Head kuulajad alanud saatetunni Me veedame džässlauljatari, helilooja, arranžeerija ka, kellel kõik, mis ta muusikas teeb, õnnestub alati ja kelle rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2019. Palju õnne järjekordse tiitli ja tunnustuse puhul. Kadri Voorand. Aitäh suur tänu sellise tunnustuse eest ja tere ka minu poolt. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Võtame seda jutuajamist reede pärastlõunal ja me ei tea veel, milline auhinna sadu tabab teid. Kadri Voorand täna õhtul, kui Saku Suurhallis pidulikul galal jagatakse välja aasta muusikaauhindu tee oma plaadiga In duo with Mihkel Mälganud. Olete nomineeritud kahe-le suurele auhinnale, siis aasta džässialbum ja aasta album. Mida teie sisetunne, Kadri ütleb, kui suur auhinna sadu? Täna õhtul tuleb see aasta muusiku tiitel rahvusringhäälingu poolt. Ta on juba kuidagi ühest või teisest otsast ka seda plaati tunnustanud, et et veel täna õhtuks oled nomineeritud. Nendele fonogrammitootjate auhindadele oli üleüldse selline tore lisa. Aga selles seltskonnas viibida on juba suur au ise midagi ennustada, sellepärast et Vaigla ja Remmel on minuga seal džässi kategoorias ja need on ju mõlemad. Ma olen nende suur fänn, sest käisin hiljuti Joeli kontserdil väga harva, kui ise jõuan kellelegi kontserdile ja ei saanud ikka korraldasin nii et ma saaks Joel Remmeli plaadiesitluskontserdile ja see oli väga ilus. Ja läks mulle sügavale hinge. Aga et aasta albumiks suisa kaada esitatud, vaat see on tõesti suur üllatus, et tavaliselt ju aasta albumiks nomineeritud selliseid levimuusikaalbumeid ja, ja see, et sa seal nimistus on juba iseenesest suur võit, ma kardan, et ma ei saa neid auhindu. Või noh, mis seal karta, mul ei ole sellest mingit lugu, et ei saa, et see juba ongi tohutu pidu ja mina kavatsen igalühel tähistada korralikult seda, et täna on selline Sennas ees ootamas. Me kõik hoiame teile pöialt. Three päev tagasi, kui me nüüd tänasest salvestuspäevast arvestame, et astusite lennukilt maha, tulite puhkuselt teiselt poolt Atlandi ookeani Kuuba saarelt. Kas see kinnitab seda ütlust, et puhkust saab veeta ainult kodust kaugel, sest kodus on kogu aeg tööd, mis ajavad taga ja vajavad tegemist? No minu puhul kinnitab tõepoolest kunagi ma mõtlesin, et ma ei, eelmisel aastal ma ei läinud välismaale kama ja valisin selleks sihtpunktiks hoopis Otepää. Ütlesin küll tuttavatele, et läksin Itaaliasse mägedesse sest et alguses oli see plaan, aga lõpuks ma ei jõudnud ja läksin hoopiski meie oma mägedesse otepää peale. Aga siiski on tõepoolest Eestis viibides töö mõttelaad kuidagi igal hetkel sind kinni püüdmas, kui on see meili avamisel moment, aga kui sa viibid teises ajavööndis ja eriti veel sellises riigis, kus internetile ligipääs on äärmiselt piiratud, siis on võimalus oma mõtteid lülitada teistele lainetele oluliselt lihtsam. Ja tõepoolest Kuubal on väga keeruline internetti saada. See, et õnnestus anda otseintervjuu Ringvaates täna läbi Skype'i, oli jumala juhus, sellepärast et peale seda intervjuud mul katkes, internetiühendus ei saanud ma ei arvutist ega telefonist internetti neli päeva järjest. Nii et see oli viimane kontakt nii-öelda. Nüüd oleks oleks juhtunud 10 minutit hiljem poleks realiseerunud, nii et, et see, et ma ei saanudki internetile ligi, oli, Kas me saaksime Kadri Voorand nüüd niisuguse väikese ülevaate sellest, kuidas Kuuba loodusvärvid, elutemporütmid, ellusuhtumine, mis on elus tähtis, mis ei ole tähtis, et kuidas see kõik talletub teie sellesse inspiratsioonivaramusse kuste ammutate, kui vaja on? Ma eeldasin Kuubalt mitut sellist inspiratsiooniallikat või või lõbuv millase Kuuba piltide reisikirjelduste järgi võiks pakkuda, kuidas need ma tõesti sain. Aga minu suureks üllatuseks see allikas, mis osutus suuremaks kui kõik need, millega me oleme harjunud, noh, millega me oleme harjunud. Me teame, koovad piltide järgi, et seal on vana. Selline nõukaaegne võib olla atmosfäär loodud sellega, et aeg on seal seisma jäänud, mitukümmend aastat tagasi ehitatud majad näevad täpselt selliseid välja nagu siis ja koloniaalstiilis. Arhitektuur samuti. Ja kõik see vanad autod ja kõik on selline ajast maas, et see justkui lähed ajaratast tagasi. Ja teine suur asi muidugi, mis on kõige suurem Sealne muusika salsa muusika, mida on kosta igal tänavanurgal ja muusikuid tohutul hulgal ja see on ka väga inspireeriv, aga see, mis oli minu jaoks täiesti Ma ei oska sõnadesse, seda tegelikult ei olegi võimalik panna, oli see üllatust, mida pakkus sealne loodus. Ma nimelt lahkusin vallast küllaltki kiiresti peale paari päeva autoga läbi terve Kuuba teisele poole Kuuba lõuna hea ja idapoolsesse, sellisesse nagu tipu lomeetrite ja, ja see sõit oli üsna raske, sealsed teed on väga-väga viletsas seisus. Aga see, mis pilt mulle avanes korraga sa oled külades, kus inimestel ei olegi autosid, kõvematel, meisterangaarikud, osadel on ainult hobused ja enamusel on lihtsalt tallatakso. Ja kogu küla peale võib-olla on üks-kaks autot. Et see piirkond on seal olemas ja selle keskele sellised väiksed hütid justkui nagu üheks filmivõtteks üles ehitatud hütid värviliste lilledega ja aedadega kaunistatud. Ja selle kuskil aia