Ka ajaloo uurimisel on seekord käimasoleva kuu kõige nõutu mees, kes on viimase kahe nädala vältel iga päev vähemalt kahele väljaandele või raadio- või telejaamale pikki intervjuusid andnud. Rahulik, rõõmsameelne ja väsimatu Jaan Tootsen, raadio ööülikooli käivitaja ja elushoidja dokumentaalfilmides meie aega ja inimesi portreteerib mees nelja lapse isa. Tere Tartusse, jaan. Tere. Rõõm kuulda, kas sa oled Tartus seoses oma värske filmiga Fred Jüssist? Just et nüüd on kõik linastused on üle Eesti ja jõudumööda siis katsume nii siin kui seal kohal olla. Ja meie katsume aru saada, kes sa oled, kes teed niisuguseid filme, mis meile kõikidele hinge ja südamesse lähevad. Olegi, ütle, palun, kas keegi sinu neljast lapsest on jõudnud juba sellesse ikka, et küsib su käest, miks ma siia maailma sündisin või miks ma siin maailmas olemas? Kui ma nüüd hästi järgi mõtlen, siis ei ole küsinud. See võib olla lihtsalt sellest, et lihtsalt liiga targad, võib-olla vanem poeg on juba 14, et ta juba võiks tegelikult selliseid küsimusi küsida. Ta on selline nagu noorfilosoofia. Ta hoidub selline tüüpilise introverdina hästi palju iseendasse. Ta nii-öelda isaga ei ole neid teemasid kunagi arvanud. Tänud. Aga kui me enda peale mõtlen, siis tõenäoliselt see oli kuskil 14 15, kui tekkisid sellised eksistentsiaalsed küsimused, nii et, et ma arvan, et kõigil on need küsimused tekkimas lastel. Aga kas sul on vastus valmis, kui see küsimus ühel päeval tuleb? Hea pikk paus, eks ju? Ei ole vastust valmis, sest et ega ma iga ringiga ise saan Kaju järjest targemaks ja, ja ma ei ole tegelikult see, kes ma olin viis aastat tagasi või, või 20 aastat tagasi. Et mingi põhiolemus on alles ja alati. D selline, aga siis, et kogu aeg, see maailm avardub kuidagi või siseise iga hetkega nagu rikkamaks saad, nagu justkui omaarust paremini aru, siis võib-olla 10 aasta pärast jälle vaatad mingeid asju teise pilguga värske pilguga. Et ühe asja ma olen küll nagu sõnastanud enda jaoks, et et eks mul on sellised kolme enda jaoks põhiküsimust. Et mis on reaalsus, mis on teadvus? Väga raske küsimus, isegi tippteadlased ei oska sellele vastata. Ja siis see kõige põnevam küsimus, et kes on inimene. Et see on ka see lõpmatult rikkalik allikas või et seal kunagi ma ei väsi ära inimestest. Kuidas sa sellest üle saad, et maailm on ebatäiuslik ja mitte ainult mõnikord, vaid lausa sageli? Ma ei tea jah, võib-olla siis see elu on niimoodi parasjagu kulutanud, kraapinud või puhtaks pesnud et mingite asjadega lihtsalt hakkad nagu leppima. Et miks need asjad just nii on või teistmoodi. Või siis ongi see, et selles ebatäiuslikkusest tabada neid täiuslikke või täiuslikkuse, et, et see on ju ka nii, nii tore. Ja mis on siis ebatäiuslikkuse, mis on täiuslikus, et, et see on ka suur selline filosoofiline teema, et et ega seda, see piir võib ka olla nagu hästi habras vä. Et noh, võid vaadata, et on selline sügislehtede hunnik, eks ju, selline kaos, aga viskad sinna kõhuli pikali, hakkad mõnda lehte vaatama, lähedalt. Täiuslik. Suurepärane. Mul on jäänud. Mulje, et kui sa saad aru, et maailmas on midagi puudu siis sa hakkad seda viga parandama ja sa hakkad looma seda, millest sa puudust tunned. Minu meelest kõige ehedam näide selles on see, kuidas sa asud, tasid raadio ööülikooli ja sa oled seda käigus hoidnud nüüd juba 20 aastat. Päris algselt sa seda ju raadioga üldse ei sidunud, kuidas see algus oli? See on juba 20 aasta tagune lugu, nüüd on tore seda meenutada, sest tõesti need aastad lähevad märkamatult kiiresti ja nüüd sel kevadel saab täis maikuus 20 aastat raadio ööülikooli. Et ma arvan ise, et need juured on kusagil seal Eesti humanitaarinstituudis, kus ma käisin aastatel 94 95. Et siis ma sain nuusutada seda nagu teistmoodi ülikooli või teistmoodi reaalsust, et, et seal olid hästi paljud. Kuidas ma nüüd ütlen praeguses ajas või meie mõistes nagu hästi ebastandardsed, õppejõud, noh, need, kes justkui oleks sobitunud kusagile mõnda teise ülikooli, no näiteks oli seal üheksakümneaastane teoloogiaprofessor Evald Saag, Uku Masingu õemees, selline viimane eestiaegsete professorite Kaja veel noh, selles samas hetkes, kui mina olen kaheksateistaastane, sellise õhetama näolapiga noormees ja siis kohtuda selliste vanade gurudega. Või siis vastupidi, 26 aastane noor Hasso Krull andis seal tunde, et see tohutult põnev kooslus, mille tol ajal Rein raud kokku pani koos oma oma kollektiiviga. Ja siis, kui ma läksin õppima raadio kresiid Tallinna Ülikooli tegelikult tolleaegsesse, Pedagoogilise instituuti, siis ta oli veel selle nimega laiale tänavale kus oli siis kultuuriteaduskond. Et siis ma tegelikult jäin südames igatsema neid humanitaarinstituudi kummalisi loenguid, et ka Tallinna Ülikoolis olid väga kihvtid õppejõud aga mingi selline selline uitmõte tekkis. Ja unistus, et mis oleks, kui ühe kujuteldava ülikooli juures oleks selline vaimne vennaskond, noh, selline salapärane nagu surnud poeetide ühing, ma ei tea, kui keegi seda filmi mäletab. Kamp poisse tüdrukuid saavad kokku kui öösiti, et ollakse saladus kuskil ülikooli raamatukogu kaminasaalis, mul oli millegipärast kujutlus sellisest inglaslikust ikkagi unistuste ülikool ja igal nädalal tulevad neile külla selline nagu kultusõppejõud üle maailma kõige kihvtim maailmamõtleja. Et see oli tegelikult see ööülikooli esimene või seeme. Ja tegelikult meil olid