Kell on nüüd 10 ja 13 minutit Vikerhommikut veel üks, tere, tõenäoliselt täna hommikul. Viimane Villem Rootalu ja Märt Treier on teiega endiselt siin. Iga kriisi puhul on üks asi vähemalt hästi, see on see, et inimeste kuulmed on valla ja võtavad vastu ka selle info, mis neile tõesti siis jagatakse. Kas seda nüüd väga ratsionaalselt kuuldakse, on muidugi iseküsimus. Kasutame siis võimalust praegu veel ühele aspektile koroona loos tõmmata tähelepanu ja see on sedapuhku juriidiline. Eile võitsid Piret Schasmin ja Allar Jõks kirjutada rahvusringhäälinguportaalile ka väikese selgituse, mida nemad arvavad sellest, kuidas tuleks suhtuda karantiini kehtestamisse ja avaldasid ka muuhulgas arvamust, kas on riik käitunud hetkel tasakaalukalt või. Ja pigem seda esimest meelt nad tõesti ka olid. Ja nüüd oh imet, on meil Allar Jõks ka Tartus meie väikeses stuudios, Allar, kas olete seal? Jaa, tere. Tere hommikust. Juristidega on alati asi väga lihtne, kõigepealt tuleb terminites kokku leppida. Kui me räägime karantiinist, siis mis loom see tegelikult on? Karantiini puhul tuleb silmas pidada seda, et ühest küljest on tegemist õigusliku terminiga, mis tuleneb siis nakkushaiguste ennetamise tõrjeseadusest lühendatult NETS ja selle järgi on karantiin inimeste kaudu pade, sõidukite liikumise ning teenuste osutamise piirang ja selle eesmärgiks on vältida eriti ohtliku nakkushaiguse levikut haiguskoldest väljapoole ja haiguskoldeks peetakse piiritletud territooriumi kus siis asuvad haiged või nakkuskahtlased isikud ning kus elanikud on tervisekaitseasutuse tugevdatud järelevalve all, nii et nakkushaiglad Tegelikult ongi karantiin oma olemuselt. Kool pannakse kaheks nädalaks kinni, siis see on ka karantiin. Kui koole, noh ainult juhul, kui muidugi lapsed kogu aeg koolis on, aga, aga kui koolis ma saan aru, et kool pannakse kinni, siis lapsed on kodus, et kuule, siin ongi see vahe jah, ja täpselt, aga, aga tavatähenduses karantiini kasutatakse noh, väga väga vabalt, mis on iseenesest mõistetav, aga, aga neid ei tohi lihtsalt segamini ajada, et inimesed ju jäävad. Mul endal kolleeg Carri Ginter on vabatahtlikult koju jäänud on endale karantiini seadnud, et neid ei tohiks segamini ajada vabatahtliku ja seaduse alusel ette nähtud. On Carri'ga kõik hästi. Ja kõik on, kõik on väga-väga. Hiinas võis olla terve linn, karantiin, me püüdsime siin kõik kuidagi ette kujutada, mida tähendab 10 miljoniga elanikkonnaga linn siis karantiinis, aga ega hästi ju väga ei suutnud küll. Kas Eestis on põhimõtteliselt selline asi? Võimalik, et üks linn, olgu see siis Paide või Tallinn on karantiinis? Põhimõtteliselt küll sellepärast, et seesama pika nimega seadus, et võimaluse, et karantiin siis kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt terviseameti terviseameti piirkondliku talituse ettepanekul ja noh, teoreetiliselt on võimalik, et selleks on üks, üks omavalitsusüksus, aga, aga nagu ma eelnevalt ütlesin, siis selleks peaks olema täidetud mitmed väga olulised eeldused ja üks eeldus, mida seadus ette näeb, on see, et tegemist peab olema eriti kordan eriti ohtliku nakkushaigusega. Ja noh, ma olen siin juba paljude inimestega nagu vaielnud, inimesed ütlevad, et kuidas, kuidas siis härra Jõks, koroonaviirus ei ole eriti ohtlik, kus haigus et siin tuleb jälle vaadata seadust ja seadus on ära sõnastanud, millised või täpsustanud, millised, millised, et haigused on eriti ohtlikud nakkushaigused ja koroonaviirus sinna ei lähe sinna sinna loetellu lähevad siis sellised haigused nagu koolera, katk, kollapalavik, viiruslikud hemoraagilised, palavikud ja tuberkuloos. Ja miks on see oluline eristada, mis on eriti ohtlik ja mis on ohtlik? Lihtsalt ohtlik nakkushaigus on see, et iga karantiin, iga ütleme, liikumispiirang, mingi muu piirang on tegelikult ju riive meie põhiõigustele, et seda väga kergekäeliselt ei tehtaks, siis on seadusandja loetlenud teatud seadused. Millisel juhul võib inimeste põhiõigusi näiteks