Head kuulajad, tänan kaja loodimisel, ooperilaulja, bariton Lauri, vasar, keda läänepoolsema Euroopa ooperi publik tunneb kahtlemata palju paremini kui tunneme meie siin Eestis. Ma laenan sissejuhatuseks loetelu muusikateadlase Priit Kuuse aastatetagusest artiklist ajalehes sirp. Lauri vasar on end laulu erialal täiendanud Austrias kraatsis ja Salzburgis Mozart tõumis mille lõpetas magistrikraadi ja Bernhard Baumgartneril medaliga. Ta on laulnud pea kõigis Euroopa kuulsatest ooperimajades, kontserdilavadel, Londonis, Chicagos, Tokyos, Berliinis, Viinis, Varssavis, Stuttgardis, tunnustusi, veel Viini riigiooperi Eberhard Vahteri medal, see on Austria parim noor laulja aastal 2006 saksa teatriauhind, Faust 2011. aastal 2003. aastal esimese eesti lauljana esinenud Salzburgi festivalidel ja kutsutud sinna ikka ja jälle tagasi. Meil ei ole ühtki teist lauljat, kellel oleks selja taga nii menukas rahvusvaheline lava p kui Lauri vasaral kirjutab muusikaajakirjanik Priit Kuusk juba 2012. aastal. Et kuulda, mis Lauri Vasara elus kõik vahepealsetel aastatel on juhtunud, millised uued ooperi- ja kontserdilavad on vallutatud, millised rollid on jõudnud armsaks saada ja kuidas ta ise on ennast isiksusena täiendanud, seda me loodame siis lähema tunni jooksul kuulda. Tere tulemast saatesse, Lauri vasar. Suur tänu kutsumast. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Inimesed, kes teid tunnevad natukene lähemalt, iseloomustavad Teid kui äärmiselt sihikindlad, äärmiselt töökat ja kiire õppimisvõimega lauljat. Te teete kõike, mida te ette võtate niisuguse sisemise kire ja põlemisega. Ja mõnikord on see ennast teil ka ära tasunud, dividende sisse toonud. Ma vihjan siin algasiimi rollile, Hans Werner inse ooperis lub Bubba eesti keelde tõlgitud siis vaenukägu. Rääkige meile see lugu ära, palun. Seda lugu ma olen natukene juba ajakirjanduses nagu valgustanud, aga tõepoolest see oli üks üks selline nii-öelda minut karjääri algusaastate. Kuidas nüüd öelda, tõuge, et mind kutsuti Salzburgi festivalidele 2003. aastal tegema algazimirolli dublanti, ühesõnaga alkasimon lupa, ooperi sarntants, seal end sisse kirjutatud ja mina olin nii-öelda see ei olnud isegi dublant selili tegelikult Kavor, Matthias Kärnele. Tollal ma olin ju suhteliselt noor laulja ikkagi veel ja noh, ülesanne oli õudsalt suure raske seepärast, et see on väga-väga mahukas ja väga raske helikeelega ja väga raske roll vokaalselt. Ja Mulle kuidagi see pakkumine tuli niimoodi hästi ootamatult ja hästi kiiresti, sest tegelikult sellel aastal olid mul mõned teised asjad ka juba Salzburgis nähtud, milles ma siis osalesin. Ja see, see pakkumine tuli tõesti niimoodi, et umbes et nädala aja pärast hakkavad proovid. Ja mäletan, see oli suve algus ja Ma siis ained, noodid ja see oli tõesti suur ehmatus, et suhteliselt mahukas partii. Ja ma tulin Eestisse, läksin oma maakodusse ja praktiliselt veetsin seal ööd ja päevad selle klaveriga. Õppisin seda partiid ja läksin siis Salzburgi ja hakkasin proovima, sellepärast madjascarne oli, teda ei olnud ja ta tuli alles palju-palju hiljem. Mis iganes see põhjus oli, järgides ja hakkasin seal proove tegema siis tulimatasinski õnne sellega, ühesõnaga lavale mina tookord ei jõudnud, aga mul oli see roll enam-vähem õpitud. Ja aasta hiljem oli Madriidi Kuninglik ooper teatro, Real tegi seda täpselt sedasama produktsiooni ka oma teatris, nad ühesõnaga, nad olid teinud nagu sõprugi kätš pillidega ka operatsiooni ja jällegi mind kutsuti matjaskonna dublandiks. Ja tookord oli tõesti niimoodi juba planeeritud niimoodi, et ma ei oska õnne tuleb. Kujutan ette, et see oli vist mingi kolm nädalat hiljem. Et ma pean tõesti kõik seade proovid tegema ja ühesõnaga hästi ette valmistatud. Noh, seda ma ka tegin ja, ja tõepoolest see pardi ei lasknud mind lahti, ma olin pidevalt teatris ja õppisin ja harjutasin ja ja kolme nädala möödudes siis tuli ikkagi suur staar madjas kärna ja võttis need proovid üleind, ühesõnaga paluti ikkagi proovides osaleda ja proovides viibida ja ma olin ka lõpus orkestriproovides lihtsalt saalis, vaatasin nood pilvede peal aga mina ühtegi lama, proovija ühtegi orkestrit ei saanud. Ja tegelikult üldse enam mingeid proove ei saanud, kuni esietenduseni või kuni hilisetenduseni ja lihtsalt nagu omast initsiatiivist käisin ikkagi iga päev ka ise seda partiid vokaalsete teatris harjutamas ja, ja kogu aeg nagu hoidsin seda soojas nii-öelda. Ja. Sulle antakse mingid, ma ei tea, mingid märgid kuskilt kõrgemalt poolt ja mingid šansid igatahes tuli selline päev nagu selle ooperi esietendus publikuga, mis oli välja müüdud. Ma mäletan ja see oli selline etendus, oli ka ajakirjanikud juba sees. Tavaliselt noh, väga tihti ei juhtu, sest ikkagi ajakirjanik ei lasta niimoodi eile Siretan sellega millegipärast see oli selline, kus nad olid sees ja mis iganes, miks ma seda tegin, ma ei oska seda siiamaani seletada, aga igatahes selle etenduse päeva hommikul ma läksin teatrisse ja ma soojendasin oma häält ja millegipärast vaatasin selle partii läbi. Ja õhtul siis panin endale piduriided selga ja läksin, läksin saali, mul oli väga hea koht seal suhteliselt eesreas teatri all on hiiglama suur ja uhke kuningliku väljanägemisega teatrimaja. Ja noh, muidugi mul uhke tunne seal seal suhteliselt esipidades istuda. Etendus läks lahti ja mingisugune, ma ei oskagi öelda, see oli väga-väga alguses, kas võib olla maksimum? 