Head kuulajad, kõige esmasem tutvustus tänase saatekülalise Merike Kaunissaare kohta on pärit meie heliarhiivist aastast 2005, kui Tartu too ettevõtlike daamide assotsiatsioon valis Tartu Ülikooli kliinikumi lastefondi tollase juhi Merike Kaunissaare aasta naiseks. Ja mitte ainult tema tubli töö ja kahes kõrgkoolis kaitstud teaduskraadi silmas pidades vaid mõeldes sellele Merikese kolmest lapsest kaks on erivajadusega ja et tema suutlikkus ennast ületada ja aidata lastel haigusi seljatada on eeskuju vääriv. Kuulame, kuidas tänast saatekülalist iseloomustas 2005. aastal Tiiu Sild, kes oli ka ise aasta naiseks ja postuumselt Merike see lugu on pisut eriline, sest tema saavutused on tulnud väga suure eneseületuse kaudu. Kogu tema pere on pidanud pingutama, tulla välja aga rasketest olukordadest ja me valisime Merike, sellest sellepärast. Ta on naistel eeskujuks tõusnud nii-öelda fööniksi tuhast jõudnud teaduskraadini, mis ei ole naiste puhul praegu veel üldse nii tavaline ja tegutsenud nii tööl kui kodus. Tõeliselt eduka daamina. Täna kajaloodis tartlanna Merike Kaunissaare, tere. Tere. Kuidas teie kolm last praegu elavad, kas teravad on täiskasvanud ja toimetavad oma asju ja hästi elavad? Kas need on jäänud Eestisse ja armastavad Eestimaad samavõrd kui tema vanemad? Eks ole asju siin ajada ja jah muidugi ajakirjandusest lugeda, et teie leukeemia põdenud tütar raviti terveks. Aga teile, kui mitu aastat tähendas lapse haigus muretsemist, hirmu, lootusetust, magamata öid, kui pikk see aeg oli? Otsene ravi oli kaks aastat, mis oli väga suurel määral haiglas elamine kaks-kolm nädalat haiglas, siis nädalake jälle kodus. Ja siis võib-olla veidike rohkem vahet ja jälle sama. See oli kaks aastat ja pool aastat siis veel kodust režiimi. Aga no see hirm, mis pea kohal, kirves, mis pea kaal seisis, see oli ju ikka veel hea hulk aega pärast. Ja immuunsus oli madalam, väga tükk aega tasapisi hakkas paranema, aga aga kõik see aeg oli üsna keeruline üle elada. Kui te nägite oma last kannatamas ja, ja ta ei võinud teada ka arstid ei võinud teada, kuidas, missuguseid tulemusi ravi annab siis kust te saite jõudu, et iseennast püsti hoida, oma peret püsti hoida ja oma ravi saavat last püsti hoida? Ega sellel hetkel ei olegi muud, kui sa teed seda, mida sa pead tegema. Ja tagantjärele on ju ka südametunnistuse piinu, et oled iseendaga väga mures ja depressioonis võib-olla ka mitte täiesti täie eest lapsega koos. Ja teised lapsed ju kodus, kes pidid ise hakkama saama oli keeruline ja hullem oli pärast pingelang veel, kui, kui sa haiguse ajal pead olema nagu raudnael sellele nohu. Ja kõik toimib siis sel hetkel, kui öeldakse, et minge nüüd koju, ravi on lõppenud. Saad sa aru, et et oma jõuvalud on täiesti otsas? Siis see pingelang ka pärast oli päris päris hull. Te olete varem öelnud, et te saite tuge teistelt lastevanematelt, kelle lapsed põdesid samasugust haigust ja see on väga oluline, on olemas vähihaigete laste vanemate liit kes juba juba tol ajal oli olemas ja olid aktiivsed vanemad, kes seda korraldasid enamasti need, kelle lapsed olid juba ravi läbinud. Ja see, et sa näed, et on teised inimesed, kes seal on läbi käinud