liikumisvabadust olulisemalt piirata? Teeme siis sellest loogilise järelduse, seni kuni koroona viirus ei ole NETS'is kirjas, seni ei ole võimalik karantiin näiteks Paide kinni panna. Seda sellisel juhul ei ole võimalik jah, karantiini karantiini kehtestada. Mis aga ei tähenda, et et koroonaviiruse vastu ei olekski või koroonaviiruse vastu oleks riik või siis vabariigi valitsuse võimetu. Et seda kindlasti väita ei saa. Siin on seadustes erinevaid võimalusi. Ühel hetkel tundub ju tõepoolest natukene võimatu ja natuke mõtlema, et võtta lihtsalt nüüd seadus kätte ja vaadata, kas see haigus nüüd kuulub sinna või mitte. Loomulikult on võimalik erakorraliselt ju koguneda parlamendil ja seadust muuta, aga teine küsimus on ikkagi see, kus see karantiini piir siis nüüd läheb, juba täna ei ole probleem see, et inimesed pannakse näiteks koju või siis mõni haigla tiib kuulutatakse erikohaks, kus selle suurus, piir siis nii-öelda läheb? Linn on juba päris suur üksus, haigla natukene väiksem. Nagu mina olen aru saanud sellest Taustast sellest informatsioonist, mis meedias on levinud, siis väga palju see karantiin nii-öelda karantiin, mida, mida mida rakendatakse, on, on vabatahtlik või soovituslik. Ärge ärge ärge kodust välja minge, ärge sealt välja minge. Selleks et kellegi liikumisvabadust piirata. Ta sunnijõuga, selleks, nagu ma ütlesin, peab olema olema seaduslik alus ja see ei ole, ütleme, et Eestis ei oleks, see ei ole, see, võib olla taust praegu nii hästi mõistetav, aga, aga me võime väga hästi ette kujutada, kus enne olulisi valimisi või enne olulisi koosolekuid Öeldakse, et riigi poolt, et et me avastasime seal väga ohtliku viiruse ja me nüüd paneme selle linna kinni või me piirame noh, Eesti mõistes siis piirame Toompea Toompea ära, kuna seal on suur haiguskolle ja keegi ei saa sinna minna ega sealt välja tulla. Järelikult on huvitav küsimus ka see, kes saab selle otsuse teha, kas nüüd meil on tõeliselt eriline olukord või mitte, kas me räägime siin peaministrist või võib see olla ka mõni natukene väiksem tegelane? Ütleme, et selleks, et raadiokuulajad natukene veel veel harida selle asja nagu õiguslikust poolest, et üks asi on karantiin, seda saab siis, nagu ma ütlesin, ainult ühe omavalitsusüksuse piires on selleks Tallinn või või, või Lääne-Nigula vald. Aga järgmine asi on eriolukord, eriolukorra väljakuulutamine, mida on võimalik vabariigi valitsusel otsustada, ehk vabariigi valitsusel on õigus eriolukord välja kuulutada eriolukorra väljakuulutamisel, siis rakendada erinevaid piiranguid. Aga eriolukorra väljakuulutamine eeldab ka tegelikult ju seda, et see oht on niivõrd laiaulatuslik, niivõrd suur, et mitte miski asi enam ei aita. Ja nagu selliseks eriolukorra eriolukorra tunnuseks võiks olla see, et kui see haigustekitaja on kas riigis tervikuna või siis mõnes piirkonnas või maakonnas regioonis nii laiaulatuslik, esiteks, et ta nii laiaulatuslik ja teiseks tervishoiuasutuste võimalused haigete vastuvõtmiseks arstiabi osutamiseks on ammendatud või ammendumas puuduvad ravimid, puuduvad. Ütleme monitoorimis monitoorimisvahendid, ehk see olukord peab olema selline, et on vaja mingit erakorralist erakorralist lahendust. Allar kuulen teid ja saan igast viimasest kui sõnast aru, ainult olete oma jutuga seal skaala teises otsas, siis kui see kõik on juba juhtunud. Me oleme kuulnud ka, et mõned linnad, mõned riigid on otsustanud ennetavalt seda kõike teha, see on ju täiesti teistmoodi mõtlemine ja sellele on ka selge mõte. Ja ega ma ei, ma ei olegi seda meelt, et, et eriolukorda ei võiks välja kuulutada, aga, aga praegusel juhul peaks siis olema ka mingisugused sellised tunnused või sellised eeldused, mida, mis muutub siis paremaks. Aga Leedu näeme, kuidas te sellesse suhtute? Ma Leedu Leedut näidet? Meediast olen lugenud, olen lugenud ka Leedu Leedus on siis eesti keelde panduna leedi, Leedu tsiviilkaitseseadus, mis reguleerib erinevate ohtudega võitlemist ja nii nagu ma aru