanud seda põldheina ja kolmandal aastal paned siis selle nii-öelda kassa kultuuri, mida müüd, siis tasub sulle see nii kenasti ära. Nii et see, et sa kõigepealt Meil ongi vaja mõelda natuke teistmoodi kui enamasti me kõigepealt toidame mulda ja siis toidab muld meid. Sest ütleme, see tavalähenemine oli see, et me toidame seda taime. Me paneme taimel eksale väetise, anname talle siin vett ka ja siis tema, aga muld oli nagu meil kõrvaline asi. Aga muld on võtmeküsimus. Ütleme sest, et me võime olla küll väga tehnoloogiliselt arenenud, me kindlasti ei suuda seda inimkonda toita, kui meil ei ole enam viljakaid muldi. Nii et see mullahoidmine, keskkonna hoidmine, erinevad tootmises olevate organismide hoidmine, see täiesti on võtmeküsimus meie kestliku eksistentsi jaoks. Siit me saamegi minna teie teadlase töö rahvusvahelise haarde juurde, et üks, kus te olete kaasa löönud, on mullaviljakuse töögrupp, et kui palju te olete tuge saanud muudelt teadlastelt? Pisut viitasite ka siin varasemas intervjuus juba saksa mitme ülikooli professorid teleaga, aga hiljem veel oi mullaviljakusega, siin on mul ikka väga palju erinevat algasse, kindlasti tänu Saksa kolleegidele. Aga edasi on see läinud, mul on väga tõsine ja hea tugi on Šveitsis, sest seal on maailma esimene mahepõllumajandusuuringuinstituut ja tema on nüüd ka juba kolmekümneaastane, see on erainstituut. Ja nüüd sealsete kolleegidega on väga head suhted ja meil on erinevad projektid, on olnud koos ja loomulikult itaallastega prantslastega, Lyoni Ülikool. Väga hea kontakt on ka sant, Anna, kus see siis on, kus see torn on Tiitu PISA, PISA ülikool just, niiet Te neid ja siin ei jõuagi kõiki üles lugeda, eks ole. Aga ma olen seda ka mõelnud, et see mulla, nii-öelda küsimus seal 10 viimast aastat mulle muutunud hästi tähtsaks ja ma olen mõelnud seda, et kahju, et tookord kunagi, kui ma ülikooli siia EPAsse nii-öelda tulin, et siis prof Reintam ütles mulle, kuule anne, hakka tegelema mulla putukatega, mina mõtlesin, et ah jumal, mullasiisid see, mis see on nii. Ja kui ma olen nüüd mõelnud sinna maale, siis see oleks olnud ilmselt väga tänuväärne töö, kui ma oleks suutnud seda tookord tegema hakata, sest praegu meil ülikoolis on natukene just vaja ka see mullaorganismide pool, mida oleks hästi vaja vaadata, et seesama asi ette, kes seal mullas elavad, kui palju neid on ja nii edasi. Aga noh, siin Tartu ülikooliga koostöös, kes nüüd ka selle mulla mikrobioloogiaga ja, ja ka Tallinna tehnikaülikooli siin, ütleme, Mari Ivask, eks ole, on olnud siin mullaelustiku uurimisega, nii et koostöös asja annab teha ja ma arvangi, et see koostöö küsimus on hästi. Selleks, et me aru saaksime, et meil on väga palju vaja koostööd teha eri uurijate vahel eri institutsioonide vahel ja kindlasti ka institutsioonide sees veel. Eesti Teaduse infosüsteemis on 12 ja pool lehekülge, mis hõlmab teie teaduslike artiklite publikatsioonide nimekiri. Te olete kohutavalt palju ja väga paljude eri maade teadlastega teinud koos teadustöid, uuringuid, artikleid, kas teil on praegu ka midagi käsil? Ikka on, ikka, on esimene asi, mis on see, mis meil on Eesti inimesele tähtis on meie mahetootjatele paneme kokkuteadusel, et mahepõllumajandusele kogumikku ja see on nagu siis aastapäeva kogumik, aga meie oleme neid juba neli tükki teinud, sest hästi tähtis on ju see, et me oma inimestega suhtleme ja nendele teavet anname. Ja muidugi