Vikerhommik jätkub ja nagu öeldud, on meile stuudiosse jõudnud külla loodusteadlane Kliimateadlane Timo Palo. Tere hommikust. Et teile võib vist veel päris mitu tiitlit anda, Guinessi rekordiomanik presidendi kliimanõunik. Põhitöö on ikkagi vabariigi presidendi kantselei. Me oleme praegu siin neil päevil selliste suurte tormide keerises, kui nii võib öelda, tugevad tuuled puhuvad, et kas me oleme siin maal elades jõudnud nüüd siis sinna punkti, kus see on uus normaalsus, et niimoodi keskmiselt paar korda kuus, võime arvestada, et Eesti ümber möllavad tugevad tuuled ja puud lendavad teele. No ega seda ei tea päris täpselt keegi, aga seda peab kindlasti küll kohe rõhutame, et antud talve silmas pidades ei maksa küll arvata, et need talved nüüd päris sellised saavadki olema, tegemist on väga erakordse talvega, tõenäoliselt kõik olemasolevad temperatuurirekordid pean silmas siis plusskraadi ja seda mitte ainult Eestis, aga ka Ameerika Ühendriikides näiteks Euroopas üldisemalt või Atlan saadab meile ühe tsükloni teise järel kogu aeg ja selline hetkeolukord meil on. See ei ole ju ainukene, kes on siin viimastel aastatel olnud teisigi, mis viitavad nagu väga selgelt ühele trendile siis globaalsele kliimasoojenemisele, et et kuivõrd nad on seotud sellega, teadlased ei saa otseselt ju teha järeldusi tegelikult ekstreemum mitte põhjal, kuna kliima ise on tegemist statistiline näitaja, Dextremmid on ikkagi sellised erakordsed sündmused. Ja mina usun küll, et küllap tuleb veel Eestimaal ka talve. Aga paratamatult selliste sündmuste esinemine ja nende sagenemine on ikkagi üks, mida, mida kliimamuutustega seostatakse. Te tulite hiljuti tagasi Antarktikast, kus käisite koos presidendiga ja viimastel päevadel on kandunud sealtkandist uudiseid sellest, et on mõõdetud üle 20 kraadised temperatuure plusstemperatuure. Seal on midagi täiesti tavatut. Kas ka see on märk sellest, et ei muutu ainult ilm ega ilmastik vaid võib-olla ka kliima? Ja kahtlemata Antarktika, ka see piirkond, tegelikult, mida siis riigipea külastas, on meie planeedi üks kõige kiiremini soojenevaid piirkondasid Antarktika poolsaare regioon. Seal on soojenemine neli kuni kuus korda kiirem kui planeedi keskmine. Ja rääkides ka näiteks seal Tšiili lõunatipus, siis kohalikega riigipea kohtusse nii kohaliku kuberneri kui linnapea kui Antarktika instituudi direktoriga. Ja igalt poolt jäi kõlama, et need märgid, mida nemad seal kogevad, omal ajal näevad, on väga sarnased sellele, mida meie siin põhjas siis vast samamoodi, et tulude, tuule suunatuuled on tugevamad talved on lumevaesed, pehmed. Maglazshi väin, mis on harjumuspärast olnud ikkagi tavaliselt sellise külma ja jaheda veega väin. Nüüd ujuvad suvel seal lapsed. Et need muutused ja Antarktika poolsaar on juba kiviga visata sealt piirkonnast ja, ja näiteks üks viimaseid teadustulemusi, mis ka Antarktika poolsaare soojenemist käsitles, siis leiabki, et liustike üha kiirenev sulamine, mis tegelikult ei tule mitte siis läbi atmosfääriõhu kaudu, vaid toimub siis soojenema mere arvelt. Liustikke sulatatakse altpoolt. Et see on just seotud sellega, et tuulesuunad on muutunud ja seda sooja õhku ja sooja vett pressitakse aina enam eestikele. Kui vaadata avalikku kuvandit, siis mulle tundub, et riigipea võtab keskkonnaküsimusi tõsiselt, kuidas talle kliima nõu anda? Ma julgen arvata, et tegemist on tõenäoliselt ühe keskkonna ja, ja kliimateadlik maa riigipeaga üldse maailmas ja, ja see puhtalt tuleneb ju ainuüksi sellest, et me teame, et riigi peale loodusteaduslik taust ehk et tema jaoks on kontekst, on ju selge, et on vaja lihtsalt need uudislõigud, uued teadustulemused, mis temani viidi ja ta haarab neid ja ta mõistab, nagu selles kontekstis väga selgelt leiab oma seosed väga kiiresti üles. Siin on öeldud, et mõningates riikides on see kliima soojenemise teema, on