10 minutit pärast algust? Vaatan atakki, Matthias kerne ei ole laval, tegelikult peaks olema laval jamad, tegelikult ta peaks edasi laulma, aga teda ei ole. Ja mõtlesin, mis asi see nüüd on, et kas on tõepoolest midagi ära muudetud, et mida mina nagu ei pannud tähelegi, tegelikult see ei ole võimalik, et ma olin täiesti igas proovis mis seal toimub ja, ja noh, tahaks niimoodi kõvemini tuksuma ja, ja ja oligi lava peale tuli Station ütles, et jaa, et vabandage väga, et ma tjaskonna vigastas oma jalga ja et me täpselt ei tea, mis nüüd saab. Noh, minul siis niimoodi tõesti niuksed, külma higi, pisarad tulid laubale ja mõtlesin, issand, mis nüüd siis saab, eks ju. Noh, siis inimesed seal rahvas ootas ja siis lõpuks rahvas muutsime natuke rahutuks, siis läksid suures ooperimaja saalis läksid tuled põlema ja tuli uuesti Station sealt lavale ja ütles, et ei aetud naise aedas laulda. Tal on mingisugune jala labavigastus ja. Noh, ja siis läksid suures teatri alumises osas taga läksid sellised kahepoolsed uksed lahti ja selle maja intertank tuli läbi terve suure saali. Sinna sisse seal on, tead, rahalises on selline nagu vahe vahekäik kahe istmeridade vahel, niimoodi on suurt nagu koridor. Ja ta tuli minu rea juurde ja ühesõnaga kõnetas mind loomulikult kõik seda nägi terve saal sest teatrisaanuid valgustatud, ainuke asi, mis ta ütles, et Lauri Vedi no ja siis vastasite. Ma ei vastanud midagi. Ma lihtsalt tõusin püsti, istumisnaabrid tegid seal niimoodi, näitasid, ühesõnaga pöidlad ja mind lükati garderoobi antidel mingisugune, ma arvan, et 10 minutit. Et ma ennast ümber riietatakse, mingisugune Krimm sõnaga pähe ja ma tegin veel kaks Rootsis Läksin lavale tsüklaks otsast peale ja ma tegin selle ära niimoodi, et ta ilma ühegi orkestri Covid ilma ühegi lavastust proovitavad nii-öelda lava peal originaallavakujunduses, sest seal olid mitu sellist väga keerulist stseeni, kus Al käsim pidi tõepoolest niimoodi rippuma ja veel Padiaati seda printsessi hoidma, nii et see oli tõesti seal oleks võinud igast asju juhtuda. Aga noh, kõik läks jube hästi ja. Ja, ja mida ma ei teadnud. Iseasi, et Hans Werner Hence oli esimeses reas helilooja ja autor ka tema tõusid püsti ja saatis mulle õhusuudlusi lavale ja pärast seda siis laulsin mina seda partiid väga paljudes majades, kuna tema siis ütles, et jah, just täpselt sellist poissi ma olekski tahtnud sinna rolli juba ammu. Sealt hakkas minu nii-öelda see rahvusvaheline karjäär nagu tegelikult kuidas öeldakse, arenema ja jälle kutsuti mind Madriidi tagasi ja siis jälle teised majad ja niimoodi niimoodi ta vaikselt siis vaikselt hakkas kulgema. Jah. Te olete ära õppinud kõik Mozarti ooperite baritonirollid, olenemata sellest, kas teil on rollileping mingi konkreetse teatriga või mitte seal lihtsalt teie pühendumus. Aga ma pean ka ütlema, et ma olen ka kõiki tõepoolest laulnud laval. Mozart oli minul nii-öelda noorepõlve aastate ikkagi nagu põhirepertuaar on hääl muutunud ja ma olen tegelikult baritonid, sans on saanud bassbariton kes mainis, et olen olnud kogu aeg, aga lihtsalt noorepõlves võib-olla laulsin rohkem nagu baritoni võtetega ei kasutanud võib-olla oma tervet tervet registrit. Aga tõepoolest, Mozarti rolle ma olen laulnud palju ja korduvalt ja, ja suure suure rõõmuga ja suure menuga ja niikaua, kui kui mul see võimalus on, ju neid pakkumisi tuleb, ma võtan nad vastu, sellepärast et Mozart Laulmine hoiab hääle tõepoolest noorena ja sa pead tehniliselt pidevalt tööd tegema ja hääle kallal vaeva nägema, et Mozartit peab teatud mingisuguse distsipliiniga laulma. Ja see on tegelikult ka. Com muule repertuaarile tuleb ainult kasuks, see hoiab hääle noorena. Ja, ja ja ma laulan ka ju palju Straussi ja kabagnarit juba. Aga ka seal on, on tegelikult nii-öelda tehniliselt õige ja ilus laulmine väga-väga teretulnud ja selline Belt kantolit lähenemine on ka kõige dramaatilisem partii juures teretulnud, et ei, ei ole ainult niimoodi, et sa lähed lavale ja preekad lihtsalt. Mitu baritoni rolli veel üldse on mälus ehk laulja portfoolio selles mõttes, et paaripäevase etteteatamisega te olete valmis lavale astuma, rolli ära laulma. Ah, issand, need on ikka päris palju tegelikult, kui niimoodi mõtlema hakata, seal seal ütleme. Me isegi pakun, et võib-olla need Mozart ja asjad ma tõepoolest suudaks niimoodi suhteliselt lühikese ajaga meelde tuletada, sest kummalisel kombel on inimese aju ikka selline üks üks väga imelik nähtus ja väljamõeldis, et tegelikult sa mõtled, et on issand, see on nii ammu, kui me seda ühte või teist partiid laulsin. Aga kui sa siis noodid lahti lööd ja paar päeva nagu klaviriga veedad ja, ja nagu meelde tuletad, see tuleb, tuleb kõik kuskilt tagant ajusopis tuleb jälle ette ajudesse, et see on tegelikult ju kõik on talletatud lihtsalt natukene niimoodi tahapoole tõugatud, sellepärast et ees on nii palju muud vajalikku informatsiooni. Aga see on täitsa võimalik seda jälle taastada suhteliselt väikese ajaga. No te olete tuntud mitte ainult selle poolest, et teil on portfellis repertuaaris klassikalised baritonirollid, vaid teil on ilmselt mingi sisemine tõmme kaasaegse ooperimuusika poole ja see, te suudate suhteliselt kiiresti ära õppida niisugused rollid, kus on võib-olla vähem niisugust meloodiat, harmooniat, kus