Tere kõikidele kuulajatele ainult nädal aega on jäänud järgmise suure ja juubelitähendusega üldlaulupeo minu arm alguseni. Avakontsert pühendusega õpetajale algab tuleval laupäeval kell seitse õhtul. Ja see laulu ja tantsupeotuli on oma kolmveerandi teekonnast juba läbinud ja jõudnud laupäeva hommikuks Järvamaale ja võtab nüüd suuna Tallinnasse. See on niisugune ärev aeg kibekiire ja mul on väga hea meel, et üks üldjuhtidest segakooriliigijuht, Heli Jürgenson, on saanud näpistada tunnikesed, tulla raadio stuudiosse. Tere tulemast, Heli Jürgenson, meile saatesse. Tervist, mina olen saatejuht Kaja Kärner. Te olite eelmisel üldlaulupeol puudutuse aeg 2014. aastal segakooride liigi üldjuht ja pärast seda pidude tunnistasite ühes intervjuus, et peo lõppedes nutsid lahinal. Ja kui oli noorte laulupidu, mina jään 2000 seitsmeteistkümnendal aastal, kus te olite peo kunstiline juht ja peadirigent siis selle järel ühes intervjuus te ütlesite, et kui hakatakse selle noortepeo videosid näitama tema ja te näete uuesti lauljate nägudelt neid emotsioone, siste jällakate momentaalselt. Heli Jürgenson, mis on, et laulupidu, see suur rõõmupidu ajab meid kõiki nutma. See on selline naljakas emotsioon, mida ma tegelikult, et elus Sist muudel puhkudel väga ei kogegi, sest et see pidu ise oma kontserdiga on niivõrd pikaaegse töö kulminatsioon ja see kõik kontsentreerub sinna teatud minutites ja tundides ja kui see õnnestub, siis selle niukene vabanemise õnnetunne koos on see ikkagi misele silma ikka väga märjaks ei pea, lihtsalt kui vaadata nagu sinna lauljaskonna poole, siis vot need emotsioonid on, mida teised läbi elavad, on mind ikkagi väga palju mõjutanud, et publik on tegelikult nii massiivne seal selja taga ja kaugele see on üks naljakas kummardamine, kui sina publiku poole kummardades. Nii leida kummardamise pole ühegi kontserdi järel seda nagu ei hooma seda publikut seal niimoodi, aga see, see tänuväärne vormitav materjal, on sul seal nina ees ja need, need inimesed ei moodusta seal laululaval halli massi, nagu ma kunagi arvasin, et kui ma sinna pulti tõusen, siis ma ei saa midagi aru ja kedagi, aga sa näed absoluutselt kõiki tuttavaid silmi ja lauljaid ja vot sa koged siis seda ühes tegemise energiat ja jõudu ja väge ja, ja need emotsioonid ikkagi inimeste näos on niivõrd selged, et see kuidagi sellest õnnetundest ikka paneb nutma. Ja see vist natuke geenides ka, sest minu vanaemaga suurtel õnnehetkedel nuttis ja ma nutan ka, kui mu lapsed midagi ilusti teevad või esinevad, et need silmad on ikka märja koha peal. Aga publikul, kes ei ole läbinud seda rasket, eelproovide ja laulude äraõppimise faasi, meil läheb ju ka publiku hulgas silm märjaks, kui on ikka need väga armsad laulud kindlasti ja, ja tegelikult publiku silm läheb märjaks just nimelt väga nende toredate laulude, selle muusika peale, aga need, kes neid laule esitavad, nendel on sealjuures ikkagi see see töövõit või töörõõm või see esinemise õnnestumise maitse, et see on nagu kordades veel intensiivsem või sügavam ja see koostegemise tahe ja ühinguid jõuab selle hetkeni, siis on see ikkagi noh, erakordne emotsioon, näiteks. Viimased eelproovid, mis siin on olnud Tallinnas on ikkagi andnud nagu sellest emotsioonist mingi pildi sa tunned tegelikult nagu seal suures saalis süütenöör juba ühest otsast ikkagi põleb. Ja kui me käisime siin kuu aega tagasi seda laululava uut, Ta laudis kaart avamas ja mõned Tallinna koorid tulid kokku, neid tuli palju rohkem, kui me nagu lootsime, sest inimesed ootavad väga seda lavalejõudmist. Et nad ei tahtnud juba sealt lavalt juba praegu alla tulla, et mis siis nüüd veel nädala pärast nagu saab, et kõik lihtsalt väga-väga ootavad seda pidu, et energeetika on ikkagi väga-väga selgesti tajub. Te olete nagu öeldud, kõige suurema koori liige ehk siis segakooride liigijuht mis tähendab seda, et veebruarist kuni maini te käisite kuulamas ja juhendamas seitsekümmet eelproovi, kas see tähendab siis, et 15 kuni 20 eelproovi kuus te käisite ülepäeviti? Põhimõtteliselt jah, et kuna Tallinnas näiteks ei ole väga väga suuri saale, siis Tallinnas tuli teha mitu ringi, et et Tallinnas Kokkoli ühes ringis seitse, kaheksa proovi, et me tegelikult olime kaks korda päevas proovis päeval koorikoorid õhtul täiskasvanud, et see ausalt öeldes oli isegi natuke rängem, kui nädalavahetused kuskil Lõuna-Eestis korraga kokku pakiti, oli ka mitu proovi järjest, aga aga noh, kaks eelproovi päevas oli vägagi tavaline ja see oli ikkagi ka väga raske emotsionaalselt ja ja noh, nagu töö jõudlusel ka, et see oli ikkagi väga ränk poolaasta ja segakoori liiki lauljaid on tulnud kahe peovahelisel alal ikkagi mitu 1000 lauljat juurde ja kui see jagada kolme-neljasaja kaupa suurtesse saalidesse, see ikkagi annab väga suure hulga proove juurde. Pluss siis valiks segakoor, kes laulab esimese päeva kontserdil suurel peol on ju meil kaks kontserti, et ma tõesti lugesin ükspäev mais oma oma proovid kokku, neid tuli 70 ja see tundub täiesti erakordne number, ma isegi ei tea, kust see jõud nagu tuli ja ma ei teinud ju neid üksi, et seal oli ka proove, kus mina ei käinud veel tegelikult neid proove oli hulka rohkem, ma. Ma käisin kõva poole ja natukene peale see ikkagi võttis niimoodi, et nädalat, kas üks kaks proovi kindlasti olid kõik nädalavahetused mängus? Mul oli kaks vaba nädalavahetust jaanuarist mai lõpuni. Uskumatu ja see ei olnud väga lihtne, aga see on teistpidi ka väga tore. Ikkagi need inimesed ju väga ootavad sind ja nad tahavad harjutada ja see meelsus ja valmidus on ju väga äge, kõik, et lihtsalt see kõik lõpuks kokku annab kuskil seal mai lõpus natukene tunda. Et tahaks natuke puhata ka laulupeo juures on tore see, et tegelikult, et kui sa ei ole selle laulupeo kunstiline juht, et sa pead tegelema ka veel stsenaariumide ja kõige selle kontseptsiooniga, siis juunikuu on suhteliselt selline vaba, et mina olen saanud praegu jaanipäeva nautida ja kolmel nädalavahetusel ujumas käia, vesi on soe. Et minu elu praegu selles mõttes tore, et ma saan natuke pea lasta nendest lauludest nagu vabamalt kaks. Kuigi ma tunnistan nüüd, et mõni päev enne proovide algust mul ikkagi nüüd on juba võbelus sees midagi teha pole, läheneb see pidu. Aga iga ilma hõbeluseta see pidu ka nii hästi välja ei tuleks. Ma arvan, et kindlasti mitte. Ma arvan, et külm närv ei ole kunagi kunstniku või muusiku