Head kuulajad, maailmakoristuspäeval kui miljonid inimesed ligi 160. riigis jätavad oma igapäevatööd kõrvale ja asuvad ise Kellisi prügimägesid mererandu mäe jala meid sinna kogunenud prügist ja jäätmetest puhastama. Palusime kaja loodemisele ülemaailmse võrgustiku, Let's Do It World ehk eesti keeles teeme ära üle maailma selle võrgustiku presidendi Heidi Sorba. Tere tulemast saatesse. Tere. Tänud kutsumast. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Kas kõige suuremat seda maailma muutvat jaga hävitavat katastroofi on kliima soojenemine ja elurikkuse kadu? Öelge palun, Heidi Solba, kui sageli tuleb teil praegu veel inimestele selgitada seda, et prügi tuleb kokku koguda, sorteerida ja viia sinna, kus on selle koht? Ja mulle tundub, et tänapäeva maailmas võib-olla sellest prügiteemast, et prügi on ohtlik ja probleemne. Minule vähemalt tundub, et ei pea enam palju rääkima. Ehk et tänaseks on juba juhtunud see et metsad põlevad, ütleme, veed on reostunud, inimesed muide surevad. Tänaseks on juhtunud see, mida me kõige rohkem oleme kartnud. Võib-olla millega peaks veel rohkem tööd tegema, on see, et teadlikkust tõsta, mida siis teha, seda prügi oleks vähem või kuidas, kui ma olen juba selle prügiga, et mida ma pean tegema selleks et targalt seda prügi, kas käideldav ümber töödelda, temaga ümber käia. Aga siis on veel niisuguseid piirkondi maailmas, kus seda selgitustööd on vaja rohkem teha, ikka ikka ikka väga palju. Tegelikult Ta eriti nendes kohtades, kus interneti on vähe, kus kirjaoskust ei ole kus ligipääs on keeruline, kus maa on piiratud ja ma räägin saartest, ma räägin näiteks Indoneesias, kus on 17000 saart, kus inimesed elavad, väga palju, ka kirjaoskamatu selt elavad, ütleme sellises sellises kultuuriruumis või sellises teadmusest, nagu külavanem neile ütleb, kes on ka võib-olla 80 üheksakümneaastane ja, ja ega neil seal piiratud maa-alal ehk ka midagi muud üle ei jäägi, kui, et nad siis põletavad seda prahti. Kui prahti põletada, siis ei ole ka midagi nii-öelda hingata. Ja tänases maailmakoristuse päevas hoian mina hinge kinni. Ta oleks Aasia riikides ennekõike päevselge inimesed saaksid õue minna, nad saaksid hingata ja saaksid koristada seda teadlikkust tõsta, maailmas muutust tekitada. Sest et minu viimastel andmetel on näiteks Singapuris õhk niivõrd saastunud, et inimestel kohati lubati isegi õue minna. Ja öeldakse, et see on ohtlik samamoodi Malaisias Borneo saarel metsal põlevad, et ei ole ainult Amazonas ei ole aind, Boliivia ei ole ainult Brasiilia, vaid on tegelikult ka teised vihmametsad, samamoodi ohus ja samamoodi põlevad ja mõjutamas meie igapäevaelu kuni hingamiseni välja. See prügi sorteerimine räägime veel selles mõttes, et, et mis inimesi takistab seda tegemast, kas mugavus või siit pole harjumust varasematel põlvkondadel kodust seda harjumust ei olegi kaasa tulnud. Ma arvan, et takistab, tegelikult ei takista mitte midagi peale selle, et tegelikult on vaja teada, miks seda teha ja kuidas seda teha. Ja loomulikult on siin suur osa ka ütleme sellisel kas seadusandlusele või riiklikul lähenemisel teemasse. Ehk et kui ma sorteerin prügi, et mul on selleks antud ka nii-öelda kõik võimalused seda võimalikult mugavalt teha. Ja, ja sellel on ka teatud loogika ja süsteemsus ja sa saad nagu ja mõistad seda oma hinges. Mille pärast sa seda teed ja mis siis juhtub, kui sa seda ei tee, et see on sul tehtud võimalikult mugavaks? No minu poole on ju päris palju ka pöördöeldud, Monsorteerin küll, aga siis umbes visatakse ikka väga lihtsalt kokku ja siis jumal teab, kuhu ta läheb ja nii edasi. Eks siin on nagu erinevaid variante taustal, aga ma arvan, et prügiteema, mis on globaalne, niivõrd suur, vajab sellist holistilist lahendust, ehk tulevadki erinevad osapooled, kui igalühel on oma roll, on, on avalikul sektoril, seadusandluse loomel on kohalikule omavalitsusele, et sa teha võimalikult mugavaks, et seal on võimalik hästi kommunikeeritud maja vanemal, et inimesed teavad, kuidas seda teha, on perekonnal, perekonna peal lastel, koolidel, lasteaedadel, kõigil kõikidele inimestele kõikidel organisatsioonidel. Siidi, läheme mõttes poodi või turule. Iga viimale singi ja juustuviil on pakendatud niisugusesse plastpakendisse samamoodi leib, juust, piim, kohupiim või jahu, suhkur, no iga viimane kui asi on pakendatud, sellepärast, et ta kannab triipkoodi haigekassaaparaadist läbi lüüa. Kuidas ma saan prügi, pakendeid oma igapäevases elus vähendada nende hulka? Ja see on väga hea küsimus, muide, ega need David ja nõuded tulevad meie seadusandlusest, tulenevad ju Euroopa Liidu nõuetest ja toiduainete tööstus on väga selgelt reglementeeritud, kuidas ta nii-öelda asja pakendab. Ja muuta neid. Seadus ilmselt võtab aega või peab see valu lihtsalt nii suur olema, et inimesed lihtsalt mobiliseeruvaid ja muudavad selle ära, kuid seda on vaja teha. Prügikogused, mida, mida me igapäevaelust saame ja vaatame, need on tõepoolest ajas kasvavad ja teinekord seal pakendi sees on väiksem ja vähem seda toitu või tarbitavad, kui et pakend, mis seal ümber on ükskõik kuhu ma ei lähe, lähen oma vanemate juurde, läheme oma koju, ma näen lihtsalt need kogused on tegelikult kuidagi ajas kasvavad ja kui absurdsed nad teinekord on. Ja mina kindlasti käin poes sellisel viisil, et mul on omatarbed kaasas, on, on kilekott minema, taaskasutan, ehk ma püüan mitte võtta poest seda koti, aga loomulikult juhtub, teinekord kiires elus ununevad asjad siis banaani, päriselt kamai pakib kilekotti on vähe, ma ei lase seda teistel teha. Et, et on küll juhtumeid poes, kas me inimestele asja selgitan, vahel muide ka õunud on niimoodi ära, et ma ei, ei too ei pane kilekotti. Ja ütleme, meie oma pere kasvatab ka kartuleid veel ja porgandid ja vanemad kasvatavad ja ja ausalt öeldes seda me ei peagi poest väga ostma. Ja on tekkinud ka selline tunne, et kui sul on nii-öelda viienda põlvkonna