ja, ja nad on jäänud mõistuse juurde ja need on laps, siis nad on selle läbi teinud, nad elus paranevad. See on väga toetav ja ma olen olnud siiani seotud vahelduvalt. Üksvahe käisin ma lausa laste onkoloogia osakonnas kogemusnõustajaks, saime lastefondi kaudu koolituse ja käisime kogemusnõustajaks, et rääkida nende vanematega. Et nad püsiksid võistluse juures seal oma haigete laste juures kõrval abiks. Jah, see vähihaigete laste vanemate liidu kaudu on saanud igasuguseid asju tehtud ja korraldatud ja, ja praegu on seal suur hulk aktiviste kes kes korraldavad neid pardiralli siit. Et oleks rahalist toetust nendele diagnoosidele, kes siin on võib-olla eesti meditsiinile keerulised või väga haruldased, saaksid mujal ravi. Et leida võimalusi variante nendele, kellel on raske. Kuidas teie pere, teised lapsed selle aja üle elasid. Vanem poeg, kes on kurt sünnist saadik elas seda väga raskelt üle, sest tema lõpetas tol ajal Tartu hiie kooli ja neil oli kurt küllalt palju juba koolist ära läinud ja ta pandi kuuljate klassi ning seal see oli, see oli talle üpris traumaatiline, nii et ka sellega oli. Oli keeruline toimetada ja noorem poeg toimetus täiesti autopiloodi peal. Selles mõttes, et tõi koju häid hindeid, käis prantsuse keeles teatriringi siin ja seal sai kõigega ise hakkama, mis sa talle maksis? On raske ütelda, eks tal ka raske oli. Varakult iseseisvaks? Jah, vat ei ole võimalik. Lugema hakata, kui peab teie mehe eest väljas olema. Kas ma tohin küsida, kuidas teie abielu nendele katsumustele vastu pidas? Eksabikaasal oli muidugi väga raske. Lõppeks viis inimest oli lauas. Eks inimene töötas peaaegu et terve ärkveloleku aja. Sellel ajal, kui ma väikse lapsega haiglas olin, toimetas ta poistega kodust elu. Rabas rabas rabas mis hirmus ja käis meid iga päev vaatamas. Ja näha oli, et seal üpris paljudel kooselud purunesid. Me oleme vastu pannud. Ja üks mis ma pean ütlema, et ma pean seda, et Eesti vabariigi president andis autasu Märt Avandile üheksa äärmiselt oluliseks asjaks. Et, et mehed on julenud välja tulla sellega, et et need on isad ka, kelle perekonnas lapsed haigestuvad, kellel on peres raske? Emal on raske, isal on raske, aga ta on sealjuures. Ja mis märgisse puutub, siis see on väga kiiduväärne kõik, mis ta on vähihaigete laste vanemate liidu heaks teinud üldse sellise temaatika jaoks. Ma küsisin sellepärast, et kui ema satub niisuguse katsumuse küüsi, siis tal ei ole võimalik nõrk olla. Aga ma tean küllalt palju juhtumeid, kus kui perre sünnib erivajadusega laps, siis mees, kes peaks olema tugevam pool, lihtsalt osutub nõrgemaks ja ja lahkub. See on õnneks hakanud, ma arvan ka tänu Märt Avandile ja teistele meestele, kes on rääkinud muredest oma oma lähedastega, on hakanud paranema. See, see oli nii ammusel ajal ja võib-olla ka mitte nii ammusel ajal aga see läheb paremaks, seda ma näen küll siira rõõmuga, kui meil on need vähihaigete laste vanemad, laagrid, suvelaagrid, seal on suur hulk isasid, seal on meeste saun, kus mehed saunalava peal. Kindlasti räägivad neid asju, kus, kus ei ole mingit naiste tehkendamist ehk emade ja, ja mingisugust sellist korraldamist toome nüüd isad, kus on need