Rahulikku laupäeva, head kuulajad. Kuupäev, 28. september on selline, et andis põhjust kutsuda kaja loodimisele mehaanika teadlase, Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessori Jaan Metsaveeru. Ja mitte ainult sellepärast, et lugupeetud professor on oma teadustöös selgitanud kajasignaalide tekkemehhanismi kajasignaali levikut. Vaid professor metsaveer on olnud pikka aega õige mees õigel kohal, muu hulgas reisiparvlaeva Estonia hukku uurinud rahvusvahelise komisjoni liige ja tema teadmised, tema tehnilised arvutused on, on aidanud kummutada mõnedki saksa laevaehitajate süüdistused Eesti laevapere aadressil. Tere tulemast meie saatesse, professor Jaan metsaveer. Tere. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Alustame sellest, mida nüüd 25 aastat hiljem. Te tahaksite kuulajale sellest laevahukust rääkida? Sellest laevahukust on väga palju räägitud ja ka need on ainult konkreetses just kuidas toimus. Aga ma räägiks sellest foonist, mis seal eespool olime ja mis selleni viisitena. Ja ma alustaks tehnilisest järelevalvest, taevad on just rahvusvaheliselt ehitustel tehniline järelevalveriiklikel laevadel on ta rahvusvahelises laevadega omaniku just teise juurde. Kõige keskne organ on siis Iiemmov, Iiemmuugana mõtlemine seal siis ÜRO juures, see on rahvusvaheline merendusorganisatsioon ja temal on siis tervendada, konventsioon tähendab niisuguseid kokkuleppeid ja need pakid, kus on siis asjad sees, üks nendest kokkulepetest on inimelu kaitse konventsioon, seda nimetatakse soolaseks puuduvad või kõige rohkem meid, sest see sisaldab nõudeid laevade ujuvuse, stabiilsuse, tugevuse ja nii edasi kohta. Tegelikult siis see kogu see Aiem õu on üks, võiks nimetada seda seadusandlikuks koguks, täide satuks, koguks on klassiühingud, need on küll nime järgi riikide juures sisuliselt ikkagi rahvusvahelises nemad siis kontrollivad laeva projekteerimist, laeva ehitamist, ekspluatatsiooni, kuni nii kaugusel laeva üldse peetakse. Klassiühingutel on ka omad kogemikud, nad siis, aga need peavad olema kooskõlas soolasega. Estonia klassi üks oli büroo Veritas prantsuse klassiühing. Lisaks rahvusvahelisele on siis veel igal riigil oma mereadministratsioon ja sadamakontroll, sadamakontroll on ka rahvusvaheline tema siis kontrollib kõike. Tarbija võib laeva kinni pidada, kui ta leiab, et midagi korras ei ole näiteks kas või meeskonnal ei ole dokumendid korras. Nüüd siis parvlaevadest parvlaevadel, see on pärit sõjaväest, vanemad inimesed mäletavad, kuidas Saaremaale sõideti kuuekümnendatel, seal oli üks lahtine parm ja siis ümberringi oli trossi. Sellised olid need esimesed parvlaevad, aga no niisugusega merele kaugele merele ei lähe ja taheti ikka natuke rohkem sõita, siis tekkisid juba kinnised parvlaevad. Kiirused läksid suuremaks siis laeval ees, korralik vöör. Aga seal, kuna autod tahavad peade maha sõita, sesse võõrbe lahtikäiv olema visiirulisest lahtikäiv linnaosa, mis asendab tavalist vööri ja siis igal korralikul parvlaeval vööris visiiri ramp, ahtriramp. Võime kujutada, et see visiir on, siis lõikame tavalisel laevasele nina eest ära ja vanemate pärast tagasi ja seal on siis üleval kaks hinge ja algolm lukku ja sellega saab tööd üles tõsta. Aga kuna nüüd on seal need lukud on tunduvalt nõrgemalt, kui sõda oli terve laev seal ees siis tuleb lukkude tugevusarvutust teha ja kujundada, aga osutused selle seal ei osatud arvutada, merekoormust visiidil? Ei teatud, kui suured need jõud on. Ja need jõud on küllalt sõltuvad väga mitmest asjast sõltuv näiteks visiiri kujustes, laine suunast ja nii edasi ja selle tõttu soolas ei andnud mingit nõuet, kirjutas ebamäärase vahel siis, et visiiri kinnitused peavad olema piisavalt tugevad, aga mis ei ütle mitte midagi, ei oska seda arvutada. Siis ma trump peab olema veekindel ja rambi taga peapöörist eemal olema üks vahesein, see on selle juhus, kus siis midagi purunevad, siis veab siis see vähemalt vee kinni. No kuidas siis oli õnneks mõned klassiühingud ohitzi summale mingeid valemeid teinud. Roveritusel valemit ei olnud, loits registri rooli ja Estonia puhul kasutati neid. Hiljem aga selgus, et need valemid andsid tegelikult väiksemad jõud üle kahe korra. Büroo Veritas joonised ei kinnitatud, sest tal ei