Kõikidele headele kuulajatele, tere laupäevast enne lõunat. Täna on meil külas arhitektuuriteadlane kriitik ja õppejõud Karin Paulus, tere perega ja me oleme ajakirjanduse mõttes varem sagedasti kokku puutunud, nii et me räägime omavahel. Sina, sa oled Tallinna tüdruk? Jah, kohesid Kadrioru piiril Raua tänavalt, täpsemalt siis oled sa Raua tänava koolis käinud? Ei, tolle aja siis halduse järgi käisin hoopiski tänases Kadrioru Saksa gümnaasiumis saksa keele eriklassis. Oli sul tore koolipõlv? Ei, seda ma küll öelda ei saa, et oma lastele tahtsingi küll ütleme nüüd siis juba lapsevanemana kõike seda, mida ma ise ei saanud, ehk siis koolirõõmu, et nagu paljud ilmselt minuvanused, et ikkagi läksid kooli suure õhinaga ootustega õpihimuga ja said sealt suuri traumasid. Et oli selline karm, väga tavaline koolikiusamine, mina olin selline häbelikum omaette hoidev laps, kellele meeldis raamatuid lugeda, et et mulle see kõik üldse ei sobinud ja see oli tegelikult. No oli päris õudne. Aga samas kuidagi selline õpiharjumus või ütleme, õpikallak, mis paljudes koolides on siis kindlasti seal koolis oli väga tugev. See kõlab kõik väga jõhkralt, aga, aga tegelikult nüüd ma julgen seda öelda. See kindlasti õpetas sulle midagi, see periood olukorda ja iseennast ja teisi inimesi analüüsima. Jah, ja tänu sellele ma kindlasti olen ka täna väga võitluslik saates noh, kasvõi vastu vahtimist vaimses ja füüsilises mõttes üsna sageli. Et ma seisan alati sellise vähemuste ja, ja alati siis oma arvamuse eest, et ma julgen seda teha. Arhitektuur, kuidas ja miks see sinu ellu tuli? No ma tegelikult kirjutan põhiliselt Eesti arhitektuurist ja disainist, mind väga huvitab see, mis meie ümber vahetult toimub, mulle endale tundub, et arhitektuuris ja erinevates tarbeesemetes avaldub mõnes mõttes meie elustiil ja väärtushinnangud kohutavalt hästi. Et ma tahan ka kuidagi noh, rohkem teada saada, mis meiega toimub, et mulle tundub, et need valdkonnad on võib-olla kõige kõnekamad. Aga miski pidi siin siiski kättpidi selle linnakujunduse ja arhitektuuri juurde viima disaini juurde ka. Ja no ma usun, et mida ma võib-olla hästi tee, on see, et mulle meeldib vaadata ja uurida ja olla tähelepanelik ja kindlasti selline muitamise vaim on minuga kogu aeg kaasas käinud, aga kahtlemata siis kunstiakadeemias, kus ma siis kunstiteadust vastavatud erialale, mida siis õpetati toona teist aastat õppima asusin suunas, rind veelgi enam nende teemade juurde, mis on mulle praegu tähtsad. Et kui me näiteks tänaseks juba siis meie hulgast lahkunud Lasime mööda Tallinnat ja ta oskas väga sügavalt neid hooneid analüüsida, aga samas ka kuidagi näidata ta seda keskkonna hingeelu, mis on nii rikas ja mitmekesine, tõesti, siis see avaldas mulle sügavat muljet, samuti siis Mart Kalm oma sellise vahetuse ja ehedusega. Hiljaaegu lugesin, Mart Kalm kirjutas kuskil lehes, et kui ta oli laps, siis ta rõõmustas iga uue maja üle, mis Tallinna ehitati tema lapsepõlves, sest talle tundus, et sellega muutub linn linnalikumaks ja ilusamaks ja kaasaegsemaks. Kui sa kasutad niisugust sõnapaari Karin nagu keskkonnahingeelu. Kuidas sa seda mõtestada? No mina ses mõttes kuidagi armastan keskkonnas sellist tolerantsust mingis mõttes, mis avaldub stiilide mitmekesisuses, aga ka et hoitakse midagi alles, et mulle tundub, et kui me läheme väga julmalt, et keskkonnale ütleme peale füüsilises mõttes, siis siis need muutused on liiga järsud ja siis kaob võib-olla kohatise hingekene ära sealtkandist, et mis mulle tundub, et ka tänab. Kohati on juhtunud, et kuna uus majandusbuum, siis hämmastavalt palju sellist nagu nõrk ka ja, ja kuidagi ka vaimses mõttes tuima arhitektuur ja meie ümber kerkinud. Sattusin hiljaaegu juhuslikult Viimsisse ja kõik see uus linn, mis sinna Viimsi keskusesse on kerkinud, meenutab mulle väga seda, mis toimub Tabasalus. Ehk teda niisugust kohavaimu seal ei ole, kas see tuleb sellest, et seda kohavaimu pole varem noh, arhitektuuri ja linnakeskkonna mõttes olnud või, või lihtsalt on Kerge lüüa püsti ühe ja samasugune linn nii ida poole Tallinnat kui läänes. Pole Tallinna jah, et mulle ka tundub, et see ongi selline lihtne arendused, et loomulikult on lihtsam luua keskkonda, kus sulle on lihtsalt üksikud objektid majad ja kus puudub selline ütleme, sünergia ja, ja samamoodi