ääres on mingi kauboi, teeb oma seda, mis iganes ise kokku keeratud sõitsusele tee ääres vaatab, kes läheb mööda. Ja loodus on selline, nagu oleks mingi väike laps selle joonistanud nagu oma kõige elavamalt fantaasiat kasutusele võttes. Palju värve, erinevad taimeliigid, mida pole kunagi varem näinud, on sinna palmide vahele kui joonistatud mäed, sinine vesi. Samas väga palju sellist tormiliste tumedat taevast ma lihtsalt ma kuuega ahmisin enda sisse, me ei suutnud uskuda, et see ei ole võimalik, et seal olevas see oleks nagu mingisugune paradiisimaal, kui me kujutame Ta sellist paradiisi, maali, kuhu pandud kokku kõik see hüve, mis jumal on loonud maailmasse, siis sellisele ühe pildi peal värvid, valmid, vesi, rõõmsad inimesed. Ja eriti ulmeline oli minu meelest jõuda veel sinna kõige tagumisse linna, mille nimi oli paraku ka, kus vihma 100., iga pääsen selline troopiliste metsade ja ja tuulte ja ookeani sellistest liivast mõjutatud linn, kus pidevalt sajab sele päike paistab siis me igal hommikul, kui ma üles ärkasin, mõtlesin, et filmivõtetele. Ta ütles, et see ei ole realistlik, sele must liiv. Ometi on sinine vesi, kaarikud hakkavad hommikul hakkavad juba need hobuse kapjade klõbin, hakkab pihta, vaatad sinna välja kauboimütsidega härraskorraga, nagu ma ütlesin, asises, et näed, et filmivõtted juba läksid käima, palmimetsad nagu meil on männimets, et neil on palmimetsad ja mäed ja kahetuhandene tipp paistab kaugelt, sa näed, minul väga hingelähedane nähtus, kuna mägi matkata mulle ka meeldib, kuigi liiga harva. Ja see pilt kokku lihtsalt, ma ei saa, ma ei suuda uskuda, et see mahub ühte pilti, lihtsalt ei suuda. Ma ei ole siukest pilti näinud oma elus. Ja samas sa lähed sinna kusagile kohvikusse, seal istuv Aifowniga inimene ja täiesti lääne mõtlemisega. Ainult et ta on kogu aeg väga lõbus ja rõõmus, et selle selle väikse erinevusega see kõik oli, ma lihtsalt ahmisin ja ja ohetasin pidevalt autoaknast välja, vaatas, et ma ei suuda uskuda, lähed natuke maad edasi, Palminentseletavad ära, hakkab selline soomaastik nagu eesti soomaastik, ainult mägine ja taimed on kõik nagu oma versioonis. On need madalad männid oma versioonis ja nagu pohlad täiesti teistmoodi. Lihtsalt selle kõik. Nii suuresti erutav. Et ma ei tea, mis moel, aga ma olen veendunud, et see jõuab muusikasse, ma ei tea veel, mis, mismoodi see on vältimatu, ma arvan. No igal juhul tere tulemast meie madala halli taeva alla Lauzgiale Eestimaale. See uuesti keerab kõik pildi pea pealt jalgadele tagasi. Teate, Kadri, Voorand, mis mind ja teisi kuulajaid teie puhul kõige rohkem kem hämmastab, üllatab ja mis meile meeldib, nimelt see Te ei tunne piire võiete mängleva kergusega ületate piire alates muusikalisest materjalist. Kui vaadata kõiki neid kontserdisalvestusi, plaadisalvestusi ja muid, mida näiteks Eesti Raadio fonoteegis on Teil on improvisatsioon Cyrillus Kreegi vaimulike laulude töötluste teemal või, või Veljo Tormise Ingerimaa õhtud või pulmalaulud. Ja siis teisest otsast leian seal laulate ameerikalikku Ching võbelusi, et te ei tunne piire, on see nii. Ma lihtsalt lähtun alati D sisetundest ja ju see sisetunne ei taha piiridest midagi kuulda. Ja kuigi aeg-ajalt ma ise üritan ka, võib-olla alateadlikult välise survel suruda ennast mõnda kasti siis siiski pole tänaseni õnnestunud, et alati, kui ma arvan, et nüüd ma olen leidnud oma kasti, selgub just peale selle momendi saabumist, et juba liigun sinna järgmisesse kasti. Et ma palun ühtepidi selle üle väga õnnelik, et, et mind ei saa liigitada ühegi stiili alla, kuigi džässi jälle mind üritatakse ikka panna, kuna justkui seal ma olen kõige kauem aega veetnud kui ka viimane plaat ju võib-olla džässimomente on seal sees tõesti rohkem kui muude žanrite momente. Aga ometi ei saaduda nimetada Ameerikamates kindlasti mitte Tšassiks. Et aga mul lihtsalt on kõige olulisem teha seda, mida sisehääl mulle ütleb. Ja mis tunne mul on, ma tahaks praegu teha. Ja ma olen väga sellisest, võib-olla ka klektilisest taustast välja kasvanud, ühest küljest väga tugeva rahvamuusika peres üles kasvanud teisalt jälle sattunud juba kaheksateistaastasena Eesti muusika teatriakadeemia jazziosakonda, mis andis mulle sellise tugeva improvisatsiooni jazzi poole pealt. Aga, aga olnud ka väga suuresti koorimuusika laulja ja austaja armastaja. Nii et sealt on tulnud tugevalt sisse tormise kreek ja Pärt ja et see oli ka juba varateismeeas, kus mida sa selles õrnas eas kuulad, mõjutab sind elu lõpuni. Käset segunesid omavahel ja kui nad ongi üksteisest justkui väga kaugel siis võib-olla kokku tulebki see siht ja kuum ise, nagu aset on selline kummaline kombo ja väga kummalised kombinaadid. Tsoonid või huvitavad kombinatsioonid on need kooslused, kellega koostumusitseerite alates Eesti filharmoonia kammerkoorist siis suurte, orkestrite ka kuni kõige minimalistlike klassikaliste džässi kooslusteni välja, et kuidas te valite, missugust projekti või, või missugust muusikat, milliste muusikutega koos teha? Need projektid põlevad minu juurde mingil moel ise ikkagi, et ma ma nagu ei ole väga palju projekte ise ellu kutsunud, kui nüüd välja arvata iseenda bändid ja Estonian Voices, mis