on kaasaegset, niisugust dissonantsi ja, ja võib-olla mitte ka väga häälesõbralikud partiid, mida tähendab laulja jaoks ooperiäraõppimine. Ja ma olen ta poolest teinud mõningaid Ki nagu moodsamat helikeelega ooperid, aga see ei ole ikkagi nagu minu spetsialiteet seal lihtsalt lihtsalt niimoodi läinud ja on, on pakkumised tulnud ja huvitavat pakkumuse tunud, millest ma ei ole tahtnud ära öelda. Ja mis seal võib-olla tõepoolest ka isegi minu minu karjääri nagu aidanud. Aga ma ei ole laulnud kunagi mingeid niukseid, täiesti selliseid, väga ebavokaalseid partiisid, need, ma olen kõik ära öelnud, sest et mul on pakutud igast asju, kus sa tõepoolest lavale ainult mingeid imelikke hääli pead tegema, puristama ja ma ei tea, mida kõike. Selliseid asju ma ei ole kunagi. Rein on seepärast, et need on tõesti, ma arvan, mis on häälele nagu mitte just väga sõbralikud ja kui sa ka muud repertuaari seal kõrval laulad, siis ma arvan, et sa ei tule nagu kasuks. Mina vaatan ikkagi alati need rollid üle ja kui seal kasvõi on ainult mingisugune kaks kolm lehekülge muusikat, mis, mis mind tõepoolest nagu kõnetada, mis mu hinge kõnetab siis ma ja tihti nagu võtta need asjad vastu. Koonduslaager, ja seal on üks, üks mees siiski ta nagu füüsiliselt ja vaimselt kohutavalt pinnataks sai, ta lõpuks maandub tuleriidal. See oli, oli tõepoolest juba noore laulima 2006 laulsin seda esimest korda Ateena rahvusooperis. Noh, see oli, oli õudsalt suur väljakutse igas mõttes, nii vokaalselt on tõepoolest kohutavalt kohutavalt raske laulupartii, aga ka rolli nõnda tohutult paljunõudev nii kehaliselt kui ka vaimselt, just nimelt, et sa seda, seda valu ja, ja kõike seda piina nagu suudavad edasi anda rahvale ja, ja see on tõesti niimoodi, et kui kui on olnud mul need prooviperioodid selle rolliga, siis ma pean hästi ette vaatama, et ma ise nagu päris depressiivseks ei kukuks, et noh, ma pean nagu mingi tasakaalu sellele leidma. Ja noh, tänu sellele, kuna need olid tõesti hästi suured õnnetuses mõttes, siis on ilmselt pakutud mulle ka muid asju, näiteks järgmine hooaeg, ma olen Londonis kadunud Guardianis ühe sarja Aho uue ooperiga, kus mul on päris suur ilus partii. Ja no põhjus on ka ikkagi selles ilmselt, et mul on ju nii tugev muusikaline haridus, et noh seda ma tõepoolest tunnen nüüd olles juba 20 aastat lava peal olnud, tegutsenud igal pool, ma tunnen, kuidas mind lihtsalt toetab ja aitab ja kuidas mind ilmselt ka tänu sellele dirigendid armastavad, et ta on ikkagi minu puhul, ma arvan, tõepoolest tegemist muusikuga, sest ma olen ka orkestris mänginud. Ma tean täpselt, mis on ka see teine pool, ma tean täpselt seda tunnet, mis on olla orkestris orkestrimuusikuna ja mind hakkas siis tõmbama kunagi teine pool ja et noh, et ma vahetasin ühesõnaga ma omanid orkestriaugus lavale, aga, aga ma arvan, et just nimelt see Tallinna muusikakeskkool andis ikka minule muusikaliselt nii tugevam baasi ja, ja põhja, et ma tänu sellele loomulikult ma olen võimeline õppima suhteliselt kiiresti tavalist repertuaari, aga sealjuures ka loomulikult sellise raskema helikeelega muusikat. Ja see on lihtsalt tänu minu minu haridusele, seal on minu vanematele tänu minu endale, kes, kes väikse viieaastase poisina ema juurde jooksis ja ütles, et mul on vaja viiulit õppima hakata, et noh tegelikult kõik, mis ma elus teinud, mu lapsepõlv oli ka õudsalt tihe ja ma olin noh, praktiliselt vabu päevi mul ei olnud, see, et mul oli mu Tiiul, mul olid mu mingid laulukoorid, televisiooni saated Ants taela tantsuklubi, et noh, need olid võistlused, eks ju, igast viiuliga konkursil tantsijana võistlused igal pool. Et see oli nagu hästi nagu tihe, aga, aga noh, see kõikuma tagantjärele mõtlen, on see minu praeguse elukutse juures ainult kasuks tulnud, sellepärast et ühest küljest, eks ju see muusika valdamine ja teisest küljest ka minu enda keha valdamine, et see, see on ka asi, mida lavastajad väga nagu hindavad, et, et ma olen suhteline lava, tal keha ka üht-teist nagu väljendama. Te olete varem ühes intervjuus kirjeldanud, et teie elus on olnud niisugune periood lapsena, kus Teil oli tavaks istuda Estonia ooperidirigendi esimese viiulipuldi vahel tooli peal, jälgida dirigenditööd ja siis kontsertmeistritööd ja siis öelda vanematele, et riiul on maailma kõige ilusam pill. Tõepoolest, eks ma tagantjärele mõtlen, et on ikka natukene niukene ilmselt tänapäeva mõistes natuke kummaline laps olin selles mõttes, et ma olin selline hästi rahulik ja isegi ilmselt võib-olla isegi eraelus vaatata nagu apaatne. Aga noh, mingi niukene esinemispisik oli nagu mul juba lapsena tahtsin tantsida, laulsin ja, ja ja ma olin juba ju Tonya laval väikse poisina, kui Sulev Nõmmik lavastas Ülo Vinteri muusikalist, tookord oli selle nimi huvitavad, aga selle põhjal tehti siis filmis, siin me oleme. Ja tõepoolest ma olen, mul oli nagu orkestriaugus isegi oma tihti vaatasin etendusi orkestri ühesõnaga dirigendi esimese viiuli vahel oli selline kõrge pukk. Kus ma siis istusin ja vahtisin ja ju ju tänu sellele, et, et ma nii vahetult ühesõnaga nii lähedal sellele viiulile olin. Ju ta siis mind ära võlus, see kõla, ma mäletan seda isegi, kuidas ma ütlesin emale, et see on see maailma kõige ilusama kõlaga instrumente ja ma tahaks seda nii väga õppida. Ja noh, loomulikult see viie või kuueaastase lapse pettumus oli