olnud, millega kinnistada teadmisi. Laev ehitati valmis kinnitavate jooniste järgi. Nii ehitati ilmselt enne ka kõik teised parvlaevad. Ja siis juhtus seda, mis pidi juhtuma. Visiiri kinnitused hakkasid purunema Estonia hukkumise ajaks Läänemerel dokumenteeritud üle 10 visiiri vigastusi ja vähemalt üks visiiri kaotus. Ükski laev ei uppunud, sest trump pidas, sest raami ülemine serv jäi autoteki peal oleva teki alla. Iga avarii korral tuleb välja kutsuda klassiühing inspektor, kes otsustab, mida teha ja informeerib siis tulemusest. Laeva omaniku. Laevaomaniku omakorda informeerib mereadministratsiooni. Tundub, et alati seda ei tehtud, sest informatsioon väga kasinalt levis. Näiteks Estonia sõsarlaev Diana kaks sõitis trelle Pork Rostocki liini ja 93. aastal jaanuaris sattus tormi kätte ja siis järgmisel päeval laeva üleandmisel ühelt meeskonnalt teise kollas meeskonnavahetusel. Kesidki visiiri ruumist leidsid osa lukul purunenud juba aga sellest kuskil üheski kohas andmed ei olnud. Selle saime ainult teada seetõttu, et sellel laeva ostis Eesti ära ja selle laeva sahtlis olid ühes dokumendis, üks kord leiti, sealt saab. Parvlaevade korral lähevad ka kõik asjad suuremaks, trump läheb pikemaks ja ramp enam ei mahtunud selle neljanda teki alla, mis on autoteki peas. Ja see pikem trump siis otsustas paigutada visiiri alla, visiiri peale ehitati selline karp või müts sinna peale. Ja siis, kui visiiri üles tõsteti, siis sai alles rambi avada. Karbiga laevu ei olnud väga palju peale Estonia oli seesama sõsarlaev ja siis mõned veel. Selleks ajaks siis Estonia Eestil üle anti see noh, algul oli Viking Sally Eestis sõidust Estonia. Seda hakkasid siis majandama me Eesti merelaevandus ja Rootsi firma Nordström, tulin kahe peale rootslased vastavates tehnilise teeninduse eest ja eestlased meeskonna eest. Kuni laeva üleandmiseni kasutasid seda soomlased saanud rannasõidus ja rannasõidus, kui ta läheb, jääb alla 20 millirannas, siis tal ei ole, vajas osa ramp vaheseina ja selle tõttu Estonia sõitiski Lauram vaheseinad juba algusest ehitati, nendele jäigi ilma. Ja nüüd, kui laeva anti üle, siis büroo Veritas tegi küll vastava ülevaatuse. Aga soolase nõuded on nagu väga ei puudutatud ja laev antigi meile üle ilma vahel seinata. Aga Eestis, kui ta hakkas juba Soome vahet käima, siis sõidurjaanikson Läänemerre suurimate lainetega ala ja sellesse alasse hakkas sõitma siis Estonia, mis oli kokkuvõttes ilma Vaher leinata ohtliku visiiri karbiga, sidus visiiri ja rambi ja väga nõrkade visiiri kinnitustega, nii et tegelikult oli Viimase reisipäeval oli siis sadamakontroll, vaatas laeva üle veel ja ei leidnud midagi, seal kinnipidamisest tunnistati korras, oleks mõned märkused, tehti, aga loetles, see ei pea kinni. Viimane reis oli tavaline, reis polnud mingisugust, erisõidukid on väga palju, tutvun tulid, mingid sõidukid seal ei olnud kindlasti neid. Suuremad autod laaditi ahtrisse. Viimasel ajal tulid sõiduautod ja need jäid vahetult rambi taha. Laadimise lõppedes selgus, et laeval vanemale Green kreeni kaotamiseks pumbati vasak kreeni. Tank täis. Väljasõit hilines 15 minutit, et laeval oli ka difenet, ahtesse seda ei likvideeritud. Kuni null, 30-ni kulges tavapäraselt, tuul oli peaaegu vastu ja ja mingist sündmusi toimud kui null null 30 on pöördepunkt, mis marsruudil on ette nähtud kohe pöörata läheb 25 kraadi parem Ma lähen. Ja siis ta siis ta muutus tuule suhtes suunda ja hakkas vasakult külje pealt pool külje pealt vastu käima. Ilmselt siis kõiges kõige halvem suund lainetele. Ja ilmselt hakkasid siis mõjuma juba need kinnitused järjest purunema selles samas järjekorras kui sõsarlaeval 93. aasta algul siis vasakparda, küljelukkseerial põhjalukk ja siis visiiri vasak king ja nii edasi. On teada, et null üks null null veel autotekil vett ei olnud, seal käin madrus kontrollimas. Aga pärast seda ilmselt purunes ka vasak kingija, visiiri nihkus ette, tõmbas rambi lahti. Sealt hakkas rambi külgedelt siis autotekile vett tulema. Visiiri irdunud laevast ilmselt kohe, sest et tal olid seal parem hing, jäi kinni hüdrosilindrid ja arvatavasti visiiri null üks 15, sest siis käis üks kõva pauk keelelaeva ja pärast, kui visiir välja tõsteti, siis oli näha, et et seal laeva visiiri