mehed, kes ise tahavad, ise räägivad, ise ise teevad täpselt nii oma omal viisil kuidas nad tunnevad, et nad suudavad ennast teisi saatusekaaslasi aidata. Ja see on väga äge vaadata teie tööga kogemusnõustajana Tartu Ülikooli lastefondi juures. Kuidas see kõik on teie iseloomu vorminud, kas on midagi, mida te annate inimestele kergemini andeks või on midagi, mille suhtes te olete muutunud palju nõudlikumaks? See on küll päris kindel, et kui ei oleks kõiki neid katsumusi olnud, ma kindlasti see inimene ei oleks, kes ma praegu olen. Ja kogemusnõustajana, ka ühe inimesega saad kontakti ja saadad. Tunned, et sa saad teda aidata. Teise inimesega ei saa ja teine inimene on teistsugune inimene, aga sellega puutuvad kokku kõik, kes tegelevad inimestega. Nii, see on. Kas te olete kohe sündinud niisuguse hästi teravdatud õiglustundega või on või on eludeid selliseks vorminud? Kui te nii küsite, siis ma meenutan oma vanaisa, väike vuugivallid, kes 41. aastal ma arvan, kirjutas Karotammele punasele Karotammele Tandke hobused tagasi tulid punased viisid ära, andke tagasi. Ja Karotamm saatis selle Moskvasse peerijale, et näete, eesti talupojad küsivad oma vara tagasi. Tagasi ta need muidugi ei saanud ja 44. aastal sai 11 aastat päris külma kohta jaapani vasta Jaapanit. Kuskil seal taga siberi põhjas, aga tagasi ta tuli ja õiglane ta oli, ta pärast kõlbas veel kolhoosi asju ajama kõigi oma nelja küla klassi kooliga. Et õiglustunne on teil geenides. Kes teab, mis seal geenides on, aga võib-olla tõesti see kogemus, et enda eest on võimalik seista. Panen ajakirjandusest lugenud seda, et te käite Tartu linnavalitsusega kohut põhjusele, et eelmisel aastal teie kandideerisite linnavalitsusse linnakujunduse, vanemspetsialisti tähtajalisele teenistuskohale, aga selle koha peale valiti hoopis üks noor ja suhteliselt tagasihoidliku töökogemusega inimene. Ja linnavalitsus oma valikut ei ole põhjendanud ka teile. Kohtus põhjendati, põhjendati seda, et kui ma imestasin, et vanemspetsialisti kohale saab valitud inimene, kellel sisuliselt erialane töökogemus puudub, et see ei ole spetsialisti, kohtun vanemspetsialisti koht. Et siis linnavalitsuse seisukoht oli, et see on, need on lihtsalt ametikohad, et seal ei ole formaalset hierarhiat. Spetsialist on minu teada doktorant. Vanemspetsialist on siis praeguseks kolmeaastase maaülikooli maamajanduse teaduskonna baka ja seisukoht oli, et ta on kursis kaasaegsete linna ehitus filosoofiatega. Erinevalt minust kellel mul on Erkidisain Ülikooli teadusmagister ja kunstiakadeemia doktorantuur läbitud tuleb ainult maaülikooli tunnustada. Et kolme aastaga on võimalik saada sellisele positsioonile, mis tegelikult nende meelest ei olegi mingi eriline positsioon seal lihtsalt ametikoht teehagisid linnavalitsuste mitte sellel põhjusel, et nad valisid teise inimese vaid selle põhjusega, et te tunnete, et olete oma hea poolest konkursil kõrvale lükatud. Mul on väga hea meel, et Eesti Inimõiguste keskus on mulle selja taha tulnud ja abistanud mind koduskäimisega ja ma julgustan inimesi sellist abi küsima, sest tõepoolest nad tegid sellest minu juhtumi strateegilise agelemise juhtumi. Sest sellisel viisil ei