kohutav, kui ma siis oma esimese imepisikesse pilli kätte sain ja kui sealt ei tulnud mitte mingit ilusat kõlada, vaid see oli ikka päris kohutav, kui kole see esimene kui need esimesed aastad andmist seal pilist tuleb, enne, kui kui nagu viiulist natukenegi talutavamad kõlas, välja saad. Aga jah, see oli minu enda tahe tõepoolest pärast hiljem loomulikult see tahe oli natuke nagu nii-öelda küsimärgi alla. Gigi murde-eas inimesed ei viitsi nimega harjutada, aga oli niisugune murdja, mitte kriis, aga ütleme, kus ma väga palju ei viitsinud, aga siis läks jälle üle ja siis ma jälle viitsinud. See. Mul oli selline vanaema, kes oli minuga kodus kogu aeg, kes sundis ja harjutus minuga koos. Ja ka emaga ma mäletan, ma käisin ka tookord Estonia Teatris, kui emal olid mingid õhtused proovid või etendused ja kus tal oli mingi väike vaba aukus ta siis sai minuga harjutatud. Ooper on kahtlemata kollektiivne kunst. Kui väga te vajate lavastaja juhendamist või mingeid näpunäiteid rolli loomisel ja kui väga te vajate koostööd dirigendiks. Absoluutselt vajan väga mõlemat. Ma tean, et mul on, mul on ka see näitlejameisterlikkuse pool on ütleme, teatud mingi arvestatava tasemega ja mul nagu tihti väga paljud lavastuses, nimelt selle pärast kuidas öeldakse, pukkivad, ühesõnaga, nad tahavad ikka jälle minuga koostööd teha. Kuna minu jaoks on lavale olemise rolli tegemisele näitlemise külg ka ooperilaval väga-väga tähtis. Tegelikult. Ma pean ütlema, et võrdväärne muusikaga sellepärast et muidu oleks minust oleks võinud ju saada kontsert laulda või kirikulaulja, aga, aga ma just valisin ooperi, kuna kuna mulle meeldib tõepoolest erinevaid karaktereid kehastada ja, ja mulle meeldib tohutult, see proovib protsess, kui on, kui on ikka väga hea lavastaja kellega koos siis nii-öelda ühte rolli. Välja töötada ja erinevaid ideid ära proovida ja. Ma tean, et mul on igal juhul oma teatud kehakeel olemas, aga, aga ma absoluutselt vajan tegelikult lavastajakätt, kes nagu kõrvalt vaatab, sest muidu mul muidu ma hakkan lihtsalt oma kohutavalt pikkade käte ja suurte kämmaldaga lihtsalt vehkima ja siis on niisugune. Ei ole nii huvitav vaadata, aga aga jah, kui mul on väga hea lavastaja, siis ma olen võimeline igasuguseid asju laval tegema. Samal loomulikult irigendiga, et. On väga tähtis, kahjuks on niimoodi, et viimasel ajal dirigenditöö ka uute lavastuste puhul jääb järjest väiksemaks ja väiksemaks vähemaks, sellepärast et kõik on nii õudsalt kinni ja nii nii palju stressi on kõikidel ja kõik dirigendid on 100. erinevas kohas korraga ja tihti on niimoodi, et ei jõuagi nii väga nagu enne esietendust mingeid partiid välja töötada. Lihtsalt aja nappuse tõttu, aga aga neid on ikkagi need nii-öelda vanameistrid, kes nagu aega võtad näiteks, maestro Daniel, parem võim kuulub sinna juurde, kes on tõepoolest Haapsalu uute tööloomi ja minu jaoks absoluutne muusikaline geenius, kelle puhul on lihtsalt muusikaline töö enne etendust tohutult tähtis ja noh, teatud asjad, mis saab kokku lepitud, need ka töötavad laval. Loomulikult iga etendus on, on uus ja ja spontaanne. Et seal võib ka loomulikult uusi ideid lava peal sündida, aga, aga tal on just nimelt väga-väga tähtis see, et ta on sinuga proovinud. Et tekiks teatud usaldus. Sest see usaldus peab olema vastastikune. Mulle meeldivad just nimelt eelkõige need dirigendi, kes, kes nagu mind kui muusikut siseselt võtavad ja lava peal ka usaldavad, et kui, kui nad näevad, et mul on vaja võib-olla ühte fraasi natuke teistmoodi kujundada, kui võib-olla proovis või või hoopis mingisugune uusid eeldunud kes sellega kaasa lähevad, juba selle üle võtavad, et seal nagu õudselt põnev, siis tekib selline muusikaline dialoog. Ja need sellised nii-öelda mustad proovid, väiksed proovisaalis ainult pianisti ja dirigendi ka või noh, vahest ka eksju, suurema koosseisuga lauljate kolleegidega, see on minu jaoks alati tohutult põnev. Räägime mõne sõna tempodest ka mul õnnestus näha Birgitta festivalil, see võis olla aastal 2012, kui Eri Klas kutsus teid ühte inglise produktsiooni Don Giovanni nimiosa laulma. Ja midagi ei ole teha, eestlastel istub kõrvus see, kuidas Georg Ots laulis aariat, veini ja viina voolaku Jõelase tempo intonatsioon kõik on olemas. Ja nüüd, kui ma kuulan, kuidas tänapäeval seda, missuguse tempoga lauldakse seda aariat, siis kas selle taga on soov näidata oma vokaaltehnilist ja orkestrivõimekust kiiresti mängida? Ja öelda, mis see on, ei tea, sa, mina selle kohta ei oska nagu midagi öelda, ma ei, ma isegi ei mäleta seda eriti, kuidas see muusikaliselt tookord oli, aga noh, ma tean endast käest seda, et mina kunagi mingisuguseid ülikiireid temposid dirigentide peale ei pressi, et see on ikkagi siis vastupidi, tuleb sealt orkestriaugus, kui see lugu käima läheb. Dirigent annab sulle tempo ette, mis mul siis muud üle jääb, kui lihtsalt rongile astuda ja kaasa sõita. Aga noh, ütleme, kui see on, ma ei tea, kui on dirigendile mingi oma nägemine või põhjendus miks tempo just nii väga kiire peab olema, siis, siis võib ju proovida, aga, aga. Ma ei oskagi öelda, ma arvan, et sa selline kuidas öeldakse, kiiruse näitamine või, või poosetamine, et ma saan hakkama selle peale, ma ei ole küll, kes kunagi nagu laval olles mõeldnud. Et lihtsalt ma arvan, et eetilised olude sunnil lihtsalt ma räägin, et sa pead lihtsalt kaasa minema