puhul nagu selline hea tunnus ja mina olen selline, kes abistab kindlasti tugevamalt nädal aega, ennem ma tean, aga ma konkursse, kus ma olen oma kooridega käinud, et see hetk, kui sa pead lavale minema, siis on hoopis teine emotsioon, sa oled niivõrd kontsentreerunud ja ja siis sellele pabinal ei mõtle, aga see see minekule eelnev aeg, vot see natuke nagu paneb seest ikkagi kõik virelema. Need 70 proovi, nende põhjal te võite öelda, et kui te peopäeval kontserdi ajal tõusete dirigendipulti siis kõik need 12000 segakoorilauljat te tunnete neid nägupidi, kas tõesti ka? Ma tahaks öelda, et peaaegu sellepärast, et kõik need koorid on ju mulle ja minu kolleegidele kaks ringi oma laule ette laulnud, et ma olen kõikidele neile otsa vaadanud, ma olen neile kõigile hindeid pannud, tagasisidet andnud kõiki neid tervitanud, et muidugi ma ei saa väita, et, et ma ütlen kõigile rõõmsalt tere ja tunnen neid nimepidi, aga aga tegelikult see laulupidu on toonud sellise nagu toreda asja mu ellu, et mind teretavad inimesed, kelle puhul ma ikkagi väga täpselt ei tea, kes nad on, aga kui ma kaugelt näen, et inimesel läheb nägu naerule mind tänaval näha, siis ma mõtlen, et okei, see on mingi laulja, et nüüd tuleb ilmselt tere ja ma ütlen alati tere vastu ja ma siis liigitanud sinna kategooriasse, et need on koorilauljad erinevatest koolidest. Te olete tõusnud dirigendipulti, on üldlaulupeo kontserte, tõstate käed, kuidas te innustate või kuidas te kontsentreerid kõik need 12000 lauljat ühe laulu esitamiseks. Nii et see laul ei oleks mitte ainult korralikult ja hästi ära lauldud, vaid et sellel oleks võim ja vägi, mis ulatub aastate taha, kuidas te seda teete? Õige vastus oleks, et ma ei tea. See ongi kõige raskem jah, ega mõnda laulu on ka raske dirigeerida, aga kui sa oled hästi ette valmistanud, siis käsi tõsta pole raske ja seda laulu maha lüüa pole raske. Aga kuidas saada nende inimeste kontsentratsioon niimoodi, et nad tõesti üksipulgi sind jälgivad, sest lauluväljakul laululaval on väga lihtne lasteaiad loksuma, see tuleb nii kergesti. Ja see on väga hirmus, kui see asi sul hakkab nagu käes, seal lagunema ja kokku seda seal korjata on ikkagi üli ülikeeruline. Et eks see vähe ja tähelepanu koondamine ongi üli ülikeeruline ülesanne. Ma tahaks öelda, et ma vaatan kõikidel otsaga saaks ilmselt kõiki naerma, aga ma päriselt püüan ilmselt ka kõigele otsa vaadata, aga see tähendab pooleminutilist lauset vasakult paremale ja tagasi. Aga aga kuna sa tead, et nad usaldavad sind ja nad ikkagi väga tahavad, seda on tunda sellest hetkest, kui segakoorilaulja tuleb lavale, et nad väga tahavad, sa saad loota nagu sellele tahtmisele ja sa saad teha omalt poolt, et kõik lihtsalt nii palju energiat ja jõudu sellesse laulu panna, kui, kui vähegi võimalik. Olen märganud seda, et pärast laulupidu ikkagi mu käelihased on üliväsinud, nagu ma oleks teinud tohutut ootamatut jõutrenni, aga see on sellest, et dirigeeridesse ikkagi nagu pingutad oma lihaseid nii kõvasti, kasvõi selle jõu ja energia koondamise pärast, et sa ei pane seda juhatades tähele, aga see annab pärast tunda, et sul lihtsalt käed ei tõuse õlast kõrgemale, lihtsalt ei jaksa, et sa ikkagi teed mingi üliinimliku pingutuse seal. Ja tegelikult, mida ma olen ka viimasel ajal nagu rääkinud päris mitu korda ühtegi kontserti ja ei lähe keegi tegema nii nappide proovidega, nagu see on laulupeo kontsert, et üks asi on neid 70 eelproovis all maakondades ja linnades, aga tegelikult see 12000 tohutu mass koguneb sulle sinna laululavale ja sul on ühel päeval nendega 20 minutit natukene seal harjutada, võtta tagasi teine päev, sul on läbimäng, kus r-i, väikse proovisalvestusega ja siis on kontsert. Et see on niivõrd minimaalne, marginaalne hulk aega, mis sa saad seda laulu proovida? Ma ei tea ühtegi kunstikollektiivid, kes nagunii nappide vahenditega nagu läheks sooritama sellist etteastet, et see on see, mis selle nagu hirmsaks teeb. Ma ei mäleta ühtegi tunnet ühestki proovis sealt puldist alla tulles mind valdaks tohutu kindlused küll nüüd läheb hästi, iga kord on puldist maha tulles selline paanika, et mida ma nüüd teen, mis nüüd edasi saab ikkagi midagi nagu niimoodi õhku loksuma, et see tekitab ikkagi totaalset ärevust. Ja siis sa ikkagi ainult saad usaldada neid lauljaid, et nüüd kontserdil nad lihtsalt üksipulgi vaatavad sind ja kõik on alati hästi läinud ja nii lähebki. Selleks peavadki olema väga hea lauluoskusega koorid, et ikka selleks need valikud ja, ja need kõrvalejätmised ja need nutupeod, et me ei pääse peole, see on see põhjus, sa pead suutma endast korraga kokku võtta ja väga hästi repertuaar esitada, see on ikka tõsi ja et sul peab olema selge see ülesanne, mis sa teed, et ega me selleks ju käimegi mööda mööda maakondi ja eelproove, kõik oma need soovid ja nüansid ikkagi nii detailselt kui võimalik, nagu laulja teadvusesse ja lihasmällu süstida kui võimalik, aga kuna vahele jääb jälle suur hulk aega ja nüüd on terve vaba juuni olnud, mis, mis selles talletunud on, see ikkagi paneb praegu hirmu tundma, aga aga kindlasti on Eestis väga-väga suur hulk väga kõrgel tasemel kollektiive, kelle peale Sa saad loota, et nad on need vedurid kindlasti. Ja siis on ka selliseid tublisid harrastuslauljaid, kes võib-olla ei ole nii kogenud või kellel ei ole ka nii intensiivset kontserdielu või, või ka nii suurt lavakogemust ja närvi, kes, kes jäävad nii-öelda tegema oma parimat seal ka kokku sai ikkagi tegelikult tekitab selle laulupeo esituse ja selle fenomeni, mis sellega kaasas käib, et et see kõik sünnib ikkagi sellises ühisühistöös ja ühistegemises. Küsisin koorijuhtide käest, et mis siis iseloomustab Heli Jürgensoni dirigeerimise stiili ja see, mis läbi mitme arvamuse käis, on see, et hästi kindel käeviibe, kindel joonis, millest on võimalik tõesti ainult ühtemoodi aru saada. Ja see on see väike käsi, mille külge klammerduvad 12000 koorilauljat ja mille pärast teid nooruses ei võetud Georg Otsa muusikakooli klaverit õppima, öeldes, et teil on väike käsi, elu on täis paradokse ja vahel ma mõtlen, et et inimene võib küll nagu tahta ja oma oma saatust kuidagi ise suunata, aga tegelikult kõik asjad juhtuvad, mina olen täiesti kindel, et minu asjad on tulnud sealt ülevalt poolt ja need märgid saavad alati selgemaks, minu meelest, ajas hiljem mitte sellel hetkel, kui sina oma sammugesi astud ja arvad, et sa