ööülikooliga veel suured plaanid. Nii tore, et see loengusari tänu sellele käima läks, aga päris algselt kuna ma õppisin raadiorežiid, siis oli mõte veel, et ehitaks sinna ümber sellise kuuldemängu, et kui me kujutame ette, et kuidas need noored sinna ruumi sisenevad ja mis oli ennem ja võib-olla mingisuguseid jutud on salvestatud kusagil ma ei tea, üliõpilaste ühiselamu köögis või ja siis tuleb see loeng ja siis veel pärast, mis juhtub, et niimoodi naljaviluks nimetasime seda, et see on hull unistus harivast seebist, et selline seriaal. Aga siis noh, reaalsus tuli koju sellega, et et kõike seda kuuldemängulist raamjutustus sinna ümber ehitada, et see läheks maru keeruliseks ja siis jäi alles loeng, mis ongi tegelikult ööülikooli tuum. Ja esimene loeng, esimene lektor oli meil humanitaarinstituudist Mihhail Lotman, kes kõneles teemal humanism Taarja humanismi kriisi ajal. See oli 20 aastat tagasi räägitud jutt väga päevakohane praegu. Nii et see oli siis ööülikooli algus, nii et ühesõnaga tulin nagu selline marssalikepike kotis sealt Tallinna Ülikooli laia tänava kooli stuudiost, siis Eesti raadiosse ja see oli ju tohutu suur vedamine, et kusagil raadiomaja, vana raadiomaja lifti trepikojas rääkisime Külli tüliga. Külliga oli juttu Jaan poistelt, mis plaanid sul on ja mina rääkisin, et Külli, et kas oleksid nõus, et hakkame koos tegema seda ülikooli ja ma ei kujutaks ette, et ööülikool ilma helirežissöör Külli tülita, kes on nii tugev kaasamõtleja, esimene inimene, kellega peal erinevaid ideid testida ja kes soovitab ja ja nüüd ongi kujunenud nii, et ega enda noh, minul on oma maitse, omad asjad, aga ma olen hästi avatud. Ja kui keegi hea sõber või Heatud Ta või täiesti võõras inimene soovitab mõnda head kõnelejat, mina olen alati kõrv kikkis. Ja mõnikord on nii tore, et oledki nagu ajast ees mingitel hetkedel, et ma olen nii õnnelik, et näiteks Valdur Mikita oli meil minu meelest juba mitu head aastat enne seda, kui kui ta niimoodi hästi suure auditooriumi ees väga tuntuks sai. Nii et sellistest õnnelikest leidudest, et ma olen nii nii rõõmus ja uhke, et, et Valdur on ka olnud ööülikooli. Ta jõud nagu päris päris päris mitu-mitu-mitu aastat tagasi juba. Aga selle ettekujutuse ööülikooli loengut raamivast kuuldemängust, selle oled sa igaveseks maha. Seda me proovisime ja siis oli kambas kursusevend Jüri Muttika. Nii et ma mäletan, et me isegi salvestasime neid jutuajamisi ja siis me kuidagi mäletan, et ka seal Tallinna Ülikoolis sellele komisjonile mängisime ette, seal oli see siis nii-öelda eellugu ja siis loeng pärast lugu siis kõik ütles, et noh, loeng on suurepärane, aga, aga mis asi teil seal ees või taga on, et, et see on täiesti arusaamatu. Ühesõnaga, see oli nagu nooruse hasardist parimate kavatsuste juures tehtud. See on hea mõte, et võib-olla nüüd oleks proovida nii-öelda nagu nii-öelda formaadi mõttes, et et kas see töötaks. Et võib-olla, kui oleks ka heast stsenarist, kes kirjutaks sellise põhja mille pealt oleks väga hea improviseerida ka nendel siis üliõpilastel natuke me oleme seda katsetanud Nendes teleÖ-ülikoolides ehk siis ööülikooli rännakud kus iga kord läheme külla ühele Ta jõule. Et selline põhitegevus on talgud need jutud, mis räägitakse talgute juurde, siis on loeng ja siis on tavaliselt on seal ka keegi muusikutest külas, nii et tegelikult see on natuke sinnapoole sedamoodi nagu realiseerunud idee, et et jah ja nüüd, mille üle ma eriti uhke olen või, või võib-olla on sellest ka, et endal lapsed on sinna ikka jõudnud, lapsed kasvavad siis noh nagu ikka, eks ju, et kui on kirjanik, kui tal on lapsed, siis ta võib mõelda, et aga võib-olla kirjutada midagi lastele. Et samamoodi tekkis mul see tunnet juba mitmes põlvkond Ö-ülikooli üliõpilasi on üles kasvanud praegused 20 aastased kuulavad ja mõned inimesed, kes olid tol hetkel neljakümneaastaselt võib-olla olid paljud ka kuuekümneaastased või veel vanemad et siis nende minu põlvkonnaga koos on kasvanud nüüd üles nende ööülikooli üliõpilaste lapsed. Ja hästi loogiline on järgmine käik, et teha laste ööülikool. Ja see on nüüd juba kõrgem pilotaaž, et sinna on kõige keerulisem saada väga häid kõnelejaid, sest et täiskasvanutele noh ikka kõik saavad hakkama nii hästi kui halvasti, enamasti väga hästi. Aga see peab olema tõeliselt hea professor, kes oskab väga keerulistest asjadest rääkida väga lihtsalt. Ma väga austan neid inimesi ja neid on olemas kujutanud kvantfüüsik, kes räägib lastele suure paugueelsest situatsioonist, Üheteist, 12 aastastele, väga hea auditoorium. Et tänapäeva lapsed on väga-väga nutikad. Meil olid külas ühel ööülikooli salvestusel kõikidel laste ülikooli salvestustel on ka lapsed kuulamas. Aga siis, kui jaapanoloog Alari Allik rääkis teemal, mis on zen ja siis olid seal kohal 10 11 12 aastased lapsed ja kuidas nad arutlesid Alariga, kes olid neist nagu kolm korda vanem. Ja siis Alari ütles pärast, et, et see on imeline, et need on nagu noored jaapani filosoofid, et et mitte mingisugust hinnaalandust. Ja sõber Urmas Vadi ütles selle peale veel, et, et mõtle, kui tore, et kui näiteks Mihhail Lotman tuleks kimalaste ööülikooli teemal, mis on semiootika, et Vadim õiges ütles, et see oleks tema tase. Et ja mina olen nõus, et see oleks ka minu tase, et võib-olla ka siis mina saaksin aru, et mis asi on semiootika kui Mihhail Lotman, rääkige seda lastele. Et see on