ja sest muidu muidu lihtsalt on orkestri lava lahus ja siis on, saab iga publik aru, et midagi juhtus seal. See publik on ju ooperietenduse õnnestumise juures ka väga tähtis komponent. Te olete öelnud, et kõige tundlikum ja ooperiteadlikum publik on Hamburgis, mida see lahtiseletatult tähendab? Tundlik ja ooperiteadlik publik. Nojah, ma ei ole nüüd Hamburgis kasutada enam jälle laulan, ma lähen sõjahooaega tõepoolest sinna tagasi, kus ma laulan Straussi Elektra uuslavastust, kus ma olen siis aresti osas TPÜ sellel rollide. Noh, tookord ilmselt kui ma Hamburgi riigiooperis solistina töötasin, siis noh, mulle tõepoolest tundus, et et see on väga teadlik publik, on see maja on kahjuks kohutavalt muutunud, on see väga suur teadlik ooperi publik on vist minu teadmist mööda ooperist eemaletõmbunud, sellepärast et jah, on uued ajad, on, on uued juhtkonna dirigendid. Eks seda teadlikud publikut on tegelikult tõepoolest palju, ma seda olen kogenud korduvalt ka Pariisis ja mis seal salata, ka Berliinis, et kui kui Berliinis ikka inimestele midagi meelde, siis seda ka näidatakse väga valjuhäälselt aga ka vastu pidada, kui midagi korda läheb, rahvale meeldib siis kohutavalt suurt vaimustust tunda. Teatrisaalist aga loomulikult publik kui selline on, on meie jaoks ju eluks vajalik selles mõttes, et mis lavale ikka lähed, kui publikut ei ole, et seal noh endale nagu ei ole mõtet etendust korraldada, ikkagi sa teed seda ikkagi nagu rahvale midagi pakkuda. Ja no loomulikult on seda toredam tunda, kui sa tunned, et on tõepoolest nagu teadja teadja publik teatrisaalis. See on kahtlemata väga erinev, missugused nõuded esitab ooperisaal solistile selles mõttes, et kas laulda armsas koduses Estonias 800-le inimesele või siis kahele 1000-le ooperisõbrale, et kuidas ta oma häält lennutate lavalt saali, nii et see jõuab kõige kõrgemate rõdudeni. Noh, see on, ma pean ütlema, et ega ma oma oma laulmist oma tehnikat ei muuda nagu saali pärast, ühesõnaga mina ikka olen laulan enne kui ma laulan ja Estonias ainult 800 kohta ja ja võib-olla mõni ütleb, et on kohati liiga kõva, et siis noh, see lihtsalt niimoodi on, et ma noh, loomulikult ma saan võtta natukene nüansse vähemaks, aga ikkagi ma tahan laulda oma oma tehnikaga oma häälega, igas teatris ja et hääl kannaks tõepoolest ka kõige kõige viimasesse ritta. See on tõepoolest üks suur ja kohutavalt pikki aastaid nõudev töö ja töö iseenda kallal, töö hääle kallal. Erinevate partiide kallal, erinevate kautšidega. See töö ei lõpe igatahes ära, et selles mõttes, et mul on küll, ütleme, et ma olen seal mitu ülikooli lõpetanud lauljana, aga, aga see tähendab seda, et ma olen nüüd valmis laulja. Noh, iga inimene saab aru, et on, inimese keha muutub, kui me saame vanemaks, kõik asjad muutvad, inimese nahk läheb, ta ei ole enam nii elastne, kõik kõik, eksju, lihased muutuvad, meil ei ole nii palju võhma, kondid muutuvad, kõik muutub, aga hääl muutub. Hääl on ju ka lihtsalt väikene osakene meie organismist kaks pisikest musklikest ja, ja ka need muutuvad ja, ja tänu sellele ongi just nimelt vaja, et sa teed nagu pidevalt oma häälega tööd ka tehnilises mõttes, et, et sa pead pidevalt nagu uusi võimalusi leidma ja sest ütleme seal väga noore lauljana on seal hoopis teised võimalused, kui juba ütleme 20 aastat hiljem sugugi mitte negatiivses mõttes, aga lihtsalt lihtsalt kuna hääl ja olemas ja su keha muutuvad, siis siis sa pead seda pidevalt nagu kohandama. Ja noh, minul on õnneks sellised inimesed mu kõrval olemas, kes siis ka töötavad erinevaid erinevaid paradiisi ette valmistada erinevat repertuaaris saksakeelset repertuaari, itaalia keelset repertuaari. Noh, neil on igal igal repertuaari loni oma oma nõksud ja oma oma reeglid, millest sa pead kinni hoidma, sest muidu ei ole võimalik nii-öelda läänelavadel püsima jääda, sellepärast et noh, keel on tohutult tähtis. Teksti arusaamine on tohutult tähtis, selle kallal on vaja lihtsalt väga palju tööd teha. Kas on olemas mõned rollid, mis ootavad teie küpsemist 50. eluaastani, siis alles tulla teie repertuaari? Ja, ja see on absoluutselt niimoodi sellepärast et et noh, kui ma vaatan nüüd mis minu repertuaar on teinud viimase mõne aasta jooksul, et ma olen ju ka läinud juba nii-öelda aegne repertuaari nuusutama ja seda suhteliselt isegi ja peab ütlema, et suhteliselt suhteliselt nagu on hästi läinud ja mul ongi väga palju lepinguid just nimelt tulevikus selle Wagneri muusikaga ma nüüd just just tegelikult kevadel debateerisin Wagneri tsüklis Ring tema viimases ooperis Ködeme kong kus ma laulsin kontorirolli. Ja seda ma talud juba paarisrelvas lavastas ja see tuleb nüüd tõepoolest väga-väga paljudes teatrites Madridis, Pariisis, Berliinis. Noh, öeldakse, et see on selline tegelikult selline partii, mis nagu valivad tavaliselt bassbaritoni footoni laulmiseks. Kas minust nüüd ootan, saab teda sai olgu nüüd aga suure küsimärgi all, aga, aga noh, kes teab, hääl on tegelikult ju tõepoolest arenenud jaa, jaa. Palju massiivsemaks muutunud ja jah, see repertuaar, mis ma praegu laulan, näitab just nimelt seda, et et see suund on ikkagi läheb nagu rohkem saksa repertuaari suunas. Just nimelt kas Straussi Elektra näiteks Hamburgis on, on ka midagi uut minu jaoks. Aga aga noh, ma olen väga õnnelik, et ma võin ka seal kõrval ikkagi Mozartit laulda ja ilmselt kui kõik kõik