otsa sõitnud. Nii et sellist puudust, eks oleks siis see, et mida oleks saanud vältida seda avariid. Kõige suurem mõju karbil Tseegorp sidus seal visiiri ja rambi. See oli väga halb, sest visiiri irdumine tõmbas ambina visiiri sillast nähtav. Ja siis, kui jälle visiir hakkas liikuma, läks võimudele näha, aga näinud seda puudus nii visiiri kui grammi kinniolekut, näitab signalisatsioon. Signalisatsioon oli küll lukkude kohta. Lukud läksid kinni, aga kas või siin ise ka kinni ja selle kohta ei olnud. Nüüd meil on üks väga palju räägitud probleem on, et Estonia ei olevat uppunud nagu peab. Siis räägiks veel natuke sellest, kuidas füüsikaseaduste järgi laevad võivad uppuda. Laeval on kaks tähtsat omadust. Ujus ja stabiilsus. Kui nendest üks kaob, siis kaob ka laev, eks ole, ja no see tähendab seda laeva läheb kole palju vett. See tänapäeval on suhteliselt haruldane, sest uppumist üldiselt välditakse vähemalt reisilaevadel, nii et laev jagatakse veekindlate vaheseintega sektsioonideks. Näiteks Titanic oli siis jagatud 16-ks ektsiooniks, nii et viie sektsiooni täitumisel laev oleks jäänud ujuma. Seal aga täitus kuus sektsiooni ja laev õppusega. Ja laev uppus püsti läks külla antud pooleks enne lõppu ja oli vee peal veel kaks tundi ja 40 minutit. Need ei oleks jõudnud evakueerida. Kui oleks olnud Estonia suurus 12000 tonni, oli autod 15-ks veekindlaks, eks jooniks. Kontrollarvutus näitas, et kolme vööriruumi samaaegsel täitumisel veega ei oleks uppunud. Estonia ühe sektsiooni täitumine poleks oluliselt muutnud avarii käiku. Võib-olla oleks Estonia uppunud vööri ees, kui auk oleks olnud vööris. Nüüd laeva stabiilsuse kadu, see tähendab seda, et laev läheb algul ümber ja alles siis upub. Võimaliku stabiilsuse kaod on väiksemate laevade puhul, sest taglase ja pealisehituse intensiivne jäätumine. See tähendab seda, et kui õhus õhutemperatuur alla nulli ja, ja merele, kus kogu lainepritsi peale, siis iga piisk, mis pritsib peale see jäätub ära ja jääkiht läheb lõpuks väga paksuks, nii raskeks, et laev läheb ümber. Või siis liikuvad lastid, no näiteks tormiga kinnitatakse parvlaeva peale autod kinni, kui nad jäävad kinnitamata, võivad liikuma hakata. Niisama kui nagu see oli seal Estonial aga mitte iga pihišveti aja, muidugi seal oleks minimaalne kogus, kus laev üldse kreeni läheb. Estonia puhul see minimaalne kogus oli umbes 200 tonni, nagu kuskil kaheksa sentimeetri ringis, veekihti autotekil. Kui juba 400 tonni on, siis oli kreeni juba 12 kraadi, see tähendab stabiilne ja seal oli 12 kraadi hakanud kõikuma merel niimoodi natuke suuremaks, natuke väiksemaks, aga tasakaaluasend oli 12 kraadi ümber ja suuremate korral see veel teised kraadid. Kui, et väga palju muidugi tuleb kiiresti, lae läheb väga kiiresti ümber, uhub tõesti kiiresti ja siis kuskil inimesed tulla. Üks selline näide on parvlaevaga Herald of Free Enterprise. 1980-l sõitev laev sõitis Belgias seibleke sadamast välja ja juuksed jäid sulgemata. Laev sõitis lahtise lõõriga kõrgesse rannalainesse ja läks kohe kiiresti ümber, hukkus seal üle 200 inimest. Omaette küsimus on, kas kummuli olev laev upub kohe või jääb ujuma? Paljud räägivad sellest alati, kõigis juhtus ikkagi, see oleks Estonia oleks pidanud jääma ujuma põhi ülespoole. Kui tõmber läks aga ja kõik mäletavad seda koolikatsed, kus siis võeti siis joogiklaas pandi kummuli lühiklaasi lükati, et kui suu allpool õhk, klaas ja vesiklaasi ei läinud ja sellest järeldades laev jääb samamoodi. Aga tegelikult on nii, et mida sügavamale läheb, seda rohkem rõhke vees veepinnal on üks atmosfääriõhurõhk 10 meetri sügavusel on juba kaks atmosfääri ja kui sedasama klaasi oleks vähemalt 10 meetri sügavusse, siis siis oleks, on pool klaasi all vett ja pool klaasi üleval, õhkus õhkudes kaks korda kokku surutud sellest suuremal. Ja see on ka nende suuremate laevadega, Estonia sügis oli kuus meetrit, kui seda kummuli keerata, siis seal oli 1,6 korda suurem rõhk olnud all ja see oleks olnud 1,6 korda õhu kokku ja sellest õhust enam ei oleks jätkunud seda laeva vee peal hoida. Niimoodi kummuli jäävad ujuma väikese süvisega laevad kuskil üks, kaks meetrit ja suured laevad reisilaevad nagu enam ei, ei, ei ja Estonia puhul ei ole mõtetesse arutada ka seda, et