niimoodi kaks, kaks ühes ja tegelikult noh, mis ma siin varjan, ega see eesmärki ongi see, et, et ka täiskasvanud kuulaksid, et meie väike selline hüüdlause on, et laste ööülikool on saade, mis on tehtud lastele, aga mõeldud täiskasvanutele. Nii et ja mis oleks veel kihvtim, kui lapsed ja suured kuulaksid näiteks laupäeva hommikul koos sellise laste ööülikooli ära ja siis seal köögilaua ääres läheks jutt sujuvalt nendele kõige olulisematele teemadele, mis maailmas on. Kuule minu meelest hoida ühte saatesarja 20 aastat ilus ja väga heal tasemel tasemes järele andmata ja mõelda sinna juurde veel laste ööülikooli või külaülikooli, mida ju ka sa oled teinud. Ja see tähendab seda, et sa pead korraldama igal aastal vähemalt 30 40 võib-olla 45 loengut, et see on terve elutöö. Jah, ma täpsustan, et mitte nii palju tegelikult kuna meil on kasutada, siis raadioülikooli kullafond 20 aasta jooksul on, on tulnud väga palju häid saateid, nii-öelda ka väga hästi unustatud väga häid vanu saateid, et siis meil on nii-öelda tavaline selline Te maht on kuskil 26 saadet aasta peale ja ülejäänud on tegelikult kordussaated, kes ei ole märganud, aga see rütm on väga hästi töötanud, sest see annab ka sellist süvenemise aega. Et ma ei kujutaks ette, et ma jaksaks päris nagu neli uut saadet teha kuus, et see on, see on üsna suur suur töö ja tegemine. Ja, ja samamoodi on kõikide nende laste ööülikoolidega, et, et see, see mõõde, kui sealjuures on, seal on hoopis teised sättimised ja see võrrand läheb veel keerukamaks, selles on veel mitu-mitu, muutujat, millega igal hetkel peavad arvestama. Aga see, miks ta on sellise värskena püsinud. Et võib-olla see on natuke see, et eks mu enda uudishimu on erk ja alles. Ja ikka aeg-ajalt küsitakse, et no et kuule, et nüüd vist on küll kõik head õppejõud läbi käidud, et vastupidi, et parimad on neil alati leidmata ja järjest kasvab peale uusi noori võitlejaid, see on täiesti vapustav, kuidas on, ja ma ei tea, mul on ikka see tunne, et praeguse aja noored ka need 20 aastased on kuidagimoodi mingites asjades targemad ma küll aeg-ajalt oma laste pealt mõtlen hirmuga, et, et see nutimajandus ja nutipõlvkond, et see tegelikult noh, mingis mõttes nagu teeb selle maailma jälle nii ühemõõtmeliseks. Aga noh, näiteks kas või kui ma mõtlen oma venna peale Teie ajastu laps, kelle puhul ma vaatasin ka, et kuidas ta päevi ja päevi järjest mängis arvutega ja siis ma mõtlesin, et noh, et kuhu see välja viib, et mis aga ei, teda päästis kunagi see, et kas huvi tundma selle vastu, et kuidas need mängud tehtud on. Ja see on jälle uus tase. Et see on jah, kihvt. See ei ole nüüd ka linnalegend, see pidi olema päris selline tõesti sündinud asi, et tegelikult need, kes on need Silicon Valley tüübid, kes ise mõtlevad välja neid uusi lahendusi, arvuti asju, et nemad hoiavad oma lapsed kohe kaugel nendest nutiseadmetest. Et nemad pigem lasevad oma lastel nagu pori ja, ja käbide ja lehtedega mängida. Et see loovus ikkagi tuleb mingisugustest teistest allikatest. Tihti me võime jääda nagu sellest netimaailmas nagu põrganud tama mingisuguseid ühtesid ja samu asju, noh et on öeldud ka, et see on omamoodi nagu kaja ruume, et seal hakkab nagu mingid ideed seinast seina, kogu aeg liiguvad, aga mingisuguseid väga värskeid ideid ei tule. Ja just need kõige värskemad ideed ikkagi tulevad kusagilt veel väljaspoolt. Aga ma tulen, hüppan venna juurde tagasi, et vend elab praegu maal, tõlgib ta, monteerib filme, ta on lõpmatult loov inimene, loomulikult ta enam ei mängi arvutiga, vaid noh, arvuti on tal kõik kõigiks muudeks asjadeks, selline väga hea vahend. Nii et, et ta on saanud, ütleme tänu internetile kogu oma tarkuse, aga samas ta oskab seda väga hästi doseerida looduses käikudega ja mulle tundubki, et pooled oma nii-öelda teisest päevast ta veedab looduses ja teise poole ta siis veeta arvuti taga, et selline väga mõnus kaugtöö. Eks pean, ma isegi helistasin talle, ütlesin, et ma olen nii kade meel, et sa oled seal ööbikuorus praegu jalutamas Võrumaal, et noh, tõsiselt tahaks seal sinuga koos olla. Ja siis vend ütles, et tean, et kui siin niimoodi iga päev jalutamas käia siis see tundub juba nagu päris töö. Et selline väike nali. Et jah, et sellise, selline sellises väga huvitavas maailmas me elame, et, et kuhu see kõik, kes välja viib, et siin on nagu hirmu, siin on põnevust ja meenub, et Jaak Johanson on rääkinud sellest, et eks ikkagi tulevik on nende nii-öelda arvuti šamaanide käes. Ta ikkagi praegu on, kes on nii-öelda järgmiste, 20 30 aasta sellised suur mõjutajad, on need poisid ja tüdrukud, kes kes on väga seotud selle nullide-ühtede maailmaga. Tervitusi Tõnis Tootsen eile Võrumaale, aga jääksime veel hetkeks raadio ööülikooli juurde, et mulle tundub, et sa oled neid loenguid ja lektoreid valides otsinud küsimusi oma elu isiklikele küsimustele, et kui ma mõtlen loengusarja pealisülesanded peale siis nende loengute abil otsitigi vastuseid küsimusele, mis on minu roll siin elus. Ja kui seejärel tuli loengusari õnne, õpikoda, sepikoda, trepikoda, siis ma võisin aimata, et, et see oli sinu elus aeg, kus sa ise otsisid kuidas ära tunda, mis on õnn. Et need on sinu, aga samal ajal meie kõikide küsimused, mis on praegu sinu suur küsimus, millele sa vastust otsid? Ma olen sinuga nii nõus muidugi loomulikult, et need põhiküsimused ju kasvavad iseendast välja ja nii