kaugusel, vaidleme, mina olen viies põlvkond oma nii-öelda sellele perekonnamaale, et et see on ka koht, kus nii-öelda selliseid asju kasvatada. Ja, ja tekibki selline tunne, et võib-olla peabki natuke nagu minema rohkem selle maaga paremini kontakti ja saame seda toitu niimoodi otse talunikelt. Jaa, jaa, ja ka poelettidelt, tegelikult on võimalik viilude kaupa neid asju ost, võtke oma pakenditega seal käia, niuksed rohepoodiumil täna Eestimaal ka juba tekkinud, et kuidagi vältida seda. Aga see ei ole ka lahendused, et lahendus ikkagi peab tulema sellest kohast, mis, mis seostub kuidagi seadusandlusega, sellepärast et kui meie seda teeme teadlikult ja meie inimesed Euroopas on nagu rohkem teadlikumad taaskasutusest ja nii edasi siis see ei pruugi nii olla Indias või kuskil Indoneesias või Aafrikas. Tihtipeale. Nende kultuurides on tahe sarnaneda ja võtta omaks just nimelt seda tarbimiskultuuri temani jõudnud nagu sellesse kohta ja sellesse buumi. Ja vot seal on vaja seda teadlikkust hästi kõvasti tõsta, et kuidas vältida neid vigu, mida meie oleme praegu juba teinud. Ma sain elada, sest Soome perekonnas tänavu üks, kümmekond päeva ja mulle täpselt õpetati värvi prügikotti läheb siis see kilepakend sinna värvi prügikoti läheb igasse perekonnas niisugune olme, segajääde ja kolmandat värvi prügikotti läheb siis biolagunev teada, et seal on ühiskonnas nagu väga täpselt ära määratud kõik, mis on nii, et kui sa köögikapi kraanialuse kapiukse avad, siis sul vaatab nagu niisugune mini jäätmejaam vastu. Kas see ongi meie kõigi tulevik? Ma arvan, et on jah, jäätmejaama oma kodus, jäätmejaam oma kodus või ütleme, et millised on erinevaid praktikaid, näiteks Itaalias. Ma ei mäletagi, mis linnast ja täpselt oli, aga ongi teada, et inimesed teavad, et ühel päeval tuleb klaasi auto. Teisel päeval tuleb pappi auto. Kolmandal päeval tuleb näiteks metalli auto. Noh, see tähendab seda, et need autod spetsialiseerub konkreetse jäätme ära korjamisele, konkreetselt selles linnas ja töötab imeväel on töötanud juba, ma ei tea, kui pikka aega ja kelleltki isegi teki küsimust, kus auto sõidab majates, inimesed toovad asjad ära. Või siis Mallorcal on väike jäätmejaam, mis on liikuv. Sõidab iga päev siis maja ette, talongi, seal mingisugune üheksa erinevat fraktsiooni ja inimesed toovad sorteerivad ja panevad täpselt nagu, aga see on saar, nad peavadki teadma täpselt, kuidas seda asja nii-öelda juhtida targalt. Ja need on kihvtid süsteemid, inimesed on harjunud sellega. Kui sul selline süsteem on juba olemas ja, ja ta ka seadusandlus nii-öelda on, on toetatud. Siis inimesed võtavad selle omaks ja, ja muutuvad selle järgi. Mis on maailmas üldse see kõige valdavam jäätmeOsakas, need ongi kilekoti tekile. Pakendid. Plastik kindlasti on suur. Ta on kerge plast ise on väga suurepärane toode, aga lihtsalt, et ta peab nagu oskama targalt nagu käidelda ja temaga targalt ringi käia. Ta hõljub ta temasse mikroosakesed nii-öelda meie ookeanides ja meredes ja igal pool me saime seda sisse, me me hingame seda sisse. Esmaspäeval kirjutas Eesti Päevaleht sellest teid suitsukoni fiitris, mis jõuab reoveega merevett, et kõik, mis seal filtris, on kahjuliku, nii nagu sigareti son. Tõrva jäägid, kantserogeensed, vähki tekitavad ained, raskemetallid. See kõik samamoodi, nagu te ütlesite, laguneb mikroosakesteks, Leostub vette, sealt uuesti õhku ja jõuab meie toidulauale ja, ja hingatavas õhku tagasi. Kui suur probleem see on. Kuiv Ta ohtlike jäätmete kogus. Kui see on nüüd selline väga huvitav küsimus, täitsa uurima, kartmata ja kahtlemata Ta ütleme, sigariotsad konid on väga huvitav teema ja me oleme nagu selle teemaga sellel aastal võtnud nagu väga fookusesse just nimelt maailmakoristuse kampaania ajal, ehk et märka väike prügi, mida Euroopa riikides inimesed võiksid sellel aastal märgata, ongi väike prügi ja konjendan väga ohtlik. Ehk ta oodataksegi mereta võib ära rikkuda 1000 liitrit vett. Tallab mikroosakesteks samamoodi sa isegi ei näe, tuleb kanalisatsiooniga kuhugi merre, inimesed on harjunud aknast välja viskama. Ma kohe jälgin Eesti liikluses täpselt samamoodi, ma näen, keegi suitsetab Esmata, mis ta selle suitsuga teeb, selle kuningal teema veel seni ei ole nagu ühtegi väljaviskajad näinud, lihtsalt sellepärast, et nende suitsud liiga pikalt või liiga kiiresti Kivanud, onju. Aga ma olen küll mõelnud, et ma nagu peataks kindlasti või ütleks noh, et ära viska õue, on ju seal nagu ka asi, mis on, on, on vaja nagu silmas pidada. Ja ma arvan, et maailma mastaabis on ta väga suur teema, ta on absoluutselt alahinnatud teema. Need summad ja suurused kui palju sigarette maailmas toodetakse, Philip Morris'e, suured siuksed, sigaretitootjad tavaliste, märksa paremini. Muidu me kutsusime sellel aastal Philip Morris üles tegema sellise kampaania, et muidu nad tulevad meil koristama, sigaretikonisid üle maailma kogu oma töötajatega, uskumatu, ja see on nagu see üks viis, kuidas me koostööd teeme selliste organisatsioonidega ja meil on tohutult hea meel selle koostööle. Ja me kutsusime neid üles kutsuma kõiki suitsetajaid sedasama tegema üle maailma, et me sellel aastal ei jõua teha, siis ma väga loodan, et järgmine aasta me saame selliste suurte sõdumistega kogu maailma kaasata. Mis on õige koht, kuhu sigaretikonid peaksid jõudma ja nad ei ohustaks loodust ja keskkonda. Ja noh, kindlasti peab nende kokku kukkuma, et nad ei oleks looduses. Meil on ka suurepärane partner sigaretikonitops. Et mille nimi on tegelikult siis kops, et niisugune väike kopsik, mille sisse saab siis sigaretikonid panna, need kokku koguda ja siis pannagi prügikasti, kus on siis selle kohta na jätkel. Ja noh, kindlasti on siin küsimus ka innovatsioonis, et millised on need innovaatilised lahendused, inimesed üldse nagu ei ohustaks loodust ja võib-olla ka iseennast, et noh, kindlasti loomulikult, sest organisatsioonid tegelevad selliste teemadega