siis koolid, lasteaiad, korralik teedevõrk, valgustus ja ja haljasalad, et see, see ongi tüütu ja keeruline, ma kujutan ette paljudele arendajatele. Samas hämmastab, et Viimsis, kus tegelikult ju head arhitektuuri, me näeme ka Kiirovi perioodist väga palju, et meenutades sealset, siis halduskeskust ja väga lähedalt tänast Fertiilitase kasutusel olevat tervisekeskus, ta ja muid silmapaistvad hooned, mida siis kavandasid Eesti parimad arhitektid, et ma ei saa aru, et kuidas nagu see mentaliteet on nii järsult tulnud, et eriti kui meenutada, et eelmine siis vallavanem oli siis Eesti üks juhtivamaid poliitikuid, Siim Kallas, et noh, et mõneti nagu eeldaks, et sellist nagu taipamist võiks ka seal selles plaanis enam olla. Aga veelgi enam, mind võib-olla hämmastab, et see, kuidas me vabaks saime, et et nendest väärtustest ollakse siis nii kiiresti lahti öeldud, et kui me mõtleme näiteks kaheksakümnendaid ja isegi veel 90.-te algust siis ju sellist nagu retoorikat, et peatame, Lasnamäe oli väga-väga palju ja, ja, ja see, et ka arhitektid nõudsid arhitektuur peaks olema tundlikum ja meie maale sobiv, siis see oli ääretult tähtis ja see oli tähtis, ma arvan, praktiliselt väga paljudele Eesti inimestele, mitte ainult siis proffidele ja täna me oleme jälle sinna nagu Lasnamäele tagasi jõudnud, arhitektuurse plaan lihtsalt seal. Ma isegi ütlen, et, et et see on selline viletsam Lasnamäed, kui me vaatame nende uute majade ilusa fassaadi taga olevatesse põhiplaanidesse, et, et ma arvan, et Lasnamäel, mustamäel ja õismäel on paremad lahendused ses vallas. Miks me oleme teinud tagasikäiku. Kas me oleme oma ideaalid vahetanud ökonoomse odava vastu? Eks ma usun, et põhiline põhjus on ikkagi see väga kiire linnastumine samad tendentsid on ju tegelikult ka tartus ülmitsemas, et me näeme, kuidas praktiliselt pool Virumaad on Tallinnasse ära kolinud ja, ja samamoodi siis no kuidas siis kängunud on, noh, näiteks mitu 1000 inimest praktiliselt kaotanud Paide ja teised linnad, et tegelikult ongi vaja kiiresti odavaid elamispindasid ja, ja kuna meie üüriturg on niivõrd kehv, et et siis inimesed eelistavad ikkagi ostmist rentimisel. Ma arvan, et see on ainus põhjus tegelikult. Me jäime kuidagi ootamatult pidama sinu kujunemisloo juures hüppasime kohe arhitektuurikriitika juurde. Kuidas sa ennast ise oled veel harinud, vorminud ja lihvinud, selleks, kes sa praegu oled? Ma püüan jätkuvalt olla väga uudishimulik, et ma tahan ringi vaadata, uurida ja, ja küsida inimeste käest, kuidas siis asjad tegelikult on, et see on võib-olla kõige olulisem muu jaoks. Noh, et loomulikult ma tegelikult ka loen väga palju, et tänu tikiteerimisele, siis olen enda jaoks avastanud hulgaliselt erinevaid vanu ajalehti, tilt ajakirjasid, et et näiteks siis etter andmebaasis on nüüd stalinistlik periood päris hästi esindatud, et tegelikult on kõik ääretult põnevat ning tegelikult meeldib, mulle meeldib tegelikult ka teada saada, et kuidas siis tõlgendati ja mida mõeldi siis erinevatel ajastutel meie keskkonnast, see on võib-olla üks nagu selline põhituum, aga teisalt ka siis ma pigem ütlen jah, kui ei, et ma võtan välja nii-öelda uusi väljendeid said ja see sunnib mind tööle, et nagu siis enamik inimesi loomulikult mulle meeldiks hoopiski kodus diivanil kõhutada ja siis raamatut lugeda ka ka siis ma kuidagi proovin sellele toredale kiusatusele nagu vastu astuda, olla vahepeal siis töökam, et noh, näiteks siis kureerides erinevaid näitusi või siis korraldades ma ei tea, konverents või siis aprilli lõpus, aidates teha siis avatud majad ehk siis Open House Tallinn projekti, et noh, natukene seda ka siis sisulises plaanis mõtestades, et see on võib-olla põhiline, mida ma teinud olen. Et kooli ajal, et ülikoolis siis või noh, õieti siis tänases kunstiakadeemiasse pides käisime kogu praktiliselt kogu kursusega Tartu Ülikoolis vahetusüliõpilastena, et meie, meie erialad siis veel seda välismaal käimist väga ei olnud. Ja siis noh, vot võtsin ka siis näiteks religiooni ajalugu ja võrdlevat religiooniõpetus, teoloogiat, kirjandust, keeleteadust ja noh, mis mind on ka kõik kogu aeg väga huvitanud. Ja, ja samuti siis doktorantuuris, mida ma kahjuks küll ei lõpetanud, siis olin külalisüliõpilane Helsingi ülikooli süsteem, kala, siis keskendusin ja siis noh, ütleme, sõitsin