kes oled, jääb meiei. See oli, eks kurss nendesse laeva ehituslikesse nüanssidesse, aga nagu mäelaevahuku uurimiskomisjoni lõppraport, dist teame, siis põhilised laeva hukkumise põhjused olid konstruktsiooni sisse kirjutatud vead. Ja väga paljude ebasoodsate olude kokkulangemine. Kas nii võib öelda? No eks seesama see neid visiidi lukus ei osatud arvutada, see oli see sisseehitatud igavesed. Nad olid tõesti kaks korda väiksemad jõud alustatud jõud, kui tegelikult jõud. Tuleksime veel selle rahvusvahelise uurimiskomisjonil juurde, kus oli siis Rootsi, Soome ja Eesti võrdselt ekspertide ja uurijatega esindatud ja teie olite siis üks ekspertidest. Kui te tuletate meelde selle uurimiskomisjoni tööd, mis meenub, kõigepealt oli erimeelsusi omavahel. Noh, suur erimeelsus ei olnud vaikselt, eks sõnastuste küsimustes ja rolli, aga öeldis põhimõttelistes küsimustes ei olnud erimeelsusi. Kas eksperdid olid eriarvamustel milleski mingis tehnilises arvutuses või mingis põhjuses ja kas see eriarvamus fikseeriti mingites raportites ka? Ei olnud niisugusest Mihkel põhiliselt sõnastust, üle vaieldi, kui on, missugust sõnastust esitada ja need olid rohkem, aga aga faktides endas ei kaheldud. Need olid üksmeelsed. Ja see sõnastuse lõplik lihvimine, see siis moodustati, nii et kõik, kes raportile alla kirjutasid, jäid selle sõnastusega nõusse. Nojah, neist komisjoni istus siis koos ja keegi luges seal ette sõnastused ja siis teatud lõikude kaupa ja siis arutasime, kas kõlbab, ja siis, kui märkusi tegi märkusi ja kellel oli, kellel ei olnud Kas midagi selle uurimiskomisjoni töös on niisugust, mis oleks võinud teha teistmoodi võib põhjalikumalt või olla. Kas mingit joonist või dokumentide väljanõudmisel või tunnistuste uuesti fikseerimise oleks võinud olla nõudlikum. Tähendab, mina olin muidugi tehnikas osas ja ma tean seda tehnika poolt, sest et me vahel istusime ka niimoodi, et tehnikagrupp oli eraldi ja ja need, kes need päästnud, üle kuulasid ja neil seal ma ei osanud, sest seal teised teised jõuavad, nii et aga üldiselt tehnika osas oli küll, ei olnud seal probleeme. Teie kohta professor metsaveer on öeldud, et teie oskasite tehnilisi üksikasju niiviisi ära tõestada, et need kummutasid saksa laevaehitajate etteheited Eesti laevaperele. Kas me saame seda pisut avada, palun, mis need olid? Ega ausalt öeldes ma ei mäletagi otseselt jälle saksa jälle seal, lihtsalt sakslased tulid teatud asjadega välja ja me siis ei olnud nendega nõus, aga täpselt mis detailid seal olid, no ma isegi ei mäleta, mis nende teooria oli seal karjas. Me kohtusime nendega, arutlesime seal, aga me olime siis ikka kõik olime. Me olime ennem läbi mõeldud ühel meelel ja jälle ma ei ütleks, et ma siin rohkem kui teised. Ma nüüd küll mitte mingil määral ei sea uurimiskomisjoni järeldusi kahtluse alla. Aga kui juhtub, et, et tänapäeval peaks sarnaste põhjustega laevahuku uurima, siis kas tänapäeval peaks midagi tegema teistmoodi või kas oleks rohkem tehnilisi võimalusi? Täpsema huku põhjuse väljaselgitamiseks? Noh, aga põhjust selgitati ära, ma ütleks ikkagi, et laevade projekt tseerimil seejuures ja asjad hakkavad ikka sealt, sest sest seda, kui see informatsioon oleks laialt levitatud ahelad, et ma nii palju laevu visiirid purunesid ja oleks töötatud, kes arutab, miks nad purunesid ja oleks töötanud juba väljad, laevadel, teatatud, et nad on nõrgad, tuleks tugevdada sealt otsast hakkab seal sibi. Aga igaüks kuskil võiks selle ära ja ootaks järgmiste, kuna ennem ükski ära ei uppunud laevad kõikjal vee peal olid, küll nad olid, sõitis kolm päeva Ilmariseerita ja pandi siiret. Kellelgi ikkagi väga vedas, ma küsin seda sellepärast, et tänavu kevadel lükkas prantsuse kohus tagasi hukkunut Lähedaste kaebused laeva klassifitseerimise ja laevaehitaja vastu ja prantsuse kohus lükkas selle hagiavalduse tagasi, sellepärast et kaebajatel ei olnud küllalt tõendeid, et see prantsuse klassifitseerija või saksa laevaehitaja oleksid teinud tahtlikult mingisuguse vea. Mis tähendab, et uurimiskomisjon küll tõestas ära, et Estonia oli ehitatud vigadega konstruktsiooni järgi, aga kohus nõuab veel mingeid uusi tõendeid. No aga büroo Veritas ja natuke oli õigus, tema ei kinnitanud seda. Olukord oli selline, et büroo