igapäevaselt, onju. Ja meil on stuudios tiime ära ülemaailmse koristusaktsiooni korraldamiseks loodud suure võrgustiku president Heidi Solba peakorter asub siin Eestis. Te olete seda võrgustikku üles ehitanud neli, viis aastat, neli aastat saab oktoobris või novembris ja millest alustasite? No kõigepealt mulle väga meeldis see mõte, tuleb leida 150, Rainer Nõlvak, ut ja see oli lihtsalt nii hullumeelne, nii naljakas, kuidagi nii hoomamatu ja mulle nagu siuksed suured teemad innustavad ja kuidagi panevad nagu vere käima. Et väga huvitav ülesanne. Jaa, ja nii ma alustasin, esimene mõte oli muidugi see, et vähe sellest, et liider tõid ja tegelikult on vaja teada liidritel, kuidas teha, et tegelikult lisaks sellele võrgustiku ülesehitamisel ei vajanud nagu know-how, kuidas teha sellist maailmakoristuspäeva või kuidas üldse teha koristus ja oma riigis, mis on üleriigilised, et tuua kaasata valitsusasutused, meedia, kõik erinevad nii-öelda osapooled organisatsiooni korporatsioonid, teised liikumised, selleks, et tuleb piisavalt võimas ja mõjus. Me rääkisime viiest protsendist, et viis protsenti oma riigis võiks nagu kaasata ja noh, nii oli elanikest elanikest ja just aga teil ei olnud ju kusagilt eeskuju võtta. No Eesti mudel on suurepärane eeskuju, Eesti mudel on ka mudel, mida alati konverentsidel me oleme rääkinud, et see võrgustik ja kogu see liikumine on alguse saanud Eestist, seda me oleme alati rääkinud, oleme väga hea sihukest Eesti saadikud olnud selles suhtes, et nii, et Eesti mudel on suurepärane, millest õppida ja muidugi tänasel päeval on meil riike, kes on selles võrgustikus teinud väga võimsaid tegusid, ka nendest on alati palju õppida, ka nendest on palju rääkida. Nii et me oleme ise nagu oma võrgustikuga sellele võrgustikule saadikuks. Te pidite andma tõukejõu selleks, et igas riigis, kes soovib sellel maailmakoristuspäeval osaleda, tekiks oma tiim, kes riiki koordineerib, seda kõiki üles kutsub ja tee kuidas te õpetasite toimivad piini looma. Vaat see, ega ei ole ju tõesti olemas sellist manuaal ja kuidas teha ülemaailmset maailmakoristuspäeva või üldsegi nagu ülemaailmset sellist kampaaniat, mis toob Ko miljoneid ja miljoneid inimesi ja seda 24 tunni jooksul. Tegelikult ju meil töötasid tiimis palju inimesi, kes töötas millega vaid noh, mina töötasin siis võrgustikuga ja seal võrgustikus juba olid liidrid, tiimid, osalised, et tsirka 35 oli kindlasti väga aktiivsed, väga mõjusad ja väga kiftid ja ägedad. Aga ülejäänud siis sai tõesti siis leitud seal nende aastate jooksul, seega siis kahe poole aasta jooksul tegelikult, sest maailmakoristuspäeval juba aasta tagasi. Esimene nüüd tuleb teine. Ja küsimus jah, et, et üks on siis tiimi loomine ja ja üks viis kuidas seda teha tegelikult kasvatatud ressurssi, mis täna on olemas, see ressurss on tegelikult need liidrid, kes juba on teinud, et ja on tiimid kokku toonud ja on teinud suuri kampaaniaid ja siis tekkis see mõte, et tegelikult nad võiksid olla meil mentorid, nemad otsisid ka juba uudselist nagu väljundit, et kuidas ma rohkem saan anda. Nii et Ühelt poolt on sul nagu Nov hauga inimesed, kes tahavad enamat anda ja neid on kuskil circa seal kümmekond ja siis on sul võib-olla et 130 40 riiki, kes ei ole mitte kunagi seda teinud ja kes tahaks sellegi võtta siukest haud. Ja sealt tekkis idee, et me võiks teha liidri Akadeemiaid regionaalseid ja tänaseks on siis 13 liidriakadeemiat nüüd nende aastate jooksul olnud, mis tähendab seda, et siis nii-öelda need mentorid või inimesed, kes on juba teinud seda maailmakoristuspäeva eelmisel aastal tulevad ja, ja õpetavad ja annavad oma parimat nõu haud ja teised, siis õpivad nüüd eelmise aasta work, sest me saime tegelikult õppida nii-öelda oma nagu nendes kohtades, mis meil võib-olla kõige paremini läinud igas riigis lähevad asjad ühtemoodi, on kes võib-olla toob seal ma ei tea, 100 inimest on inimesi, kes toovad ära seitse miljonit, et noh, meil on nagu õppida, taustad on väga erinevad, aga kui me nagu tunnetame olemas. Me oleme, ütleme, niisugune liikumine ja network ja sul on nagu selles perekonnas 150 riik, ütleme nagu teist liidrid, kellelt ideid või nõuandeid saada, siis see on üks väga võimas värk, mis jõustab inimesi. Ja kui ta nagu jõustabi annab teadmuse, kuidas seda aga teha, siis tänaseks ma olen märganud, et liidrid ise toetavad 11. Ja minu minu roll tänases päevas on, on võib-olla tagant nagu natukene nagu aidata või kataliseerida, ma ise olen pigem nagu isegi rohkem nagu mentori või toetaja rollis tänasel päeval konfliktide lahendaja rollis, kusjuures see on nagu huvitav kultuuridevaheline teinekord see võib põnev olla või riigisisene. Ja kindlasti on roll ka selles, et, et leida uusi liidreid veel, noh, et mõned inimesed väsivad, ütled see aasta ma jõua, partnerid on ju palju, nendega on palju tööd teha ja nii edasi. On tegelikult täna 24, seitse töö. Et see idee eelmisel aastal töötas jah, niimoodi, et 157 riiki tuli koristama ja nüüd oli tegelikult üsna teadlikult valmisolek selleks, et tegelikult ei ole võimalik seda 57-st riiki aidata toetada mentor, ta ei ole lihtsalt füüsiliselt võimalik. Ja et siin peab olema teine lahendus ja see lahendus oli regionaalne lähenemine, regionaalselt tiimid, regionaalselt elektrik, kes tegelikult on kaasatud organisatsiooni strateegilisse juhtimisse. Ja ma juba näen, et tegelikult see on ainuõige viis läheneda ühele globaalsele organisatsioonile. Ja nüüd on meie asi ainult vaadata, kuidas paremaks tuunida. See on uskumatu, te olete loonud võrgustiku üle maailma, nüüd jaganud need regioonides, te hoiate kogu aeg silma peal nende riikide tiimidel ka, millal te saate aru, et ühe riigi tiimil, Teil on vaja välja vahetada? Kuidas te seda tabate? No eks see tuleb ikka kommunikatsioonist informatsioonist. Ja need lahendused ei lähe lihtsalt, et see ei ole ju organisatsioon selles mõttes, kus sul on tööleping ja motivatsioonisüsteem