Kell on seitse ja 36 minutit. Vikerhommikul on külas majandusekspert Kristjan Lepik, tere hommikust. Tere hommikust. Viimase pooltunni kulutasime siin nüüd puhtalt koroona viirusele ja võib jääda päris kole mulje, et asjad ongi koledasti sissejuhatust ei ole meil kunagi selles lühikeses intervjuus aega teha, ma küsin Kristjan otse, kas olukord on hull? Mina arvan, et tuleb vaadata olukorda, et öelda, kas on hull kolmes kihis, esimene kiht on meditsiinile. Kui kaugele see viirus maailmas ja ka siis ka Eestis levib? Kui kaua see kestab? Ja mina selle ala ekspert kahtlemata ei ole, olen küll rääkinud selle ala ekspertidega. Aga mulle tundub, et täna seda me ei oska täpselt öelda. Sest sest võib ju öelda ka majanduses on just selliste ennustamist ja prognoosimist, et ennustamine on see, et keegi ärkab hommikul ülesse, tunneb midagi, prognoos põhineb ikkagi arvudel. Et kuna ei ole sarnast juhtumit, see on väga raske prognoosida, kaugele see läheb, aga need teised kihid, teine kiht on majanduslik. Kui nüüd ikkagi hotellis jäävad külastajat tulemata restoranis külastajad tulemata, siis see on majanduslik kahju sellele ettevõttele. Kas see nüüd viis protsenti aastakäibest või 30, seda me täna ei tea, sest sõltub sellest esimesest kihist. Ja see on üle maailma, ilmselt kujuneb üsna erinevaks ja väga palju sõltub sellest nüüd, kaua see probleem kestab ja kolmas kiht on finantsturgude kiht. Et maailma börsid on kukkunud palju ja ja see võib tähendada ka seda, et noh, just lühikese aja jooksul palju. Ja see võib tähendada seda, et teinekord see psühholoogia, mis finantsturgudel on üsna oluline komponent, see psühholoogia hirm selle kõige ümber võib tekitada päris suure kahju, isegi kui reaalne olukord ei kujunenud nii hulluks. Majandus on kindlasti loov valdkond, ükski kriis pole ju eelmisega sarnane, aga ometi midagi on nagu õppida. Kas praegu on mingisugused märgid õhus, mis lubavad olukorra eskaleerumist veelgi enamal määral? On mõned märgid, Mark Twain ütles kunagi, et ajalugu ei kordu, aga riimub. Nii et selles mõttes õppida minevikust tõesti on ja sarnased viirused, kuigi sellist pole olnud siis siis nad ikkagi mingi hetk kujuneb seeess, hirmu, silmad liiga suureks ja siis tagantjärgi vaadatakse, et see asi ei olnud nii hull. Et ma arvan, et me jõuame üks hetk ka sinna punkti võib-olla oleme selle läheduses. Ja, aga teine tegur on see, et täna ma ikkagi vaatan maailma finantsturge ja seal on loodud selline selline, ma ütleks mull. Et need finantsturgud on pumbatud liiga kõrgele osaliseks, osaliselt on selle põhjus ka keskpankade rahatrükk ja, ja sellega keskkond, kus, mis ei ole päris orgaaniline või loomulik. Mis tähendab seda, et selline keskkond võib reageerida üsna ootamatult. See on nagu võib-olla ma vabandan võrdlust, aga inimene, kes on joonud ära kaks pudelit viina natuke hirmutav vaadata, mida teeb, sa ei tea. Või see 26 kilo trotüüli, mis tuli ühest Saaremaa majapidamisest välja, näiteks eile teatas meie rahandusminister Martin Helme, et nüüd kutsutakse kokku komisjon, mis hakkab analüüsima koroonaviiruse mõju majandusele ja töötab siis välja ka leevendavad meetmed. Komisjon on kahtlemata tore, aga kui õigeaegne see sammal Vaadake, see, ma arvan, et on õigeaegne kindlasti esiteks ja teiseks see, et majandus üle maailmasõda, erinevalt pihta Põhja-Itaalias on ikkagi olukord täna ikkagi päris keeruline, sest juba koole sulata, suletakse, et see, see jätab inimestele ka teatava jälje edasiseks. Nende käitumine võib olla ettevaatlikum ka sügisel, kui, kui on juba tõenäoliselt ma arvan, siiski kriis juba minevikuvormis. Ja, ja see toob kaasa selle, et riigid peavad reageerima lokaalselt. Et selline ülemaailmne ühtlane meede nagu Ameerikas keskpank langetas intressi, tõenäoliselt teeb seda Euroopa keskkond. See ei aita palju, sest sest inimestel on mure oma pere tervise pärast, mis vahet on, mis on need intressid, et ma arvan, et sellepärast reageerida probleemidele tuleb lokaalselt ja tuleb paindlikult. Et need riigid, kes jäävad siin unelema, nendel võib olla probleem, et kui suudetakse tuvastada, et selles valdkonnas on tegelikult majanduslik mõju, on suur. Toetame seda, et see aitab palju. Täna oleme siin juba mõnel korral rääkinud Eesti turismisektori hädadest ja et koondamine on silmapiiril. Eile rääkisin isiklikult kahe metsaärimehega, kes ütleb, et tal seisab laadung seal Hiina tollis kuskil ootel ja mitte keegi, isegi tegelasele. Kõigega ei ole mingisugust teadmist. Kaua see kõik kestab, aga siin on inimesed, kes ootavad raha. Siin ei