lähed õiges suunas. Ehk mul tõesti on, no väga väike käsi, aga kui üks laps õpib väikses muusikakoolis klaverit, no kust tema teab seal mõnekümneaastasena, et koorijuhtimist niimoodi saab õppida või, või et seal on selline eriala, millega saaks omale leiba teenida või üldse terve läbi elu tegutseda, et ma lihtsalt ei teadnud seda. Aga ma arvan tagantjärgi, et see ei olnud mitte juhuslik, mis minuga otsa koolis 84. aastal juhtus ja tegelikult, et ma ei kujutaks oma elu küll pianistina praegu kusagil ette, nii et ma olen õnnega koos, et sinna koorijuhtimise eriala ukse taha tosin. Sest ma hakkasin ennast selles olukorras ikkagi tundma mugavalt, väga-väga kiiresti, uskumatult kiiresti noore puberteediealise tüdruku kohta ja ma olen ikka õnnega koos, ma ei kujutaks ette, et ma midagi muud teeksin, kuigi vahel ikkagi saab ka koorilaulust mürgitust. Ei saa salata, sest kui see on sinu elus hommikust õhtuni ja poole ööni peale takka, siis tegelikult ma olen mõelnud, et läheks kuhugi lambaid kasvatama, seda ma ei teeks midagi teistsugust. No lihtsalt vahelduseks. Tuleme tagasi selle peo juurde. Mulle tundub, et igal peol on segakooridel üks pähkel, üks uus laul repertuaaris, mis on ilmselgelt raskem kui teine. 2014. aastal oli siis Erkki-Sven tüüri Taandujad ja tänavu on Hain hõlpu see kannel ja siis tulite teie koos teiste segakooride liigijuhtide Trii kohvi, Valter Soosalu ja Rasmus puuriga ideele korraldada segakooridele selle raske laulu, võistlus või niisugune konkursete laulmine, kas see õigustas ennast? Me tahtsime asjale natuke elevust lisada, et tegelikult sellest segakooriliigiblokis meie nihukesest tellitud uudisloominguks pidi olema ja ongi Tõnu kõrvitsaemakeelelaul, mida mina juhatan. Aga kuna algse peo kontseptsiooni juures oli idee peetud referendumil, et igas liigis võiks olla üks uus rahvalauluseade, siis me mõtlesime, et kes võiks segakooriliigile rahvalauluseade kirjutada ja kuna ain hõlbus on sedalaadi asju teinud, siis me pöördusime tema poolega Hainlasi oma fantaasial ikkagi väga suurelt lennata. Ja tõesti, see laul sai tohutute modulatsioonide rohked meie muusikud, täna, kes selle laulu üle otsustasid, tundus see täitsa selline vahva, aga seal on ikkagi paar sellist kari, mille otsa nagu väiksemad koorid on oma põlve ära löönud. Samas ühiste jõududega on sellest nagu hästi toredasti üle saadud ja kuna see rahvaviis on pärit Lüganusel, mina pärinen, siis minule see lugu, kõik on väga armas, et mina küll ei saa aru, miks selle laulu kallal nii palju virisema ja modulatsioonid on muusikas ikka ette tulevad asjad ja tegelikult ma kinnitan, et need laulud on tegelikult koore praegu väga-väga palju arendanud, et sellel hetkel, kui saavad võõra noodi ja sulle vaatab sealt vastu, eks tähtedesse tundub muidugi päris päris hirmus, aga ma arvan, et eesti koorid pärast Erkki-Sven Tüüri taandujate õppimist laulsid paremini ja suutsid palju rohkem, et ikkagi elus õpitakse läbi raskete asjade rohkem, kui lihtsalt kätte tulevat asja, see on, ma arvan, ükskõik mis eriala puhul niimoodi. Et tegelikult, et mina arvan näiteks seda, et segakooriliigis, kui see kannel seal alguses kõlama hakkab, see ikka lööb Lasnamäeni need nõlvad kaikuma ja ma üldse, et oleks ka, kui seal laulab kordamisele juba kas või sellepärast, et sellega on kõik nii palju vaeva näinud. Et see energia, mis sinna sisse on pandud, tahab mingit väljaelamist, et see ei oleks üldse ime, kui see tuleks tagasi tagasi laulmisele ja kutsutakse uuesti dirigendipulti. Sellel laulul on see vägi sees ja see saab tegelikult realiseeruda seal laval, et seda on võimatu ette ennustada. Aga sellel laulul on minu meelest väga suured šansid. Saavutusvajadus ei jäta koorilauljat kunagi maha, ei, kindlasti mitte ja see on ju selge, et kui mingi asi, siis pärast suurt tööd õnnestub, sest see võidurõõmuga poole suurem kui lihtsalt ette tulnud asjad. Nii et mina arvan küll, et see laul kõlab võimsalt. Kusjuures selle ettelaulmise konkursi võitis Mõisaküla kammerkoor Kungla ja kuna konkursi mõte tuli meil niimoodi käigu pealt, et noh, vilisemised ja kaebed on üks asi, aga kui korraldada väike võistlusmoment, siis minu meelest inimesed lähevad teistmoodi, rohkem hasarti ja kuna paljud tõmbasid seda laul loosiga ettelaulmiseks, siis osad tulid kurtma, et miks nemad ei saa kannelt laulda, nemad tõmbasid teise laule ja siis ma mõtlesin, et anname selle võimaluse kõigile. Ja auhinnaks panime siis välja väikse kuuekeelse käsitöö kandle, millel me ise Rasmuse Walteriga meistri juures järgi käisime. Teel siis Viljandi maakonnaproovija Toredat kalevi kommid kandlekujulises karbis on ka tore auhind ja Mõisakülakoor lihtsalt ühes esimestest eelproovidest. Meid üllatas tõesti väga ilusa esitusega, nad on tegelikult seal juba aastaid väga hästi laulnud. Me teame seda koori varasematest pidudest, et Viljandimaa kauges otsas Eestimaa teises servas on üks tore väike kammerkoos, kes laulab lihtsalt üliilusasti, et me omavahel hüüdsime Mõisaküla filharmoonia kammerkooriks. Et nad tõesti tegid väga ilusa soorituse ja, ja see kohe jäi meile niimoodi meelde, et ka Tallinnas oli väga toredaid esitusi, aga meile tundus kuidagi õiglane. Selle võiks pälvida mõni tore koor väljastpoolt Tallinna. Üks aspekt veel, mis mind on alati huvitanud, et selle kõrval lauljate dirigendi vahel tekib täielik üksteise mõistmine ja niisugune keemia. Selle kõrval on minu meelest äärmiselt oluline, et ka dirigentide vahel, kes ühte pidu korraldavad ja seal juhatavad, tekib see muusikaline üksteise mõistmine, et rivaalitsemine jäetakse kõrvale ja tekib põlvkondade side. Ma läheksin tagasi eelmise noorte laulupeo, mina jään juurde. Kusteid Assisteerisid Rasmus puur ja Veiko Tubin. Ja nüüd on Rasmus puur teie meeskonnas noor helilooja ja dirigent. Mis on see vaimsus teie ja teist noorema põlvkonna dirigendi vahel? See on tore teema selles mõttes, et kui mulle tehti ettepanek tegelikult ju Rasmus tegi mulle koos Veiko ka selle ettepaneku noortepeo kunstiliseks juhiks hakata, siis. Mulle anti aega mõtlemiseks 15 minutit ja otsustamiseks ema siis tegelikult läksin selle riski peale, aga ega ma sellel hetkel ei teadnud, mida tähendab seitsmeteistkümne noore dirigendiga tulleminek. See tähendas väga suur koolitusprogrammi ja, ja sa tegelikult ei teadnud, kuidas nende närv seal laululaval lõpuks sellel kõige tähtsamal hetkel vastu