ja, ja no ütleme, siin ei ole nagu siin ei ole nagu seda kohta, kus sa saad öelda, tööleping lõppes, palka enam ei saa, meil ei ole ühtegi sellist hooba. Ja, ja ehk tegelikult ainus koht, kus me töötame, on tegelikult väärtused. Ja need on tõesti rasvaste tähtedega ja me kõik peame ja arusaama sellest ühtemoodi. Ja, ja siis, kui on nagu kohta, kus nad väärtused ei tööta või toimub isegi nagu ütleme ütleme selline nagu kaubamärgi brändi liikumise kahjustamine, et noh, siis on need kohad, kus minna eetika ütleme, töögrupiga või komisjoniga siis seda asja lahendama. Ja meil on paar riiki külgus, nüüd sellised teemad on üleval. Jah. Kuidas te teete seda nii, et inimesed, kes väljavahetamisele lähevad, et nad ei Haabuks ja ei kannaks seda terve elu südames? Ega need on keerulised kahes organisatsioonis, kus on ka töölepingud. Me räägime inimestest, et ma selle mõttega, et, et võib-olla saab seda kogemust kasutada siin ka muudes sfäärides. Ma pean ütlema, et ega ma nüüd mõtlen ütleme, need liikumised, kus inimene ei tule võib-olla selgelt ja hästi kommunikatsiooni kus sa saad tagasi peegeldada nii palju mitmeid kordi oleme teile kirjutanud nii palju oleme pidudel kontakti saada. Nii palju sa oled aktiivne olnud või et ta ei ole nagu saavutanud nagu seda, mis justkui noh, paneks nagu selles riigis nagu muutusi tekitama, siis see on koht, kus nagu tagasi öelda ja mõõta noh, nendega nagu lihtne ja siin ei ole. Ja ma olen alati tänulik olnud ütelda, et teretulnud tiimi ja, ja mul on hea meel sind omada kui ja olla nagu sõber, eks ole. Aga me peame nagu vaatama, me peame silmas pidama seda suurt plaani ja mõtlen, et miks me seda teeme. Me ei tee lihtsalt sellepärast, et minna jalutate, korjata üles mingisugune 10 kilo prahti ja linnukene ja öelda, et see asi on tehtud. Ma ütlen ausalt öeldes väga suured sõnad, aga me tuleme maailma päästma. Maailma ei päästa tegelikult sellega jalutaks sealt läbi. Et sa pead muutusi tekitama ja kui inimesel puudub tahe muutuste tekitamiseks, siis tuleb seda selgelt öelda seepärast, et kui ülejäänud liidrid töötavad muutuste tekitamise nimel ja panevad sinna oma aja oma perekonna ja oma isikliku aja oma perekonna ressursid, ütleme, rahalised ressursid muidugi toetavad rahaliselt seda teemat siis ebavõrdne nagu teiste liidrite suhtes. Et kui me nagu teeme ja oleme nõuks võtnud nõuks võtnud seda teemat ja asja teha, siis me teeme kui palju on inimesed tulnud maailmast teed otsima, ise üles selles mõttes, et tahan kaasa aidata, tahan, tahan panustada. Mul on nii hea meel näha iga päev iga päev ja palju. Ja nüüd me olemegi jõudnud sellesse kohta, kus kus on vaja mõelda orientatsiooni sellise strateegilises plaanis juhtimise peale sellises mõttes kuidas seda massi nagu, ütleme siis nagu juhime või hästi temaga hakkama saama. See, mis puudutab inimesi, kes tulevad koristama ja nii-öelda vabatahtlikud kuskil riigitiimides on mõnevõrra lihtsam, sest tegelikult see on juba meil ju praktika, et see toimus ka eelmine aasta, et neil on võimalik registreerida riigitiimides, olla seal riigitiimide juures, kas see aasta me neil üleval ka tsentraalne, selline registreerimise vorm meil juba, ma arvan, tuleb sinna mitusada 1000 jumala või selle kaudu. Aga, aga ennekõike ma pean silmas partnerite juhtimist ja vot partnersuhted on kindlasti teema, mis on väga, väga, väga oluline. Ja ma arvan, et läbi partnersuhet on võimalik seda maailma muuta veelgi rohkem kui lihtsalt võrgustiku kui enda kaudu. Ja partnerid on tegelikult need kamistelt lokaalsel ja töötavad ka riigitiimidega. Kui me räägime globaalsetest partneritest, siis üks suur organisatsioon, kes meil täna on maailma suurim kindlustusorganisatsioone, näljens grupp ja ta on hästi paljudes riikides esindatud ja töötab meie riikidega, tänases 31. riigis aga ennast järgmine aasta veel rohkem. Ja minu jaoks tänasel päeval on kriitiline see, et kuidas me juhime partnersuhteid ja kuidas me juhime ära partnersuhted, järgmine aasta, kus ma arvan, et neid saab olema rohkem kui, kui meie enda networki. Ja otse seadma korporatsioonile siuksed, uued uued kvaliteedi ja ütleme toimimise ütleme sellised piirid ja skoobid ja vot seda me peame hakkama nagu arutama ja juhtima targalt. Ja küsimus ei ole ju selles, et kuidas rohkem tööd teha, iga loll oskab rohkem. Ja siin siinkõneleja on üks nendest loomulikult. Aga küsimus on, on selles, et kuidas targemini tööd teha ja, ja eriti veel, kui on selline suur globaalsus selja taga ja eriti, kui sa juhid suuri partnersuhteid, Kaavel tuleme selle eelmise aasta maailmakoristuspäeva juurde, 15. septembril 2018 siis 17 miljonit inimest üle maailma 157. riigis korjasid prügi, mitu tonni seda kokku oli, kas keegi jõudis ära kaaluda ja mis sellest edasi sai ja 88000 600000 tonni prügi, see on siis kuskil circa üheksa Eiffeli torni suurust prügi kogust. Ja see oli see, mida me suutsime riikidelt tagasisidena küsida, riigid, minu meelest oli 119 raportit 157-st riigist kus siis seda siis kaaluti kuidagipidi ja nii edasi. Kaalumised selle super, noh, et kui nüüd minna kaaluma ja siis peaks tegema seda täiesti ühesugustel alustel. Aga keegi, ju ma tea, hindas kokku siis prügikotid, prügikoti maht oli meil keskmiselt ju teada iseenesest, eks. Ja, ja keegi, no ma ütlen kõige puhtamalt siis, kuidas on võimalik siis prügi kogust hinnata, on see, kui sul auto reaalselt sõidab prügilasse ja ta käib läbi kaalu pealt. Nonii näiteks seal Indoneesias, ütleme, Jakartas ja ütleme suurlinnades, kus prügilad on ja kus sa teed kohaliku omavalitsusega maailmakoristuse päeval koostööd, mida, nagu enamus suurlinnad teevad meil siis seal on logistikaorganisatsioonid ilusti kaasatud ja kõik see prügi on ka kaalutud, kuid needsamad need Ma ei tea, mitusada 1000, mis iganes saart üle maailma, tegelikult noh, on ju üsna ses mõttes subjektiivne ja ma arvan, et enamuses ma ikkagi väga palju seda prügi ei ole