ole pöördutud kohtusse. Kahtlustatakse, et vanuse tõttu ei võeta. On võidetud kohtuasju, kus keegi on lahti lastud selgesõnaliselt laseme su lahti, sest sa oled liiga vana. Aga mitte seda, et ei võetaks vanuse tõttu. Muidugi, see on nii, et keegi tasule seda leitakse igasuguseid muid põhjuseid. Minu isiklik arvamus oli, et ma oma doktorantuuri teadmiste poolest oleks suurima heameelega panustanud oma oskustega Tartu linna linnakujunduse parendamisse. Ka kohtuotsuse järgi oli kõige olulisem aasta varem kirjutatud artikkel ja avaldatud Tartu Postimehes, kus üritasin üles tõmmata poleemikat Tartu südalinna ümber raekoja platsi nurga plaanitava parkimismaja suhtes, pakkusin lihtsalt ühe teise koha. Ja nüüd siis kohtuotsuse alusel on see artikkel osutunud mitte kooskõlas olevaks kehtiva üldplaneeringuga. Ja mina ei tunne ei omandiehitusega ühtegi muud seadust. Ja see ongi põhiline põhjus, miks linnavalitsus ei saanud pinud vestlusvooru Ki kutsuda. Nii et esimese astme kohus on otsustanud, et linnal oli õigus. Esimese astme kohus on otsustanud, et see artikkel on põhiline põhjus, miks mind vestlusele kutsutud kohtule ei olnud argumendiks õiguskantsleri arvamus, et et see artikkel oleks võinud olla argumendiks, et mind vestlusele kutsuda, et mida ma arvan siis sellest või teisest asjast kesklinnas. Ja et ei ole põhiõiguste kontekstis õige Ta inimest kõrvale aasta varem täiesti teises kontekstis avaldatud arvamuse põhjal. Jutt käis parkimismaja planeeringust. Töökoht, millele ma kandideerisin, oli põhiliselt reklaamispetsialisti töökoht, reklaami väikevormid. Nonoh sisuliselt ei puutunud asjasse. Ja kuna põhjus oli tuvastatud, siis ei olnud enam edasi vaja vanuselise diskrimineerimise seadusel vastamist üldse uurida. Selles mõttes diskrimineerimisseadus. Kui juhtumit vaadata diskrimineerimisseaduse alusel, on väga oluliseks võrrelda seda inimest, kes valiti seda inimest, kes siis kaebad, et teda ei valita. Et selle võrdluse alusel, siis oleks nagu võimalik tuvastada, et kumb siis on kompetentsem ja. Eesti vabariigi seadused konkursside korraldamisel kohustavad valima kompetents hõlmab see jäi siis ilmselgelt tegemata. See ei olnudki vajalik, sellepärast. Ta oli põhjus leitud, see oli see artikkel, mis aasta varem sai avaldatud. Ühesõnaga, Merike Kaunissaare, te olete liiga kõrgelt haritud, te olete liiga elukogenud, liiga otsese ütlemisega. Teie erialane haridus pärineb nõukaajastu, võib-olla ka teie põhimõtted ja hinnangud, niisugune asi teeb iga juhi ette. Kahjuks ma ei saa sellega kuidagi nõus olla, see noor naine, kes valiti, oli maaülikooli baka lõpetanud 2013, mina olin 2000, et 17 veel kunstiakadeemia doktorantide nimekirjas. Kui ma ütleksin, et minu haridus on raudselt värskem kui mitte suhtuda nii et et üle viiekümneaastaste inimeste harimine on nagu noh, sooja toa võimaldamine või nagu lasteaialapsehoidjad käivad küll koolis, aga ega see siis külge ei hakka. Kas juhil on õigus oma meeskonda koostada oma põhimõtete järgi? Absoluutselt on juhil õigus koostada oma meeskonda oma põhimõtete järgi ja ka kohus arvas niimoodi et nemad võivad vaata täpselt selle, kelle nad soovivad. Mis siis nüüd edasi saab? Inimõiguste