peab, aga sul oli nagu see kaks või poolteist aastat aega neid nagu kasvatada selleks rolliks. Ja nüüd täna ma võin tagantjärgi öelda, et kuna nüüd üle poolte neist on uuesti puldis tagasi, siis me võime seda sahvustust kordaläinuks lugeda. Aga Rasmuse näol, keda ma tegelikult tundsin juba poisikesest peale hoopis ühe muusikali kaudu linnahallist, ma pean täna ütlema, et ma olen saanud omale erakordselt hea sõbra. Ja ma ei kujutaks ette, et ma mõningaid asju ei arutaks Rasmusega läbi või ei räägiks temaga, me kohtume regulaarselt ja me võtame kõik Eesti muusikaelusündmused läbi ja selles mõttes on väga tore, et me saame teist ringi sõita temaga mööda Eestimaad ja ilma eru arutada ja koos neid asju teha ja samamoodi Valteri ja Triin kohviga. Kui Triin koht seda meeskonda ka siin meil moodustama hakkas, siis me väga palju rääkisime sellest, et kellega nagu läbirääkimisi alustada, et tekiks üks oluline meeskonna tiimitunne, sest see on tõesti-tõesti väga oluline selle tegemise juures, et ma olen mitmel laulupeol ka sõitnud väga erinevate üldjuhtidega mööda ja vahel on ka niimoodi olnud, et igaüks teeb oma laulu ära ja juhatab veel mõned laulud, aga sellist ning seda erakordset sünergiat ei teki, aga pärast noorte pidu ma saan aru, et see on üli ülioluline, see üksteise usaldamine ka siis, kui sina sinna maakonda just proovi ei lähe, sa tead, et teised teevad täpselt sedasama, mida sa oled nõudnud ja tahtnud ja elavad seda sinu lauluga sama oluliselt üle. Ja kuna me viibime ikkagi väga palju kodust eemal ja need nädalavahetused, et kõikides Eesti maakondades tuleb niukse ühise energiaga vastu pidada see tohutu proovigraafik, siis see vastastikku sõbralik läbikäimine ja üksteise kallal aasimine või nalja viskamine või ka toetamine väga raskel hetkel on ülioluline, sest tegelikult meil on kõikidel olnud selliseid hetki seal laval kaks, nüüd tundub, et asi läheb täitsa metsa, et ma ei saa aru, mis siin saalis valesti on või miks mul see koht välja ei tule. Siis on väga tore minna sõprade juurde öelda, et mis ma nüüd ikkagi selle lauluga teen, et, et mulle tundub, et see tempo ei ole õige või siin ei tule see asi hästi välja või mis selle kohaga viga on. Ma ei saa täpselt seal ees olles aru, et selles tööprotsessis oma kolleegide arvamusi küsida ja nendele toetuda on, on ülioluline ja vahel vaadata ka kõrvalt, kuidas sinu laulu tegelikult juhatab üks teine inimene, noh, mingis olukorras on seda ette tulnud. Et see vahel peegeldab ka sinu enda mingeid asju teistmoodi tagasi. Kindlasti vajab suure peo kunstiline juht Peeter Perens oma meeskonda, sest selle suure peo eest on see vastutus niivõrd ränk, et kui sa üksi pead seda vastutust kandma, see on ühele inimesele väga keeruline teha. Kui sa tead, et sul on tublid liigijuhid liigi dirigendid, siis ühise loomingu ja loomise tulemusena selle peo kandmine on palju lihtsam üksinda võtta terve Eesti rahva ja, ja muude kuulajad täisvastutus, et see on minu vastutada. Pidu on ikkagi väga raske ülesanne, raskem kui dirigeerida, sest kõik võtavad ju seda pidu enne pidu ja pärast pidu arvustada. Kui noorte pidu läbi sai, siis mäletad, et ma olin juba oma suvekodus, kui oli üks nädala poliitikasaade, mida tas ja vedas Ahto lobjakas ja seal lahati noorte laulupidu, siis ma mõtlesin, et no kuhu veel. Aga õnneks nad jäid positiivsetele meeleoludele ja seisukohtadele lugesid asja kordaläinuks, et laulupidu on niivõrd suur eesti rahvasündmus. Et selle üle võtavad arutada kõik poliitikasaade kultuurisaated, muud inimesed oma kommentaariumides, et kõik arvavad midagi ja kõigil on väga selge ettekujutus, mida seal peaks laulma. Millised laulud seal peaks olema, et mida laulupidu, mida lähemale tuleb, seda rohkem neid jutte hakkab tulema praegu, ajakirjandus on ikkagi juba sedasama teemat jälle kõik täis. Millised laulud peaks võiksid lauludel kõlada? Pidu on meile kõikidele nii tähtis, et me ei saa sellest kindlasti vaikides mööda minna. Ja kas pole tore, et see dirigentide uus põlvkond on just nüüd peale tulnud, kui me mõtleme nende kaotuste peale, mis on just pärast viimast pidu meie laulupeo alustalasid tabanud, et kui me siin nimetame Roman Toi ja Veljo Tormis, Venno Laul, Eri Klas, Uno Uiga, Jüri Rent, Kuno areng kindlasti viimane oli Aivar Läszinski meie oma lähedane kolleeg, et see on tõesti olnud väga keeruline periood vahepeal ja kui me olime Kaarli kirikus Aivarit ära saatmas, siis Kaarli kirikuõpetaja Jaak Aus ütles, et et Aivar laulab nüüd edasi taevastes koorides. Siis mul paratamatult nagu kõikide nende lahkunute peale tuli selline mõte, et see juba moodustab ühendkoori mõõtmed, neid on läinud vahepealsel ajal nii palju ja see on väga traagiline, aga sinna ei ole ka nagu midagi teha. Ja teistpidi selle laulupeo ettevalmistamise käigus, no ei ole midagi ülevamad olnud, kui on lavale proovi tulnud Ants Üleoja või Ants Soots ja nad on juhatanud oma laule ülihästi ja ja kui nad tulevad lavale, siis saal tervitab meid umbes nii nagu Michael Jacksoniga partisti laval vastu võetud, et see, see selline side või äratundmine ka lauljate poolt on nii tore, nendes proovides on ikkagi olnud väga tore kohal olla nende suurte maestrot juhatamise all ja nad juhatavad meile väga-väga olulisi laule, et see on erakordne hetk ja see kindlasti saab veel suurema tähenduse seal laululaval, aga nad ütlevad küll, et nad juhatavad oma viimaseid kordi, aga noh, nad on ikka tagasi ja kes ei kujutaks praegu Tuljakut ilma Antsu loetav, mitte keegi, mitte keegi? Koori inimesed ütlevad, et Heli Jürgenson on inimene, kes hambad ristis võitleb selle eest, et dirigendi elukutse Eestist ära ei kaoks. Võtame ka selle teema, palun? Jah. Aastast 2001 Hirvo Surva eestvedamisel me moodustasime selle organisatsiooni kui Eesti koorijuhtide liit ja see sai loodud sellel põhjusel, et tõesti dirigendi elukutse tegelikult hoolimata sellest, et me käime seal puldis iga mõne aasta tagant, ei ole tegelikult Eestis kindel töökoht, sest tunnistame täna ausalt, olles lõpetanud siis Tallinna konservatooriumi või, või tänapäeval Eesti muusika teatriakadeemia, saades tunnistuse koorijuhi elukutse nimega, siis tööturul sellist ametit meil ei eksisteeri. Meie kolleegid on kas muusikaõpetajad või ringijuhid, tegelikult töölepinguid meil sellenimelisi ei ole. Ja kahjuks ikkagi alates sealt koledast Nõukogude ajast peale tegelikult meid võetakse ka