suutnud kokku hinnata ja vähe sellest, me ei ole suutnud hinnata ka reaalsete arvu inimestest, kes tegelikult käisid koristamas, seda me ka ei ole suutnud. Eelmine aasta me partnereid ei, partnerite arvu ei küsinud saasta, püüame küsida, et oleme neid ette juba hoiatanud, et me tahame neid numbreid teada, vaatame huviga, mis sealt siis tuleb ja kas üldse võimalik on. Ja ja riigid on juba teavad ja on teavitatud sellest, et kuidas siis raportit täita ja mida me siis neil tagasi täna ootame. Aga me hindame ka meedias sõnumeid ja panime kajastatud üle maailma, seda datat on meil vaja sellepärast, et hinnata aru saada meie mõjususest. Ja kui üks mõjusus tegelikult välja niimoodi üks hinnang, mida me oleme analüüsinud, välja tuua, siis ma arvan, et et see on nüüd mõjus, et meil on üks väga tore partner Nilsson grupp, kes siis tegelikult teeb uuringuid maailma ja üks uuring, mida me püüdsime siis eelmine aasta läbi viia, tegime kolmes riigis Prantsusmaa, Lõuna-Aafrika vabariik ja Indoneesia, kus me hindasime vahetult enne maailmakoristuspäeva ühiskonna teadlikkust prügist, kui suur probleem see on? Tegime kõigis kolmes riigis enne maailmakoristuspäeva ja peale maailmakoristuspäeva. Ja ja Prantsusmaal me kaasasime 200000 inimest, mis numbrid on väga suur number, kuid populatsiooni protsendi mõttes täiesti olematu. Muutusi oli väikene samuti Lõuna-Aafrika vabariigis, kus oli tsirka 48000 inimest. Ja siis Indoneesias 7,8 miljonit inimest, mis on kaks ja pool protsenti sellest rahvastikust seal riigis. Ja see mõju oli näha, see oli väga hästi näha, mis tegelikult andis tunnetus sellest, et tegelikult see mõju tuleb siis, kui inimesed ise aktsioonis osalevad. Kui nad ise muutuvad selle käigus ja mina väidan, et täiskasvanud inimene muutub siis, kui ta ise isiklikult läheb sellesse tegevusse. Siis ta muutub. Ja vähe sellest, ta saab selle saadikuks, minust sai saadiks kaks 2008 koma EAS-i personalijuhina. Kaasasime meie, meie töötajad, jorsatsioon kaasas meie töötajad ja nende pereliikmed. Minust sai minu hinges vähemalt puhta maailmasaadik. Need, mis väljendus selles, kui ma nägin, keegi, prügistas lavastus, mis iganes ma läksin selle inimese juurde, palusin tal mitte seda teha. Nätsinguid, prügikastid on koristan ise koos, temaga oli nii lahe juhus. Sõitsin turbu neemele oma sõbranna juurde sellel suvel ja näen, üks vanem mees käib mööda teed, võib-olla ta kuulab praegu saadet ka käis mööda teed ja tegi sellise liigutuse, nagu oleks midagi metsa visanud. Ma pidasin auto kinni kui siin. Ega ometi visanud midagi metsa, muidugi, hästi. Lustakalt küsisin tema käest. Ta ütles, et viskasin, küll näed, jäin vahele, mõtlesin, no kuule. Ega midagi, lähme korjame koos ära ja läksimegi koos korjama. Ja siis ma ütlesin talle pärast, ütles, et tal on nii piinlik. Ma mõtlesin, nojaa, et kuule, et aga teeme siis nüüd niimoodi, et iga kord, kui sa mõtled, et sa hakkad viskama, tuleta seda hetke meelde, ära viska. See oli tegelikult nii positiivne hetked kuidagi nii armas, samas kaedne jagasime. Ja mitte ainult prügi. Ja ma arvan, niisugune lähenemine jääb igale inimesele meest. Kui temaga kord juhtunud. Kaja loosimisel on täna ülemaailmse organisatsiooni Let's Do It World, teeme ära president Heidi Solba. Nüüd võib-olla räägime pisut sellest, kuidas te olete kujunenud niisuguseks inimeseks, kes te praegu olete, et ma tean, et teil oli ikka täiesti eriline lapsepõlv, mida te mäletate oma lapsepõlvest enne seda, kui te pidite Eestist ära sõitma. Ja lapsepõlv on teema, mille peale on tegelikult väga palju, olen mõelnud ja kuidagi väga palju, kui mõtlen, et et. Ma olen niivõrd tänulik oma vanematele Jaama vanematele. Et mul oli võimalik viibida niivõrd palju looduses oma vanaisa ja vanaema juures. Ja mul oli, ma arvan, et ma olen väga tugev kontakt loodusega. Ja, ja vot seda, et hommikul hästi välja ja lõunal või õhtupoole siis kui söök oli laual, siis lehmasarvega kutsuti mind kohale tagasi oli, oli osa osa nagu nendest päevadest, mis ma seal veetsin. Ja mul nagu ei olnud endaga igav, ma olin jumala üksi ka veel, kusjuures mul olid ikka täiesti loomad ja linnud ja ja lilled ja, ja kõik need kohad läbi traavi siin vana, seal oli hobused ja lehmad ja kõik nii edasi ja küla peal või kuskil mingid poisid kaaneks natuke vanema nendega me ka võib-olla natuke mängisin, aga, aga üldiselt ikkagi nagu omaette. Ja ma arvan, et selles on tegelikult nüüd mõtlen minagi, et kuidas, et kuidas ma nüüd selle töö juurde olen jõudnud ja seda tööd teen. Ma arvan, et sellel lapsepõlvel on väga suur roll selles suhtes olnud. Et sa oled kontaktis nagu rohkem looduse ja universumiga, ma arvan, et sa mõistad seda, sa näed, märkad seda, sa elad temaga koos? Sa peatast lugu, sa loetada. Ja teenitada. Nii ongi. Teie ei karda nüüd täiskasvanuna metsa minna? Ei karda ma, ma isegi mõtlen, et võiks täitsa minna. Kui aed lubaks, nagu ma lähen, siis ma kaon, et ikka lähen mulle ema, isa laad praegugi nüüd sellest samast toredal Karepal ilmselt paljud teavad seda kuradit kanti. Ja ja seal, kui ma sinna elama läheks, munaks põlv minu poja lapsed oleks seitsmes põlv ja, ja loomulikult ma väga, ma mõtlen nüüd iga päev sinna ja kui ma sinna lähen, siis ma ikkagi lähen nendele kallastele selja jõe ürgorule oru juurde vaatama, seda vaatlematesse. Jõgi voolab kuulama, nägema, märkama, hingama ja ausalt öeldes täidab igat minu keha raku. Ja isegi mõttes, ma olen seal. Teie elus on niisugune seik, et varases teismelise eas te sõitsite koos vanematega elama Aafrikasse Mosambiiki. Mis on riik, mille idakallast uhub India ookean, kus on kaks ja pool 1000 kilomeetrit imeilusaid looduslikke randu. Jutustage sellest ajast, palun. No et ja tollel ajal, mis oli sügav nõukogude aeg, veel tundus see niivõrd absurdsem minna. Sellises ma tea riiki, mille nimel võib-olla paljud inimesed isegi ei teadnud toona inimesed käisid siis küll võib-olla juba Soomes ja Rootsis või, või aga nad Aafrikasse minna. 