justkui nagu usu küsimus, et kas usutakse või ei usuta ja siis mingites riikides juba nagu saadakse aru, et see on päriselt fakt ja toimub milliste argumentidega, nagu veenda neid inimesi, kelle jaoks on see usu küsimus, et see ongi päriselt toimuv asi. Aga tegelikult ongi niimoodi, see on väga tüüpiline inimesele väga omane oma nahk on sulle ihule kõige lähemal, ehk et kui ikkagi riigid, kus inimesed omal nahal saavad tunda mingeid väga ekstreemseid nähtusi kui teha seal neid kasvõi avalikke küsitlusi, siis toimuvad väga selged muutused kohe arusaamades ja, ja mõtteviisis, et seal paratamatu, et, et kui sa elad võrdlemisi turvalises tsoonis ka meie siin Eestis tegelikult elame ikkagi geograafilises mõttes heas asukohas ei ole mingeid maavärinaid, vulkaanipurskeid ja kliima on ka kuni viimase ajani vähemalt olnud enam-vähem ikkagi ikkagi hea, et me võime oma talve üle küll nuriseda, aga pannes ennast näiteks Austraalia inimese olukorda keset neid suuri tohutuid põlenguid või Amazonases ja see on hoopis teine olukord ja, ja inimesed hakkavad hoopis teistmoodi asju vaatamas. No samas seal Austraalias oli ju ka riigipea, kes ütles, et, et ei ei, et need põlengud ei ole kindlasti. Ja temaga skeptikuteks nii-öelda, et mis tal muud üle jäi, loomulikult kindlasti ka raske ongi ja ma ütlen, et kui minna teadlase juurde, küsida nüüd, et ole hea ja ütle, et kas Austraalia põleng on kliima soojenemise tagajärg, ükski teadlane ei saa seda niimoodi väita, ekstreemum põhjal, et aga statistiliselt see on ennustatav mudelid, prognoosivad seda ja, ja see tõenäoliselt aastatega me ka seda näeme, et need sündmused ikkagi sagenevad, sellised ekstreemsed nähtused. Kui hinnata eestlasi natukene laiemalt, siis me oleme ühest küljest justkui teaduseusku rahvas aga teisest küljest oleme sellise skeptilise natuke talu poeglikult skeptilise loomuga. Kas me neid kliimamuutusi võtame pigem umbusklikult või oleme me ikkagi paindlikult valmis seda uskuma, mida teadlased ütlevad, mida teie ütlete tegelikult? No kui vaadata neid Euroopa Liidu üleseid küsitlusi, siis tegelikult on ikka märkimisväärne paranenud. Julgen arvata, just see viimane aasta on nagu väga palju meil siin öelda, siis seda kallutanud seda, on ta siis usk või veendumus või arvamus, mis tahes, et ikkagi selles suunas, et on näha, et, et mingid muutused toimuvad ja, ja kindlasti no vot, sellised sündmused, see on, aga oma osa. Ma usun. Nagu ma mainisin, et täpselt samamoodi, et kuni see omal nahal väga ekstreemseid asju ei tunneta, siis tõenäoliselt Läheb natuke inimesele kaugeks hoomangutaks, teine asi on see, et alati igasuguse me räägime kliimamuutustest, räägime, et mis me peaksime nende leevendamiseks ette võtma, on ju, ja ka siis kohanemiseks, et see tähendab väga paljude jaoks tõenäolist mingit suurt muutust, see tähendab rahalisi väljaminekuid teatud hirmud, mis on juba nagunii-öelda eos olemas inimeses, ja siis ta ongi nagu selle vastu. Tihti ongi see mängitud selle peale ka, et kliimamuutustega tegelemine on, on või selle probleemiga tegelemine on juskui tohutu tohutu rahaline väljaminek, et selle peale mängida, kes siis selle kinni maksab. Aga, aga nagu me näeme, siis maailm areneb, tehnoloogia areneb ja tegelikult me liigume. Meil on tegelikult ka juba selles suunas, aga kenasti. Laseme vahepeal muusikal kõlada ja siis jätkame vestlust kliimateadlase Timo Paloga. Polaaruurija ja presidendi kliimanõunik Timo Palo on meil Vikerhommikustuudios. Dima, kui te esimest korda Antarktikas käisite, milline elamus seal. No see oli kahtlemata erakordne, ma olin enne seda küll käinud Arktikas, ehk et mul oli nagu polaaralade maitse või see oli olemas kindlasti Arktika jättis selles mõttes eredama, et see oli nagu ikkagi esimene täielikult esimene kontakt selle maailmaga. Aga ka ma mäletan väga selgesti seda 2010 aastat, kui