keskus ja minu advokaadiga koos oleme me arutanud edasikaebamist. Hetkel see kaebus veel tehtud ei ole, aga. Me kaldume arvama, et me teeme selle. Ning te lähete edasi. Ma arvan küll ja kui palju on teile tuldud ütlema päris võhivõõraste inimeste või siis ka oma tuttavate poolt, et tead, minuga juhtus täpselt seesama lugu, et ma jäin tööst ilma sellepärast et mind peeti liiga vanaks. Esiteks sai minu abikaasa niimoodi lahti, talle räägiti mitu aastat. Et anna avaldus, et teised tahavad ka seda ametit proovida, tema ülemus pöördustama poole, niimoodi seda ta ei teinud, siis ta koondati. Aga mul on hea hulk tuttavaid, mul on tuttavaid, kes tuttavaid, raamatupidajaid on tuttavaid kes enamasti selles situatsioonis, kui töökoht füüsiliselt ära kaob, asutus lõpetatakse, liidetakse, lahutatakse, midagi toimetatakse, siis jääb, jääb pensionieelne ja pensioniealine inimene esimesena üle. Ja siin minu armas klassiõde ütleb, et tema tipiaegsed sõbrannad, kes on tõesti ilma jäänud, need, need pakkumised on kas Maximasse või muuseumisse, saali vahiks või igatahes mitte erialatasandil. Sellel tasandil, mis nad erialaselt on, rääkis mulle tuttav kirurg, kes on ka pensionieas tippkirurg. Et kuigi ma ei mäletagi, mis asjaoludel talle helistati, saadi aru, et tema kasutab internetti tõesti teie vanusest teie kasutada, et interneti ei või olla. Pidevas kontaktis oma Euroopa kolleegidega. Ehk meenub mulle see, kui ükskord sai Tiina Tambovi miga, kes on vanadusprobleemide uurija räägitud, ma loodan, et ma sain teist õigesti aru. Et inimestel on selline ettekujutus, kus noh, nagu vanematest inimestest see on nagu, nagu sinu vanaema. Minul on vahel see tunne, et nagu suhtutakse minusse nagu minu vanaemasse sündinud 1901. Et ma ei ole omaenda vanaema millest see niisugune veelahe on tekkinud, kas see on tulnud koos ühiskondliku korra muutusega, kas on tulnud sellega, et nooremad põlvkonnad on saanud haridust välismaal? See algas muidugi formatsioonivahetusega kohe. Üks esimesi asju oli ajakirjandus. Ja tegelikult ajakirjanikud olid kõik noored inimesed, Nad nägid ainult noori inimesi. Ja, ja ühel hetkel mina sellel hetkel veel ei olnud selles vanuses, et väga probleemi tunnetada. Aga tagantjärele mõeldes kadus, kadus üle keskealine inimene kohe pildilt. Ja noh, iseenesest on see muidugi väga kummaline, sest kõrvus kõlab ju ka see jutt, et edaspidi me töötame kõik 70 aastani. Lugesin täna Eero Epnerile Tartu ekspressist, kus on selgelt esile toodud, kuidas üle 50 aastaseid juhte üldse valikusse ei pakutagi, sest nad on liiga vanad. Et millisel viisil nad siis 70-ni jõuavad? Maximas käru lükates, jah, ma kardan, et see teenindussfäär ongi see, kus oodatakse või kuhu mahuvad inimesed aastates 50 kuni 70. Iseenesest on see ju absurdne, oskuste ja teadmiste raiskamine. Tõepoolest, sa ei saa kandideerida Diori moemajja modelliks, kui seal on, no 17 18, no ütleme 25, no mitte mingil juhul üle 30 nodorew või ka Paleriinina sa enam ei tööta, aga mis takistust on töötada raamatupidajana? Linnaametnikuna. On väga palju ametikohti, kus kus ei ole mitte mingisugust takistust, kus kompetents, laiahaardeline tausta tundmine. Varasemad