on tegelikult ka Anne Ermi Anne Ermi selline mõte. Ja see toimib tänaseni, aga kuidagi jälle on kokkusattumus, et noh, näiteks tormis sündis nii et mina tundsin oma hinges juba taga pikki aastaid, et huvitav, et ma olen rahvamuusika keskel üles kasvanud, ometi ma ei tee ühtegi rahvamuusikaga seotud projekti. Ja, ja ei ole sattunud ei Viljandi folgil ega midagi sellist. Ja siis Jaak Sooäär selgus ka, et on koorimuusikuna ise poisi heas kokku puutunud Tormise muusikaga ja selle vastu suurt huvi tundnud pikka aega ja tema tuli minu juurde selle jutuga, et kuule, teeme sellise bändi. Et see sattus sellisesse momenti, kus ma tundsin, et aeg on küps, et ma nüüd tahan ikkagi võtta oma selle emapiima ja sellel nagu kusagil lasta nagu toimetada ja see saabus jaagu jaaguga koostas õigesse momenti või, või näiteks mingid mõtted. Ülo Krigul on mind kutsunud oma teostesse mitmel korral kaasa tegema. Mis jällegi on omakorda avad võib-olla mingisuguseid uusi uksi. Et keegi teine avastajaid aase hääl võiks kõlada teiseski sellises uudisteoses uuemas muusikas. Et meil on olnud erinevad paar koostadersoga ja täiesti selline muusika, mida ma ei oskagi panna ühessegi stiilimääratlus. Kaasaegne klassikaline muusika võib olla. Et, aga need on jälle tekkinud koostööd väga loogilisele momendile, näiteks jazzkaar 25, kuhu selle Anne Erm pani kokkuvõtvat, näed, Krigul võiks teha ja seal väikses hoorad võiks laulda. Et, et väga palju on selliseid, keegi mõelnud mingisuguseid ideid ja need on just langenud kokku täiesti juhuslikult minu sellise mingi punktiga selles loometees, mis, mis on kõik asjad loogiliselt kulgenud. Ma ei oskagi öelda, ei ole, ei ole nagu jõuga pole midagi tehtud. Mainin ära selle, et teie peale on mõelnud kammerkoori Eesti filharmoonia kammerkoori dirigent Kaspars Budniš ja sealt sündis teie regi värsiline lusi eepos, laineilenud kingin. Rääkige sellest, see on ka täiesti eripärane Eesti muusikamaailmas ja ka teie loomingus. Ja ma väga loodan, et see lainele kingin, ärkab piski veel suuremalt ellu järgmisel aastal või ülejärgmisel aastal. Kuigi sellest ei ole ka midagi kuidagi pikemaks ootele. Ma tahan teda nagu veel rohkem lahti kirjutada muusikalises mõttes seda materjali, et võib-olla sinna lisaks koorile ka vokaalansambel sisse tuua, mingit sõnaliste osade jaoks võib-olla ka mitte. Aga teha selle teosega veel tööd. Sest et sinna sai sisse pandud mingi selline energia ja esivanemate pärand mis on minu enda jaoks isiklikult väga tähtis. Sest seda ma kirjutasin hoole ja armastusega seda sõna oma esivanemate kodupaigas. Ja see koht, kus see lugu minu minuni jõudis, on päriselt olemas. Ja mulle tundub, et see lugu ise on ka ühel või teisel moel olemas. Ja see emotsionaalselt selle loo kirjutamine oli, tegi, ei oskagi öelda, ma elasin seda läbi. Ja kaks kordame tõesti, jõudsime seda esitada Viljandis ja Tallinnas eelmisel aastal ülemisel, nüüd siis juba et sellest kindlasti jäi väheks, ta alles nagu hakkas siis elama, et peale seda kontserti, mis oli Tallinnas, ma alles sain aru, et mis ma, kuidas ma seda tahaks esitada. Minu unistus anneta kõlaks naissaarel Kaljuste seal geenis ja et ta kõlaks võib-olla ka Triigi filharmoonias sellised kohad kuidagi. Just need asukohad klapivad selle teosega kast paremini, kui oli toonane Niguliste kirik, näiteks. Et see tekst oleks rohkem välja, et see võib-olla ma ei tea, kas ta teiste inimeste jaoks nii palju tähendab, aga lõpuks see polegi oluline, kui palju keegi neid seoseid leiab seal teadlikult. Aga kui ma mõtlen, et kui ma ise suudaks anda endast kõik, et see õige signaal tuleks läbi veelgi siiramalt ja selgemini, siis võib-olla kuulaja suudab selle veel paremini reageerida. Igal juhul see, see Kaspars kutsusele, teose ellumisele, minu senini pikim see oli 40 midagi minutit kestev kooriteos. Siis Ma olen talle suure tänu võlgu, see oli suur väljakutse ja nüüd ma tean, mis, mis tunne natukene aimu, mis tunne on olla päris helilooja suuri teoseid kirjutada, see on midagi muud, kui kirjutada 10 laulu. Et see, see on ikkagi pöörale ja et kuidas seda saaks veel teha, igal aastal sama palju. Ma ei tea, kas see on ikka väga hull. Nagu terviku ühe, nii pikalt. Ühe laul loomine on väga, väga keeruline, aga see konkreetne lühieepos, mis sealt veel sündis, selle teksti näol, kuna me ei leidnud õiget teksti enda jaoks, kirjutasin ise siis selle. Ma nagu kirjutasin ka tohutu sellise emotsiooni tormi sees seal mere ääres ja lasin sellel lool lihtsalt kuidagi ise kulgeda, jaga enda jaoks ära nagu põnev kogemus. See on kogemus, mis on võib-olla rohkem väärt kui 10 laulu kirjutamine. Nii te ütlesite hetk tagasi, aga lõppenud aasta 2019 andis teile veel ühe kogemuse, et ühte laulu esitavad kümned tuhanded inimesed, me räägime siis sellest juubelinumbriga laulupeost, minu arm. Kas oli Tõnu kõrvitsaseade laulust? Ära mind lahti lase. Triin Soometsasõnana. Tõnis Kõrvits tõesti kirjutas selle seade lõpu, Tõnis on ju legendaarne laulupeo teadja Tõnu kirjutab ka, aga Tõnu kirjutab neid seadeid vähem. Aga sellel laulupeol ja ma tahtsin tegelikult ise kirjutada selle orkestriseade lõpuni, ma kirjutasin keelpillid valmis ja bändi ja siis ma vaatasin