põhiliselt siis mõned korrad nädalas laevaga hommikul sinna sups õhtul tagasi. Kui sa lähed võõrasse linna, kas kusagil Euroopas, mujal maailmas mida sa kõigepealt vaatad ja mida sa näed? Ma alati loomulikult teen sellist eeltööd, et ma kuidagi katsun enese jaoks need Katreeritud vaata teatud mõttes juba üles otsida, et ma jõuaksin näha neid asju, mis on minu jaoks põnevad, et et mul nagu sellist ühest ütleme, narratiivi ei ole, et mõnikord, et huvitab mind ema, mõnikord tütar, et mõnikord tahan hoopiski vaadata näiteks kunagisi, no ütleme, mõne tuntud persoonielamuid, et kus siis see autentne sisustus on, on mõnikord hästi kõnet, kas teinekord jälle siis kiirustan mõnda uut hoonet muuseumit kogema, et mul kuidagi nagu sellist väga kindlat skaalat ei ole, mida ma alati siis teen või jätan tegemata, et loomulikult mõõtsin ehedust, et mitte siis ainult seda, mida siis turistidele pakutakse. Mis sind rohkem köidab? Selle linna puhul, kuhu sa esimest korda lähed, kas sulle meeldivad rohkem neid nõndanimetatud asutatud linnad nagu Helsingi ja Peterburi, kus, kus varem tõesti ei olnud suurt välja kõrvad, asustust või niisugused linnad, mis on kujunenud sajandite jooksul ja mitte väga täpse põhiplaani järgi. Et mõlemad on oma omamoodi võluvad, et ühelt poolt sellise struktuuri loomine, omad teatud mõttes jaburuses ja jõhkluses on ka ju põnev. Seal avaldub. Et Villem minu meelest ei näide, on seesama selline päikesekuninga mõtteviise et mina olen siis maailma kese kogu siis maailm käib ümber minu ja, ja me oleme võimelised sisse, loodust konstrueerima, et midagi nagu sarnast me näeme ju ka väga sageli siis tõesti nendest nagu sa nimetasid nendest uutes linnades, et et kus on nagu selline selge plaan paigas, kuidas on, milline on inimeste hea elu ja, ja mõnes mõttes nõukogude aeg, millest ma olen üsna palju kirjutanud ka, sarnaneb sellise valmis mõelda, tutta Stampidega, et see on minu meelest ka hästi põnev. Teiselt loomulikult, teisalt mulle meeldib ka siis kogeda seda mitme kihilisust, et mulle meeldivad ka need igasugused natuke kentsakad ja, ja võib-olla kohati läpakad tagahoovid, mida me näeme seal Tartus näiteks seal kahekorruselised, uurid ja muu sellesarnane või siis hiljuti siis lisasin Ateenat, et kus loomulikult mulle meeldib vaadata nii neid iidseid varemeid kui ka siis näiteks on Assis põhilise konkurendi staabrozzanjarh aset fondi kultuurikeskust, kus ta oli nende, selline rahvusraamatukogu ja ooper oma sellise tohutu keskkonnaga, et mulle meeldib see mitmekesisusest, mis on võib-olla ka väga haarav kohati. Mis on sinu lemmiklinn. Nii, ma ei saa öelda, et ma kuidagi, ma olen khati mõjunud sellise, ilmselt sellise naiivitarinevad kuidagi nagu armul korduvalt erinevatesse keskkondadesse, siis mulle tundub, et mul on kohe vaja sinna tagasi tulla, et nagu mõni siis õhkas moskva järele, siis mina ka siis armastan kõiki neid, et suuri ja väikeseid paikasid Tallinna kõrval Eestiski näiteks haapsalu, Viljandit, Tartut, ütle mulle. Kõik see nii väga meeldib, et raske on kuidagi öelda üht lemmikut välja valida, nii ma minusugust seda vist ei tule. Kas sa oled läbi ja lõhki linnainimene selles mõttes, et niisugust metsavaimu ja kukeseeneotsimise ja, ja metsa piiril olemise vaimu sinust väga ei leia. Nii, ja naa, et ma olen nüüd enam mitte siis laste kõrvalt ei ole selleks suurt aega siis ennema tegelesin sõudmisega, et mille puhul mulle niivõrd, et võib-olla ei meeldinud või õieti meeldis see kehaline kogemus, aga, aga mind paelus Kased õues mingisugust tegevust teha, aga ja teisalt ka siis metsas. Võib-olla ma ei ole nii püragmaatiline loomulikult minulegi sarnaselt enamiku Eesti inimestel ka meeldib käia seenel ja marjul, aga mulle väga meeldib, et tänapäeval sul ei ole sundust enam siis vaaritada neid talvevarusid, et nagu siis minu nõukogude lapsepõlves, kus selline see oli väga selline teadvustatud tegevus, et mulle meeldib pigem siis uidata teine asi, mis mulle endale tundub ja noh, mille pärast mul on ka selle ütleme, Mikita suhtes ka selline ambivalentne suhtumine on see, et et mulle tundub, et selline loodused teadvustamine, esteetiline kogemus on ikkagi suuresti seotud sellega, et me oleme siis looduskeskkonnast võõrandunud, meie elustik juhtunut ja, ja meil ei ole, noh, me ei ole enam sellised talupojad, kes