siin on artiklid soolas, mis on seotud mahetoodete kvaliteediga. Selles osas on meil väga hea koostöö olnud näiteks Varssavi põllumajandusülikooliga, nii et siin artiklid soolas ja ettevalmistamisel, mis on rahvusvahelised, aga on siis see kohalik publik on ka väga fookuses. Sellel nädalavahetusel, kui meie saade eetris on, tähistate teie oma järjekordset ümmargust sünnipäeva. Ma ei taha nüüd ette palju õnne soovida, sest see ei ole vist väga soositud, aga ma saan aru, et olete kujundanud enda ümber noorte teadlaste põlvkonna, kes ükskord jätkavad teie tööd aastakümnete pärast, jätkavad samu põhimõtteid ja seda, et Eesti on suuteline suuri saake saavutama, kateesid kui meile on see olnud juba aastakümneid tavaks. Ehk mahedalt. Jah, tore, me testi seitse võibki öelda, et mul on 70 talve õpetlikku elu selja taga. Sinna ei ole midagi parata, aga, aga see kõik on olnud huvitav, kuigi raske. Ka mul on väga palju toredaid inimesi ümber, on minu õnn. Ja mis on väga suur õnn tegelikult ja mitmekordne rõõm, et see preemia tuli koos minu akadeemilise tütre Marika Männiga ja see näitab täiesti järjepidevust, sest meie osakonnas kõik läheb edasi ja võin teile öelda, et meie osakonda ei oleks ju olemas, kui oleks ainult õppepool olnud, sest meil on õppeosas inimesi ainult kuni kolm aga kõik ülejäänud on tulnud teaduse poole pealt sinna juurde, nii et on kindel see, et, et on tore, et on noored ja mis on väga tore, et mul on tegelikult, keda ma lähen, lõpetanud erinevaid putukateaduse kursusi, et seal ma arvan, et on mitmeid tuhandeid tudengeid, kes on minu käpa alt läbi käinud ja kellega alati me oleme ka püüdnud jõuda selleni, et miks näiteks üks või teine entomoloogiline probleem tuleb ja kuidas seda oleks võimalik ka niisama näiteks metsas. Et kui meil oleks püsimets. Et kui meil tekiks lageraieid, sest seal tekivad kolded äärealadel, siis tähendab, majandamisküsimused on äärmiselt tähtsad ja seal on väga palju võimalusi, kuidas me saame muuta, eks ole. Aga teine asi, mida ma veel tahan öelda lisaks sellele, et on noored põlvkonnad minu järele tulnud ja minu ümber, sest mul on ka palju doktorante, kes on ühele poole saanud ja on noorteadlased. Aga teine asi, et minu kõrval on minu vanad kolleegid olnud, ma võin öelda, et minu töörühmas on inimesed, kellega ma alustasin koos, kui ma olin teise kursuse tudeng ja nemad on siiani ma arvangi, et see on üks parim asi, kui on erinevad põlvkonnad koos, on niisugune järjepidevus ja tugi ja praegune teaduspoliitika, mis on nii-öelda väga projektipõhine, vaat see püüab seda nagu raskendada, aga see on hädavajalik, nii et üks tuumik oleks alati olemas, mis on nagu kindel keskus, mille ümber siis koondutakse ja mis hoiab seda. Ja mis on näiteks meie osakonna eelis, nagu on olnud, et meil on olnud kuidagi alati, me oleme suutnud olnud väga üksmeelsed. Kui on midagi vaja, siis tehakse ära ja ma mäletan just seda, kuidas õppetööd nagu ümber korraldasime, et see oli esimene asi, kuidas ülikoolis mina panin kõik teadurit õpetama. Viisin selle sisse, et 90.