nagu harrastajaid, et kui lauljad, meie, lauljad, koorides on harrastajad, siis see suhtumine on samasugune, et et, aga see on ju ring on ju harrastajat, sa oled ise ka harrastajad, meil tuleb väga palju tõestada ennast koolidirektoritele või mõnedele muudele asutuse juhtidele. Dirigent on oma eriala professionaal, kui ma loen oma muusikakooliaastat, kas laste muusikakooliaastat sisse ma olen õppinud 16 aastat, üheksa aastat olen ma õppinud koorijuhiks, teeb sama välja mis kirurg või või mõni muu tähtis eriala. Et see ei ole naljaasi. Ja see nõuab pidevat enesetäiendust ja arendust ja pühendumist ja süvitsiminekut. Partituurid või noodid, mida ma jälle õppimas on enamikus ikka väga-väga uued ja väga palju uut muusikat käib mu elust läbi, et see ei ole niimoodi, et ma jään loorberitele puhkama, kui ma olen tuljaku selgeks saanud iseenda jaoks, et see on väga keeruline teema. Ja pärast nüüd mitmeid aastaid me ikkagi püüame mitmes ringkonnas ja mitmel liinil selgitada, et koorijuhid väärivad palka ja ametlikku töölepingut ja mitte ainult tunnustust ja lilli ja kommikarpe pärast kontserti, et sellega lihtsalt ei ela ära. Ja meil on tõesti õnnestunud praegu üsna jõudsalt jõuda, nagu riigi tasandil olulite ministriteni sellel suvel ka peale laulupidu, jätkame seda tööd. Olles saatnud erinevaid märgukirju ja kohtunud ja kohtunud ka erinevate erakondade juhtidega, kes ka praegu valitsuses on. Ja loodame need asjad ikkagi nagu liikuma saada, aga tegelikult suurem ring on kohalikud omavalitsused ja koolidirektorid, sest ju enamik eesti dirigentidest töötab üle Eesti erinevate kultuurimajade rahvamajade koolide juures, et ja, ja koori laulongi kogukondlik kunst seal kohapeal ja kohaliku omavalitsuse alluvuses, et riik saab natukene. Ühelt poolt kaasa tõugata ka jõuda kõikide valla juhtideni ja koolidirektorite, nii et see on tohutu töö, mida jõudumööda tuleb teha, aga kui nad kõik laulupeole kokku tulevad kuulama või laulma, siis nad võiks ka mõista, et see eriala on päris töö ja mitte vähetähtis Eesti jaoks ei kultuurilooliselt, ajalooliselt riigikaitselt või või mingisuguse muu ennetustöö käigus, et noored inimesed ei satuks tänavale, tegeleks millegi kasuliku, ilus, aga, või et kas on elukestev õpe täiskasvanuteni kõrge vanaduseni välja, et see ei ole vähetähtis eriala. Ja löögi all on ju laulupidude tulevik, sest kui kaovad koorid ja koorijuhid, siis kaob lõpuks ka laulupidu olnud, et me ei adu seda praegu, kui 12000 segakoorilauljad on korraga laval ja ühendkoorid on nii suured, et nad valguvad ette asfaltplatsile, et me ei saa sellest praegu aru, sellest ei saagi aru, sellepärast et nii nagu mulle kõikide minu nende kõnede juures on alati võldudata ka laulupeol oli ju kõik nii ilus, see on põhiline lause, mida ma vastuseks kuulan, laulupeole ongi kõik ilus, sest need dirigendid, need 10 20 dirigendi, kes pulti tõusevad, need Me leiame. Eesti koorijuhtide liit tegi mõned aastad tagasi küsitluse oma oma kolleegide hulgas ja see viis selleni, et nüüd jaanuaris mõttekoda ja uuringufirma Praxis tegi kollektiivijuhtidele teise, päris suure üle-eestilise küsitluse ja tegelikult me selle küsitluse pinnalt näeme, et meie dirigentide kõrge eluiga on ikkagi väga suurel protsendil meie kolleegidest ja noori lihtsalt tuleb väga vähe peale, et kuna ma olen olnud 25 aastat otsa koolis dirigeerimise õpetaja, siis meil on üks-kaks sisse astuvat aastas mõnikümmend aastat tagasi, neid oli 10 tükki aastas. Ehk mis meil ees seisab, meil seisab ees see, et meil ei ole lihtsalt umbes 10 aasta pärast piisavalt dirigente, kes kollektiive juhendaksid, lauljaid on, sest lauljaid on iga pidu praegu rohkem ja rohkem. Aga meil ei ole kedagi saata ta tööle, sinnamaale või teistesse Eestimaa paikadesse väljaspool Tallinna. Ja see on minu meelest see häda, mida praegu ka kohalikud omavalitsusjuhid tegelikult ei näe. Või ei taha näha, et olukord tuleks praegu väga selgelt kaardistada ja seda võiks teha iga vald ka oma, et näed, mul töötavad siin sellised muusikud sellises vanuses et kuidas mu pilt välja näeb 10 või 20 aasta pärast, äkki ma peaksin oma vallast hakkama vaatama mõnda noort, tublid muusikud, keda näiteks stipendiumiga saata, õppimata tuleks ikkagi meie maakonda ja kodukohta nagu tagasi ja seda tööd jätkama, et umbes sellist mõtteviisi orjaks vaja meil arendada. Tõsi on ka, et need noored, kes on selle ameti selgeks saanud, jäävad ikkagi kuigi sageli ja Tallinnas ja Tallinna lähiümbrusesse, et meil on üksikuid näiteid siin Võrumaalt Kuno Kerge, kes on võtnud kogu Tartu Lõuna-Eesti meeskooriliikumise enda õlgadele ka, et noh, see on väga oluline maa soolaga nüüd oleks vaja mõne aasta pärast ikka kordades rohkem väga-väga palju. Ja kuna 60 protsenti peaaegu meie kooridest on koolide koorid, see tähendab, me vajame väga-väga palju muusikaõpetajaid, kes seda tööd teeksid ja ka muusikaõpetajate, nii nagu väga paljude muude ainete õpetajate hulk on kahanenud matemaatika, füüsika ja mis me siin kuuleme, tegelikult sama hull olukord, aga muusikaõpetuses. Et see seisab meil kõik ees ja seda raskust tuleks täna nagu hinnata õigesti, astuda praegu mingeid samme ennem, kui on liiga hilja ja me püüame nagu seda omalt poolt algatada ka Eesti koorijuhtide liit üksinda ei saa väevõimuga neil õppijaid nagu tuua, aga õppima seda eriala ei tule keegi ennem kui on selge, et sellel ametil on ka mingi palganumber, tööleping tänapäeva noored on ikkagi väga teadlikud oma eriala valima. Mina tulin küll omal ajal õppima aastal 84 muusikat kui sellist, läksin klaverieksami ukse taha, lõpetasin koorijuhtimise klassis ja olen õnnelik tänaseni, aga ma arvan, et tänapäeval noored selliseid valikuid või otsuseid ei tee, et kõik see elu on nii palju vahepeal muutunud. Et noored suhestuvad kuidagi palju kindlamini ja otsivad ikka tulusaid erialasid mida ei saa ka neile ette heita. Kindlasti mitte, see ongi väga teadlik valik ja see on tänapäeval täiesti normaalne. Inimesel on dirigent, muusikapedagoog, laulupidude üldjuht ja eeloleva peo segakooride liigi dirigent Heli Jürgenson. Teie teenite oma igapäevast leiba Eesti filharmoonia kammerkoori koormeistrina. Räägime palun sellest tööst muusikute vahelise üksteisemõistmise teineteise mõistmise aspektist. Ma arvan, et koormeistrile ja dirigendile peab olema suurepärane muusikaline klapp, vaimne side, üksteise mõistmine, just selle