need hästi läheb, siis isegi tuleb võluflöödi papageenomy juurde tagasi. Ja see oli minu üks lemmikrollidest, ma olen, seda ei oska keegi öelda, ma arvan, et sadu kordi laulnud laval selle rolli kehastamine oli, oli tohutult tore ja pakkus mulle alati suurt naudingut ja ja noh, vokaalses mõttes tegelikult seda võib laulda nii väga lüüriline kui ka juba ütleme seal natukene, mitte lüüriline hääl. Sest tapageena on lihtsalt üks, üks looduselaps ja mees metsast tegelikult, et see mees metsas võib ka vabalt olla 50. Oleneb teatri suurusest. Kui ma seda laulma nüüd hakkan uued, siis on tegemist väga-väga suure teatriga, et selles mõttes on see igati põhjendatud. Aga volframi roll Wagneri tan hoidleris on endiselt teie lemmikroll, nii nagu aastaid tagasi. Noh, siin on tõepoolest tekkinud igast muid asju juurde ka, aga, aga ta on tõepoolest üks, üks üks nendest rollides, mis mind ikka jälle kõnetab ja see muusika mind kõnetab. See tekst mind kõnetab hingeliselt. Mu hääl on muutunud, ma laulan seda rolli loomulikult natuke teises võtmes, võib-olla enam mitte nii Jüriselt, aga, aga see sõnum ja sisu on ju sama. Jaa, jaa. Jaa, ikka jälle on väga huvitav ja seda enam on, on tore, et sa ikkagi jälle minu repertuaari tagasi tuleb järgmisel hooajal. Kui kõik hästi läheb, siis võib-olla isegi siin Tallinnas ja, ja Berliini riigiooperis. Oma tööst Euroopa ooperi- ja kontserdilavadel räägib vaieldamatult kõige suuremat rahvusvahelist edu kogev eesti laulja, bariton Lauri vasar. No kui igaõhtune lavaelu saab läbi, kui aplaus on olnud lilled, olete pette pannud kingitused, Cap peid olete jaganud oma fännidele autogramme ja teinud selfisid ja ja siis kõik see kihisev ja särav saab läbi ja te teate, et järgmisel õhtul, kui te astute järgmisele lavale, te peate olema vähemalt niisama hea. Kuidas te väldite rutiini, kui te olete nagu eelmises vastuses ütlesite, mõnda rollim laulnud kümneid võib-olla sadu kordi, kuidas te väldite seda, et ah jälle papa keela? Kuidas te iga kord olete uus värske, sest publiku juussaalis? No vot, see on tõepoolest üks, üks kohutavalt tore küsimus, sellepärast et noh, ilmselt ikkagi publik saalis võib-olla nii palju sellega ennast ei piinas selle peale rahvas võib-olla ei mõtle. Et tõepoolest iga iga õhtu on, on minu jaoks väga-väga suur väljakutse ja ehkki ma olen laulnud 20 aastat Euroopa lavadel oleme üks endiselt üks surnerritseja näiteks. Ja noh, see läheb tegelikult järjest hullemaks, et tänu sellele, et mul on eksju teatud nivoo või tase saavutatud ja ja mul on lepingud suurte majadega suurte rullidega ja, ja loomulikult tahetakse minust minu käest parimat kuulda. Ja mina tahan ka parimat pakkuda. Aga see on loomulikult see, mis on nagu noh, survestab mind tohutult või mitte ainult mind, vaid kõiki neid lauljaid, kes rahvusvaheliselt laulavad, sellepärast et noh, nagu ma siin rääkisin, inimese keha ju muutub ja, ja inimeste tervis muutub. Inimese hääl on väga õrn, kui sul on just parasjagu mingisugune väike külmetus või või kõhuvalu või kõhulahtisus või mis, mis iganes, migreen. Tihti ikkagi on ju niimoodi, et sa hommikul siis otsustad, okei, ma ikkagi lähen õhtul lavale, ehkki sa, sa tunned, et sa ei ole absoluutselt 100 protsenti nagu korras. Aga etendust ära ütelda on kaasama suhteliselt raske, vähemalt minu jaoks, sellepärast. Palju raha maksnud selle eest ja see on ju tohutult suur pettumus, kui nad siis oma lemmikuid lavale ei kohta. Aga, ja tõepoolest see nii-öelda selle taseme hoidmine on, on tõepoolest tegelikult üks kohutavalt suur stressifaktor, sellepärast et noh, tihti ei ole, me ju ei ole, ütleme meie iga etenduse tase meist. Meie tahtest ainuüksi sellepärast, et noh, nagu ma ütlesin, et keha on keha, on keha ja kõik päevad ei ole vennad, nagu eesti keeles öeldakse. Ja tõepoolest nii see on Oleme meie lauljad sunnitud tõepoolest lihtsalt pidevalt tööd jätkama, jaa jaa, ütleme, et kui seal on ka mingisugune mul vabad nädalad või isegi vabakuu, siis ei tähenda seda, et mõistvalt kodus käed rüpes, vaid vaid ma valmistan järgmise trolle etama oma kautšidega, ema, töötan oma tehnika kallal. Erinevaid rolle lauldes või noh, niipalju ühtlasema rolli lauldes. Tegelikult on ikkagi niimoodi, et noh, ma ju laulan väga palju rolli nagu erinevates lavastustes. Et siis ikkagi ei, ütleme, et ma kujutan ette, võib-olla, kui see 300 korda tõepoolest ühes lavastuses pead kogu aeg ühte ja sama roll olmet, siis, siis võib-olla tõesti võib tekkida mingisugune teatud tüdimus, aga aga kui sul on ikkagi nagu täiesti uus keskkond jälle, sul on uued solistid, seal on uus dirigent, sul on uus ooperimaja. Et siis on, noh, see teeb asja palju põnevamaks ja tihti on ju lavastaja nägemus erinevate lavastaja nägemus ühest rollist tohutult erinev, et selle, see muudabki asja väga huvitavaks. Aga mina tean lihtsalt oma käest, et mina tähendab enda puhul võib-olla seal teiste laulude puhul natuke teistmoodi, ma ei, ma ei oska seda öelda, aga mina tean seda, et minu puhul ei saa riistad rutiini tekkida, sest et kui mina lavale lähen, siis mina tahan endast anda maksimumi. Ja noh, see hoiab tegelikult ära selle, et tekiks rutiin. Et iga õhtu on ikkagi nagu uus üleskutse minu jaoks ja lihtsalt sa soov. Lahvale elamust pakkuda ja, ja tegelikult mis on põhiline, ma arvan, minu puhul on just nimelt nõudlikkus iseenese vastu, et ma