-st aastast juba tiga teadur sai õppetöös osaleda ja see muudab esiteks üliõpilasele seda asja huvitavamaks, eks ole. Ja see muda teadlase eluga mitmekesisemaks, et ta ei ole ainult muidugi võib-olla mõnele inimesele see väga hästi ei sobi, aga see kogemus tuleb alati kasuks, sest õpetad mina ütlen, minul on õpetamine meeldinud. Mulle on väga meeldinud metsamehi õpetada, sest nad olid looduslembesed, sellised hästi agronoomid ikka kippus olema, kui ta sai midagi selgest, ta ütles, kuidas ma ta ära tapan kuidas kahjutuks tehtud. Ja siis ma ütlen, et vaata, on niisugused mõtted, et on olemas, eks ole, ökoloogiline tõrje ja biotõrje ja konserveeriv biotõrje ja kõik need, sest kui me mõtleme seda, see integreeritud tõrje, tema, mida me peaksime reaalselt rakendama, see on selline, et seal rakendada hädavajadusel, kui kõik teised meetmed on kasutatud, noh ja ainult siis kasutad tõesti seda, see on umbes nii, nagu me oma tervise juures q me mingit väga tõsist ravimit võtame, ainult siiski on surm suus, ütleme aga enne seda me peaksime oma tervist teisiti hoidma. Tegelikult need printsiibid on väga ühesugused, väga ühesugused, niisuguste, kõik, mis organismi sa vaatad ja me peame seda süsteemsust. Mis on tänane viga, et me näeme, võtame, et oi, see on väga efektiivne, me teeme selle ära, näiteks selline tehnoloogia, aga me peaksime hindama seda ökosüsteemselt, mida see tähendab süsteemile ja kas me võime seda lubada, nii et on tähtis näha tervik, kutt oma tegevust tervikus? Enne kui te tulite stuudiouksest sisse ja võtsite mantli seljast ära, siis ma sain aru, et teil on elus ka vanaema kohustused. Ja jutustage neist ka, mul on kaks lapselast Paulia Teodor ja teate, nad on väga õnnelikud selles mõttes teised, nad saavad minu juures maal olla ja nad on väga looduslembesed. Ja meil on niimoodi, et meie ei tee seda rohelist kõrbe, vaid meil on muru sees või rohu sees on teerajad. Ja siis lastele väga meeldivad need kõrge rohustuge alad ja siis, kui nad saavad seal uuridagisse, liiguvad ja kui me võtame veel putuka Kahaga tunnevad kohe huvi, et kes on nüüd hea ja kes on halb selles mõttes, et või õigemini nad ei küsi, hea, nad küsivad, kes mida sööb, kes mida sööb oosel lehetäi, mis ta sööb, abistab noka, taime sisse. Aga vot see on siin, näed lei tiiblanemis, Temasid lehetäi ära ja, ja siis on muidugi vahva, siis nad saavad tiigis vaadata, kuidas konnad arenevad ja kõige hullem on see, et Teodoriga oli kevadel meil konflikt, sest ta tahtis kindlasti konna võtta omale lemmikloomaks. Ja ütlesin, et miks sa ei luba mulle kanna lemmikloomaks, mõtlesin, kallis, sa ei suuda talle tingimusi luua. Sulg, ta sureb sul ära, sa käid teda siin vaatamas siin tiigi ääres ja rohu sees. Et ma arvan, et nendel küll ei ole kulgu välja, nagu minul oli. Aga nendel on siiski väga suur võimalus olla looduse keskel, näha seda, tunnetada seda. Ja kui Teodor oli üsna väike, alles aastane vist ka, kui ta juba kõndis, oli sealmaal siis kätte, mis esimene asi, ta kogu aeg kadus metsa pool ära ja ta läks ikka metsa metsa, metsa ja uuris sealgi puid ja põõsaid isegi ei rääkinud, aga muudkui vaadata, ütles niimoodi. Ja nad on uudishimulik, kui tahavad teada saada, kes lenda, mis liblikas on. Mis taim see on? No kui palju sealt nüüd meelde jääb, aga vot see tunnetuslik pool, see on hästi. Ma arvan. Ja sellepärast ma olen ka lasteaia lastega ju tegelema hakanud. Et kurb on näiteks mõelda, kui on kivilinna lapsed, siis kustel saab tekkida, see, tal ei saagi, kui tal ei ole võimalust selleks. Nii et, et see on väga tähtis, et oleks võimalus loodusega otse kokku puutuda. Ja isegi kui sa ei tunne kõiki neid, aga tunda sa huuled, looduse hääli, sa tunned neid krõbinaid, sa tunned neid lõhnu ja vot see on see, mis üle jääb eluks