muusikalise mõistmise taustal. Praegu siis Kaspar Putin ka Tõnu Kaljuste külalisdirigendid. Kuidas te selle saavutate? Ega see ei olegi väga lihtne ka ja ka selle tööga kaasneb väga suur vastutus. Ma tahaks olla praegusele eelmise väitega nõus teineteise mõistmine ja kõik nii edasi, aga tegelikult et näiteks Eesti filharmoonia kammerkoor sõidab väga sageli välismaale külalisdirigentide juurde, kellega ka mina ei kohtu, ma ei käi alati kooriga kaasas, mõnikord on võimalik olla eelnevalt taktis, aga takt taktikaupa sa isaga muusika osas nagu üle küsida, et kas siin hingame, kas siin ütleme ess või midagi sellist, et tegelikult see töö tuleb oma oskuste, kogemuste ja intuitsiooni pealt ära teha. Ja, ja olla pidevas ikkagi niukses eneseharimisest, et mitte ajale ja muusikale jalgu jääda. Tegelikult mingis mõttes ma ikkagi võtan üksinda selle vastutuse selle töö ettevalmistamise eest, ükskõik kes siis seda lõpptulemusena lavale dirigeerima läheb, on see Tõnu Kaljuste, Kaspars business, mõni teine või hoopis mõni välismaa dirigent, keda ma elu sees kohanud ei ole, kelle nimi on mulle näiteks ka täiesti võõras. Et selles mõttes ma teen ära ikkagi kogu selle Ta ja ettevalmistus, töö, kõikide stiilide ja muusikaliste nüanssidega, iseennast kurssi viima lootuses, et see vastab dirigendi ootustele ja alati lõppviimistlus jääb ju nendele, et tegelikult see dirigent saab koori ettevalmistatud materjali oma viimased, sellised interpetatsioonilised detailid viib siis see ikkagi lõpuks see dirigent, kes kuuri laval juhatama hakkab, et mina saan selle töö valmistada ette piiri, nii et koor tunneks ennast kindlalt. Oskaks seda muusikat ja oleks sealt veel võimeline need viimased sammud astuma ja oma muusikalise ning peenema ja hingelise panuse sinna juurde panema. Aga kui tohin küsida mõnda nime, kellega dirigentidest filharmoonia kammerkoori ees on teil olnud eriline nisugune, muusikaline klapp? Võib-olla ei tahakski nagunii üksikasjalikult välja neid tuua, sellepärast et see oleks mõne teise suhtes kuidagi ebaõiglane, aga ma pean ütlema seda, et see töö on selles mõttes just väga erinev, et ma näen nii palju nii ägedaid ja kuulsaid maestrot, keda ma arvan enamik eesti dirigente üldse lähedalgi näha ei saa. Ja minu võib-olla minu personaalne niukene, hingeline ja muusikalini side viimasest ajast oli Peter Philipsi ka vanamuusikaga, kus meil lihtsalt kuidagi see töö klappis, nii muusika kui ka huumoritasandil täiesti uskumatult hästi. Ma väga pelgasin, sest ta on tõesti selline kuulsused, et ma olin ikka üsna pabinas enne tema tulekut, aga asi läks väga toredasti. Ja Eesti filharmoonia kammerkooril oli sellel hetkel mingi haiguste laviin, et meil olid pooled lauljad haiged umbes ja lõpuks me tegimegi siukse poole koosseisu Väikse ansambliga vanamuusikat ja see kujunes väga intiimseks ja üliemotsionaalseks kontserdiks, et vahel mõned halvad asjad võivad ka hoopis kuidagi ennast heas mõttes välja mängida, nii et meil on olnud tõesti väga palju toredaid koostööpartnerid ja toredaid dirigente ja pean ütlema ka seda, et kui siia tulevad välismaa dirigendid, siin käis just Concerto Copenhagen mõni nädal tagasi, et nad on nii uued avastused ja jälle uus andekas üliemotsionaalne hoopis teistmoodi dirigeerimise tehnikaga või teiste stiili vaadete või võtetega dirigendi jaoks on väga huvitav ja väga arendav, et ma olen püüdnud igast ühest nagu midagi õppida ja vaadata, praegu, kui ma siia saatesse tulin, jäi meie prooviruumi Arvo Pärt jälle täiesti uus ja vana heakorraga, et olnu teda nähtud ja vaadatud küll, aga kui ta häälestab seal oma väikest sekundit, mis tema muusikas oli oluline, sa lihtsalt hingematvalt ilus ja tore, et kohe kade oli praegu sealt saalist lahkuda ja raadiosse tulla, nii et kõik need momendid on nii elusad ja nii ehedad ja, ja kui see muusika sünnib seal, sinu silmi alga proovis, see on uskumatu kogemus. Samal ajal on filharmoonia kammerkoorilauljaid öelnud teile kui koormeistrile, et sa oled meie eesmärklaud igas proovis iga päev, kui nõudlik Te saate olla lauget suhtes võiks, ma ikka saan, aga vastastikku on see kindlasti oluline, et ega mina ei tohi teha ka vigu, sest seal on ikkagi väga suured asjatundjad ees ja professionaalsed lauljad ja tahavad ju kõike ka hästi sooritada, see tähendab minu ettevalmistustöö peab olema väga hästi tehtud. Kuna koor ikkagi esineb väga kõrgel tasemel, käib väga mainekatele festivalidele kontsertreisidel ja meie muusika vahetub ja repertuaar ikkagi ka päris palju ja väga nõudlikke teoseid on, siis see õppimisprotsess on ikkagi väga intensiivne. Et kui need külalisdirigendid tulevad oma kavaga ja valmistuvad üheks kaheks etteasteks, siis meie käest käib läbi kogu see. Ja, ja need kogused on ikkagi ülisuured, ma arvan, ma ei ole elu sees nii palju pidanud muusikat õppima kui nende viimase kaheksa hooajaga, aga see on ka ülihuvitav. Jaa, ja noh, eks ma koormeistrina pean tajuma neid balanssi seal, et kui on lõppenud just üks suur tuurja on tuldud tagasi välismaalt, siis tavaliselt inimesed vajavad hetke nagu lõdvemalt, et ma ei saa mitte iga proov seal jalgu trampida ja ennast kehtestada, sa pead tajuma seda, kus sa pead laskma natukene kergemalt. Vahel on meil haiguste lained, kuna koor on väike ja kui ikkagi üks viirusmajja tuleb, siis niidab seal järjest, siis sa pead arvestama sellega, vahel tuleb leida asenduslauljaid tänu sellele, et sa pead olema väga-väga Flexi piinlne. Ja kõikidel inimestel on omad mured ja pered ja probleemid ja ka selline hingehoidlik. Üks moment on minu töö juures väga tavapärane. Kellele ta ikka läheb seda rääkima, kui teda miski vaevab, et minu, minu tööli ametil on väga palju erinevaid tahke psühholoogist ja nõustajast ärakuulamisest ja, ja lõpuks nagu muusikalise teostaja nii välja, et see ei olegi väga lihtne. Aga kindlasti on see väga huvitav, et ei vahetaks seda mingi muu elukutse, ei. Vahel ma mõtlen, et kaua ma jaksan, et ma olen nüüd ikkagi kaheksa hooaega juba seal olnud ja see on päris pikk aeg, aga kuna seal muusikaliselt niivõrd põnev ja Eestis ikkagi samaväärseid väljakutseid peaaegu et ei ole siis ma vaatan, kaua ma jaksan ja kaua mind jaksatakse hoida seal, et kindlasti ühel hetkel tuleb nooremaid järeltulijaid koolitada ja peale võtta ja nii see ka läheb, sest Noorte laulupidu ka nagu tõestas, et noori andekaid dirigente tuleb lihtsalt koormeistrieriala