olen tegelikult niukene. Võiks öelda, et perfektsionist mitte ainult oma eriala puhul, et see on natuke niukene kiiks, mis mul on, aga, aga noh, see, see on ka asi, mis mind nagu ennast survestab või see tähendab see teatud sa ütleme, stressifaktor, mis, mis tekib, on tegelikult olen ma ise see, kes endale seda tekitab, sest ma ei taha. Ma ei taha oma lati kunagi madalamaks lasta. Lauri vasar, me õieti ei tea mitte midagi teie kontserttegevusest. Mida me võiksime sellest teada? Jah kui nüüd päris päris aus olla, ega mul nii kohutavalt palju kontserttegevust ei ole, aga, aga noh, mul on oma teatud repertuaar, mida ma teen. Mul on ka teatud lauluõhtut, mida, mida ma olen mõnedki korrad teinud ka suurtes saalides näiteks suurepärase pianisti hele näpaškiiru paga koos järgmine hooaeg olema, näiteks Lissabonis Brahmsi saksa reekviemi ka. Et noh, selliseid asju ma ikkagi laulan seal Foreekjam ja Mozarti reekviem ja selliseid asju, aga mis seal salata. Kui sa oled nagu selle nii-öelda ooperi business siis sisse sattunud, siis see võtab tavaliselt nii tohutult palju aega ära. Ta on tohutult raske nagu leida mingit perioodi või mingit vaba auku, kus, kus sul oleks võimalik ka näiteks lisaagendid ette valmistada. Sellepärast see on, on tohutult suur töö korralikult sellist asja nagu ette valmistada muusikaliselt. Ja noh, kui on üks, üks uus lavastus teise järel, siis on perioodid on ikkagi kohutavalt pikad, et noh, tavaliselt on niimoodi, et kui on ükskõik kus erinevas ooperis mäes kujund tuleb uuslavastused välja, siis on, ütleme, kuus, kuus kuni seitse nädalat on prooviperiood noh, ja siis seda ooperit mängitakse tavaliselt, ütleme seal oleneb ooperimajast, aga ütleme miinimum võib-olla seal kuus korda, aga näiteks Pariisi ooper mängib tihtipeale ka 12 korda. Ja ei mängita mitte iga õhtu, vaid siis on kas vähemalt päev vahel või kaks päeva vähe, mis on, mis on loomulikult lauljate suhtelises tohutult tore, sellepärast et et ja meie keha, meie hääl, meie vaim, ta puhkama, et siis iga õhtu jälle endast parimat anda ja minu puhul on näiteks see, et kui ma õhtul pärast etendust koju lähen ja, ja ütleme, nagu te siin mainisite, et eesriie on kinni läinud. Ma lähen koju. Ma olen üksinda oma korteris. Ma olen tegelikult surmväsinud. Aga adrenaliinilaks on nii tugev, et, et ma ei, ma ei suuda magada kunagi. Etendusejärgne ujumine oleks mõttetu selles mõttes, et tegelikult võiks lihtsalt istuda ja telekat vahtida, sellepärast ja ma nagu ma nagu tukkuks, aga ma tegelikult ei maga sellepärast et mul mul käib nagu kogu õhtu veel peast läbi ja minu kogub partii laulupartii jookseb algusest kuni lõpuni ja, ja ma täiesti analviseerin seda öösel. Et mis oleks võinud paremini teha, mis ebaõnnestus, mis oli väga hästi, mis, miks oli väga hästi, miks seda näiteks, mis väga hästi öelnud, miks ma ei võiks seda siis sellega kuskil mujal niimoodi teha ja et see on tegelikult asi, mis mind kohutavalt tüütab ja närvidele käib, aga ma ei ole leidnud seda nuppu siiani ülesse, kus, kus me kinni keerata, et see on, ma ei tea, vahest proovin igast meetodeid nagu mu aju lihtsalt ja oleks rahulik ja läheks lukuga. Ei ta ei, ta ei suuda. Ja tänu sellele on tõepoolest see etendusejärgne päev ka kohutavalt selline uimane, sellepärast et mul on etendus, on nõudnud hästi palju energiat. Ma olen suur pabistas, võtab otsub energiat ja kui siis öösel ei maga, siis on järgmised paar, sa oled lihtsalt tühi kott. Et mul on tihtipeale lihtsalt etenduse järgsed päevad on, on. Ma nimetan end täiesti tühjaks päevadeks, et ma olen võimeline lihtsalt kodus sohva peal lebattama ja mitte midagi tegema, lihtsalt vahin mingeid lollakaid, Netflixi seeriaid ja. Aga noh, siis päev pärast seda on juba jälle uus energia tulemas. Ma tean, okei. Homme etenduse ajal siis organism on uskumatu asi, et need energiaallikad, need on ikkagi organismil võimalik kogu aeg niimoodi nagu mobiliseerida. Aga jah, see on üks väga Te olete nii muusikale pühendunud, et ma ei kujuta ette, et pärast etenduste suudaksid ennast niimoodi välja lülitada, et üldse ei mõtleks lõppenud etenduse peale. Muuseas, te olete kuskil intervjuus öelnud, et käid jõusaalis, et te hoiate ennast puhtfüüsiliselt vormis, et keha oleks suuteline tegema kõike seda, mida lavastajad teilt füüsilises mõttes eeldavad. Jaa, seda küll seal see jõusaal on natukene tahaplaanile vajunud, sest mul on mis seal salata, ma ütlen ka niimoodi vanemaks ja ema ja mul on seljaga igasugused toredad probleemid, mis oli tegelikult üks põhjus, miks ma üldse jõusaalis hakkasin käima. Noh, see oli nagu kõrval kõrval tulemus sellest, et noh, tõepoolest keha võib-olla siis näeb natukene kenam välja, aga aga lihtsalt mul oli tõepoolest nagu selline muskleid tugevdada, sest mul on olnud korduvalt alumise selja seljakettanihkeid. Ja noh, mõni on neist olnud ikka väga, väga, väga tõsine ja mind on tahetud korduvalt opereerida ja ükskord oli kohutavalt kohutavalt jube seik minu, kui ma olin just nimelt Londonis laulmas oma vangi talle pikale vangi ja kui siis etenduse päeval ma enam pärastlõunal ei saanud enam voodist välja, sest ta oli tekkinud kätenihe, mis, mis iganes, mis pärast, nii et mind viidi kolm tundi enne etenduse algust viidi tõepoolest mitme mehega lihtsalt rulliti mind voodist välja, autosse viidi mind haiglasse ja, ja. Mulle pandi tehti