saan, siis Leedu seadus esiteks on hästi detailne ja kui sa ühe seaduse teid hästi detailse, siis ongi nii, et kui juhtub sündmus A siis käivitub variant, seadus, seadusandja on ette näinud, käivitub variant B. Eesti seadus on selles mõttes nagu abstraktsem üldisem ja, ja võimaldab paindlikult reageerida, et ei ole, ei ole nii detailne ja nagu ma Leedust olen aru saanud või Leedu Leedu nendest põhjendustest, siis seal oli põhjendus selles, et oleks võimalik selle eriolukorra raames läbi viia geid või tähendab hankida vajalikke vahendeid. Kaitsevahendeid siis ilma sellise tavapärase riigihangeteta ja kasutada erinevatest fondidest raha, mida, mida tava tavaliselt kasuta ei saa. Aga ütleme, et sellist vajadust vähemalt mina ei ole praegu kuulnud, et Eestis Eestis oleks. Ja ometi te ütlete, et me oleme talitanud siin igati tasakaalukalt, kõik on olnud õige ka see nõuab tegelikult ju ütleme siis nii, et aimdust sellest, mis tulevikus hakkab juhtuma, lõpuks me saame ju tagantjärele alles vaadates öelda, kas me olime arukad või mitte. Kindlasti jah, kindlasti, aga, aga ma ütlen, et see Ma ütleks niimoodi, et kui me praegu kuulutama eriolukorra välja siis mida me kuulutame välja siis, kui kui meil ongi tegelikult, et olukord, kus terves Eestis on on haiglad, võimetud. Inimesi ravima ravimid on otsas. Transport on transport, võrk on kokku kukkunud, ehk tegelikult me peaksime nagu võrdlema seda, et kas praegune olukord erineb oluliselt mitmete aastate eest SARS'i juhtumiga linnugripijuhtumiga. Et me peaksime ka nagu seda seda võrdlema. Kahtlemata see oli loogiline järeldus, küsin siis nõnda palju, kas on seadusest tulenev loogika see, et eriolukord on põhjust välja kuulutada siis kui kontroll on kadunud? Eriolukord eriolukorda saab välja kuulutada ka siis, kui on oht, et see, kui see oht on nii ilmne, et, et see kontroll võib kaduda. Loomulikult ei ole eriolukord ainult selleks, et tagajärgedega või siis kurbade tagajärgedega võidelda, vaid, vaid seda ohtu ka ennetada. Aga see oht, oht peab olema ikka niivõrd ilmselge. Selleks, et sel eriolukorras võib ju liikumispiiranguid kehtestada, võib inimestele ettevõtetele, asutustele töökohustusi panna asja asju kinnisasja siseneda, sundvõõrandada ja nii edasi ja nii edasi, et koosolekud ära keelata. Selleks et selliseid otsuseid teha, peaks olema see ohuhinnang piisavalt täpne. Kui meie terviseamet näiteks koostab nüüd mingisuguse juhendi, millal võiks ära jätta mõne suurkontserdi või suurkogunemise või konverentsi, kas see on sügavalt soovitusliku iseloomuga või võib sealt tulla ka korraldus. Nagu ma eelnevalt ütlesin, siis terviseamet saaks, saaks ainult et kohaliku omavalitsuse üksuse poole pöörduda, selleks et, et seada liikumis liikumispiiranguid, aga ainult juhul, kui tegemist on eriti ohtliku nakkushaigusega. Ehk selle näite puhul saaks terviseamet lihtsalt soovitada kontsert ära jätta. Ja lõpuks, kui nüüd tõesti jõuab kunagi asi sinnamaale ja võimalik on täiesti ju see, et see sinna ei jõua, siis kui suur on see otsustajaskond, kes lõpuks peab ära otsustama, kas see eriolukord tuleb või mitte, küsin seda just tagamõttega, et see ei ole ka liiga väike, et see otsus ei saaks olla liiga emotsionaalne. Veel vähem poliitiliselt kallutatud. Ja just see on hästi oluline, et selliseid otsuseid ei võetaks. Sotsiaalmeedia nii-öelda seismograafi järgi, et sotsiaalmeedias ei taha, et võib-olla sotsiaalmeedias, kui anda inimestele õigus eriolukorda kehtestada, siis me oleks ei tea, kus kohas juba, aga vaba nagu ma ütlesin, siis vabariigi valitsus kehtestada laps selle eriolukorra ja vabariigi valitsus määrab ühe ministritest sellisel juhul eriolukorra juhiks, kes siis kellel on siis nii-öelda kogu võime anda korraldusi, kuidas ma ütlen siis valdkondade üleselt, erinevatele riigiasutustele? Ja siis jääb loota, et enam ei räägita hanerasvast. Just aitäh, Allar Jõks, oleme jälle targemad, selles pidasite oma lubadust hästi. Toredat laupäeva teile.