saavadki, siis ütleme metsast paiku ja siis ja liha näiteks või siis merest kala. Siis mulle tundub, et siis meil on nagu tore vaadata seda keskkonda, aga me see sammastaja sümboliseerib, ma arvan, meie siis loodusest kaugemaks jäämist samavõrra selle ilu leidmine, nagu siis meenub ka siis tuntud kirjanduslik näide seoses tantega hetkes läks siis mäe otsa ja siis nägi seda vaadet, koges võib-olla ühena esimeste seas või noh, et seal peetakse üheks esimeseks Sesteetiliseks kogemuseks, et ta siis ohetab, jahetab seal mäetipul. Meil on täna külas Karin Paulus, kes on karmi sõnaga kultuuri arhitektuurikriitikuna tuntud oma Eesti Ekspressiperioodilt, aga nüüd juba on siirdunud Eesti Kunstiakadeemiasse õppejõuks. Siin viimastel päevadel on üsna palju juttu olnud sellest, mida peale hakata. Ta linna südametega, mis on teisest maailmasõjast, siis peaaegu 70 aastat säilinud meil niisugusena, nagu nagu nad sõjast praegu, et on jäänud siin oli nädalavahetusel üsna pikalt Narvast sellest, kas taastada Narva oma ajaloolises ilus siis kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa nädalavahetuse saates rääkis Tartu südalinnast, mis on hoidik. Tutthaljasalana ei ole inetuid kommunistliku arhitektuuri pärle jutumärkides täis ehitatud, aga on juttu olnud ka mitmest teisest linnasüdamest. Mis sinu hinnang on, mida me peaksime nende linnasüdametega tegema ja mul on veel lisada veel üks pealkiri, mida lugesin internetist, kus Ignar Fjuk ütleb, et me Tallinna puhul ei peaks leppima nende purjus vene naislendurite kujundatud Harju tänavaga, mis meil siin 44.-st aastast saadik on säilinud. Mis on sinu arvamus? Olen jällegi siin kahevahel, et mulle tundub, et et see siis selline ajaga adra seadmine on võib-olla see kõige õigem taktika, et me ikkagi mitu korda mõõdame ja siis teeme sellepärast. Ta on ju fakt, et kui me juba ühe koha hoonetega katame, siis lammutama ei hakka, hiljem neid siis vähemalt lähitulevik, kus keegi kohati mulle tundub, et väga lihtsalt võib tulla selline kiire ja keskpärane arhitekt tuur meie ümbrusesse, et seda nii Narva, Tartu kui ka siis Tallinna puhul, et et mõneti just Tartus ju tegelikult need haljasalad on ka kuidagi ongi sellel kiiresti autostuva linna kopsud ja võib-olla ainsad kohad, kus sa saad tasuda Ta aega veeta peale raekoja platsi, et et mulle tundub, et, et see on võib-olla üks väärtus, mida me nagu võiksime olles hoida. Teisalt jällegi, kui on tendents, et et siis uusi hooneid ehitatakse hoopiski raadile Maarjamõisa, siis noh, et see on kahtlemata siis probleemne, et et siin kuidagi nagu ma usun, et sellist nagu väga ühest õiget lahendust ei ole, et ilmselt see mastaap lihtsalt pea olema võib-olla nii ütleme tappev selle praeguse pildi jaoks ja, ja alati ma ei ole kindel, et hoonetega täidetud ruum on parem kui tühi koht. Mõnikord tühi koht on nagu mõttepaus või, või võimalus uuteks asjadeks. Jah, aga mulle tundub, et inimesed ei ole rahul, ei ole rahul selle ühest küljest täiesti lageda Harju tänavaga Tallinnas ja ei ole rahul ka selle Narva linnasüdamega. Kogu aeg käib diskussioonides. Peaks midagi tegema ja ma arvan, et see on üldse see üldse, ma arvan, see eesti-iga, et ei ole selline, et kogu aeg on vaja toimetada ja tegutseda, et ja, ja usutakse, et alati Di uus on progressiivne ja innovatiivne, et, et mõnikord gaasis sellisem orientaalsem rahumeelsem olla laskmine on ka võib-olla hoopiski tiivsem alternatiiv. Narva puhul, tõsi on probleemiks. Et see ajalooline raekoja platsi ümbrus, kus on see praegu siis kava kava kavandatud väga-väga efektne uus Narva kolledžis, et ta tegelikult ongi justkui perifeerias. Aga samas jällegi see, et luues sinna võib-olla natuke konstrueeritud, et keskkonda, et ma ei ole kindel, et sa nagu muudab ja ja, ja vaadates ka siis noh, näiteks Tallinna Vabaduse väljakut, et ma üldse ei ole kindel, et tänapäeval inimesed tahavad olla välja kuule, et mulle tundub, et võib-olla need tegevused on meil teistsugused, et on ju tegelikult fakt, et Tallinna selline sisuline keskus võib-olla on hoopis siis Viru keskuse Solarise keskus, et kahetsusväärsel korral, et, et hoopis see tarbimine on see, mida siis tänapäeva inimesed oma vaba ajaga peale hakkavad või siis Narvas näiteks neile meeldib ka paljudele ja siis patseerida hoopis jõe ääres. Et mis on oma