ma Soomet polaarjaama siis tööle sõitsin, et seal erinevus sellel korral oli, et kui ma nüüd oli nagu rohkem laeva peal, siis seal seal me lendasime Lõuna-Aafrika Vabariigist lennatakse sinna sellesse sektorisse kuninganna Maudi maale. Kui lennuk oli siis seal liustikul maandanud, siis noh, Antarktika, millega ta kõigepealt ikkagi rabab, on see tohutu avarus, see mõõde ja siis skaala või mõõtkava, me tuleme, me oleme metsarahvas, et sai aduneid, vorme ja vormide suurusi. Et sa näed mingit objekti, näiteks mäge kaugel või seda ulatabki, seda kaljut, mis liustikud, väljavaated sul ei ole õrna aimu, kui sa kujutad endale silmas ette, et siin metsast, et kui suurem puu ja, ja kui kaugele see umbes võib näha, palju meil seda siks lagedat horisonti on, et et siis see suur, see tajuline on täiesti teistsugune. Ma toon näite, et me Antarktika selles õhus nägime mägesid, mis paistsid 200 kilomeetri kaugusel, tegelikult tundusid niimoodi, et need on lihtsalt mõnikümmend kilomeetrit. Et see lihtsalt petab niimoodi ära, jah. Me oleme võinud sellistest teadusulmefilmidest näha kõikvõimalikke stsenaariumeid, mis selle kliima soojenemisega seotud küll selleni välja, et kusagilt vabanevad mingid organismid, kes on igijääs olnud aastatuhandeid ja nakatavad inimesi, mingid parasiidid või, või suisa viirused. Kuid tõenäoliseks taolist asja Oi, mina nüüd sellesse valdkonda küll väga ei oma lina ei pistaksid sealt Digijast mingeid imelikke organismi. Üks asi küll, mida ka meil Eestis siin tegelikult räägitakse, on ikkagi see teatud tõved, bakterid ja asjad, mis meid ikkagi kummitavad tänu sellele kliima soojenemisele uusi haigusi ja tõbesid, mis on juba siia jõudnud ja mis ka tõenäoliselt veel jõuavad, et et selles mõttes kindlasti tuleb meil kohaneda ikkagi teatud uue seisundiga, aga midagi müstilist-müütilist maailmas. Tõenäoliselt on see võimekus praegu olemas näiteks mammuti ära kloonida, sest igikeltsa neid nii-öelda jäänuseid on väga heal kujul kättesaadavalt, kust on võimalik kogused ei anna kokku panna küsimusele, et miks me seda peaksime tegema? Milline on siis selline teie hinnangul esimene silmaga nähtav käega katsutav tulem, mida me Eestis näeme, mis hakkab juhtuma kliima soojenemise tagajärjel? Noh, siin näiteks on räägitud, et mingisugused alad hakkavad vee alla jääma. Esimene selline käegakatsutav tulemus pigem ongi ikkagi see, et pehmete ilmadega võtame kas või praegu kujutame ette, et nüüd Eestimaal ei ole korralikku talve olnud, siin jaanuar-veebruar tõenäoliselt tuleb erakordne plusskraadiga tuleb keskmine temperatuur, sellistesse ei ole olnud enne. Mis seal põhjamaa põhjamaa talv meie laiuskraadil on tegelikult korralik nii-öelda õhupuhastaja nendest viirustest tõvedest, puugid näiteks, mis, mis saab näiteks uuel hooajal puukidega on täitsa huvitav mõelda, et ma arvan, et see on ja, ja ka lõuna poolt tulevad uued liigid, mida me oleme ka juba kohanud, siin on ju saak liigub siiapoole ja seda v ujutuse või üleujutuste asja või uputus nüüd päris silmas pidades ei ole võib-olla Eesti jaoks praegu number üks probleem selles mõttes, et meil on ikkagi pärast ealine maa kergem, mis kompenseerib teataval määral, meil on küll keskmisest suurem nii-öelda kaua meretaseme tõus, aga see maa kerge kompenseerib, tõsiteadlased on ikkagi mudelitega prognoosinud, et see, selle mõju siis ikkagi jääb järjest soojenemas kliimas jätte alla, ehk et meil hakkab kaamera tase tõusma, pigem on see, et kui see tuulemuster ja need tsüklonid ja läänevool, et et siis meie ujutused tulevad ikkagi seetõttu, et see tõstab merevee taset, tõstab just nimelt need tugevad tuuled sealt suunast püsivalt. Nii et kusagil diskres või Pärnu rannaaladel kinnisvara omada ei ole vä? Ja sest, et kui ikkagi me mere kapriis aina suureneb, siis mina ütleks küll, et see on tõesti riske. Kui me räägime