81. aastal tundus nagu täielik ulme, see on sama hea, kui ma ütleks, maks Marsile. Mulle tundus vähemalt kui ma nagu ütlesite inimestele. Ma olen Aafrikas, nad vaatasid mulle sõna otses mõttes on niisugune situatsioon koolist kus koolis toimus spordipäev ja see oli, oli midagi siukest, väga fanaatilised, toredat spordiõpetajaid abielus omavahel veel. Ja siis selle aula aulas või siis me kõik oleme rivistanud, ütlesin, et noh, et mitte ühegi valemiga mitte keegi ei puudu spordipäevalt. Ja kui keegi puudub, siis palun väga-väga-väga mõjuv põhjus ja ma juba praegu tahan teada, mis põhjusel keegi puutuma siin hakkab, kui hakkab puuduma. Mina tõstsin käe kuidagi mulle nagu tundus nii lahe nagu provotseerida. Ja siis ütlesin, et mina ei saa tulla, sest ma sõidan ära. No ja kus sa siis sõidad, täitsa noh, niimoodi siis ma sõidan Aafrikasse, siis õpetaja ütles täiesti selgelt. Hahulaid, sa oled lollakas. Nonii, mäletan seda hetke, et oli nagunii naljakad ja eluks ajaks meelde jääv aga lollakas või mitte ette võetud kogu perekonnaga. Isa oli juba eespool aastat töötanud seal diskalatehast, mõtles välja erinevaid strateegiaid ja, ja, ja ka konserve ja nii edasi. Ja ema, kes tegelikult oli väga, on väga eriline aine ses suhtes, sest et tema võttis kokku üheksa kohvrid teismelise kuuekuuse beebi ja sõitis Aafrikasse, vot see on nagu kangelastegu, et kuidas nagu sellist asja nagu korda ajada. Aga minul oli muidugi väljakutse, see toona ma ju ei rääkinud veel isegi väga vene keelt. Ja, ja valik oli lihtsalt minna vene saatkonna kooli vene programmiga ja mulle ei tehtud ühtegi allahindlust, sellepärast et ma olin eestlane, seepärast et selles koolis oli veel ka lätlasi ja selles koolis Kasahstanist inimesi Usbeke kedagi huvitanud Eestis Tallinn. Ja ma pidin selle olukorraga kuidagi toime tulema ja ja võib-olla minu jaoks isegi vaata, kui sa oled nagu, kui sa oled nagu selles olukorras, kus on nagu selle raske, siis sa lihtsalt astud sammu ja teises oled teel ja see muidugi taju, et seal see raske, no takkajärgi nagu mõtlen, vaadates tänapäeva jah, ringi, et, et tegelikult on see suur väljakutse ikkagi ühele teismelisele lapsele, et et minna ja hakata õppima, et see õppimine nägi välja niimoodi, et ma olin koolis, sain ülesandeid, millest ma väga aru ei saanud, tulime koju, ema aitas. Kes ütleme, eesti keelde niimoodi, et ma sain sellest aru, mul tekkis mingisugune seos, mingisugune mõistmine, tõlkisime taas kord tagasi selle asja selle teema ja vastused ja siis õppisin pähe ja siis läksin kooli ja, ja tantsin ette. Ma ei mäleta, et mul kahtesid, ollakse nagu olnud, ma võib-olla oli ka võib-olla alguses ma ei mäleta seda. Aga ma tean, et mulla allahindluste tehtud ja, ja, aga, aga poole aasta pärast ma mõtlesin vene keeles, sest muidu tekkisid ka sõbrad seal ma mõtlesin vene keeles. Ja ma selle kaks aastat seda kooli, mis ma seal sain, ütleme teine aasta, mõtlesin neljadele viitele, mind saadeti juba kooli esindama ja kui ma tulin Eestisse tagasi, siis minu eesti keele aktsent Ta oli niivõrd suur, ma läksin nii suure vene aktsendiga eesti keelt. Ehk et mu vanemad nagu mõtlesin, et äkki peaks panema nagu Vene kooli hoopiski. Olin jah nagu muutunud. Ja loomulikult läksin tagasi ikkagi oma kooli oma sõprade juurde ja ei pidanud ju vene keelt kunagi õppinud, välja arvatud see, et kui olin nagu mingisugused luuletused ära õppida. Ja kui rääkida nendest pikkadest kaunitest Mosambiiki randadest ma ju neid mäletan hästi siis täna nad ei ole sellised puhtad, liivased ja kaunid, vaid üsna prügised. Ja, ja loomulikult minu süda põksub ja ma märkan väga hästi, mis seal Mosambiigis toimub, meil on suurepärane liider ja suurepärane liikumine ja ja, ja olen kutsutud nüüd liidriakadeemias kohaliku aadliliidriakadeemia, tuues kokku kõik Mosambiiki liidrid, järgmine aasta märts sinna seda liidriakadeemiat siis juhtima. Ja see on noh, ütleme vähe, kui me teeme nagu riigiti hinnangu riigisisest, sihukest akadeemiat, aga see on suur au mulle ja ma olen nagu niivõrd innustunud sellest ideest on mul nagu võib ette, siis tekib nagu võimalus, nagu minna vaatama veel kord seda riiki, seda erilist riiki Lähete oma jalajälgi otsima. Kui te sellele ajale veel tagasi mõtlete korraks, siis mida need aastad Aafrikas teile õpetasite? Selles mõttes, et kas tuleb hilisemas elus ette olukordi, kui te ütlete, et ma tean, kuidas see käib, ma olen selle korra kõiki peale jäänud. Ja ega elada elatud läbi seal seal palju asju, nii häid kui halbu. Ja muidugi sai õpitud nii-öelda teistsugust kultuuri, teistsugust mentaliteeti, suhtumist, probleemidest, suhtumist, kogukonda. Inimestel on tõesti teistsuguse, ma mõistan neid. Oskan nende keelt selles mõttes, et aru saada, mis neid nagu tööle paneb. Ma saan nagu sellest aru ja ja minul on aafrika väga omane. Ma ei märka isegi, ütleme ütleme sellist nagu nahavärvi. Teinekord ma näen, inimeste ennekõike. Ja seal on suurepäraseid inimesi, on suurepäraseid inimesi, keda mina tunnen ja tean ja kellega tore on nagu koos otsukest aatelist ja väga olulist maailmale tööd koos teha. Heidi Solba, kui te tulite Eestisse tagasi ja hakkasite juba elukutset valima, siis õppisite keskkonnakeemiainseneriks. Mida, see on teie kogemuste pagasisse kaasa andnud? Ma ei tea, kus mul see idee tuli, see keemia ja mina seal nii kauged üksteisest age kuidagi sellel hetkel oli seal niimoodi ja tegelikult see, mis mind väga innustas toona juba oli selline organisatsioon nagu krampis, kes muide asutati minu arust 71. aastal juba siis ta oli selline nagu teada-tuntud ja võimas ja ma sain nagunii aru, mida nad teevad. Ja ma nii kuidagi suhestusin selle teemaga ja ma mõtlesin, et kui ma, kui mind üldse miski maailmas huvitab, siis kindlasti on see keskkonnakaitse ja vot keskkonna see oli nagu üks osa, nagu sellest keemia õpingutes, kus ma Tallinna tehnikaülikooli