Veritas ei kinnitanud need jooniseid sest ta ei teadnud, kas nad on piisavalt tugevad. Ja nüüd siis tehase selle hulgas mis siis teha, kas siis ilmselt kõigil lähevad eelmised laevad, ehitati kõik niimoodi, et lihtsalt kuna jäi kinnitamata tugevus ja ja ega siis seda üritust nimega süüdistutsiaalsestama ei kinnitatud. Vigaste visiiriga. Uurimiskomisjon on oma tööperioodi ajal saanud küsitleda ka ühte tuukrit, kes käis vrakki ümber filmimas. Kas tema suutis anda mingit niisugust informatsiooni, mis uurimiskomisjonil aitas otsust vormistada? Ei, seal ei olnud midagi niisugust, nii palju oli, et ta tõi mõned detailid sealt purunenud detaili üles võõrist, need lukud, mis detailid. Me nägime Vumpoolse purulise, kus ta oli purunenud, aga aga no nad lihtsalt kinnitasid sedasama asja ära. No me teame, et 92 allkirjaga on Rootsi hukkunute omaksed esitanud hagi, et alustatakse uurimislaevahuku põhjuste väljaselgitamiseks, sest et nad ütlevad, et et lõppraportis esitatud põhjused võivad olla laevahuku tegelikud põhjused, aga nad ei pruugi olla ainsad põhjused. Nüüd, mis on teie hinnang, professor metsaveer, et see on hästi hüpoteetiline küsimus kui vrakk üles tõsta merepõhjast 70 80 meetrit on sügavust, kus ta seal lebab. Kas see võiks anda mingit niisugust informatsiooni, mida see rahvusvaheline uurimiskomisjon otsust tehes ei teadnud? Minu arvates ei ole, aga nüüd tekib küsimus, räägitakse, et seal on pomm ja nii edasi auk laeva põhjas kui 10 laeva, ennem läksid visiidid ära kõik ja samamoodi ehitati see miks siis sellel pidi nüüd pomm olema, kui kas need eelmisel 10-l olid ka pommid? Ei oska öelda, ei oska öelda, ei. Inimestel on väga raske leppida lõppraporti järeldustega ja, ja ilmselt ka sellega märga hauda on läinud nii palju ohvreid. Sellega on kõige raskem inimesele leppida. Ja ma sain aru, et see meresõidumeresõiduohutuse, rahvusvaheline komitees i ja muu on nüüd pärast Estonia suurt katastroofi karmistanud terve hulga reegleid mis niisuguste reisilaevade puhul alati tuleb arvesse võtta. Jah, seal on päris mitmed, väga palju oli nende päästeparvede kohta need päästeparved kuidagi oli niimoodi, et sinna oli väga raske ronida ja nad jäid kummuli jälle. Nüüd tehti kahepoolsed, ennem oli ühepoolsest põhi üleval oli ja siis ja ja neid asju oli seal veel seal siis jah jälle, aga ja noh, visiiri kinnitused kindlasti peavad olema tänapäeval enam-vähem juba oskama arvutada, suured arvud murravad selle ära ja. Aga lihtsalt teadusi küündid sinnamaale. Mul on selle teema lõpetuseks üks küsimus on veel. Kas see on tõsi, et uurimiskomisjoni Eesti-poolsed liikmed tegid kõik selle töö täiesti tasuta? Alguses vist tuli päris täiesti omal algatusel ja. Jahi alguses oli jah, aga pärast meil ikkagi maksta midagi. Kas te nüüd veel saate nende inimestega kokku sügiseti, kellega koos seda uurimistööd tegite? Jah, me oleme regulaarselt käinud kakskolm korda aastas nendega koos neid järjest vähemaks, neid jääb jää. Aga jälle neid veel veel. Plaanisime ikka, et kas pärast 20 kaheksandat võib-olla saame jälle kokku võrra ja meil on sisuliselt jäänud neli inimest veel sellest, kes need on. Siis Priit Männik kandis ja siis on jälle Kaur. Tema oli see asi ministeeriumi poolt. Ja siis Aet Varik Viimasel sügisel lahkus meie hulgast selle uurimiskomisjoni järjekorras teine esimees, kaugsõidukapten Uno Laur. Ja siis Soome osapoole juht Kari Lehto la nüüd selle kuu alguses. Nii et aastad teevad oma töö. On, aga te muidu mõtlete sügiseti, kui te näete niiskust tugevat sügistormi tuleb ikka meelde. Eks ikka jah, natuke, kuigi noh, üks asi on seda peal olla ja see, see tuletab meelde, teine asi on lihtsalt teada, mis seal oli. Niikaua, kui sa oled ise seal sees ei ole, siis siis need inimesed, kes pääsesid need Ei räägi, ütlesid või? Nii on. Kaja loodimisel on täna mehaanikateadlane, Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Jaan metsaveer. Te olete sündinud Vändra metsade vahel rõõmsal. Kuidas teil tuli idee tulla ligi 60 aastat tagasi, siis 1958. aastal laevaehitust õppima? Minu elu on üldse nagu väga juhuslikud mõjutlustele liikunud. Ma lõpetasin keskkooli Vändras, siis pidin tingimata, tahtsin ülikooli tulla, sest muidu võrdles Vene sõjavägi nii, et kuna üldised matemaatilised