ole metsa, mida lõigata, siin ei ole kuhugi, kuhu seda viia. Ehk siis tundub, et see on nagu viitsütikuga pomm. Et jutt on siin mõnest nädalast, kas me võime näha Eestis mingisugust koondamiste lainet? See sõltub valdkonnast ja see sõltub kindlasti sellest esimesest kihist, kui kaua see meditsiiniliselt see probleemid püsib, sest tõesti üle maailma on probleem täna hankeahelates, mis on mõnevõrra uus probleem. Et me võib-olla ei saa osta noh, kes esmatarbekaupa, kes oma Aifouni sellepärast et seda ei ole poes. Mõne jaoks on juba see kriis, see on kriis ja isiklik, see on ju, tahtsid seda uut taifuun ära korra see nali, aga no tegelikult mulle tundub jah, et siin see, kui vaadata ka majandussektorit, mis on seotud logistikaga, siis seal on probleeme täna palju sest paljud asjad on seisma jäänud, tehased on seisma jäänud ja kui see jätkub, siis, siis ma arvan, et siin on üsna aegkriitiline, on see olukord, sest kui, kui ta kestab pikalt, siis see haav, mis lüüakse, on palju sügavam. Nüüd me jõuamegi selle kõige olulisema küsimuseni, nähtavasti kui pikk see aeg on, mille me siin suudame veel üle elada, nii et muutused ei ole veel liiga suured ja räsivad ja kõike lõhkuvad. See on jällegi valdkonnast sõltuv mõnda valdkonda, see puudutab vähem mõnda rohkem ja mõne valdkonna puhul nagu kindlustus näiteks võivad paljud probleemid alles ilmneda, sest kahjunõuded tulevad ju igalt poolt erinevad ja suured vaidlused siis ilmselt ka kohtus, kuhu see jõuab. Ja mõnda valdkonda puudutab, see vähem. Aga kui me räägime näiteks suvel sama tõsisest olukorrast nagu praegu siis on meil väga-väga hull olukord, aga mina isiklikult arvan, et kahe kuu pärast räägime koroona viirusest oluliselt vähem. Ehk et see teema vaibub. Aga siiski löök majandusele ja finantsturgudele on pikem kui see meditsiiniline osa siin sellepärast et kahju on juba tehtud ja siis on küsimus, kuidas tuleb sellest taastumine. Nii et täna, ma arvan, tuleb lihtsalt jälgida märke ja selline kriisikomisjon on väga tähtis, sest see tegelikult annab paindlikkusega reageerida, ma arvan, need riigid, kes suudavad sellele õigesti ja paindlikult reageerida, tulevad sellest kergemini läbi. Mõne arvates on Eesti olnud natukene liiga leebe, kui on siin mingisugustest keeldudest ja piirangutest rääkinud. Tõime siin just näite, enne kui mikrofoni avasime, et Ameerikas oli üks juhtum ainult kahtlusena pinnal ja kohe inimesed koju, kontorid. Kinni, ja see meil tobias on ka San Francisco s kontor. Eile õhtul rääkisin ühe kolleegiga, kes ütles, et kuna oli kahtlus seal kusagil läheduses, võib-olla siis kogu kontor saadeti kodutööle ja seda juhtunud päris paljudes valdkondades praegu, et kütust kulub vähem. Inimesed ei käi lõunal, kõik see on majandusliku ringiga mõju ka. Ja, ja mulle tundub, et see, et see rahunemine selles täielikus ulatuses toimub, kestab palju kauem, kui see meditsiiniline probleem. Rääkisime sellestki, et mõned poed on justkui nagu vaesemaks jäänud, riiulid on kuidagi tühjemad. Kas Kristjan Lepik on need konservid ära ostnud? Lihtsalt Eestis ei ole veel üldse selliseid oste teinud, et ma arvan, et, et selline eestlaslik talupoja rahulikkus on selles olukorras ka vajalik, et ärme paanikat suureks aja, aga oleme väga valvsad selles mõttes, et kui see probleem näiteks meditsiiniliselt areneb oluliselt edasi, siis meil on põhjust olla väga murelik. Ja teiseks, majanduslikult me peame olema valmis reageerima, sest see siiski lööb haava, selles ei ole kahtlust. Ja lõpuks Kristjan, teie kui majandusinimene, öelge, mis on hea märk, mis näitab, et majanduses on asjad nüüd pöördepunktis. Paremuse poole või halvemuse poole. Majanduse probleem on see, et sageli me näeme statistikast neid reaktsioone viiteajaga, et see, et kui me vaatame nüüd suvel avaldatud esimese kvartali SKP-d, siis see peegeldab väga kauget minevikku tegelikult sellises kiires ajas. Nii et ma arvan, et siin tuleb ka riigi tasemel palju rääkida, ette võtta, et ega vaadata selliseid kohalikke reaktsioone ja, ja mis on mõjud erinevates valdkondades. Nii et ei ole ühte näitajat, aga tegelikult selline, ma arvan, ettevõtlus on üks keskkond, kust saab väga kiire, otsese signaali, sest see peab reageerima koheselt. Nii et elame-näeme ja peame mõned kuud veel suurte muredeta. Ma arvan, et rahu siiski ka kogu selle asja juures, aga tähelepanelikkus selle probleemi edasi leviku suhtes ja rahu Et see oli siis lubaduse eest paari kuu pärast me räägime oluliselt vähem koroona viirusest. Ma võtan selle riski. Kristjan Lepik, aitäh ja asjalikku päeva.