Eesti, ütleme siis poliitikast kliima ja looduse koha pealt, meil ju toimuvad siiamaani minu meelest ka noorte kliimaprotestid, selleks et valitsus võtaks ette mingeid meetmeid. Kuidas teie seda näete, et kuidas meil see poliitika on kliima koha pealt. Mida peaks muutma. Lahti jällegi viimane aasta, Ma arvan, on päris palju muutunud, eriti viimane poolaasta. Eesti on nende Euroopa Liidu algatustega ja liitunud. Me oleme euroop juba liidus üks riik, me oleme selle selle liidu liige. Ja, ja me läheme ju kaasa, noh, tõenäoliselt me läheme siin ei saa teist teed ollagi, et me läheme kaasa nende algatustega, need on väga ambitsioonikad, tõenäoliselt Euroopa haarab juhtrolli maailmas. Meie oleme siis nende hulgas, seal on ju, ma usun küll, et me saame ära kasutada, aga siin mitmeid selliseid eeliseid, mis, mis juhtrolli haarama nendega toob näiteks kas või uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ja sellele, et see Euroopa juhtroll. Ma arvan, on päris heaks katalüsaatoriks, et see, see võib ka maailmas päris palju teisi riike kaasa tuua ja kaasa vedada, et selles mõttes ma arvan, et meie oleme selles kompotis sees ja mina siin tahaks küll, nagu tunnustada viimase poolaasta ka vabariigi valitsuse käike ja tegemisi selles selles suunas, et minu meelest on tehtud. Need võtavad aega, me teame, et poliitilisel tasandil kõik need asjad, loomulikult me soovime, et paljud asjad juhtuks kiiremini, noored, seda enam, nemad on ju eriti kärsitlede. Aga paraku nende otsuste tegemine ikkagi võtab teatud aja. No üks asi, millest on palju kirjutatud artikleid väga kõlavate pealkirjadega, on kliima soojenemise tagasipööramine. Mis teie hinnang on, kas seda on võimalik tagasi pöörata, võib peatada, või tegelikult on juba pöördunud. See on väga hea, et see küsimuse järgisitud, sest seda peabki ütlema, sellist asja ei ole võimalik. Esiteks kliimamuutus enne inimest muutuma alatiga pärast inimestki meid siin ei ole. Me räägime praegu sellest inimtekkelisest komponendist ja kui palju meie oleme võimendanud seda kas me saame seda pidurdada, leevendada? Siin tõenäoliselt on need mehhanismid olemas, kui me ikkagi midagi kiirelt ettevõttes veel räägitakse, tegelikult nendest lävendiefektidest nendest nii-öelda murdepunktidest, kus Me satume alla sõiduteele, kust me enam tagasi mingit teatud asju ei saa, pöördMe olemegi uues olukorras, uues situatsioonis. Ehk nendega mängida ei maksa, et selles mõttes tuleks küll teha ja pingutada ja leevendada me kindlasti saame, kindlasti saame me paremini valmis olla, kohaneda, aga peatada kliima kui sellise muutumist. Ei, see ei ole võimalik. Ja ei ole ka võimalike siin vähemalt lähiajal ühenditel tuhandetel peatada seda, mis me oleme nagu käivitanud mingisugune noh, nii-öelda lõplikus mõttes seda inimtekkelist komponenti, sest et väga suur soojushulk on näiteks salvestanud juba ookeanis, see jätkab seda nii-öelda soojendamist veel väga pikka-pikka aega, et et me oleme sellesse kliimasüsteemi pumbanud juba tohutus koguses seda lisaenergiat, nii et seda niisama lihtsalt sealt välja ei saa. Loomulikult, meil räägitakse ka uutest tehnoloogilistest võimalustest, seda, kuidas me hakkame atmosfäärist süsinikdioksiidi nii-öelda tagasi siduma, uuesti uuesti välja võtma, ikka püüdmise tehnoloogiatest räägitakse aga, aga, aga need ei ole veel kuigi kaugele ja energeetiliselt on nad ikkagi väga-väga nõudlikeni. Vaat niimoodi, head raadiokuulajad. Aitäh. Polaaruurija ja presidendi kliimanõunik Timo Palo, et leidsite aega stuudiost läbi astuda ja ega muud kui jaksu ja jõudu meile kõigile, nii kliimamuutusega kohanemisel kui ka sellega siiski võitlemisel vähemalt selle inimtekkelise komponendiga. Ja aitäh ja mina tahaks ka omalt poolt julgustada inimesi, ärge neid suuski veel ahju ikkagi loobitakse. Küllap see Tartu maraton ka veel toimuma saada. Aitäh.