mõnus oli kunagi lugeda prantsuse keemiku Marii küüri ütlemist, et kõik küsisid, et miks sa tegeled selle teise asjaga ja siis ta ütles, et aga teadusega nii tore tegeleda, et saab riigi rahadega oma isiklikku uudishimu rahuldada. Et selles mõttes on noh, minu jaoks ööülikool on küll olnud selline elukestev õpe, et nüüd ongi väga raske öelda, et kui tavakool on see kaks pluss kolm, eks, et mis siis on ööülikool on siis kaks pluss kolm pluss pluss siis 70 või midagi sellist. No vot, ega tegelikult need küsimused Kaja on tegelikult üsna samad. Et ma ei ole siit väga kaugemale saanud ikka seesama küsimus, et mis on teadvus, mis on reaalsus? Ja kes on inimene. Ja minu selline viimane väga suur lugemisnauding oli. Otsi raamat Ta iseenda tundmise tabust, mille on vend Tõnis Tootsen, tõlkinud inglise keelest ja kujundanud. Ja, ja see oli tõeline isegi kõige kiiremal ajal ma nagu hoidsin sellist nagu maiuspala, et isegi kui ma väga väsinud olin, siis ma õhtuti lugesin seda nimetati lehekülje kaupa mõnuga läbi ja just alambodzi siis inglise väga pöörane näitleja, need, tema mõtisklused siis juba kuuekümnendatel kirjutatud tolleaegsele hipi põlvkonnale. Et need olid küll, noh, nad on väga ennustuslikud ju, väga täpselt ka praegu siin meie ajas lugeda. Et just seesama asi, et, et kes me ikkagi olema, kes on see inimene. Ja ka see, et kes on jumal näiteks või, või mis on surm, et kõik need asjad, mida me ja me võime rääkida, võime oletada. Aga need, millest me saame siis tõenäoliselt kunagi aru ei kunagi teada. Et jah, see, et ma olen praegu hästi selle Alan Vodsi raamatu mõju all, et see nüüd nii-öelda kõige värskem. Aga mis mind veel huvitab, tegelikult? Õppisin reaalkoolis kuni 10. klassini ja ma ei olnud reaalainetes kuigi tugev, see oli ka üks põhjus, miks ma pidin reaalkoolist lahkuma. Aga ma pean ütlema, et mind on nagu teadus väga huvitanud. Näiteks matemaatikat ma pean ka väga jumalikuks, et see on ikkagi tõesti kõige kõige aluseks, et mingisugused füüsikaseadused võivad veel muutuda, võivad olla suhtelised, aga matemaatika tundub olevat väga universaalne teadus. Et kes on kõva käsi matemaatikas see tegelikult nagu väga vaheda noaga oskab lõigata. Ta oskab aru saada mistahes elu küsimustest, elu probleemidest. Et millest mul on natuke kahju. Et võib-olla sellest, et, et ma nautides kaasaegset füüsikat, kaasaegset kosmoloogia, et tõesti, kus räägitakse multiveeresumist, kus räägitakse mitme mõõtmelisusest, mitmemõõtmelised, maa, emad, ussiaugud, praani maailmad, kõik, kuidas need ruumid omavahel koodi lõikuvad. Need on kõik sellised teemad, see on kaasaegne füüsika, see ei ole mingisugune umbluuasi. Aga paljud asjad, mis ongi kirjeldatavad ainult läbi matemaatika, mitte mingil muul moel. Et millest mul on kahju võib-olla tõesti, et Ma oleks või noh, et, et ma püüan harida ennast nagu nagu reaalteadustest nii-öelda olles üdini humanitaar tunnen ma tõelist huvi nagu sellise kaasaegse kosmoloogia vastu. Ja üks mu teine väga suur lemmikraamat on jumal ja teadus, mis on täiesti nagu füüsika pikk, mis on nüüd nüüd juba natukene, ma ei taha öelda, et vananenud, aga ta on üks kümme-viisteist aastat tagasi on kaks vene tuumafüüsikud ja üks prantsuse kristlik filosoof arutlevad selle üle, mis oli suure paugu eelne situatsioon, milline oli see alg alghetk või või siis noh, teine asi, millele ma mõtlen aeg-ajalt. Et mõtle, kui huvitav, et see on nüüd ka keskkooli füüsika, mida kõik ju kinnitavad, et maailm sai alguse mitte millestki. Ja kuidas siis sellest kaosest on tekkinud kord, et see on see tundub nagu nii uskumatu. Et kui me võtame nüüd noh, seesama jumala teema, et teinekord on nii kahju kui takerdutakse mingisugustesse sõnadesse et sellesama jumala nimetamisega seda võiks nimetada looduseks või loojaks või kõiksuseks või mida ma tahan öelda, et ma ikkagi arvan, et on olemas mingisugune selline süsteemi operaator, mul ei ole nagu paremat nime. Või kuidas Paul tilliga on öelnud, et olemise ülim alus või see, kes on öelnud suur tundmatu või tundmatu üks et, et midagi seal tundub, et mul on lihtsam uskuda nagu jumala olemasolu kui seda, et kõik on tekkinud täiesti juhuslikult, et et see on noh, natuke ka, mis võib-olla mingitest ööülikooli teemadest välja ujub, aga jah, just seesama see jumalateadus Need raamatud minu meelest, Johannes Esto Ühing on, et kunagi välja andnud täiesti, naudid kahe kaasaegse tuumafüüsiku jutt. Ja, ja kui sa seda loed, see paneb nagu nagu käed värisema, sest see on lihtsalt nii pöörane, mis tänapäeva füüsika on. Ja siis ma olen ka nalja teinud seda, et, et ma ei ole käinud kuskil pühapäevakoolis ega minul, mul ei olnud mingisugust maid, kristlikku kasvatust või ei midagi sellist noh, mingisugust sellist seda poolt surveta olnud, et pigem mina olin noorena selline võitlev ateist, et ma tahtsin väga täpselt teada saada, et kuidas need asjad ikkagi on ja olin väga kahtlev kõik kõiksugu jumala teemade puhul. Jah, et huvitav, et elu on viinud kokku nende inimestega ja ja siis teinekord olen öelnud, mõtle kasvõi sedasama Ain Kaalepi poolt nimetatud Eesti kõige targem inimene, Uku Masing. Et kui Uku Masing oma usuga on nii kaugele jõudnud oma teadmistega, et siis noh, on ju väga loogiline, et miks mina väiksem vennike ei võiks nagu samade teemade üle vähemalt mõelda või mõtiskleda või esitada küsimusi. Et see on kõik, on nii-nii