toonaga läksin. Ja see oli hästi suur tõuge mulle ja ja ma olen nagu takkajärgi nagu mõelnud, et kõik need tööd ja kõik need õpingud, mida ma olen nagu teinud oma elus mida ma olen õppinud, on kuidagi võimalik rakendada selle töö juures oleks nagu ekstra käinudki selle töö jaoks koolis. Täpselt, et ma tahan kõike seda teha, ta on rahvusvaheline, ta nõuab inglise keelt, ta suhtlema, absoluutselt. Kõigil peab olema mentor. Ma pean oma personali juhtimist, torsatsiooni, strateegilist juhtimist. Ma pean sekretär, kui vaja on, ma tean kõiki asju, hunt kriimsilma, üheksa ametit, eks. Ja kindlasti keskkonnakaitse, ma pean, ma pean oskama ja, ja selles töös on väga oluline see, et ma pean oskama suutma rääkida kaasa erinevad erinevad osapooltega. Kas ma kõnetan riigi liidrit, kas ma kõnetan presidenti, rahvuspresident, riigi presidenti, kas ma kõnetan suure organisatsiooni juhti? Ma pean oskama seda keelt, millega neid kõnetada? Ja kuidas oma käitumist nende käitumisega ja nende tarkusega nii-öelda paremini kokku viia. Ja kõik need tööd, mida ma olen elus teinud, kõik need õpingud, mida ma olen õppinud, võimaldavat mul seda teha. Nii et ma olen tohutult tänulik selle eest, et iga samm, mis teie elus varasemalt on olnud, on nagu ettevalmistus selleks tööks, mida te praegu saate ja seda rakendada siin ja te kohtute aastas tõenäoliselt sadade uute inimestega, näete neid esimest korda silmast silma. Kuidas te saate aru, tegemist on usaldusväärse inimesega ja et ta suudab ellu viia seda, mida ta lubab ära teha. Kuidas ta sellest aru saada? Ega on eksitud ka väga alati ei lähegi täppi, aga üks asi, mida ma vaatan, kindlasti on, on selline nagu kirg või, või ütlemisega kutsuma. Ost on mõnes mõttes, et ma isegi ei oska vot selle tööga nagu see lugu, et sa pead nagu evima seda oskust nagu seda tunnetust, et sul on see oluline, aga see tuleb siis ei tule nagu sellest, et ma ütlen, ma pean olemas. Ja siis ta nagu usutav ja mina püüan selle kinni. Noh, ma näen seda. Ja ma olen tegelikult terve elu teinud tööd just nimelt inimestega, et alates ma ei tea Swedbangas, kus ma olen pikalt tööl olnud ja EAS, siis kas ma olen personalidirektor pikalt olnud ja ja vastutustunne foorumis olen töötanud organisatsioonidega konsultant ja koolitaja, sisest saadik, konsultöörina, koolitan, orsatsioone ja et noh, nüüd on olnud Nonii, see nagu see tunnetus tuleb. Mida rohkem sa inimestega tegeled, seda tundlikumaks ja, ja, ja rohkem seda taju tuleb. Pluss muidugi veel see juurde, et tuleb elutarkust ja omaenda kogemust. Ja sa oled juba nii palju inimesi näinud ja seal on nii palju kui ka ütleme nii paljudes olukordades elus olnud. Et sa juba oskad ette aimata, mis teise stsenaariumi nii-öelda olukord, kuhu see võib välja viia. Ja teinekord on ka juhtunud selliseid asju, kus ma nagu inimesi natuke nagu provotseerin või natuke nagu kompa on, noh, loomulikult on. See on üks asi ja teine mõte, mis on tulnud seal lets twitiga kaasa, on ka see, et ega siis ega siis liidriks keegi sünni ütleme, juhiks riigijuhiks, koristusjuhiks, talgujuhiks, nii edasi. Et me ikkagi õpetame ka ju neid ja võimet nagu sellel Let's Do, teil on väga eriline roll ja meie tiimil on väga Arena roll aidata nendel inimestel saada paremaks juhiks, sest see tuleb ka maailma muutma ja väga palju. Ja võib-olla see on palju targem viis neid võimustada ja sedakaudu saavutada mõjusast. Tule muuda üks õige inimene ja see inimene muudab palju rohkem kui et lihtsalt üks inimene muudab kogu maailma. Nii et me. Me peaks mõtlema selle peale, kuidas inimesi paremaks saada, teha siis ka maailm on parem koht. Kui te ise olete nii paljudele inimestele õpetaja ja suudate neid muuta paremaks. Kas teil endal on ka olemas üks suure tähega õpetaja? Kelle poole te näiteks mõttes pöördute, kui ei ole võimalik? Füüsiliselt kukk, saad? Tegelikult on meil õpetajaid iga päev ümberringi kogu aeg, meie asi, inimesena on oskus märgata oskus märgata, näha, tajuda ja võime muutuda. Et. Ühte konkreetset inimest mul mul niimoodi välja tuua ei ole, ma, ma võin rääkida paljudest inimestest, kindlasti ma võin rääkida oma perekonnast, oma oma abikaasast, oma oma vanematest, oma vanem vanematest paljudest sõpradest, kes tegelikult ju kujundavad mind kui inimest. Ja kindlasti ma pean rääkima oma kolleegidest, ei määras kindlasti meie liidritest kõikide nende inimestest, kes meid on usaldanud kunagi kuhugi midagi üldse tegema. Kes on mind kujundanud samamoodi. Ja nüüd viimased ajad, noh, ei ole ju aeg olnud ju lugeda suuri tarkuseraamatuid, juhtimisõpikuid käia koolitustel kahjuks ei ole aega ka peab sellega tegelema. Aga ma olen hakanud nagu mõtlema, kuidas nagu targemini siis seda tööd teha ja kuidas nii-öelda jääda ise balansseeritud ja tasakaalukaks inimeseks, sest ma arvan, et tänasel päeval on see oluline absoluutselt igale inimesele, rääkimata siis sellest, kus sa vot niivõrd suure hulgaga inimestega üle maailma. Ja kuidagi endalegi märkamatult olen ma jõudnud ja mul on tohutult hea meel selle üle, et ma olen siin otsinud, teed on jooga ja meditatsioon ja ma ei ole sinna kunagi ei ole minu kärsitu, olen üsna kärsitu loomusega sihukeste kiire kuidagi ja aga kuidagi kehan ise nagu andnud märku, et ma tahan sinna minna, ma tahan seda teha ja ma naudin seda. Ja minul on selle üle hea meel, et ma olen, et ma naudin. Ja ma olen nii tänulik endale ja ma saan jõudu ja energiat sellest. Ma ütlen, et tohutult palju seal ikkagi mind tohutult palju tulnud nagu vähestama suisa et soovitan teistelegi ja ja, ja kuidas siis ma olen mõelnud oma aega kokku hoida ja kuidas tarkust ikkagi saada, kui ma sõidan autoga või olen nagu olukorras, kus ma ei tea näiteks koorin kartuleid näiteks või noh, mis iganes ma ikkagi otsin, reeglina selliseid, kui inimesi, kes on elus midagi saavutanud, midagi märkimisväärset teinud, et neilt õppida. No mis nende tarkus olnud. Ja, või saada kinnitust oma