sellise Kalle Vellevoog ja teiste siis jutt verre arhitektide kavandatud nägemuses selline väga, väga võluv kooslus, et ma ei ole kindel, et meil on nagu selline ühele ühele tõdesin olemas nende aukude kohta. Seda ühest tõde on otsitud Tallinna Harju tänava puhul ju aastaid. Tuleb mulle meelde, et, et kui soovitigi tänavafront taastada ajaloolises plaanis, siis tekkis seal see vaidlused, et kiirabi ja tuletõrje ei mahu sealt läbi ja sinnapaika see jäi. Kui ma õigesti mäletan, siis abilinnapea Liisa Pakosta tagasiastumise tõttu. Mida siis teha, kas taastada Harju tänava oma ajaloolises plaanis ja mahus või jätta nii, nagu ta praegu on? Ma ei, ma ei usu, et mina olen õige inimene seda ütlema, et mulle tundub, et kui need on väga head majad, siis miks mitte, aga aga kui kui juhtub nii nagu siis Harju tänavaga, kus tegelikult tõsi, muidu väga selline toredate arhitektide Alveri ja trumme kavandatud hoone tegelikult ju ei rikasta seda tänavat kuigivõrd Kirjanike Majas. Pigem siis jama praegu väljendasin ennast valesti, mõtlesin siis Viru tänavat, et kus seal see Alver, trumm oli suur maja, kus on see elagordi kaubanduskeskus, et seal võib-olla ei paku meile, niisiis noh, sellist nagu tahedat keskajale lähedast olemist siis noh, see ei ole ka võib-olla hea variant, et pigem oleneb võib-olla ka siis arhitektuuri kvaliteedist. Et see kõigub välju väga palju ja teisalt tegelikult see ala ongi probleemne, et kui me mäletame nii 80.-te üheksakümnendaid, siis haljasala oli selline mõnus lugelemise koht, kus siis ütleme elu käidi nautimas, siis tänapäeval on osaliselt see selline üsna kummaline kommertsruum, kus on mingisugused välikohvikud ja ühes nurgas, siis on võimalik ka niisama istuda, et noh, et ta tegelikult ei ole enam võib-olla ka selline tore roheline oaas, mis ta siis kus siis einet murul võtta. Jah, aga eks inimene harjub ju kõigega, nii nagu Pariislane oli sunnitud harjuma Eiffeli torni ja šašpom pidukeskusega, ma arvan, et me harjume kõige sellega, mida moodsad arhitektid välja mõtlevad. Sellega ma olen küll päri, et jah, et see on kohati harjume ka siis ebamugavate ja, või võib-olla ka mitte kõige õnnestunumalt lahendustega, et kuidagi nagu see tagasihoidlikkus ja, ja kumme linnaruumi osas mitte kaasa rääkida, on siiski meile omane, et kuigi meil siis kaasamistu stimuleeritakse mingil määral, siis ikkagi selline sisuline arutelu kipub meil jääma siis tagatubadesse. Siin Narva vanalinna taastamise mõtete valguse, seal on juttu olnud ka poolakatest, kes oma purustatud Varssavi pärast sõda suhteliselt autentsel kombel ehk siis pseudoahistaristlikult on taastanud. Et see oleks nagu üks variant, mida me Me ei suuda järge teha praegu. Ja, ja siis teine variant on minu meelest Lääne-Berliin, kes oma purustatud linna suhteliselt viiekümnendatel kuuekümnendatel aastatel tolle aja modernsete kaanoni järgi üles ehitas, et kuidas sa neid variante hindad? Käisin ise nüüd viimasel suvel ka siis Gdanskis, et noh, kus ka seda kohati maketina varemete üles ehitada, tõst on siis Poolas harrastatud, et, et see oli ka selline põnev teiselaadiline kogemus ja ma enne olin olnud ääretult kriitiline igasuguste koopiate makettide suhtes, aga siis ma mõtlesin, et, et mõneti on ju hea, kui sul on midagigi, jääb alles. Mida siis Narvas ju väldib? Et kui me vaatame tegelikult ka fotosid Narva vanalinnast, mis on tehtud vahetult peale sõda, siis me näeme, et tegelikult oleks võinud taastada palju rohkem hooneid, et see on tegelikult hämmastavalt ja, ja isegi kui me võrdleme mõningaid näiteid, siis Tallinna vanalinna, kes me oleme Tallinnast, seda, seda tegelikult tehti, et need hoonet põhiplaanilt ka Tallinnas on tegelikult, et kohati ka siis kaasajastatud nende fassaadide taga, aga Narvas siis sellest loobuti, et loomulikult see kulukas, aga, aga see oli ka siis selline poliit, selline otsus, et selline internatsionaalne rootsipärane linn peaks siis ei ole võib-olla kõige sobilikum Nõukogude Eesti visiitkaart, et ja samas tegelikult samal viisil toimetati Narva elanikega, et kellel siis ei olnud enam võimalus oma kodudesse naasta, et see tegelikult olid noh, võiks öelda, täielik katastroof. Aga pigem näen siis noh, võib-olla julgust ehitada ka kaasaegseid. Ta maju võiks olla Narva lahendused, ma usun, et aastal 2019 hakata nüüd neid