spetsiaalselt kuidagi ei õpetata, et see on natukene teistmoodi töö, kui sa ise lähed pärast laulu juhatama lavale ja viid kontsertettekande, nii et koormeistrina sa pead piirduma teatud osaga sellest tööst ja olema valmis ka väga paljuks selliseks noodiõpetuse ja mustaks tööks, nagu me nimetame. Aga kuna muusika on huvitav ja ja ma ütlen, et ma olen koormeistrina saanud ikkagi dirigeerida väga head koorinädalast nädalasse, väga ägedate lugudega ja kooriliteratuuri noh, maailma kullafondi lugudega, mida enamik eesti dirigente võib-olla ei teagi või ei saa peale plaadistuse või salvestuse rohkem kuulata, siis ma olen ikkagi saanud läbi juhatada teoreetiliselt väga palju head muusikat, ükskõik kas et ma ei ole saanud seda viia kontserdile, tühi, sellest, ma olen saanud selle looga elada nädalaid või selle teose või suurvormiga, et see on uskumatult äge kogemus ja sellest ma vabatahtlikult veel niipea ei tahaks lahti öelda. Aga natuke kadedaks, ideed, Te õpetate nädalaid ühte muusikateost koorile ja siis stra dirigent esitab selle publiku ees, võtab lilledoatsiooni, aplausid ei tee, mina olen oma osa kätte saanud, ma saan seda kooriga vahel kontserdil juhatada, see on mulle piisav. Ja, ja lõppude lõpuks ma olen ikkagi olnud sellesama muusika ja hinguse sees, et ma ei tea, mul ei ole see suurte välismaalavade teema võib-olla nagu ka nii hingelähedane ja ma olen üldse rohkemgi üdini eesti inimene, et kui ma saan siin juhatada mõned toredad eesti kontserdid, kuigi mul on olnud ka mujal kontserte sõltuvalt, kuidas dirigentidega parasjagu olnud on. Mulle piisab sellest sellest kontaktist ja heast kontaktist selle kooriga ka siin, et ma olen kõike seda muusikat saanud juhatada täitsa heal tasemel ja see on pakkunud rahuldust, et kui sealt läheb veel nädal edasi, saabub kontserti seal ees, ei ole mina no tühja sellest. Ma olen ikkagi andnud oma suure osa sellesse, nii hästi kui ma olen osanud kindlasti töö professionaalse kooriga, selle kõrval on teil mitu harrastuskoori ja kõige põhilisemaid on Estonia seltsi segakoor. Ma olen mõelnud, et mis nähtus see on, et dirigendid nii nagu teie, Heli Jürgenson, aga ka Hirvo Surva, kes töötavad professionaalsete kooridega on asutanud või töötavad harrastus segakooriga, et kas seal taga on siiski see nähtus, et meie ainus kutseline segakoor Eesti raadio segakoor lõpetati ära ja siis on tekkinud nišš, mida püütakse harrastusega kooridega täita. Segakooriliik on ikkagi Eestis üleüldse, eks ju, väga levinud, nii nagu me siin laulupeo teema-ga seoses rääkisime ja, ja eks iga koorijuht, kes lõpetab ära selle erialaga omasele kõrgkooli, ikkagi tahab ju kuskil tööle hakata, et mina lihtsalt asutasin Peter Berentsiga omal ajal Estonia seltsi segakoori tänu Aarne Mikule ja, ja rahvusooperimaja les olema saanud nüüd seal 25 aastat töötada ja kui sa oled ühe koori olnud ja sellega hulga aastaid ikka töötanud ja kõik läheb hästi ja sulle endiselt on loomingulisi ideid ja lauljaid, kes tahavad sinuga laulda, siis naljalt seda nagu maha ei pane, et koorilaul ja kooritegemine või kooris laulmine on ikkagi väga liidrikeskne tegevus, et minu meelest see selgitab ka nagu Hirvo Surva fenomeni, et Sa kas meeldid sellele koorile või ei meeldi, et siis sind vahetatakse välja või sa lõpetad selle tegevuse. Estonia seltsi segakoor on küll praegu kuidagi väga minu küljes. Kuni surm meid lahutab. Ta on, on see väljend, mida me siin vastastikku nagu nimetame, seal on nii kaua, kui on energiat ja ideid, nii kaua see toimib, aga hetkel tõesti ma olen 25 aastat seda juhatanud pool oma elust täpselt ja hetkel ei ole veel lahkumineku märke näha, et nad on ikka minu külge kasvanud ja vastupidi ka, et see filharmoonia kammerkoor on teistsugune tase ja teistsugune töö minu jaoks ja teistsugune muusikaga seal harrastuskooris on ikkagi see kuidagi see kambavaim energia ja see on hoopis teine maailm omal moel nad laulavad väga heal tasemel vahel ka minuga suurvorme ja see on nagu selline suur asi. Aga, aga seal toimivad hoopis teised mehhanismid, seltskondi hoiab hoopis teistmoodi kokku kui Eesti filharmoonia kammerkoor oma professionaalses töös, et need neid asju nagu ei olegi mõtet võrrelda ja, ja omavahel ka mitte segamini ajada, et ma võib-olla vahel ootaks isegi näiteks filharmoonia kammerkoorile vastastikku mõistmist, empaatiavõimet või kambavaimu rohkem kui, kui seda mul harrastuskoorides. Ja samas ma saan aru, et kui filharmoonia kammerkoor kohtub absoluutselt iga päev on üksteise kõrval ja pikad reisid lennukis ja tubades, siis ei saagi 11 lõpmatuseni ka nagu armastada ja harrastuskoor, kes käib kaks korda Ta nädalas koos ta vahepeal väga juttu rääkida ka proovi ajal, sest nad pole 11 mitu päeva näinud, et need ongi sellised erinevad momendid, et inimene tahab suhelda ja olla mingis sotsiaalses keskkonnas. Ma arvan, et harrastuskoor on väga sotsiaalne tegevus väga paljude inimeste jaoks, kellel kas ei ole peret või ei ole väga suurt sõprusringkonda, et see koor asendabki talle seda perekonda sõpruskonda, sest minul on suur koor ja ma näen, kuidas seal sees toimivad veel väiksed sellised seltskonnad, kes käivad omavahel palju tihemini läbi, kui see on koorilaul koos oma proovide kontsertidega, et see ikkagi on selline sõpruskondade asi. Ja inimesed hoiavad kokku ja, ja nagu hoolivad üksteisest ja aitavad 11 ka väljaspool koorilaulu ja ma arvan, see on kõikides koorides niimoodi ja see on väga tore ja see teebki selle elamise selles koorilaulus nagu oluliseks, et laul on üks asi. Aga see üksteisega läbikäimine, see on veel olulisem, inimesel on kuhugi minna näiteks õhtuti isegi kaks korda nädalas. Ja samal ajal koorilaul ja kooriproovid on üsna aeganõudev ja distsiplineerib üsna üsnagi ja seal toimub väga lihtne protsess, inimene peab oma ego maha suruma. Sa ei saa tulla koori laulma oma minaga. Et siis on üks arvamuses on dirigendi oma. Et see on nagu tore, kus inimene hakkab teist kuulama ja, ja enda kõrval olevaid hääli sobitama iseendaga ja vastupidi, et see on ka selline oma ego nagu maandamise ja taandamise koht, et see nagu minu meelest tervendab seda vaadet elule. Sa saad küll oma arvamust väljendada, aga lõpuks sellest peab ikkagi kokku tulema üks homogeenne laul. Koostöö, et seal kuidagi need asjad tasandavad iseenesest kõikide need teravad nurgad lihvitakse maha, nii vaimus hääles. Kokku kõlaks kõik hästi, see