põnev. Küsimuste esitamisest veel, sa oled teinud neli portreefilmi, võib-olla rohkem, nimetame ära Vigala Sassist. Vello Salost, Fred Jüssist, Arvo Pärdist. Kohe täpsustan, et Vigala Sassi see on koostöös Marianne kõrveliga ja Arvo Pärdi filmi tegime koos Jaak Kilmi ka, et, et oleks kohe kaks autorit välja toodud. Aga küsimus on see, et millistele sinu isiklikele küsimustele nendest inimestest filme tehissa vastuse said mida need inimesed oma elu ja olemusega võivad vaatajaile õpetada? Tõesti, kui huvitav, et ma ei olegi niimoodi silm meest nagu korraga mööda lasknud, et ma olen nii tänulik selle, selle küsimuse või selle mõtte eest et kui me mõtleme, kuivõrd erinevad inimesed tõesti Vigala Sass rezis Vello Salo või et tõesti, et me nüüd on üks filmida võib olla väga vähesed on näinud, aga mis on Arvo Pärdi keskuses näha, et mis me koos Jaak ilmiga tegime, diskui, Arvo Pärdi keskus, avati 20 minutiline film teemal, kes on Arvo Pärt, aga see on selline, filmida saab näha ainult Arvo Pärdi keskuses, nii et kes tahab seda näha, et peab selle tee jalge alla võtta, noh aga kui küsimus, et mis küsimusi või mis on need tõusnud või tõstatanud? Et ma arvan, et küsimused on samad, aga need need lahendused või mõtted on varieeruvad ja need ongi hästi põnev. Ja siis on hästi põnev need eri Nevate teadmised, mis sa saad ühelt või teiselt-kolmandalt inimeselt enda hinges nagu kokku sulatada. Ja kohati oled sa ka nii-öelda paradoksid küüsis, et et mingisugused asjad on vastukäivad tunduvad, et neid ei saa, ei ole võimalik ühendada. Ja siis, kui sa natuke kasvad, siis sa saad aru, et ka see nii-öelda paradokse jaatav elu on võimalik tõesti, et see elu ongi nii nii rikkalik. Et see tegelikult, mis on veel see kasvatanud, kasvatanud on see võib-olla ka empaatiat või seda, et sa saadki aru, et ongi nagu samadele küsimustele on nii palju erinevaid arvamusi ja mingitel hetkedel need arvamused võivad olla kõik õiged. See kõlab tõeliselt absurdsele, eks, aga aga midagi seal on. No ma toon sulle ühe näite. Seda on Sven Grünberg ikal rõhutanud olles siis Sven, kes ise on budist. Et kui dalai-laama käis Eestis ja ta eestlastele pidas, pidas kõne Niguliste kirikus, et siis ta ütles, et et eestlased, teie jäägi ka kristlasteks, et teil ei ole mõtet hakata budistideks, seda ütles siis budist, noh, mõtle, kui kihvt, et ta rõhutas seda, et iga igalühel on oma kultuuriruum ja igas kultuuriruumis mõtestatakse siis samu küsimusi, võib-olla natuke erinevalt. Aga noh, need läp, Ted on ju ikkagi kõik samad. Ma arvan, et ma sellise klassikalise kristlase kohta olen ka ikkagi väga nagu sünkratistliku, võib-olla paljud kristlased ei võtaks ka minu seda kristlust nagu tõsiselt? Et ma olen ikkagi öelnud, et et ma võin minna Võrumaal Kütiorgu külla, leelo lauritsa-le, minna allikale vett tooma ja ajada juttu allikahaldjaga, et minu jaoks on see nii loomulik, et see mahub kõik selle ühe ühe suure maailmapildi sisse või, või kui me olime eelmisel aastal koos perega taimaal. Et siis me päris palju külastasime budistlikke templeid. Ja Mul oli nendes väga hea ja kerge olla. Ka oli selline aukartus ja, ja seesama ruumi maagiat, sa said aru, et selles ruumis on mõeldud teistsuguseid mõtteid või see toob endaga kaasa mingisuguse, teise hingeseisu. Et, et eks ma selline nii-öelda Uku Masingu poolt ära rikutud segamini olen. Aga noh, siin on ka teine oma oht on see, nagu ma mäletan meile humanitaarinstituudis Jaaniat lepikele loenguid pidades ütles, et noh, et siin on järgmine oht, on see, et sa kui see kõik nii-öelda usud omavahel kokku segada, et see on sama hea, kui, kui võtad nii-öelda seakamarat ja maasikamoosi ja veel nagu vahukoort ja et sellest ka nüüd üks ühte nagu head head asja. Kui ei saa, et ikkagi mingil hetkel noh, meil on elus, on teatud päevad antud teatud aastad, et ikkagi me peame tegema mingit teatud valik. Indrek Koff rääkis just ühe toreda mõistuloo ühest ühest mungast, kes tahtis olla kõikide teede suhtes väga avatud kõikide eluvaadete asjade suhtes väga, väga avatud. Ja siis ühel hetkel jõudis mulk ühele teelahkmel ja siis ta tahtis olla avatud ühe tee vasaku tee puhul ja parema tee puhul. Et siis ta ühe sammu tegi parema jalaga teise vasaku jalaga ühe parema jalaga teise vasaku. Ta jalad läksid juba peaaegu nagu spagaat juba seal tagumiku vahe hakkas, hakkas värisema. Nii et selles mõttes ei saa ka lõhki minna, et, et ma loodan, et mu endase püksitagumik ei ole päris nagu lõhki veel läinud nende erinevate teeotstega. Aga jah, ma olen, ma olen hästi avatud ja suurima naudinguga. Kuulan kuidas selle kohta öeldakse, et, et võtan lindile nagu uut infot või, või nagu ütlevad idama mõtlejad. Et mis asi on see üldse, see küsimus näiteks, et vaimus vaene. Et see ongi noh, võiks olla selline võrdpilt. Et su su tass ei ole saanud täis, no et sinna on võimalik veel teed valada või midagi sisse valada. Et kuidas hoida see tass nagu parasjagu täis, et sa ei ole nagu selles mõttes ennast täis, et see juba ajab ületa küll, mulle meeldivad need, et vanad ja targad mehed ja naised, kes, kes on kas 80 või üheksakümneaastaselt ja kui sa saad aru, kui nõtke on nende mõtlemine, kuivõrd värske on, kuivõrd mingis mõttes on nad teatud asjades konservatiivid, mis peabki olema. Aga teistpidi, kuivõrd avatud on nad uutele asjadele uuele infole? Noh, kasvõi seesama müstiline kuju. Eevalt saag, tavaline