kogemused on puhas, pluss. Jah, vaat siin ongi siis see, et kui juht on noorust ja tahab, et tema ümber oleksidki samaealised pöördusin ju ka esimese asjana, pöördusin võrdõiguslikkuse voliniku poole mõeldes, et minu meelest on see vanuseline diskrimineerimine ja ma sain nende käest huvitavaid materjale. Ja kaasa arvatud selle arvamuse, et et juhid ei võta endast vanemaid, kui tema on 35, siis ta võtab alla 35, kuid on 40 fotot alla 40, kui ta on 45, siis alla 45, aga mitte endast vanemaid. See on praktika? Jah, et see on nende temaatikas nähtav tendents. Või te näete mingit muutust, kui Eesti riik tahab vaeseks jääda ja tõesti mitte rakendada inimesi üle 50 eluaasta ja pidada neid üleval Sestega hädatapu, minu meelest ei kuuldu kuskilt, et mis on siis variandid, mis ta jääb vaeseks? Või siis siirdub sellele erialale, kus on väga suur nõudlus, lihtsalt ma mõtlengi, et ta ei saa tööd oma erialal, vaid vaid lihtsalt õpib ümber, nii nagu on see loosung, et inimene õpib, kuni elab. Kui argument inimeste, mitte valimiseks on vanus, siis noh, siis on see õppimine ja suht vähetähtis asi nagu mina näen oma doktorantuuri Pealt. See pole mitte kellelegi oluline. Et ma õpin, kui ma olen 60. Aga muidugi need kohad, kus siis on äärmiselt madala kvalifikatsiooniga, ebamugav mis iganes, kehvad tingimused, raske siin ja sinna saab lükata need inimesed, keda me ei soovi nahaseksikatel positsioonidel. Oot, kas see siis muutub või ei muutu ja kui muutub sismi põhku vaeseks jääda ei taha, siis peab muutuma. Kaja loodimisel on disainer ja kaks teaduskraadi kaitsnud Merike Kaunissaare. Et teist ei jääks muljet kui alla andma Dust, emast ja inimesest, kes oma õiglustunde ajel on alustanud kohtuteed, siis me peame meelde tuletama, et õigupoolest te olete kunstnikuhing, niisugune tundlik kes nooruses läks õppima tollasesse riiklikku kunstiinstituuti disaini. Kas see käik oli ajendatud sellest, et see võib olla üksainuke vaba mõtte levimise koht tookordse raudse eesriide taga? Mina lõpetasin keskkooli oma kooli parimana selles lennus ja, ja mul olid variandid A ja B ja C. Et kui ma ei saa kunstiinstituuti sisse ja esimesel aastal ma ei saanudki, aga teisel sain. Et siis mind huvitas tegelikult Ta paljuski niisugune niisugune eriala, mis võimaldaks erinevate teadmiste sünergiat. Jah, jah, ja gaase vaba mõtte. Professor Bruno Tomberg tol ajal ju juhtis seda kateedrit. Tõsiselt huvitavalt ja hästi ja seal oli palju võimalusi ja, ja pakuti mitmekülgseid teadmisi. Ja te ütlesite, et kui te olite kunstiinstituudi lõpetanud, Sistid kutsuti Moskvasse? Jah, et kui ma nüüd doktorantuuri ka tegeledes tegelen sellega puhtast huvist, siis jah, kui ma lõpetasin, jõudis, siis oli minu diplomitööks töörõivad ja need tekitasid nii suurt huvi Moskvast kohal käinud, kontrollides, et mind kutsuti Moskvasse Töörõivaste instituuti. Loomulikult pandi kohe minu töö kõrvale ja asuti mulle näitama kangaid, mida saab kasutada tuumajaamade töötajate töörõivaste tegemiseks. Ja nad olid muidugi väga hämmastunud, kui ma lõpuks ütlesin, et aitäh Ma ei tule. Aga mul oli kaks põhjust selleks, et üks oli meie kurt poeg, kes selleks ajaks oli olemas ja ja ma ei