on selline tore protsess, see ei ole võistlusspordis, et ma lähen, jooksen teistest kiiremini, hüppan kaugemale, et see on hoopis nagu teisedimensiooniline asi. Kas kogu teie pere, teie abikaasa ja teie kolm last lähevad laulupeole? Minu kõige väiksem poeg veel ei lähe, ta küll laulab rahvusooper poistekoori ettevalmistuskooris sai nüüd ka juba vanemasse astmesse Juhanitesse, aga tema on veel selline väike, tema lihtsalt tuleb minuga kaasa. Minu vanem laps, tütar mängib orkestris kontrabassi hetkel ei laula ja abikaasa laulab ja siis me kõik kuidagi seal laululaval püüame 11 aidata ja toetada ja, ja väiksemad poega hoida. Publiku hulgas ja, aga tegelikult meil kõik on fännid ja minu väikse poja lemmiklaul on mesipuu. Ja ta ju olles kõikides kooriproovides minuga kaasas, tegelikult valdab igasugu step repertuaari, nii et seal minu lastele kõikidel olnud üsna tavapärane, et nad on õhtuti minuga kooriproovides alati olnud, et nad on kasvanud selle keskkonna sees, aga jõugama neid laulma pole sundinud ja, ja vanemad on üldse rohkem nagu pillide poole kaldu. Võib-olla see on asja loomulik käik. Millal teil oma aia jaoks aega on ja mis teil seal kasvab? Mul on tegelikult kolm aeda. Viimsis on selline oma väike mõned maasikad, mõned viljapuud lilled, põõsad ja, ja kõik, mis suvel vajab natuke toimetamist, see maandab lihtsalt minu muid pingeid. Hästi kõvasti. Aga minu isa kodu on Ida-Virumaal ja seal ikkagi on meil oma maja ja aed, mida me pärast ema lahkumist ei ole raatsinud ainult muruga täita, et seal on väike köögiviljapeenar ikkagi mõned lilled ja puud ja, ja, ja samamoodi on minu abikaasal, meil on suvekodu Häädemeeste lähedal rannametsas ja seal meil on päris suur põllulapp, et eks see ühe eestlase moodi välja näeb. Me sõidame tegelikult kahe maakoha vahet ja mulle alati sellele mõeldes tuleb meelde Andrus Kivirähki Eesti matus, sest kui ma käisin seda etendust vaatamas, kus iga hetke pärast süüdis pereisa ja siis veel see Pärnu maja siis mul oli väga isiklikult, olin liigutatud sellest. See Pärnu maja on ka minul tänu abikaasale, aga see lihtsalt tõesti mulle väga meeldib, et. Ma ei ole vist see tüüp, kes lamaks kusagil sooja mere rannal või suvilas ja ainult loeks raamatut jalad päikse poole, et ma olen üsna rahutu hing. Minu terrassidel on erinevaid lamamistoole. Ma suudan sinna korraks pikali visata, aga ma arvan, 10 minuti pärast läinud. Ei ole seda kannatust. Mulle lihtsalt tundub, et ma peaksin ikkagi midagi tegema ja ja mulle meeldib rohida, mida ma lapsepõlves vihkasin. Ja Marju meeldib ka korjata. Te olete uskumatult töökas, seda ma ei ütleks, aga näiteks peale laulupidusid ma olen alati istunud rannametsa mustikametsas ämbriga lihtsalt tundide kaupa, see annab võimaluse välja minna. Ma armastan väga seenel käia. Et see ongi see koht, kus ma väljun sellest koorilaulust ja ma ei võta tegelikult telefoni kui võimalik. Ja kui ma lähen maale, siis ma tegelikult unustan oma argipäeva, et ma ei loe väga meile, mõned kolleegid võivad seda mulle pahaks panna, aga ma lihtsalt ikkagi oskan ennast päris hästi välja lülitada. Ja Ma pean tunnistama, et ma tegelikult planeerin selliseid pause mingite aegade tagant, ma püüan hoida ikkagi omale mõned vabad päevad ka siis, kui ma näen, et on mõni nädalapäev, kus mul ei ole kooriproove ja ei lase sinna ka koosolekuid panna, et ma tean oma tervise ja vaimse tervise mõttes, et ma ei saa olla 24, seitse kogu aeg kõikidele kättesaadav, et see elu vajab natuke laadimist. Seda pakuvad mulle just need maakohad. Te olete paar korda selle pika intervjuu jooksul Heli Jürgenson öelnud, et ma olen õnnega koos ja ma olen õnnelik tänaseni, rääkides dirigeerimisest, laulupidudest, muusikast oma elus. Tunnistan, ma ei ole seda saatesarja tehes väga sageli niisuguse inimesega siin saates kohtunud, kes, kes mitu korda saate jooksul ütleks, et ta on õnnelik? No ma päriselt olen ka sellepärast, et mul on tore pere, mul on palju õdesid-vendi. Ma elan nii ilusas Eestis, mul on kodud erinevates Eestimaa nurkades, mul on väga palju toredaid sõpru ja mul on ülitoredad koorid ja muusikalises mõttes, mul on käes minu meelest Eesti parim ja ma ei ole selleks kuidagi ekstra pingutanud. Et asjad on tulnud mu ellu. Ikkagi, ma arvan sealt ülevalt poolt. Mulle tundub, et sealt ülevalt poolt on mulle antud ikkagi üks anne kuulda seda muusikat, et tunda neid helikõrgusi, ma sain sellest aru ikkagi ühel hetkel otsa kooli astudes, et ma kuulen. Ja kui ma seda nagu elus ei kasuta või ei teeni sellesama eesmärgi nimel, siis oleks ju nagu raisatud asi, et ma olen püüdnud neid märke niimoodi lugeda ja, ja oma oskuste kaudu teisteni viia. Et need asjad ikkagi nagu saadetakse sulle ülevalt poolt ja see tee sulle näidatakse kätte, et seda mööda tuleb käia ja mul tõesti Eestis on ikkagi nagu väga-väga vedanud. Ja polegi rohkem kui nädal aega. Pühapäeval te astute uuendatud laulukaare juba laupäeval juba laupäeval. Nonii, mul tuleb juhatada kahel kontserdil, kummalgi üks lugu. Muretsemist, enerveerimiste seda mõnusat ärevust ja rambipalavikku siis ikka veel jätkub, täiesti hea ja see nüüd just hakkab nagu kulmineeruva, sest tegelikult, et laulu- ja tantsupeostaap kolitakse uueks nädalaks juba oru hotelli sinna lähedale, meie koosolekud hakkavad toimuma seal ja ma tean, et kui ma nüüd sinna oru hotelli ja laululava poole hakkan sõitma, siis tegelikult juba paneb südame võbelevam, kuna minu kodutee viib sealt laululava tagant mööda siis see närv igakordselt mööda sõites on juba erinev, et on neid nädalaid olnud, kus ma lähen sealt rahuliku südamega, aga nüüd ma tean, et kui ma oma autoga sealt mööda sõidan, siis mul tuleb ikkagi see võbelus nagu sisse, sest sa tead, et sinna kohe-kohe kogunevad need tuhanded lauljad. Sa kohe pead midagi seal ette võtma ja hästi pead ette võtma. Ja siis on pidu, mis puhastab meie hingesaastast pikkadeks aastateks. Seda on ikkagi eesti rahval väga vaja, muidu ei oleks ju ka neid arutelusid selle repertuaari ja, ja kõige selle ümber. Et see kuidagi ikkagi annab selle väe ja jõu nagu järgmist pidudeni elada. Ja kuna see traditsioon tõesti on pidanud vastu ja püsinud ja arenenud 150 aastat, siis meie omalt poolt peaksime küll tegema kõik selleks, et see läheb samamoodi ka edasi. Väga palju jõudu, Heli Jürgenson. Aitäh. Niisugune oli tänane kajaloodi seadkem kõikama sammud laulupeole ja kohtume seal.