peeglisse ja mõtlesin, et see on laulukaar. Ja see on nii tähtis asi. Oh, lähen inimese juurde, lasen sellele inimesele lõpetada selle, kes teab, mis seal päriselt töötav. Ja andsin oma alge ikkagi mõtlesin viimasel hetkel ümber, et las ikkagi sümfooniaorkester mängib selle väljaga sümfooniaorkestris natuke rohkem pille vaja kui neljakeelpille ja bändi ja siis ma andsin selle ka aja puutsel Tõnisele edasi ja jumal tänatud. Sest et tema ikkagi oskab väga hästi teab mis selle Kaarel toimib selle orkestri näol, et et koostöös sai see orkestris head, aga noh, kooriosa oli enne juba valmis, et seal nagu sellist nagu vabadust tal väga palju enam ei olnud. Aga see oli jah, päris ka selline. Ma ei oskagi öelda seda. Kas sellel hetkel, kui ma kaare juures olin, sain ma nagu sellest emotsioonist aru? Pigem vist enne ja peale. No segakoorilaul ei olnud just kui maailma kõige lihtsam segakoorilaul, aga õnneks mu oma lootuseks kuulsin, et ta polka kõige raskem. Et seal oli veel emakeelelaul, mis oli olnud sootuks raskem väljakutse ka minul olevas sellel laulupeol. Ma ju kirjutasin kaks laule selleks tarbeks kaks laulu, ma kirjutasin eelmiseks laulupeoks eelmise teoga ma sain väga suure koiva kätte. Ma läksin ikka põhjalikult sinna sisse. Ma võtsin ette laulu pidude, varasematel allkirjade kooripartiid ja vaatasin, et mida on siis lauldud, millega saadakse hakkama, mis toimib, kuulasime vanu salvestisi. Vaatasin, et missugused hääle ulatusid külakooridel ja nii edasi, nii edasi. Ja sain väga-väga palju tagasisidet oma nendele koorilauludele. Ja, ja nüüd ma olin juba oluliselt targem ka need eelmised laulud said tohutu sõela läbi tehtud ja need toimisid Kaarel väga hästi ja võeti hästi vastu ja ma olen sellele siiralt siiamaani tänulik. Kõik õppisid nii ilusti ära, sellel peol jälle õppisid väga ilusti ära laulud ja võib-olla ma tegin suts keerulisema kui noorte peale. Aga jah, väga kihvt ja see orkester toetas seda laulu. Ma olen päris palju kuulnud või saan jälle kirjutas me võime esitada siin ja seal, et see on kõige suurem rõõm, kui laul veel elab peale laulupidu edasi. Et see, see tähendab minu jaoks kõige rohkem, võib-olla sõber, pära sõber Valter Soosalu dirigeeris. Jaa, kas ta küsis ka mingit nõuannet enne pidu? Ja eks seal laulupeoga see ei, see on ikkagi põhjalik eeltöö, mis seal toimub, see, mismoodi ja mingid lood toimivad, need ettevalmistusprotsessid selleks üheks lauluks on oluliselt põhjalikumad kui niisama mõneks kontserdiks ühele või ettevalmistus. Väga hoolikalt, seda trummarid seal ju altarile oli väga kindel fiktsioon, kuidas see võiks olla ja minul oli ka Held trummipartii kirjutatud ühele konkreetsele inimesele isegi valmis. Lõpuks me selle konkreetse mängija isegi sinna saime. Ja kes oli siis Andrus Lillepea, et ma olen, ma kirjutasin, et kuna tema on ka varem esitanud laulu peal umbes sellise partii, siis ma kirjutasin talle istusele trummi peal. See on sinu oma ja ta mängiski seda täpselt nii nagu oli, oli tarvis. Nii et see oli ka oluline momente, kus Walteriga oleme vanemad, bändi nii-öelda bändimehed. Ja siis me tajusime ka selle, kuidas see pool kõik nagu rütmiliselt kõlab ilma sõnadetagi ära, nii et see oli selles mõttes Walteriga lihtne, mis tajusime 11. Ära mind lahti lase. Läks laulupeol kordamisele nagu ka väga mitmed teised laulud, kas teil on ka see tunne, et kui läheb teist korda laulmisele, siis seda kooride laulmisvabadust ja rõõmu ja niisugust musitseerimis? Rõõm on oluliselt rohkem kui esimesel korral kui selle esimese ettekandekohustus nagu Gambitseb Võib-olla küll, noh, ega minugi laul teisel korral tuli ju paremini. Esimesel korral oli niuke sabin sees ja algus oli tagasihoidlik, nii vaikne, nii vaikne, mida ma ise muidugi toonitanud täiesti vaikselt võtke. Aga siis oligi pabin lauljates ka sees, et see tuleks välja, mis oli muidugi väga armas. Ja ma hindasin seda ka väga kõrgelt, et nad tõesti pitsid, Kikne nõuandeid ja ja soove kuulda. Aga teinekord oli tõesti see tohutu rükkav hinge laulukaar oli tõesti täis seda laulu kõla. Nii et jah, selle koha pealt on kelle õigus. Ja nüüd siis eelmisel aastal ilmunud. Plaat In duo with Mihkel Mälganud kui püüda otsida no mitte ainult ajalisi, aga ka niisuguseid sisulisi arengujooni kõige esimesest plaadist, mis on teie sooloplaatide nimekirjas 2007 Sheikid siis tuli tunde kaja, 2009 2012 olid kosmogooniline tüüd ja nüüd 2019 In duo, et kuidas seda ruumis ja ajas kulgemist. Teisematestad see on seal vahepeal oli üks oluline plaat, mis oli kvarteti plaat, Kadri Voorand Pottet, mis kusjuures 2017 isegi sai selle aasta naisartist ja aasta džäss halba. Ja võib-olla see on sellel teljel üks oluline murdepunkt minu jaoks vähemasti. Me viibisime bändiga Itaalias nädal aega stuudios, elasime selles samas majas, kus Me salvestasime iga salvestuspäeva õhtul me tund aega improviseerisime vabalt, mida me tegime tegelikult Riioga. Samamoodi salvestus sessioonilise kosmogoondis tööde ajal. Et me salvestasime päris palju vaba improviseeritud muusikat. Ja enamasti see avaimprovisatsioon oligi stiililiselt ka vabamõni lugu, õli täiesti selline pink, Floydi lik siseli prints, siis oli selline bossanova