ajaks ja see ilmselt paneb ka aluse väärtushinnangutele sõelus. Teie elus on siis nagu üle ühe põlvkonna, kui me mõtleme selle peale, teie poeg on arhitekt Karli Karli Luik, Karli Luik, kes loob urbanistliku keskkonda ja tema pojad omakorda on need, kes alateadlikult kõnnivad metsa poole. Jah, aga ma arvan, et siin ongi võib-olla ka see viga, et vot Karli kasvas ka siis ei olnud. Kui Karli oli väike, siis tema põhiline looduse nii-öelda kokkupuude oli, kui me looduses käisime ja, ja kui ta minu venna juures oli maal, aga nüüd on nendel väikestel, on teine võimalus. Aga mis ma tahaksin Karli kohta Ta Karli ehitiste kohta öelda, et nad on hästi kuidagi paigutada sinna loodusesse. No näiteks, kui me vaatame maaülikooli võimlebki, siis see ka loob nagu ilusa südame sinna ja sellest, nagu tekkiski see kena linnas, mis meil seal on. Nii et ma arvan, et see loodusetunnetus on tal olemas, aga selge on see, et talle meeldib rohkem maju teha ja kõige rohkem mind ehmataski see, kui tema keskkoolis mõtlesin, et mida sa õppima lähed? Teate, tal oli kaks valikut, oligi see arhiti tuur ja teine oli usuteadus, siis ma mõtlesin. Nonii, kui ta usuteadust läheb õppima, ta ütles, et sealt saab korraliku hariduse. See on tõsi ja õige, mina ütlesin, testis on õige, aga võib-olla, et siis pean mina eluaeg oma last toitma. Seal ja mina ütlesin talle, et kuule, mine ikka siis arhitektuuri, kusjuures ma olin kindel, et ta ei saa sisse sinna, sest teate, et nendel ei olnud ei joonistamist, joonestamist midagi ei olnud ja seal peab olema ju see baka, mis sa lähed, eks ole, näitad ette, ta käis vist nädal aega, käis seal hiinalinnas või kuskil seal Tartus ja tegin mingid joonised ja siis helistab mulle tallinlased, tead. Me saime, Toomas paber oli kahekesi, läksite umbeski teada, saime ülenurgast sinna, siis mõtlesin, et no mis niukse häälega mõtlesin, et jumal tänatud, et sa sai sellest sellest esimesest voorust läbi ja lõpuks see oli uskumatu, kui olid need need katsed, mis seal tehakse, need joonistamised ja need enne, kui on need ained, siis ta oli seal esimene. Nii et ilmselt see on talle antud. Järelikult see nägemus on antud ja ma arvan, et on õige valiku teinud, sest ta tunneb sellest rõõmu. Ja, ja see on ju ka väga loob. Ja kui ta ütles seda, sest ma mõtlesin, et ooo taevas, see on ju väga-väga raske, et see on väga, väga raske, et aga muidugi see on ka rahuldus, see on sama raske ja rahuldust pakkuv kui teadus, sest mulle on alati meeldinud see, et ma mäletan, kui ma oma dissertatsiooni kirjutasid. Mulle väga meeldis mustandi kirjutamine, vot see oli väga vahva, sest siis oli kõik need mõtted ja mul oli näiteks viimane peatükk oli seal see, et kuidas üldse need kohastunud tekkisid. Vot see ei olnud enam mitte eksperimendi pool ja see meeldis mulle. Sest see oli niuke, erinevate seoste kokkuviimine ja niisugune väike fantaseerimine ja nii, et see oli vahva ja, aga mulle alati läheb väga vastukarva, läheb väga suur bürokraat ja administreerimine ja vot need on väga rasked küsimused ja ma olen väga õnnelik, et ma praegu enam nendega ei pea tegelema, et võikski öelda, et elu ilusaim periood. Palju tänu intervjuu eest, professor Anne Luik, ma saan aru, et me võime ainult pöialt hoida, et see kõige ilusam periood teie elus võimalikult kaua kestaks. Täna väga loodame, see oli tänane kajalood ja järgmine saatekülaline ootab meid juba nädala pärast kuulmiseni.