makett ehitama, see näeks laseline totakas välja, seda enam, et seal on neid sushow, gaasid ja ja siis isegi ka üheksakümnendatel mõningad uued hooned tekkinud, et ma usun, et seal sellist nagu ilusat Ta tervikut ei tekiks, et kuigi meil on tänapäeval, siis viisid, kuidas me siis hooneid restaureerime, palju etemad, kui siis 1900 viiekümnendatel, neljakümnendatel aastatel, aga aga see võib-olla ei ole, nagu see õige lähenemine. Käisime rääkima paar sõna ka Pärnu linnasüdamest mis sealt kõnelemisväärset oleks. Ma ei ütleks, et sealgi siis need arengud on ju siis olnud Ta üsna õiges suunas, et tihendatud on niisiis selline, ütleme, vanalinna ümbrust jõe lähedal on siis ju ka seesama kontsertimaja uus raamatukogu vanu siis aidahooneid on siis huvitavalt kasutatud, et ja teisalt, siis võib-olla Pärnu puhul on siis suuremaks või omapärasemaks väärtuseks isegi seesama rannarajoon oma siis Opel funktsionalismiga, mis on hästi siis selline põnev ja mida ka siis uute hoonetega on proovitud noh, mitte siis ära rikkuda, et vaid pigem siis leida sellist loomingulist dialoogi. Teisalt jällegi ikkagi see, et kui linnas ei ole töökohti, siis mõned. Ma ei tea, linnasüdamed lihtsalt kipuvadki tühjemaks jääma, et see on ilmselt siis pigem siis mitte niivõrd arhitektuuri kui siis kohaliku ettevõtluse probleem. Tuleme Karin Paulus, nüüd jälle sinu juurde sinu raamatute juurde. Sa oled kirjutanud siin Eesti vabariigi 100. aastapäeva projektides, kõigepealt siis Eesti disaini ja reklaami 100 aastat. See oli siis sarjas Eesti vabariik 100 ja varraku sarjas siin meie ees laual on 101 Eesti Nõukogude ajaehitist. See on toreti, et Eesti riigi juubeli puhul saab niisuguseid kokkuvõtteid teha. Kui me tuleme nüüd selle 101 ajaehitise juurde siis kui ma seda lehitsenud, siis mulle tundub, et me oleme nende nõukogude aegsete ehitistega. Kas me oleme julmalt ümber käinud? Toon näite, me oleme praegu raadiomajas Gonsiori 21, mis on ümber ehitatud sisemiselt ja, ja konstruktsioonide mõttes peaaegu täiesti, et säilinud on ainult väline kubatuur. Siin üle nurga on meil Kungla hotell. Samamoodi, väline kubatuur on sama, sisemiselt täiesti ümber ehitatud. Ma arvan, et sama võib käia ka näiteks kunagise EKP keskkomitee hoone kohta. Plaanikomitee Pärnu maan tee ja Suur-Ameerika nurgal on täiesti maha lammutatud, ümber ehitatud suurt remonti. Tee ootab Rahvusraamatukogu ja neid hooneid on veel ja veel. Ma loomulikult ei igatse, et me jätaksime alles kõik, nii nagu me kuuekümnendatel seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel ehitasime. Solarise keskus. Tahan küsida sinu arvamust, et kas me oleme teinud õigesti. Nii, ja naa, et ma usun, et iga see juhtum väärib erinevat lähenemist, aga aga mulle tundub jälle seesama probleem, mis meil ka mujal valdkondades vaevalt et arvatakse, et kõik uus on parem see, kui mõni asi töötab aastakümneid, et või, või siis ma ei tea, kes peab kaua vastu, et või noh, mis iganes, et et kuidagi see pikaealisus ei tohiks olla siis miinuseks ja, ja see, et poliitilised olud olid ebameeldivat ka see ei tohiks olla siis arhitektuuri puhul mõneks selliseks kahjustavaks teguriks, et mulle tundub, et väga sageli noh, et loomulikult ta hooned on seotud oma Sis ajastuga, aga väga sageli kiputakse siis ideoloogiat ehitiste juures üle tähtsustama, et noh, kui see ei ole just partei keskkomitee, siis enamik hooneid siiski ei ole kuidagi ütleme, süüti okupatsioonist või siis neid ei peaks siis karistama selle eest, et nad on valminud näiteks 1900 seitsmekümnendatel aastatel. Miri lits, Lenini nimeline Tallinna kultuuri- ja spordipalee ja noh, mida me teeme temaga? Et seal ju tegelikult neid suurepäraseid plaane on ju olnud mitmeid, et tegelikult on ju hämmastav, et noh, näiteks ka linna abiga lasti ehitada Saku Suurhall, samas kui meil on see linnahall, seisab tühjana või siis valmis tondirabas ja, ja samamoodi siis Rocca al Mares jäähallid, kui meil on olemas jäähall ja teisalt siis ikkagi ei ole ju päris maha maetud plaani ehitada uus linnavalitsus, kui meil tegelikult on olemas selline suurepärane efektne hoone, mis tegelikult omas ajas oli arhitektuuri väga innovatiivne, et see on selline pealt käida maja, et et ka Eesti inimesed armastavad väga sageli käia Oslos, kus on nende ooperiteater ja kus saad käia katusel, aga tegelikult meie saime seda teha juba 1980.