selgroos neli süsti enne etendust, et see oli täiesti kohutav nagu lihunik, lihuniku juures olemine, ma kujutan ette, see oli, see oli noh, mul oli keha täiesti valu šokis. Aga siis ma läksin lavale ja kuna tegemist oli vangiga ja mida, mida katkisem sa nii füüsiliselt kui vaimselt oled, seda parem on tegelikult lihtsalt. Terve õhtu oli enam-vähem põrandal ja lihtsalt laulsin kogu partii niimoodi käpuli olles võimeline, ma ei olnud võimeline seisma. No see selleks ja näiteks eelmine aasta juhtus mul, mul oli kohutavalt tõsine lava, vennatused Berliini riigiooperis, selle tulemusel on mul topelt ketanihe minu kaelalülides. Et noh, sellepärast on ka niimoodi, et ma jõusaali nüüd olen tõepoolest viimased. Ma ei oskagi öelda, seitse kuud ilmselt vältinud. Aga noh, jah. Ma käisin Eesti raadio fonoteegist otsimas teie sooloplaati ega leidnud, kas me oleme midagi maha maganud. Ei ole, ei ole tõepoolest sooloplaati, millal tuleb, ei tea, ei ole selle peale kunagi mõelnud, miks ei oska öelda? Noh, on olemas teatud mingeid päris palju, tegelikult DVD-sid mida saab aga rahast osta poes? Aga sooloplaati ei ole nagu? Ei ole tulnud ja ei, mul ei ole millegipärast enam millegipärast põhjuseid on kindlasti palju, aga mul ei ole selliseid väga lähedasi ja tihedaid suhteid nende plaatide firmadega, nii et see sellest ei ole jah, siiamaani veel midagi asja saanud. Ma sain aru, et ei ole plaanis. Minul endal mitte, jah, ütleme, kui keegi selle idee väljak käib, eks ma siis hakkan sõda plaanima ja mõtlema, aga aga praegult on, on mu peas nii palju muid igast asju, mida, mille peale on vaja mõelda, et, et selle peale ma ei, mul ei ole tõepoolest olnud aega mõelda. Jaanuarikuu lõpus, teil oli kaks etendust Estonia teatris, nimiosa Figaro pulmas. Kuhu me nüüd edaspidi peaksime sõitma eteid laval kuulda ja näha. Sest Estoniasse te sel kevadhooajal enam ei satu. Ja tõepoolest, ma olin Tallinnas, mille üle mul oli väga-väga hea meel. Sigarola, mida ma ka selle aasta selle hooaja lõpus Berliini riigiooperis jällegi laul on. Minu järgmine statsioon ongi tegelikult jällegi Pariis. Kevad saab olema kohutavalt tihe, head sööki, sellepärast et mul on, ma olen praktiliselt märts, aprill, mai juuni täiesti niimoodi kinni, et mul ei ole seal ühtegi vaba päeva vahepeal, kuna ma teen mitut rolli mitmes erinevas majas korraga ja tegemist on uuslavastusega, nii et see saab väga põnev olema. Mul on, ongi praegult. Minu assistent või minu agentuur. Ma olen tegelikult väga keskkonnateadlik inimene, ma tõepoolest kodus sorteerin prügi ja mul ei ole autot, käin kohut palju jalama, sõidan kohtadel York jalgrattaga, kasutada ühiskondlikku transporti. Aga ja minul lendamise Konsum teeb selle kõik kahjuks tagasi, sellepärast et et jõuda tõesti nii kiiresti punktist A punkti B, kui mul nüüd järgmised neljal kuul maja on, siis see on ainus. Kahjuks on see võimalik, sest mul on, mul on palju päevi tõepoolest, niimoodi, kus mul hommikul Pariisis proov ja õhtul on Hamburgis näiteks etendus või vastupidi, et ma pean samal päeval veel lendama ja noh, kuidas ma täpselt sellega hakkama sain, seda ma ei tea, mul oli, mul oli mitu-mitu aastat tagasi oli ka ükskord juba selline periood, kus ma olin kolmes erinevas majas korraga lauldes peaosi Jevgeni Oneginit pillipaat ja, ja ja nõidkütti Barcelonas. Ja siis oligi niimoodi, et noh, kõik olid nii sassi tihti, ma ärkasin üles, ma ei saanud üldse aru, kas ma olen, sest et noh, see oli nii nagu kirju ja tegelikult sellel ma mäletan seda, kui ma ütlesin endale ja oma agentuurile, et narr ägeen, et ma ei, mina ei ole nagu võimeline siis endast parimat andma, kui sa lihtsalt pead nagu kuulipildujast tulistama. Aga kuna need on need asjad, mida ma nüüd kevadel tegema hakkan, nii põnevad on ja nii põnevad lavastajate dirigendid ja, ja huvitavad munad, et siis siis kuidagi ma mõtlesin, et proovin ikkagi ühe korra veel, et noh, praegu on, ma arvan, et minu aeg ja kaua seda aega ikka on võib-olla veel, ma ei oska öelda sellist ütleme, kõrg kõrgkarjääri võib-olla võib-olla 10 aastat noh, kui sedagi, eks ju. Et ma katsun selle kõik nii-öelda kaasa võtta ja kogemusi koguda, et siis võib-olla kes teab kunagi seda mõnele nooremale laulis ja nii edasi anda. Kas maailmas on olemas veel mõni kuulus ooperi- või kontserdilava, mille juurde teil on linnukene tegemata? Parun sinna mäele sattunud vili riigi ooperiga on küll olnud mitu korda juba läbirääkimised ja, ja tõesti paar korda juba on olnud nagu konkreetsed pakkumised, aga need ei ole kahjuks ajada ei ole sobinud, et, et noh, me ei purune nii tihti niimoodi, mina vaba kutsun, eks ole. Et on nii tihti niimoodi, et on, tulevad pakkumised tihti kaks-kolm-neli tükki, täpselt ühte ja sama perioodi ja siis on samas eks ju, miks on kuu või kaks, kus sul ei ole nagu midagi teha? Miks see niimoodi on, seda ma ei oska seletada, et see on, see on väga-väga, tihtsin niimoodi, et tuleb nagu mitu pakkumist erinevates majadest täpselt ühe sama perioodi peale. Noh, ja siis peab, eks ju valikuid tegema ja, ja kes ees, see mees on tavaliselt niimodi. Me lõpetame intervjuu taas tsitaadiga priid kuuselt, nüüd artiklist ERR-i portaalis mõni kuu tagasi. Ta ütleb seal Lauri vasaraga võrdset, et pole Eestil välja panna. Me täname teid intervjuu eest. Palju edu, õnnestumisi, teadlikku publikut, pikki aplause, surnud onu.