luteri pastor, võiks öelda tema kohta, aga see oli hea nali, et temalt juures käisid nõu küsimas indiaanlased. No täiesti jälle tundub absurdsus kuubis. Aga midagi, mingit nõunad seal eemaldi juurest siis pidid nagu küsima. Aga eemaldi puhul oli ka see huvitav, et siis, kui ta oli juba 90-le Ta luks oli, noh, sõna otseses mõttes kogu aeg lahti. Et käidi sealt sisse ja välja, tema alati söötis, kõigil kõhu täis, keetis suure poti täie kohvi või lasi kellelegil keeta, siis me vestlesime tihti niimoodi, et kuulsime läbi hommikuhämaruse, kuidas kella viie paiku esimesed trollid hakkasin modi vingudes minema mööda ja siis sõid korraga aru, et olime tunde ja tunde rääkinud. Et eemaldi puhul oli ka see huvitav, et Ta justkui nagu ei lugenud enam siis nii palju raadio tal seal käis, aga kõikide maailma asjadega. Ta oli täiesti kursis, ma ei tea, kust selline tema infoallikad. Aga ta noh, väga täpselt teadis. Ühesõnaga kõik need jutud tema seal elutoas, sellised teemal olukorrast riigis olid väga-väga täpsed. Mul on millegipärast tunne, et kui sina üks kord alati 90 siis sa oled täpselt nagu Evald Saag oli siis kui sa temaga tuttavaks said. Et sinu tass on täpselt niisugune, et sul on sealt võimalik huvilistele juua anda. Tead, iga sinu vastus on või lause sinu vastuses on täpselt niisugune, sealt tahaks teemat edasi arendada, aga, aga aeg ei luba. Kui ma võiksin välja noppida niisuguse sõnadepaari nagu empaatia ja dokumentaalfilmi režissöör, siis ma arvan, et kui sa hakkad ühest inimesest filmi tegema ja kui sa saadad teda kaameraga aasta kaks, kolm, võib-olla neli, siis sa hakkad seda inimest paremini mõistma võib-olla omal kombel hindama ja armastama. Et kust kulgeb piir? Kui sa saad aru, et oma salvestamise tööga sa võib-olla teed teisele inimesele ka haiget? Mulle ei anna nimelt rahu üks kaader. Isa Vello Salo tehtud filmist, kus ta filmitegijatel hästi räsitud ja, ja haavunud ilmel ütleb, miks te mind piinate, kusjuures taustal ma näen sind. Ja ma näen su kehakeelest, et Sa ise ka sel hetkel päris täpselt ei tea, kas, kas jätkata filmimist, jäta see pooleli või jäta see kaader montaažilaual filmist välja. Ometi sa ei ole jätnud, mis on selle kaadrisõnu mulle, kui vaatajale. Mul on jälle nii õnnelik, et sa selle hästi valusa küsimuse välja tõid. Ja see noh, tegelikult oligi natuke nagu pilge iseendale ka, et ka mina olen see, kes tuleb nii-öelda astub kummikutega sinna tuppa, kus peaks olema delikaatsed või, või kõrvale hoidvam. Seda teemat mul on nagu valus käsitleda. Aga mul on hea meel, et sa said sellest filmist sellest kohast õigesti aru, et, et see oli hetk, kui tegelikult kõigil oli ebamugav, saatke aru, et et on neid hetki ka elus olnud. Et kui sa lähedki nagu üle piiri, aga miks see filmi läks, oligi selle sama sõnumina. Et katsume siis hoida neid või katsume säästa. Ja oligi ainuke võimalus nagu enda nahka turule tuua, et ma olingi siis selles hetkes nagu selleks halvaks näiteks sealpool. Aga ma olen üldse mõelnud hästi palju Nende filmimiste asjade peale ja noh, see on see vana, et et on hetki, kus üks režissöör paneb kaamera kinni, et täpselt seesama hetk on see, kui teine alles paneb kaamera käima. Et need on ka väga erinevad valuläve, on erinevatel režissööridel enda peale ma olen niimoodi mõelnud, et kuna ma olen loomu poolest olnud pigem tagasihoidlik häbelik et siis ma tegelikult ise olen ennast nagu võib-olla teinekord rohkem piitsutanud, kui, kui ütleme, normaalne, enesekindel režissöör seda kunagi teeks. Ja just selle mõttega, et olgu pealegi, et filmime, et pärast me saame Montaažis siis aru, et kas on sobilik filmi panna, kas see õigustab seda võimet, et kunagi filmitegija ja õppejõud Kersti Uibo ütles, et need täpselt samad küsimused, ma olen ju testinud teiste endast targematega ka? Kersti Uibo ütles just nende haprate hetkede filmimise kohta, et, et Jaan, et kui sul on õige intensioon seda tehes, kui sa ise kaod seal ära, kui sinu ego kaob ära see, et sa tahad mingisugust. Ma ei tea, kullakange sealt ära sikutada või teiste ette visata. Et kui sa teed õiget asja, et siis on mingid asjad lubatud. Justkui, kui nad tegelikult tava hea kasvatuse või hea arusaamisel mõttes ei ole lubatud. Nii et tulles ringiga tagasi, ma arvan, et see kaader oli seal vajalik, see just nii-öelda iseendale ka natukene nagu Roscanda sellega. Et aga need on kõige-kõige keerulisemad asjad dokfilmi tehes, sest mõtle tõesti dokumentaalfilm on ainukene kunstižanr, kus me noh, nii-öelda piltlikult see on kohutav võrdkuju, eks ju, ja paljude filmide juures ei kehti. Aga see on justkui nii-öelda sa selle inimverega maalid oma selle lõuendi peale. Et noh, absurdne, loll võrdlus, aga doki puhul on ikkagi see tunne, et kui inimene näeb dokumentaalfilmi, siis ta usub seda. Ja see on seesama asi, mida Peeter linna pool rääkinud, et kui kui tekkis foto fotokunst, et siis inimesed, kui nad nägid fotot, siis nad said aru, et see on dokument, et see on päris nüüd me oleme juba harjunud, me oleme kasvanud. Me juba teame 21. sajandil, et foto on suur manipulatsioon, et noh, nüüd juba saab isegi monteerida nägusid ja saab ka liikuvat pilti panna niimoodi, et ma ei tea, Obama räägib seda juttu, mida ta mitte kunagi ei ole rääkinud, nii et ta suu liigub ja tema hääletämber on ka täpselt sama. Aga tulles tagasi selleni, et vaadates dokumentaalfilmi inimene tavaliselt