moment mõniliseline ämbiend, alternatiivne pop ja, ja ma kasutasin ka erinevate luuletajate tekst seal raamatuid alati hunnik kaaslasega siis vaata, mis meil selle mõtte lahti lööd. Ja, ja selle plaadi peale sattudes mitu sellist Timproloodivi interlaadimis stiililiselt oligi nagu täiesti määratlematu. Ja võib-olla sealt tuli sellist suuremat julgust öelda lahti üldse stiilist. Et ma isegi ei üritagi väita enam, et see on eestikeelne luule, džäss isegi on olemas Eestis sondrina, minu meelest võiks öelda nii. Kui veel kosmogooniline tööd, seda natuke nagu oli, kuigi seal ka sellised huvitavaid momente, mida ei oska kuskile panna siis kvarteti plaadi peal oli seda juba päris palju. Et meil tekkisime, lõikasime, väljasid tunni ajastest, Vaba improvisatsioon listest asjadest, juppe mis seal ikka, üks oli täiesti lauspopp ja siis oli laus punk. Ja seda, see võib olla õige minu jaoks, selle nagu mõtte klaariks, et et see oleks minu arust kõige suurem võit. Et inimesed harjuvad sellega ära, et, et minut võib kõike oodata. See olekski nagu see minu vabadus kuulajaid alati üllatada, et ei tekikski kindlat ootust. Mulle tuli pähe see mõte, et selleks kõige parem, kui ma ei peaks kunagi enam sundima ennast ühtegi kasti. Sest et kui ma vaatan tagasitundega ajale, siis see on väga selgelt Ta inspireeritud sellest, mida ma tollel ajal kuulasin tunde. Kaja oli siis 2009 ima just väga tugevalt seal džässimahlast läbi imbunud, sest et akadeemia aastat ma veetsin selliste sügavuti džässmuusikutega hirmu eespere, kes on eesti džässmeloodia või üldse meloodia, improvisatsioonimeister pianistina, vaieldamatult tema selline sassi sügav mõtlemine kindlasti mõjutas mind väga-väga palju sellel perioodil, kui ma õppisin ja palju mõjutasid mind sellised bändid nagu brändi projekteerija, Maicel, projektori bändid ja jälle utšakets, mingid sellised nii-öelda tolle aja džässi popstaarid Chica rea ja võinsorite siis kuidagi Tallinnas sellest päris hoolega kanda. Aga see ikkagi tegelikult ma arvan alateadlikult, kuigi ma arvasin, et ma olen väga vaba, siis nüüd ma vaadates sellele tagasi et ma arvan, et ma ikkagi natuke tahtsin sinna sellist Tšassi raskest sisse panna. Aga juuda siis oligi selle perioodi osa. Nüüd on kuidagi jäänud nagu sinna selja taha, aga ma olen sellest kaasa võtnud kindlasti selle vundamendi, kuna ma siis tegin nii palju keerulisemat muusikat, siis selle õige võib-olla pinnas, et miks ma ei kartnud minna uudisteosega ERSO-s Ta või teha Elijatroobiga keerulise laulevi avarus ansambliga. Sellist uut muusikat, mis eeldab ju harmoonilist mõtlemist, modaalset improvisatsiooni päris palju, et see põhiselle keerulisema perioodiga sai päris mõnusalt tugev, et need ongi. Alates sellest kvarteti plaadist 2016 ilmus, tekkis see tunne, et aga miks üldse kuhugi stiili ma võin teha ükskõik mis iganes mulle pähe tuleb. Siin intervjuus nimetanud juba paljusid oma muusikalisi kooslusi kõike trio, kvartett, kvintett, avarus, heliotroop, Estonian Vossis, mis praegu jätkab. Et kui te olete ühe kooslusega tööd teinud pikka aega, võib-olla NUT laadi välja, te olete kokku kasvanud, aga siis te tunnete ise, et edasiliikumiseks on vaja mingi uus kooslus luua. Kas see eelmisest lahti laskmine on valus? Jaa, on küll näiteks seesama kvintett, Kadri Voorandgrupp oli selle nimi ja meil oli ka Soome saksofonimängija Jüssi kannaste. Ja see nii-öelda selle keerulise muusikaperiood oli siis või kuidagi tollal, see ei tundu mulle üldse keeruline. Võrreldes sellega, mis, mis lauspopp see praegu on selle selle kõrvale panna siis Taligeerun ja selle kooslus, kursuse kursavend oli see tegelikult Mihkel Mälganud Eno Kollom, hirmu eespere mina ja siis sa jussi, kannastage seal jällegi Irma väga hea tuttav Soomest soome aegadest, sest firma AS pere ise õppis Soomes mingi hetk. Ja see Campbelli taga jõuliselt koos ja me inimestena olime väga koos ja veetsime väga palju koos peale kontserte enne kontserte ja olime väga head sõbrad ka tänaseni väga sõbrad, lihtsalt me kuna teed enam helista nii palju, siis me näeme liiga harva. Aga sellest kooslusest nii-öelda minna välja. Et siis see oli väga-väga raske ja valulik. Et ma nagu proovisin, et ahaa, et aga mis oleks, kui ma tooks nagu teise pianisti kuigi hirmutama ju jumal issand, austan ja armastan seda põhjast. Mõtlesin, et äkki muudab see Joel oli selline nagu popilikuna puudutusega klaveril. Et võib olla, et sealt nagu, et see läheb sinna rütmika suunda ja tuleme korraks sellisest modaalsust Sist ära. Tahtsin katsetada keerulisemaid rütme lihtsalt ja minna selles suunas. Aga siis ta nagu noh, oligi sihuke vaikselt nagu sujuvalt liikus kusagile. Edasi võtsin Soomest lähe trummari, kes ka oli rohkem nagu selline tegeles erinevate keerulisemate rütmidega. Ja me saime rohkem nagu rütmi rütmimuusika, suuna nii-öelda võetud, kui nii saaks öelda. Ja lahkusime sellest sügavast džässi mõtlemisest harmoonilisest plaanis. Aga jah, seal kuidagi jäi ikkagi sinna vanasse väga tugevalt kinni ja ühel hetkel oligi see moment käes see kadrivõrrand grupp, Kitchen, kes iganes selle aja aeg on nüüd läbi, tekkis trio. Ja kellega ma sain aru, et mul on lihtsalt kogu aeg lõbus. Taavo