tõekspidamistele ja no näiteks Oprah on üks, kes mul on väga inspireerib nii naisena kui kui, kui liidrina, kui tegelikult maailma muutjana. Ja tegelikult need põhitõed, mida ta räägib, on universaalsed ja ma saan kinnitust sellele, mida mina olen tundnud, tajunud ja teen neid, inimesi on ju veel ja veel ja veel, need on nii palju vene kord ma täitsa juhuslikult saadan juhusliku, ütleme selliste inimeste peale, keda ma isegi tunne ja nad inspireerivad mind ja tulevad mind kuidagi nagu õpetama. Ja ma arvan, et et see temaga täna kõige rohkem nagu kokku puutun oma mõtete juhtimine. Omaenda energia suurendamine, selle energia jagamine, kui see vajalik on, ilmselt teengi seda. Ja mitte kunstlikult, aga lollakalt positiivne olemine, vaid siiralt positiivne olemine. Ja tunda nagu rõõmu sellest, mis sul on ja mis su ümber on kõigist inimestest, kes su ümber on. Sest et ma arvan, et see on väga trafaretne üsna baasina, alguses muutub iseendast, aga täpselt nii lihtne see ongi, see on universaalne tõde. Ja me oleme need, mida me mõtleme. Ja me peame olema väga valivad selle üle, mida me mõtleme ja mida me ütleme Kui peaks juhtuma, et te lähete kellegagi tülli, kas erinevate väärtushinnangute lähenemist iseloomud erinevuste tõttu? Kas inimene, kellega te olete konfliktis, võib teile ka või mulle või kellele tahes kuulajatest midagi õpetada? Konflikt kindlasti tuleb õpetama mind ennast ja konflikti läheme tegelikult ma arvan nagu rohkem nagu sellepärast, et kuidas me ise tajuma oma emotsioone. Ja, ja konfliktis ei ole kunagi ühtegi osapoolt, seal on mitu osapoolt ja reeglina me ei tea kunagi, mida keegi teine on mõtelda. Me läheme kuskilt vale valesti. Kas, kas kommunikatsioonist, iseenda, mingisugusest eelarvamusest, oma vanast kogemusest, mingist asjast nagu lähme konflikti? Ja ja sellest mitte midagi muud üle, kui õppida ja konfliktid tegelikult tulevadki meid õpetama. Ja tegelikult ongi võib-olla väga hea, et nad mingil hetkel tekivad, et nad panevad siis küsimärgi alla meie enda, kas mingisugused arusaamad, tõekspidamised, ümberhindamised enda enda osas, nii et seda peabki nagu aegajalt nagu tegema ikka, esineb konflikte. Konfliktid väärtuste pinnal on aga märksa keerulisemad. Ma selles kohas kindlasti olen natukene niukene, rohkem raamides. Need on mulle nagu selged väärtused. Muutumise ja konfliktid oleme ära rääkinud, ma pean kuulajale neid üles tunnistama, et me oleme selle saate salvestanud juba nädala alguses, põhjusel et maailmakoristuspäeval heidid ei ole üldse Eestis. Kust te olete nüüd, laupäeval, 21. septembril? Ma olen Kosovos, sest et sellel aastal me andsime sellise broadcast õiguse Kosobule läbi viia, see on 24 tunnine selline ülekanne siis meie enda koristuspäevast ennast riikidest on niisugune huvitavad inimesed tulevad siis esinema, rääkima, on, on debatti teemal prügi, kuidas edasi, meil on erinevad esinejad seal ja nii edasi. Ja minu jaoks on oluline see, et me näitame riike. See ongi see globaalsus ja me oleme ka sellel päeval üsna hästi meedias esindatud. Ja ma olen siis Kosovos sellel päeval jah? Ei olegi, tuleb tihe päev, tuleb tihe nädal, seepärast, et ma sõidan homme hommikul vara juba kella kuu aega ära. Me lähme aitama siis meie ütleme seda, pruut kästi siis ettevalmistus, see tähendab seda, et meil vaja Skype'id teha riikidega tähendab seda, et võtame, meil on kool, tsenter, meil meedias enter ehk kõnekeskus ja, ja meediakeskus, meil on ajakirjanike seal ja me oleme kas oma eelmise aasta kogemusega, pluss ma ise olen tegelikult ja need türgi juht, mis tähendab kogu riik, kõikide riikide juht ka ehk et ma teangi nagu neid liidrite midagi natuke neid taustasid ja nad on mul kõik seal vatsakese messengeris ka vaja kuskilt maa alt või kuu pealt üles leida, ütlesin, mina leian ikka üles, et vahel vahel on nagu selliseid asju ka. Ja me püüame leida tegelikult siukseid huvitavaid lugusid riikidest, et ja neid siis nagu pressi tuua ja need lood ju tulevad ju mitme kümnetest riikides kui mitte veel rohkematest, et et see on nagu kindlasti põnev. Nii et jah, et tuleb nagu töine nädal ja tuleme tagasi 23.-le. Ja siis on meil tegelikult raportite aeg ja me tahame teha ka uuringud riikide osas, et nagu ühele heale organisatsioonile omane tahab teada, kuidas siis nii-öelda organisatsiooni tervis on. Sest me tahame aru saada sellest, et kuidas riikidel läinud on, mis on nende ootused arenduste suhtes, mis on võib, et mitte kõige paremini neid täna teeninud, mis on see, mis neid paremini tuleks teenima? Võib, et neil on ka mingeid uusi ideid, kindlasti me püüame selle organisatsioonina, me oleme tegelikult ju liikmesorgani ratsioon kaasata neid ka organisatsioonist, strateegilistesse arendustesse, ka nemad on need, kes valivad, kott ju presidenti valivad kogu nende meie nii-öelda seda tegevjuhtide ja, ja nõukogu, et et nad on kaasatud igalt poolt, aga me peame suutma teha seda viisil, et nad on veelgi rohkem kaasatud ja meil on veelgi tugevam tunnetust sellest organisatsioonist umbes pool aastat teinud sellisel viisil, mis liikmesorganisatsioonile liikmespositsiooni loogikast lähtuvalt. Et nüüd on koht, kus on vaja korra tagasi vaadata, et mis seal siis nagu hästi tehtud ja mis nagu saab paremini teha, et aga ma tunnen ennast hästi-hästi ütleme elavalt kindlast elavalt ja kindlalt ka. Ja Heidi Solba, me hoiame teile pöialt, et kõik õnnestuks 21. täpselt nii, nagu te olete mõelnud ja sealt edasi samamoodi. Ja võtame teie intervjuust kaasa vähemalt selle, et igaüks meist on just täpselt nii hea inimene, kui häid mõtteid ja puhtaid mõtteid, mõtleb, kuidas ta puhastab oma koduümbrust, oma keskkonda, oma arvutit, tarbetutest, piltidest ja kirjadest ja ütleb selle üle, mis keskkonnas ta iga päev tegutseb. Aitäh, Heidi, et tulite, jääb meile seda meelde, tuletasid aitäh kutsumast. Tänaseks kajalood lõpetab ja järgmine külaline ootab meid täpselt nädala pärast kuulmiseni.