asjad istusid keeles, mitte üldse mitte. Ja siis siis Ta oli tehnikaülikool, see, kus siis sõda oli ja ja ma tulin sisseastumiseks, meil vene keele eksamil kukkusin läbi ja ei saanud sinna, kus tahtsid koodi, tahtsid ehitusse, tahtsin veel. Aga siis sa ei võeta, seal oli kohti veel, kes võite ka siis ilma selle vene keeleeksamite ja ja siis ma läksin sinna. Nii et juhuslik erialavalik, aga see on saatnud, tõid terve elu, et ei ole vahet. Täna ma olen väga tänulik sellele, sest see oli, see oli väga hea haridusega, väga niukse teoreetilise matemaatilises haridusega, sest et ehitusneed küsimused viidud praktiliste asjadeni juba seal oli väga palju seda teooriat, kuidas on. Nii et tegelikult ma olin pärast väga rahuldus, endatusin. Väga hea juhus, mida kodus teil arvati selle kohta, et läksite laevaehitust õppima. Te olete nüüd terve elu töötanud, alguses Tallinna Polütehnilise Instituudi nimetusega nüüdsest Tallinna tehnikaülikoolis töötanud professorina ehitusmehaanika kateedrit juhatades ja siis hiljem ka mehaanikainstituudi defarmeeruva keha mehaanika õppetooli juhatajana, mis on deformeeruv keha. Noh, see on siis kõik, kõik asjad deformeeruvad, isegi metall-deformeerub. See on teooria küsimus, tegelikus elus kõik varieeruvad, aga mõned teooriad tehakse niimoodi. Loetakse keha jäigaks, ta üldse kokku suruda ei saa, eks ole. Ja siis saab, teooria läheb lihtsamaks. Aga see on siis see, et need arvestatakse seda, et selle käigus siis surutakse kokku noh, näiteks kas või helilaine, kui tõhus levib siis õhk surutust kokku suruda vedelikus täpselt samuti lainevedelikule kipsis vedelik surutakse kokku, aga kui me lahendame voolamise probleeme, siis see kokkusurutud nii tühine, siis visatakse ära, öeldakse kokku surumatu. No aga sellel on kindlasti ka praktiline väljund. Nojah, ikkagi, eks ta ikka ole küsimus, mida me lahendame. Sest et tegelikult kokkuvõttes on kõik asjad väga keerukad, galati visatakse midagi ära ja öeldakse, et midagi peab järgi jääma, aga noh, niimoodi ära visata, et lapsega koos veega välja viska, seda ei tohi teha, muidu tuum peab alles jääma, eks ole. Mis eriala üliõpilased teie juures seda deformeeruvat keha käisid õppimas? Aga te ei jäänud laevaehituse juurde? Jah, sest et see laevaehitus tehti siia see koolitus, see oli sel ajal väga suur aktsioon, sinna toodi Venemaalt väga palju kogu koplivool, seal pidid laevatehasega tehtama. Aga kui Stalin ära suri ja siis sisseplaan läks aia taha ja kõik need Venemaalt tulnud laevaehitajad läksid tagasi, aga meie laevaehitajatele tööd ei olnud ja läksid ka pealselt laiali. Mõned üksikud läksid laevatehastesse. Tänapäeval tehnikaülikoolis ju vist laevaehitusinsenere ei õpetata. Meie õpetame niimoodi, et me kolm aastat õpetama siin Tallinna tehnikaülikooli, siis nad lähevad kaheks aastaks Soome sealses ahvatlevaid inseneripaberit. Ja niimoodi ma paarkümmend või kolm väljaõpetatud inimest viimase paarikümne aasta jooksul. Aga kus nad tööd leiavad? Osad jäävad Soome, osad on siis siin, leiavad mõned siis isegi laevad, seal ikka leitakse tööd, meil on asjandust olemas, siin näiteks on väga hea, väga hea tehase ilusal Saaremaal. Baltic Workboats mõttes, eks ole, ja kuigi seal vist otseselt meie lõpetajad ei ole seal, selles keskuses on farmeestise jälle, mis seal õpetab ja ja siis siin on eesti mode laiali ka ja nad kõik ei olegi päris. Klassiühingutes on mulle jäänud töötavad ja. Kas lätlastel on see asi siis laevaehitus ja see eriala õpetamisena on paremal järjel? Ausalt öeldes ei teagi. Aga siis ma saan aru, et Soome laevaehitustehased saavad ikka väga suuri tellimusi ja, ja siis see pakub ju ka Eesti. Nojah, seal on, seal on Eesti ei tööl ja inseneri on seal tööl ja. Aga ma arvan, et Eesti on mereriik ja jääb selleks nii et laevaehitust päris ära lõpetada, siin vist ikka ei tohiks. Minu arvates ka, eks ta niimoodi, ega neid väga palju ei olegi vaja ja selles mõttes, et kui ka kaks-kolm tükki aastas lähevad sinna, see ongi sihuke paras Normus on, enam-vähem, siis saab siin veeteede ameti vahel mõned insenerid ja niuksed kõht lahti, on ikka vaja. Ma olen kuulnud küll veeteede ametit kurtmas selle üle, et, et väga raske on leida õppinud personali. Nojah, eks riigiametis nihkuvad need