ei, ei kahtle selles, et see oleks kuidagi konstrueeritud või et nii see on, aga noh, paratamatult selleks, et filmis nagu lugu jookseb. Selleks sa ikkagi ju kombineerid tehes viis aastat kellestki filmi, need on ju väga valitud hetked ikkagi, mis sinna filmi lähevad ja tihti lähevad ju filmi need kõige põnevamad või mõnikord siis nii-öelda valusamad hetked. Nad, kuidas on need vanad draamareeglid, et kui sul on kangelane, noh, mis, mida sa siis tahad näha, sa tahad näha, kuidas kangelane pistab rinda mingisuguse probleemiga, lahendab küsimusi ta siis kas jääb alla sellele või ta võidab, aga sa tahad seda inimlikult selles loos näha. Ja mul on nii hea meel ja minu jaoks oli see tõeline hingepalsam. Et nüüd see Fred Jüssi olemise ilu, et selles noh, nii-öelda tavadraamareegleid, absoluutselt ei ole, selles filmis puudub igasugune lugu. See on puhas helge meditatsioon. Suur tänu, operaator Joosep Mattia selle ilma kelleta ei oleks sellist loodusfilmi. Ühesõnaga, et see minu jaoks oli selle free tissi olemise ilutegemine, oli paras selline ravim, et tehagi film, mida ollakse lihtsalt hingekosutav, vaadata. Ta, kus puudub igasugune intriig mis on puhtal kujul hümn Moljutamisele või mida Freedisse on jutlustanud hümni viljakale, mitte midagi tegemisele ja ütleme, üks suur sõnumi tuum on see lihtsalt et kuidas võtta aeg maha, kuidas me saaksime teha, et meie, kõik, kes meil on kogu aeg 10 rauda tules ja lapsed vaja hommikul kooli? Ma ei tea, pangalaen vaja maksta ja kõik, kõik, kõik asjad ja kes, kellel on vaja veel suvilas garaaži katust lüüa või sõpradega kui saada. Ja me kõik oleme noh, nii-öelda nagu Marju Lepajõe oma filmis ütles, et nagu laiaks tõmmatud nagu et kuidas me saaksime jälle iseendaga kokku, et see oli see küsimus või see ülesanne, mis sellisel Freedissi filmis. Et meil on vaja seda iseendaga aega. Keegi noor poiss ütles ka, et, et novot Fret räägib kogu aeg sellest Moljutamiseste, mitte midagi tegemisest. Aga nagu see noor poiss ütles, et Te kunagi ei tea ühtegi inimene, kes oleks nii viljakat elu elanud kui, kui Freed. Ja võib-olla see ongi seest, ta on nagu selline noh, sellises meie pealiskaudsuse ajastul selline nagu imeloom, kes on võtnud aega pühenduda kes ei ole lihtsalt mingeid asju ära teinud või maha ludistanud ja, ja Frediga koos olles sul ei tekigi tunnet, et sa võiksid tohiksid midagi teha nagu pealiskaudselt. Et sa pead minema nagu täiega ja lõpuni. Nii nagu Fred on öelnud, rääkinud ühest, ühest maailmakuulsast fotograafist, kes pildistas kuus aastat liivaluiteid pildistas kuus aastat tüüne ja alles siis talimõne pildiga rahul. Noh, nii nagu Fred on enda puhul rääkinud, et kui ta on teinud mõnda pildialbumit või asja, et sa võtad endale ülesandeks saada, noh ütleme 10 metslillepilti ja siis terve suvi läbi käid, otsid, pildistad, vaatad ja siis suve lõpul ikka mõtled, et aga ikkagi sellest ühest suvest jäi selleks väheseks, et, et see on nagu see Freedi tase või Fredi mõõt. Et ja siis paratamatult tekibki, et kõike, mida sa oma pika elu jooksul teed nagu Freddy puhul, on, et nendel on selline nagu kulla mõõt, kullastandard, et seal ei ole selliseid nagu halvas mõttes juhuslikke asju. Jah, kui ma vaatan seda Fredi aega ja keskendumist ja pühendumist, siis ma saan aru, et see on luksuslik elu. Muuseas, kas ma eksin, kui ma märkan teatavat paralleeli sinu ja Fred Jüssi rahad ja töö vahel? Vaata Fredyo alustas ka loodushäälte salvestamist raadio jaoks aastakümneid tagasi, justkui nagu omast huvist. Ja nüüd meil on tallel helipildid, loodusmaastik, kes, mida enam ei ole olemas. Vaata, sina oled samamoodi raadio, ööülikooli Lektoriteks kutsunud mõtlejaid, keda praegu enam meie keskel ei ole. Kui me mõtleme Gunnar Aarma või Vello Salo, Eevalt saagi, või Hardo Aasmäe ja Marju Lepajõe, Peeter Tulviste peale neid inimesi on palju. Et sa oled salvestanud mõtlejaid, keda loomuldasa lihtsalt meie hulgas enam ei ole. Aga selles mõttes oled sa Frediga sarnaseid radu pidi raadios käinud. No vot, need on need asjad, mida tõesti saabki nagu taibata või märgata alles tagantjärgi. Et jah, et mis on nende aastate jooksul juhtunud või nad, need on need noh, miks mulle meeldib ööülikooli teha, et et paljud saated on saanud oma tõelise tähenduse alles 20 aastat hiljem, näiteks, kui võtta kasvõi sedasama Freedissi vaikus kui loodusvara. Et kui me seda salvestasime, siis mina olin tol hetkel 25 aastane ja praegu olen, mis ma olen siis, ma olen juba 44 jah. Et 20 aastat noorem ja ilmselt ma kuulasin siis neid jutte oma 25 aastase poisi kõrvadega. Ja alles nüüd ma saan paljudest asjadest aru, millest Freed tõeliselt räägib, millest ta milles ta päriselt on, on selles saates rääkinud, et selliseid avastusi on, on veel ja veel tulnud. Et mingisugused vot just ongi see asi, et igasugused diskursused ja paradigmad võivad ju muutuda. Aga see, mis on igavene, mis jääb ja mis on alati huvitav, on selle konkreetse inimese maailmataju või see, kuidas tema on elu läbi tunnetanud, et see minu meelest ei saa kuidagi ajas vananeda, vaid ta iga iga korraga. Me saame kultuurile mingisuguse ühe ühe vindi või kihi veel juurde. Sellest Fred Jüssi filmist rääkides sa ütlesid, et seda tehes tundsid, et sellel on niisugune rahustav ja teraapiline mõju. Ma pean ütlema ka saalis filmi vaadates, on, on niisugune tunne, justkui oleks mingi mediteerimise koht või