Remmel, Virgo Sillamaa, mina. Me ei olnud ju lihtsalt selline bänd harjutama mingeid lugusid. Me olime kõik tulnud oma pikkadest kogemustest, minu kogemuste pagasit ei saa muidugi absoluutselt kõrvutada au Remmeliga. Virgo Sillamäe on aga. Aga me kõik olime justkui nagu omas mingis elemendis juba olnud mingil hetkel ja mina olin juba jõudnud ka natukene olla, et tunda seda tunnet piisavalt, et olla ikkagi koos lihtsalt vabad. Ja kohe algusest peale võib-olla ei olnud nii vabas võtmes kõiki lugusi mängimas, aga see väga kiiresti võttis selle suuna, et võime vabalt improviseerida, uusi lugusid laval. Inimesed enamasti arvasid, et need ongi tänaseks komponeeritud, juhatati uued lood, et see uus lugu, mulle meeldis mürgid, seda kunagi ei tule rohkem interna tüüp. Ja see kamp oligi sellepärast kihvt koos, et me, Meie proovid koosnesid enamasti lihtsalt filosofeerimist. Sest õli Virgo mingi teemaga proovi, noh, et see eesti džässihariduse maastik või rütmimuusika hariduse maastik ja sisse läks. Arutlesime üleüldse selle teema üle laiemalt näiteks mitu tundi. Ja natuke mängisime ka või siis tuli Taavo Remmel proovi nii. Mis on ikkagi inimene ja kas moraal on see, mis loob inimese? Et kohe alustuseks paneme sellise küsimuse ja siis arutleme selle üle piiritult ja siis läheme võib-olla tagasisidele mängimise juurde, ühel hetkel teeme natuke muusikat ka, aga see kooslusele täiesti uskumatu. Me lihtsalt käisimegi kontserte andmas, et mingi teema läks meil väga hoolega käima. Siis me vahepeal andsime kontserti, oli seal väga lõbusas, mingi teema jätkus, kõik oli fotosessioon, siis meil oli väga pinges arutelu millegi üle. Samal ajal pildid kuidagi said tehtud meese inimestena, see klapp oli väga eriline ja see on nagu bändi tegemine täiesti täiesti teisel levelil, mõtleks sealt võib-olla sa ise, mingi teine kirg minust nagu hakkas võitu saama. Et lihtsalt anda mingit selget mõtet emotsiooni läbi muusika nüüd kohe edasi. Ja sel hetkel ma ei saanud sellest aru. Aga tänaseks ma olen igal juhul kindel, et see saab, kelle ainus eesmärk anda edasi väga selget emotsiooni mingist kindlast ainest. Siis ta saab olla usutav ja siis ta saab tekitada reaktsiooni ja pigem oleme üritanud kaugenenud sellisest tehnilisest lähenemisest muusikale sellest üldse nagu eemalduda, mõnes mõttes lõppresultaati arvesse võttes just nimelt. Kaja loodimisel on täna lauljatar helilooja arranžeerija Kadri Voorand. Tee puhul kehtib see vana ütelus. Viru veri ei värise. Ma saan aru, et põhjarannikutüdrukuna, teil on kodukant väga-väga tähtis. Me nägime teid laulupeol Haljala kandi rahvarõivastes. Teil oli see kaunis tikitud pluus, mille kohta vist peaks ütlema särk. Ja siis oli teil sinine pikitriipu, seelik ja peas niisugune pärg, mis oli kaunistatud paeltega. Kui tähtis on teile kodukant? Kui tähtis on teile põhjarannik Lahemaa? Kas teile meeldib rohkem rabamets? Mereäärne meri ja männid on minu jaoks selline kooslus milleta ma ei kujutaks ette, et üldse ma saaksin nagu hingata vabalt. Ma pean sellesse sellesse pilti saatma, Ma ikkagi üsna sagedasti lapsest peale tegelikult sünnist saati olen ma lahemaalt läbi kolistanud oma emaga muusika sees väga-väga palju. Mis tahab tegelikult terve Lahemaa on minu jaoks armas nimelt Lahemaa Rahva muusikud, mis oli siis alguseks Lahemaa rahvuspargi osa mille kutsus ellu Veljo Tormis, Igor Tõnurist ja nad kutsusid minu ema seda juhtima. Lahemaa Rahva muusikud koosnes ju üle Lahemaa erinevatest peredest kokku üle 20 inimese ja kõik need kontserdid, mis me andsime, algasid ja lõppesid sellega, et me korjasime neid inimesi üle lahemaa peale, aga enamasti see mikrobuss hakkas liikuma haljalast, kus mina siis elasin. Ja meie pere ja teisel Haljala pered said sealt peale võime need inimesed ja siis buss täitus ja siis teised, kes said kuskilt mujalt tulla. Vahel oli siis kahe kahe transpordijagu neid inimesi vahel rohkem, vahel vähem. Aga igal juhul me seda teatud Teitze sõitsime väga palju ja kõik need inimesed olid väga armsad ja isapoolne suguvõsa on ju mul kõik lahemaalt. Ma olen väga tugevalt juurikatega selle maa küljes kinni. Ja võib-olla see on saanudki seda selliste isegi ma ütleks prusseeritust sellest lähema rahvamuusikutest juurde hiljem saanud aru, et see ei ole ju sünnist saati, nii et ma olen lasema osaga kuidagi see, et et minu jaoks oli normaalsus olla Altja kõrtsis ja et seal lõkke väljas põleb ja ikka tehakse jälle turistidele neid nagu näidispidusid nii-öelda, me võtsime neid, tantsime selline, kui elu osa. Mina Väikse tüdrukuna ei tajunud üldse, et peaks olema teisiti, see oligi. Nädalalõpu normaalsus. Ja sõjalasi oli hiljem minu jaoks üllatus, et teised ei käigi niimoodi rahvariietes peol. Ja kuidagi oli minu jaoks sealt ka, võib-olla tekkis tugev selline popp muusika, levimuusika nagu kartus. Et siis, kui ma sattusin pidudele, kus tuli nagu makimuusika suurtest kõlaritest, Ta oli võimendatud siis selle kuidagi nagu natuke raske. Sest ma olin nii harjunud, et on päris pillid ja tants ja trall muusikute ees, kõik tantsivad selline teistmoodi. Siis kuidagi see tekkis selline nagu natukene kaugenemine üheksakümnendatel oli popmuusika, ei olnud kanni rikas selliseid natuke vaesed saundid ja nüüd natuke selline muusika, mis mulle sellel hetkel istun, nüüd ma muidugi olen õppinud lihtsalt nostalgitsemas, 90.