palgad väiksed olema, seal see viga teha, need vist ei ole ükski nendest joobest poistest svee teda ametisse jäänud. Aga muidu õppejõude, kes neid laevaehitusinsenere koolitaks, neid õppejõude Eestis ikka on? Nendest samadest, kes seal soomes õpe siis nendest on siis kaks tehnikadoktorid siin juba jälle kaitsnud doktorikraadi üle töötavad siin Tehnikaülikoolis ja uurimistööd teevad nad laevaehituse alal, aga õpetavad mitte laevaehitust tugevus õpetust. On polüfunktsionaalsed ja ma tean, et tehnikaülikooli emeriitprofessorid käivad regulaarselt koos. Mida te arutate omavahel? Me käisime koos, aga see asi on ära lagunenud. Tõesti. Nüüd me üritasime ikka veel, aga möödunud talvel oli siis niimoodi, tuli, tähendab viis-kuus inimest korraga ja aga siin aastaid tagasi, me olime peaaegu kõik, nad tulid kokku siin, eks ole. Nähtavasti siis on nii palju muud huvitavat, on või midagi? Kui te kokku tulite, mida te arutasite omavahel? No me muidu vahel võtsime netis kordemad, arvutasime, instituudid seal läbi, millega nad tegelevad meeldimist, nende teadusprobleemid on. Kanti seal ette ja jälle üks sealtkandis, et siis arutusele ja ikkagi neid samu teaduse ja õppetööasju. Mis me muud oskame, tehased. No teie kirjutate ju ka lehtedes arvamuslugusid, et kui teil ikka miski hakkab väga südant vaevama, siis te trükite teksti arvutisse, saadate toimetusele. Toimetus lükkab tagasi, mis viimane, mis tagasi lükati. Ma ei mäletagi enam, millal oli ikkagi üldiselt minu asju ei taheta. Üks, viimane, mis on ära trükitud, puudutas eestikeelset kooli. Mida te sellest arvate? Ei no mina arvan küll, et eestikeelset kooli, aga õpetajat on vähe, aga ega me ei saa õpetajad, et seda teha, sest et ta on kindlasti vajalik ja mina, mina kujutan ka, et mina pakkusin niimoodi, et esimesest klassist siis esimene poolaasta käivad, siis õpitakse seda eesti keelt ja ja siis teised, kes, kes eesti keelt juba niikuinii oskavad, need siis nagu tulevad hiljem kooli jõulust uuest aastast siis nad on juba kõik, ühesõnaga nii palju oskavad, et poole aastaga eesti keelt õpetad ja või siis ka see, et kellelegi midagi nõrgad, kes ei oska püstitame ette nõuded, et need ehk lugeda ja kirjutada vähem oskama ja kes üldse ei oska, see käib siis ennem natuke. Et esimesel septembril tulevad eestieelse kooli esimesse klassi need, kes on siis pärit venekeelsest kodust et saavad poole aastaga selle keele nii palju kätte, et nad saavad esimese klassi õpingutega hakkama. Ja siis liitub ülejäänud klassikollektiiv, mida teha nende laste vanematega, kes ei ole nõus panema oma last eestikeelsesse kooli? Vägisi midagi teha, kui ta ei taha, siis ei taha ja. Aga kui nad jälle jäävad üksikuks, küll nad siis hakkad tahtma. Kui kool ei ole muud kool ei ole, siis paneb lapse kooli vanem ametigaks. No muidugi on Tallinnas võib-olla et ka Tartus ju venekeelsed erakoolid. No meil on siin ka need nende inglise kolledži temisel, prantsuse, ma ei tea, aga ega see ei ole vist ju niimoodi, et ta siis eesti keeles üldse ei õpi. Need tuleks siis samamoodi vene kolledžid võiks siis olla, kes ikka Eesti. Ma saan aru, et matemaatikat seal inglise kolledžis õpetatakse eesti keeles või ei ole, ma ei tea, isegi seda ei tea. Väga suur osa ainetest õpitakse ikka sellest, mis on kooliprofiil. Kui me räägime kolledžist ja lütseumist võisid saksa keele gümnaasiumist. Aga ma saan aru, et tegemist on praegu ikka suures osas poliitilise küsimusega, et väga palju oleneb valijaskonnast. Eks muidugi, keskerakonnale on see probleem, valijad tikuvad ära kaduma. Nad kadusid enne valimisi juba olid väga kõrge, reiting oli kõrge ja kukkusime ära lihtsalt tulnud valima. Aga seda oli seal ennemgi, paneeli küsitlustes oli ju ka, et kas tulete valima ja seal olidki? Ta oli teada, et nad ei tule valima. Kas te jälgite seda, mis ühiskonnas toimub ja kuidas erakondade reitingud tõusevad ja langevad ja kuidas valijate toetus muutuks jälgite? Vaatan ikka me seda poliitikat natuke jälgin ja noh ega ma ise ei osale seal sees üheski parteis, ma ei ole. Aga huvitav on ikka vaadata, et kus suunas ühiskond liigub? Eks omad arvamused ka, kuidas peaks olema? See pole oma teada. Millega te praegu, professor metsaveer, oma päevi täidate? Ei olegi niimoodi, mul kahjuks