-test aastatest deta, aga meile kuidagi ei osata seda nagu efektselt, et välja mängida, et kuidagi neid väärtusi, mis sageli siis 70.-te 80.-te aastate hoonetes on, et me ei kipu neid nägema, aga noh, eks siis arendajad, ehitajad tahavad ju ka tööd saada, et aga pigem nagu asi on kuidagi nagu mentaliteedis eelkõige hätta. Et arvatakse, et see, mis on vana, see on siis ka siis moraalselt kuidagi olla käinud ja ehitustehniliselt kohutavalt kehv, et mis on ka tegelikult müüt, et vaadates ka tänast ehituskvaliteeti Ja sina oma raamatus 101 Eesti nõukogude aja ehitist olete toonud väga paljudest tolleaegsetest siis Ehidana fotol säilinud. Et sa oled toonud neid meile justkui tagasi ja näidanud, kui kui ilusad nad on. Siin kaane peal on rannapiiga motell ja see on siis rannamõisas. Siit raamatust leiab palju niisuguseid ehitisi, mis on omas ajas väga ilusad ja innovatiivsed olnud. Sa tahad viidata, millele? Jah, ei, ma tahtsin öelda, et on see merepiiga. Parandad mere Bigahjusa. Jah, et seal on võib-olla üks hooneid, mida täna alles ei ole, aga, aga oma raamatus ma siis tõesti proovin siis väärtustada erinevaid, et nõukogude ajal valminud ehitisi ja, ja mitte siis võib-olla alati rääkida nende kauniduse saga, aga nende kuidagi põnevast kas siis ajaloost või siis ka kultuuriloolisest kontekstist, et tehes siis enda jaoks ka siis mitmeid avastusi, näiteks siis teada saades tartu lähedal olevat observatooriumi observatooriumisse kirjutades, et seal selliseid väikseid tähetorni on üks esimesi siis plastmassist kupliga hooneid Eestis jätta ja, ja muud põnevat. Lehitsen seda raamatut vaatan, Tartu Ülikooli raamatukogu on läbinud suuremat sorti renoveerimise, nagu ka Viljandi Ugala teater siis Tartus Kaunase restoran. Et ühest küljest on see tore, me oleme kasutanud uusi materjale sise ja välisviimistluses, aga, aga teisest küljest jällegi tundub, et midagi ehedat on kaduma läinud. Absoluutselt olen selle seisukohaga nõus, et jällegi Ugala puhul oli see minu jaoks üsnagi arusaamatu, et ühelt poolt tõepoolest on ja siis palju lihtsam mängida sellises mustas kastis, kui, siis natuke kentsaka põhiplaaniga saalikesesse, mis siis Ugalas välja vahetati, aga, aga teisalt või noh, seesama pädev ju tegelikult kui ma mõtlen nüüd ka linnateatri kohta, et kus sellest kui raske on siis olla ajaloolistes hoonetes, et see on midagi nagu ilmvõimatut, aga teisalt jälle kuidagi kiputakse ära unustama, et kuidas imelik põnev keskkond sunnib meid võib-olla ootamatusteks ka siis teatri mõttes, et sa pead leidma teistsuguseid lahendusi kui lihtsalt sellises neutraalses kastis, et mulle tundub, et seal oli nagu see üks selline asi, mis minu jaoks oli selline küsitav. Ja teisalt Kaled autentset maid, summa, Taaveti kavandatud raskepärased istumiskohad ja garderoobid, mis nüüd on osaliselt uue, tegelikult on koopiatena sisse välja pakutud, et see on nukker ja sama pädeb sellesama, nagu sa mainisid siis Tartu Ülikooli raamatukogu kohta, et kus tõsi alles on küll, seda sellist betooni raske pärast. Ilu, ütleme seda mõnes mõttes hobus, suses peituvat ilu või koledustest peituvat ilu, kuidas mõni tahab, ehk aga samas ka siis toredaid valgusteid on, on nad samamoodi siseneks säilitanud. No ütleme nii ja naa, et on need hoonete saatus olnud. Teate, ma veel sinu raamatul Eesti disaini ja reklaami, 100 aastat maid eesti keeles mitte ühtegi võõrkeelest laenatud sõna, mis oleks oma tähendust ajas muutnud nii palju, kui on Tizall pida see tänapäeval tähendab. Ja minu jaoks kaasa on olnud sügavalt problemaatiline, et kui üks sõna kipub tähendama juba enam-vähem kõike võileivast majani, siis ta lõpuks ei tähenda mitte midagi, mulle tundub, et ma proovin olla alati võimalikult ütleme kitsas, et ma pigem siis üldiselt räägin siis ise toote disainist, et lihtsalt proovida uisutada, millega ma tegelen, aga kuna seal on juttu ka siis selles raamatus ka siis näiteks plakatist ja, ja siis reklaamist, mis ju ajaloos on siis põhiliselt olnud trükist enam mitte siis raadio- või telereklaamile palju, et siis noh, seepärast on see mõiste seal natuke ka võib-olla vabamaks lastud, et minu jaoks disaini puhul on, saavad Nonii selline ütleme, insenertehniline ja siis loov mõtlemine, et mõnel puhul justkui rääkida, siis noh, näiteks