-te muusika ka. Aga mulle ei sobinud eriti, see tekitas minus mingisugust trotsi või hirmu. Sest minu jaoks nagu turvaline pidu oli Lahemaa rahvamuusikute pidu, lõõts ja kannel ja tuurja, jauram ja polka. Ja need tantsud, mida me õpetasime endale igasugustele härradele, sealt Saksamaalt või Eesti poliitikud ja diplomaadid. Meie sattus siin igasugust huvitavat seltskonda, isegi Taani kuningannale olen mina lilled üle andnud Altja kõrtsis. Nii et see oli minu jaoks turvaline keskkond ja tänaseni ongi jäänud selleks. Kui ma satun oma kodukanti ja seal me ikka aeg-ajalt jämmime naaberkülast Lahemaa rahvamuusikutega ja loome laule, oleme lõbusad. Et see on väga tugevalt mu veresüsteemis sees. Ma küsin seda sellepärast. Teada saada just nimelt, et kus on teie tagala, teised raadiotoimetajad on mulle öelnud, et Teil on nii tihe päevakava, et see on veerand tunni kaupa ära jaotatud proovide esinemiste, uute ideede, mille kõige vahel, et niimoodi lõputult ei jaksa, et kusagil peab saama ennast laadida ja tõenäoliselt mitte ainult pikkadel reisidel. Ja noh, see laadimine minu jaoks väga palju ongi looduses. Ja eriti just muidugi sealsamas lahemaal on selline kindel asi, mis minu jaoks toimib. Ja see on hästi teadlik nii-öelda tere ütlemine oma esivanematele. Kas siis Loksa kalmistul ma käin või Lahemaa rannas, kas see võib olla vabalt tammis peal või või Kazis peal või miks mitte ka Võsul? Ei pärispea Viinistu see käik, see kant, kus isa, vanaisa, vanavanaisa kõik need mänginud pilli. Ja, ja siis, kui midagi tundub sellist rasket või et ma enam ei jaksa siis ma lihtsalt vaatan sinna mere peale nende mändide peale, mis on vanaisa sinna kunagi istutanud siis tuleb kohe vaimusilma ja kalmistul ka selline pilt isast, kes on ka tänaseks juba mulla all ja vanaemast vanaisast seal vihasa nende maja köögis, kus vanaisa mängis akordionit, isa ka aname vaeste trummi juurde ja siis nad laulsid ja oli siuke lõbus meelele. Inimestele meeldis õudselt vanaema vanaisa juures külas käia, seal olid kogu aeg külalised. Ja sellest nagu vabastavast meelelast on sündinud minu jaoks pilt, mis alati kuidagi ütleb, et ah, kuule, sellest ei ole nüüd küll midagi päris naljakas. Sihukese portsu otsa oled sattunud. Ja, ja siis nii-öelda olukorra üle naermine. Alati toob mind maa peale, et kui tundub, et on ikkagi täisjama nüüd majas, kuidas sihukeses asjas võtnud endale kokku keerata ja mina ei jõua. Ja ei saa ju, ei tule neid ideid enam, homseks on vaja valmis saada ja see on see kõige raskem olukord, Guenn tähtaja peale, mõni teos vaja sünnitada. Ja siis või, või on mõni muu siuke keerulisem emotsionaalne seis siis nende ettekujutus sellest pildist neist väga lõbusad täna et ah, mis asja tegelikult on, päris naljakas on lihtsalt alati kohe võtab selle mingisuguse raskuse sele olukorra seest ära. Nii et see, see on küll see, kuhu ma ennast maandan. Igal pool, ma nagu ei suuda neid manada enda juurde. Aga mere ääres on see kindlasti tehtav ja eriti lahemaal. Nii et see on see koht, kus te käite oma patareisid täitmas. Igal juhul jääb ja kõik, kes on kuulnud või näinud teid esinemas, imetlevad teie niisugust väge ja jõudu ja energiat. Ma olen niisugust energiat kohanud ainult dirigentide juures, kas te kunagi ei ole mõelnud dirigeerinud? Millise peal? Ainest olemas, näen ma. No see on tore, kui ma suudan seda väge kuidagi teostada. Ma dirigeerimise peale vist ei olegi mõelnud, kuigi aeg-ajalt ma kipun seda lihtsalt iseenesest tegema andmata endale aru, et ma seda ju päriselt Te ei oska. Sest et mingi väike selline täiuse poole püüdev tegelane istub minu sees ja kui kusagil näiteks minu teost esitatakse, siis ma elan sellele kaasa tahaks nagu kõik need nüansid sealt välja tuua. Ja, ja siis ma kipun ikkagi minema ka sinna terrigeerima ka nendesse kohtadesse ja hetkedesse, kus ma seda ei peaks tegema, mis natukene minu nõrkus. Aga, aga jah, see, see mingisugune selline täiuse poole püüdmise moment muusikas võib-olla tuleneb sellest, et enamasti ma panen oma muusika sisse suure armastuse. Ükskõik, kas ma kõnelen ühest või teisest teemast, aga sinna sisse on põimitud ikkagi suur armastuse tunne. Ja see on ju alati kellelegi vastu või millegi vastu, mida ma austan. Ja siis ma tunnen, et ma ei saa lubada endale seda, et ma seda lugu ei esita. Nii täiuslikult või nii, täiuslik on tobe sõna. Nii hästi kui see on üldse võimalik. Et sest, et muidu ma nagu justkui ei austaks seda oma armastatut, olgu ta üksi, teine nähtus, see asi justkui tõmbaks nagu vähemaks seda et olgu, las ta siis olla, nii, see kuidagi on nagu lubamatu, kuna alati minu lugude sees on selline ühel või teisel moel see suur tunne need tegelased, siis tekibki sinna sisse seinad või saan lihtsalt solvata seda olukorda, et, et ma ei anna endast kõik, et see õnnestuks parimal võimalikul moel. Et see, jah, see vist tuleneb sellest, et see see sisu tingib austuse mingisuguse karakteri suhtes veidi asja suhtes. See on ellusuhtumine endasse ja teistesse suhtumine, räägime vehklemisest. Teie unistusest