on niimoodi, et lapse tähendab laiali ja abikaasa suriga ja, ja nüüd ma olen üksinda ja niimoodi, et ei tea, millal suud lahti teha. Üldiselt püüan siis iga päev korra ikkagi ülikoolist läbi käia, kui seal enam-vähem niisugune lõunaaeg ei siis kohvi pärast lõunat, ma püüan selleks ajaks ülikoolis, sest ma saan tund aega juttu ajada. Et see on tore, et kolleegid on samade huvialadega ja, ja teemasid Mida te loete peale ajalehtede veel? Ega ma suurt ikka enam ei loe, sest mul on. Ühesõnaga mu silmad väsivad ära. Ma pean ikkagi rohkem, jälle. Ei ole enam need need silmad, mis olid jälle. Nii, et meil lugemised on suures osas loetlus ikkagi rohkem ja ajalehte, ma loen ikka rohkem arvutist sedasi. Aga siis need audioraamatut, mis tänapäeval moodi on läinud? Neid ei, need ei sobi. Nüüd saate lõpuks kajaloodi saade palub professor metsaveer teil selgitada kajasignaalidega tekkemehhanismi, kuidas kaja signaal tekib, kuidas kajalood töötab. Tegelesime see on siis vee sees, on ikkagi niimoodi, et hüdroakustika ja on see tekkis sellest, et meil mingisugune vene salajane organisatsioon tuli, küberneetika instituut, kui ma aspirantuuris ja rääkis, et neil on just aparaadid, mis sealt asjast otsivad, aga näevad, mügarik on, aga ei oska teha kas kivi või või näiteks mingisugune miin või midagi teist, et kas saab vahet teha. Ja kuna ma olin just Värska aspirant ja mul ja teemat vaja söödelt, sa hakkad sellega tegelema. Ja siis ma hakkasin neid arvutama, et kas näiteks võivad siis, kuna seal on teras teraskuul näiteks või teraskeha või või mingi toru, et kas on võimalik seal midagi kätte saadud, infot selle kohta ikkagi tekkis lisa lisaimpulsi sinna taha, sest et seesama, kui me saadame signaali välja sinna peale, kust ta peaks peegelduma, esimene peegeldus tuleb tagasi aga osa läheb sealt siis selle toru või keha sisse ja hakkab seal ringi käima, pärast kiirgab tagasi, sealt tuleb siis. Kokkuvõttes võib lõpetada nii et et siiski, kui meil on teada täpselt, mida me tahame otsida, teete siis, kui ütleme, nimed on 10 erinevat toru seal sees, et mis on see õige toru vahel, nagu me teame täpselt, mis materjalist nagu maksta, siis ma arvan, et selle me teeme selle kaatoriga kindlaks. Seal see õige ja teised valed. Tähendab, see heli, mis suunatakse laevalt sinna merepõhja annab teistsugused, tagasi signaali, kui on kivi või kui on metall. Huvitav. Aga delfiinid teevad selle järgi kõik asjad kindlaks. Ja delfiini katsetes ma käisin ka neid vaatama, sest on üks oli siis, oli vist teraskuul ja teine oli vask, kuulm, vanemad värviti ühte värvi ja tema tegi täpselt vahet. Kuidas inimene sellest aru sai, et delfiin teeb vahet? Aga talle siis on, seal on siis katseks tehakse seal pannakse niuke eraldusvõrk ja siis need asjad pannakse üks asi ühel pool võrku, teine pool võrku asetatakse kaugemale siit eemalt. Ta peab siis otsustama, kumba juurde läheb, kui ta läheb õige juures, saab kala valesse kohta, läheb siis ei saa kala. Ja mõned korrad proovib sellisest talle varsti selge, kuhu tuleb minna. Nad tõstavad need ringi, kogu kavatses jälgima ja varsti on nii, et ta läheb alati sinna õige koha peale. Ja see kajalood on erinev, siis tsiviilmerel sõidus, militaarlaevanduses kalapüügis, kalaparvede otsimises, et need kõik on nagu natuke. Sagedased on natuke erinevad, jäävad ühesõnaga õues ka lihtsalt kuulama, kui nad meile me saame täpselt uskandiste, tuleb ausam, jomin on siis tuisku tuleb igalt poolt kätte ja seal on ka, kui me tahame järjestusega täpselt otsast kõrged sagedused olema. Nii et kõige aluseks on matemaatika ja need arvud Tähendab, minul oli küll jah, kirjutasime oma võrrandist välja ja hakkas neid võrrandeid lahendama ja siis trükkisin välja lahendi, mis oli, nägime, et kuidas need impuses tulevad ja hakkasin uurima kudumismehhanismiga ta tulles seal mehhanismi selgeks. Et kui korralikud võrradesse kõik asjad kätte sealt võrranditega ei ole mingisugust eksperimenti vaja. Täname teid intervjuu eest, professor Jaan metsaveer on, loodan, et elul on siiski palju huvitavat pakkuda veel. Me kunagi ei tea, kuidas elu täpselt edasi läheb, aga kindel on see, et kuidagi ta ikka edasi läheb kuidagi. Kajaloodi järgmine külaline ootab meid taas nädala pärast, niiet kuulmiseni.