niisugune rahustav teraapiline mõju on selle filmi vaatamisel, aga ma näen selles filmis ka kolme aspekti, et esiteks on see sõnas ja pildis väljendatud, et looduse ja looduse mõistmise ülistus. Teiseks, seal on siiski olemas protest inimese ahnuse ja riikliku metsaröövi vastu. Ja seal on ka free tissi testament järgmistele põlvkondadele, kui te päris filmi lõpus ütleb, et see on ühe rahvagul tuuri küsimus, kuidas ta oma loodusväärtustesse suhtub, kuidas ta neid loodusväärtusi hoiab, kuidas ta neid uurib, kuidas ta neid eksponeerib, tutvustab ja väärtustab. Just selle järgi otsustatakse rahva ja rahvuse üle, see on ju Freidi vaimne testament järgmistele põlvedele. Jah, võib küll mõelda nii tõesti. Ja noh, selle filmi puhul oleks võinud veel teravamalt tuua seda metsateemat ülesse, aga teadlikult me, me tahtsime näidata eelkõige seda ilu, mis meil on veel olemas, et kõik see, mida, mis meil veel on, mida me iga võime kaotada. Ja ma ei tea, kas sa mäletad. Selles filmis on üks maagiline kaader, kui kuidas kaamera siseneb sellisesse tähele põlismetsaga ühte ilusasse Eesti metsa. Ja all on taustaks see Fredi mõtisklus, kuidas ta kunagi BBC-le vahendas Eestimaa okasmetsavaikust. Need on imelised kaadrid tehtud Pärnumaal. See film on verivärske mõned nädalad vana ja selle kaadri autor Karl Adami kes Pärnumaal selle ühe kaadri meile saatma disfilmis ütles mulle ühel päeval, et teadiaan seda metsa enam seal ei ole. Et ma saan kõigest aru, ma saan aru sellest, et end lind ei ole, et kogu seda liigirikkust ei ole, mida Fred Jüssi on salvestanud 88. aastal või alates 1977.-st aastast, meil on erinevaid helisalvestisi, mida me oleme selles filmis kasutanud, kus Freed Jussi ja Külli tüli on aidanud seda helikujundust ise kokku panna, nemad on nende selle loojad Läks koos Horret kuusi ja Henri kuusiga. Ma saan aru, et need helipildid on muutunud, aga ma kuulen, et juba selles filmis me oleme näidanud ilusat metsa, mida reaalsuses enam ei ole. Et juba praegu need ei ole mitte enam nagu kadunud maa ilmate hääled, aga nüüd võib juba öelda, et on, on kadunud maa ilmate pildid. Et see oli küll väga-väga šokeeriv. Hea, et sa seda ütlesid, selle peale ei tulegi, et kui vaatad neid imeilusaid, Joosep Matjus tehtud loodusfilmi, siis on niisugune tunne, et see kõik kestab ja see kogu aeg kõikjal. Meid ümbritseb. See on jah, see, et see on kummaline, et tõesti nagu kasutanud sügavaid jutumärke, aga et kui me jätkame sellise säästliku euroopalik kokku metsa majandamisega et siis tõesti on, kas 10 või 20 aasta pärast on Eesti metsad sama lagedad nagu, nagu maastik kusagil Brüsseli ümbruses või noh, nii nagu me oleme harjunud Lääne-Euroopa juba noh, nii-öelda jutumärkidesse metsa nägema. Nagu Valdur Mikitaga ütles, et näed, sa võid sellest kõigest rääkida ja kõik räägivad sellest ja see puudutab kuidagi nii paljusid inimesi. Aga mis sellest kõigest ikkagi kasu on? Ja mina ikka optimistina mõtlen, et kui me ikkagi seda meelde tuleta, Ta on meie kui me ikka tilk tilga haaval tuletame meelde, et, et kas meil on mõtet kogu oma ilu kusagile hiina peldikupaberiks lasta või siis Rootsi mööbli, eks. Et võib-olla tõesti suurem rikkus on see, mida ütleme, turistid tuleksid vaatama, kui mina ei mõtle üldse majanduslikult, aga kui isegi kui, kui EAS-i esimees juba tunneb muret selle üle et raiutakse nii palju metsi maha, et enam ei ole kombekas kutsuda siia isegi turiste, sest et nad pettuvad selles, et enam ei olegi see nagu vanasti öeldi, et kui kui välismaalane sõitis Tallinnast Tartusse, siis ta küsis poole tee peal, et aga, et millal see rahvuspark teil siin lõpeb, et meil on siin üks lõppematu. Et nüüd me näeme, et ongi ja alles ainult nagu kulissid, et mõned puud on ees, aga ülejäänud on nagu lage maa ja ma ei arva, et see oleks ainult sellepärast, et noh, meie, see tundlikkus on teema suhtes kasvanud. Et nii palju kui mina olen Võrumaal ringi sõitnud et seda tõesti kunagi ei ole olnud sellises mastaabis ja no muidugi kõige rohkem puudutab inimesi, kui on võetud maha need kodumetsad. Et kui ma sõidan Rõuge kandis ringi ja kui on maha saetud kirikumets, mida mina oma lapsepõlves olen pidanud noh, nii-öelda aegade algusest kuni aegade lõpuni. Et, et kui seda enam ka ei ole, et siis noh, siis tekib küll hirm, et need on, need on sellised väärtused, mida me ei suuda luua, mille kohta treed ütlebki, et loodus saab ennast ise ravida, aga me peame andma selleks aega. Ja puupõld ei ole sama, mis on põlismets puu, põllu, son, kõik puud on ühevanuselised, aga mis selle liigirikkus annab, ka, on see, et noored puud on vanad, puud, on vanad puud, mis on Jüraskite kuu kukkunud ja mille kohta on loodusemehed öelnud. Et mis on kõige elavam puu kõige elavam puu on see puu, mis on maha kui nende, kus igasugused sitikad ja satikad ja ussikesed. Ja see on kõik see meie liigirikkus, mis on vaja selleks, et see tervik püsiks. Kõnelemata sellest, et, et loomulikult on vaja ka mööbli jaoks puud ja, ja ka paberipuud on vaja. Aga see piiriküsimus, et siin on nagu seier läinud teisele poole. Jaan, et optimism kõige kiuste sind mitte kunagi maha jätaks. Ja et sul oleks aega teha uusi ja Meid kriipivat filme ja mediteerimise kohti. Samamoodi aitäh sulle intervjuu eest. Suur tänu sulle. See oli Jaan Tootsen, dokumentalist raadioajakirjanik, ülikoolide käivitaja, elushoidja, loodetavasti veel väga pikka aega.