ühes varasemas intervjuus te olete öelnud, et unistate sellest, et teil oleks täiesti oma stuudio ja selle viimase plaadi In duo puhul kas te püstitasite mere äärde mingi tilk stuudio või kuidas see oli? On tõepoolest mere ääres üks saunamajake kuhu jõudis stuudia, justkui ei tohiks mahtuda. Aga ma olin juba kogenud seda, kui ma laine helen kingin, kirjutasin valdavalt selles majakeses. Ja, ja siis ma kirjutasin eelmisel aastal muusika Priit enderi joonisfilmile Orpheus. Tegin seda sealsamas ajutise stuudio ma sinna kokku teinud ainult iseenda soolomaterjali salvestamiseks. Ja see oli väga kihvt ja ma tundsin, et nüüd on terve plaat ees pikad-pikad, päevad stuudiot, aga see vabaduse tunne ja just seesama esimene Nalja tunne võiks olla minuga kogu aeg. Et ma suudaks jälle ammutada mingisugust sellist kaugelt vaatamise, kõrvaltvaatamise energiat. See võiks olla seal. Ja, ja ma võtsin selle hulljulguse kätte, lasin ühele klaver organiseerida, tõsta tõstukiga sauna leiliruumi kohale kus õnneks on nii hästi soojustatud, et klaveri sai sinna panna. Ja sinna ma rentisin ja kõvastiga investeerisin, ostsin mingeid asju, aga noh, valt olulised asjad laenasin kokku ja oma väikeste valgete käekestega ehitasin paneele ja lõin sinna seina külge jumal, kui palju. Väga palju päevi järjest, nii et sõrmed olid kaks nädalat valusad. Ja selle kõikiks tohutu leiutamine. Aga siis, kui ühel hetkel ma olin selles olukorras ja ma saingi seal salvestama hakata, siis see oli seda kõike väärt, oli kohe selge sest et see, et me mihkliga saime öösel kell kolm, 30 võtta ette uue loop või salvestada seda täiesti kolmandal või 10. erineval moel on midagi sellist, mille säärast luksust kinni makstava stuudiosse ei ole võimalik endale lihtsalt lubada. Et see plaadi sisse sai tõesti tohutu hulk aega pandud tänu sellele, et sa ise oma unistustest bioodia ehitatud. Aga äärmiselt õpetlik, aga ma ise õppisin päris palju salvestuse poolt ka. Aga nii hüppelist arengut, ma arvan, ei ole ma varem teinud nii lühikese aja jooksul kui selles stuudios. Et kui ikkagi ühtelugu arranžeerija leiutada kaasmuusikuga koos. Et vaat homseks me saame selle valmis ja siis hommikul kella kuueni me ikkagi leiutamegi seda versiooni järjest. Jayne salvestame, kuulame, salvestame kuulama. See on nii kiire areng võrreldes sellega, mis on üksi lihtsalt harjutustoas harjutada. Seda ei anna üldse kõrvutada kiir. Nii et, et me mõlemad Minski ja kui me siis läksime peale esimest pikka salvestussessiooni peale kuut aega Saksamaale mängima realise Ungaris, kus me olime äkki need lood, mis varem olid kuidagi toored, tulid nii lihtsasti välja, et ma lihtsalt loo ajal hakkasime naerma peaaegu et oleks naeruga ära rikkunud seal looga, mingid loodusel on alati natukene läinud nässu kuulaja tõenäoliselt, et ei saa aru, aga mingid keerulised tehnilised kohad ja siis me lihtsalt mängisime niimoodi muuseas ära. Ja siis me lihtsalt vaatame üksteisele otsa ja naersime, täiesti uskumatu, aga see ongi see stuudios istumine praegu. Et see kogemus oli miljoni, et väärt, et ma nii õnnelik. Ma loodan, et kunagi saab teoks ikkagi see unistus ka, et see, et seal on see päris stuudia tuba, mis ei ole enam kokku laenatud ja ajutine, vaid mis jääbki saakski minna igal ajahetkel sinna, sellesse kiirendisse, arenema ja salvestama uut muusikat. Aga see ei tohiks olla linnakeskkonnas, vaid ta peakski olema keset loodust. See peaks olema seal, sest et kujutage ette, kui astuda välja viis 15 juunis sealt sauna eesruumist ja vaadata merele. See ja kõik need loomad, linnud, kes seal elavad, kährik tuleb tervitama nelja paiku siis jänesed seal tantsivad ringi, rebased hiilivad ringi seal hommikul väga julgelt ja kitsekesed ja kõik 100 nägu, haigru parv lendab nelja-viie vahel mändide vältel, nad pargivad ennast otse sauna kõrval, tavaliselt tohutu möll. Ja see on see nagu see tänu naeratus, mille sa saad väljund viis 15 seal stuudios daamikal need asjad näiteks järgmise loo valmis saanud ja siis kogu see orkester seal õues nagu mängib selle tänutäheks ühe sellise päeva alguse avavalsi. Teed seda ikkagi ei anna kõrvutada sellega, kui väljude lihtsalt korraks kohvikusse. Eeloleval kolmapäeval toimub siis rahvusringhäälingu uudistemaja esimeses stuudios pidulik õhtu, kus Kadri veile antakse kätte aasta muusiku tiitel. Ja te esinete meile kõigile kontserdiga, samuti Mihkel märganud Valter Soosalu ja tema kammerkoor, kolm lindu. Ja seda pidulikku õhtut kannavad klassis klassikaraadio vikerraadio raadio neli ja meie kultuuriportaal. Meil jääb üle ainult tänada teid kõikide varasemate kontsertide ja plaatide eest kõikide tulevaste kontsertide ja plaatide eest. Ja soovida, et kõik teie unistused läheksid täide. Ja minul jääb üle ainult tänada teid. Et sest et minul ei oleks üldse mingisugust alust teha seda kõike nii palju, kui poleks neid inimesi, kes kuulaks ja muidugi ka neid inimesi, kes seda muusikat raadios mängiks. Niiet et ilma kuulajate ja kuulajateni vahendajateta ei, ei oleks sellel üldse nii suurt kaalu, nii et tohutu tänu minu poolt vastu. Täna saates. Kadri Voorand ja soovime teile kõike head reede õhtuks laupäevaks kõikideks, ülejäänud päevadeks kuulmiseni.