mingitest pakenditest, siis on tähtsal kohal ka tiraseerimine ja üldse võib-olla seriaalsus. Et need on võib-olla disaini, disaini, sellised laia laias plaanis mõningad omadused Väga huvitav on vaadata seda raamatut kas või fotode poolest. Lapsepõlv tuleb meelde, sest neid kuivainetopsid, mida sa esitled fotodel, et ma arvan igal lugejal ja kuulajal tuleb oma lapsepõlv meelde. Räägime veel mõne sõnaga sinu raamatutest, sajand, sisearhitektuuri ja tuletõrje depoodia, pritsikuurid seal justkui tood ajalugu tänasesse päeva ja annad selle meile tagasi, sest me oleme jõudnud selle vahepeal unustada. No väga armas, et sa nii ütled, et, et mulle tundub, et ma tõesti püüan väärtustada ja kaardistada erinevaid hoonetüüpe, erinevaid esemeid, näidata seda ajalukku ja tegelikult ka siis kriitikuna kaasaega tema rikkusesse, et et noh, näiteks seesama pritsikuuride teemad oli, oli minu jaoks selline põnev väljakutse, et et kus ma siis tahtsin kuidagi markeerida, et, et kuidas taolised pood on olnud paljude kogukondade keskuseks, et teatavasti ju priitahtlikud pritsimehed oma sellise muusikalise tegevuse ja, ja klubilise õhkkonna arenguga olid siis sageli siis väga olulised, et tegijad ja samuti siis arhitektuurse plaanis sageli siis tuletõrje maja oli siis nii 20. sajandi alguses ja mõnikord ka praegu, siis on siis küla või linnapildis kiriku sarnaselt Ta väga siis pilkupüüdev, et, et mulle tundub, et, et me võiksime taolisi hooneid enam märgata. Sama, on lugu siis sisearhitektuuriga, mis pritsi kuuridega, mida peetakse millekski väga argiseks, siis on ka selline kaduv kunst, et et hästi õnnestunud interjöörid oma heast disainist ei kipu olema just need, mida siis säilitatakse. Et väga kergekäeliselt vahetatakse ümber mööbel, tekstiilid ja kõik muu meie ümber, unustades ära, et õnnestunud tervik ongi võib-olla see, mille pärast ta ühes või teises kohvikus lisaks heale menüüle käiakse. Sa seisad Karin jalaga justkui minevikus ja teise jalaga suundud tulevikku räägime palun sinu lastest ja sellest, mida sa Eesti kunstiakadeemias oma üliõpilastele õpetada. No ma tegelikult õpetan, olen õpetanud praktiliselt sellise rändtsirkus Ena praktiliselt kõikidesse Eesti kõrgkoolides sel aastal tõesti Eesti kunstiakadeemias õpetan disaini ajalukku ja midagi sarnast ka siis täna jälle siis ajaloolise nime tagasi saanud Pallases, et aga, aga olen õpetanud ka teatud tsüklite alusel gaasis Taltechist Tallinna tehnikaülikooli maastikuarhitekte ja, ja samuti siis Viljandis kultuuriakadeemias. Et, et noh, see põhiline, minu spetsialiteet, mida ma siis õppejõuna olen edasi andnud, ongi siis disaini ajalugu ja siis interjööri ajalugu mida ma põhiliselt tahan, õpetada, on, et ajalugu on meid mõjutanud näiteks siis sel aastal pööran erilist rõhku, siis Bauhaus sile, mis tähistab oma sajandat juubelit ja tahan näidata, et see napp kõike üleliigset välja viskav, kandiline, uusi materjale, tehnoloogiaid väärtustav aineline kultuur pärineb tegelikult 100 aasta tagusest ajast ja kuidas see esteetika on siis täna meile ikkagi vägagi oluline. Et teisalt siis, mis minu jaoks on võib-olla veelgi tähtsam, on see, et ma tahan edasi anda seda ütleme, mis minu enese jaoks on väga oluline. Ehk siis asjasid analüüsida ja jule ta olla ka siis kriitiline, vabaneda stereotüüpidest, et mulle tundub, et et kui sa tegeled millegi uue loomisega, siis siis see mõttevabadus on see, mis peaks olema sul kilbil. Ja teisalt siis seal küsisid ka minu oma laste kohta, et tõepoolest et ka nendele, keda on siis saab praegu neli, et siis tahan edasi anda. Neid samu, samu väärtusi, julgust olla sina ise. Ja loomulikult nagu ka üliõpilastele tahan edasi anda ka selline armastatud olekut, et sa oled alati siia oodatud. Väga ilusad soovid endale, oma lastele, oma perele ja ma arvan, et, et see on soov ju kõikidele meie kuulajatele, et julgeda, olla ise ja, ja olla armastatud. No ma loodan ka, aitäh intervjuu eest, Karin ja. Ma arvan, et see, mida sa üliõpilastele meile kõigile õpetad, on just see kleit. Uus ja värske ja odav ei ole alati see, mida me tahame, kuigi me ise seda alati päris täpselt võib-olla endale ei teadvusta, nii et et vana väärtustades võiksime kahe sõnaga kokku võtta. Meie tänase jutuajamise. Tänud. Uus saade, uus külaline ootab meid nädala pärast, niiet kuulmiseni.