tahtnud, tagurdinaagultuuristatakse teise kultuuri. Ja teine mõte oli see, et see on väga salajane värk, kõik see tähendaks, mul võib olla õppimist Moskvas hilisemat elu kuskil numbriga linnas Siberis, igavest Neviest naisstaatust. Ja ma loobusin sellest. Te tulite Eestisse tagasi ja te olete olnud Pärnu linnakunstnik? Jah, mu abikaasa on pärnakas ja nii me läksime Pärnusse ja, ja nii ma kuidagi sattusingi oma Saisal mõningat nähtavat tööd tehtud ja miks ma sinna ametisse sattusin, ma kujundasin Olev Siinmaa 100. juubelinäituse mida korraldas tollane peakunstnik Jüri Lass ja, ja millega oli ka palju skandaale, sest seal olid sinimustvalged lipud hõrema. Mis seal oli rahvamaja avamisel või nähtavad. Aasta oli siis kahe 82. Aga siis ma jah, sattusin ka oma näitustel joonistuste alusel nagu teatriga kontakti ja mul õnnestus seal mõned teatrikujundused teha. Lavakujundused, turgeenjovi, Kuu aega maal oli, oli tore koos teha Vello Tammega, kes siis tegi lava ja, ja mina kostüümid. Ja väga eriline kogemus oli Matti Undiga kujundada. Etendus vaimude tund Jannseni tänaval, mis sai tehtud vanas koolimajas seal, kus see on, seni elasid ja seda mängiti, üürutum aeg. Tallinnas sõideti bussidega kohale ja minu meelest tehti kolmed kostüümid, sest nad lihtsalt kulusid pesus pesu tekkimisega ära. Ja üllatusega vaatasin, et kes siin nüüd Koidula Ta mängiski, et oli võetud minu kostüüm aluseks. Et seda praegust Koidula kostüümi teha. Ja sihte sattusite Tartusse? Jah, ei olnud ju kuskil elada ja, ja siis nagu ütles naabrimees, kes hakkas suure firma finantsjuhiks. Naine kuivatab pankasid, kui meid Siberisse saadetakse, sest paberit ei klapi, aga korterit on vaja. Et meil sama lugu elada, oli kuskil vaja ja, ja Tartu linnast läks Katrin Kuusik ära sel hetkel ära tagasi Tallinna. Ja kutsuti Tartusse peakunstnikuks. Mida seal tuli teha? Eks ikka see linnakujundamisse. Tollast formatsiooni ei saa muidugi praegusega raasugi võrrelda, sest siis oli tegemist, et üldse midagi, et üldse midagi tehtaks, sest plaanimajanduse olukorras ei olnud ju mõõdeti millegi peale kulutada õieti, mis kuidagimoodi välja näeks. Praegu kõik konkureerivad tiks, tahab olla edevam, kui teine ja nähtavam ja seksikam ja säravam ja tol ajal oli, tuldi, kui oli jutt, et tuleks teha tänavakohvik, siis tuldi palvekirjaga, et kas ei saaks kuidagi ikka niimoodi, et jätame see aasta tegemata nii palju tüli ja jama. Kui te praegu käite Tartu linnas ringi, mis teile silma hakkab? Igal pool väga palju ehitatakse, tõesti, see on tore ja linna heakord on ju väga-väga-väga palju paranenud. Pargid, pargid, ehitused. Tartu linn on elamiseks suurepärane keskkond. Tänavakunsti on palju. Parimad näited neist on väga toredad. Olen kuulnud, et seda vana tark hõngu jääb ikka kogu aeg vähemaks, aga see on vist igal pool Euroopas, nii. Ei oska ütelda, võib-olla et ei nõustuks, sest me elasime ise ka alguses Karlovas, et ma vaatan seda Karlova kordategemist, et see see vanade puumajade üles vuntsimine. Toredasti värvimine, sirelid ja hostaadia. Jah, ja siis see on väga armas keskkond ja kui vaadata Haapsalut näiteks või, või pärnad, et need niisugused nunnud mõnusas mastaabis tänavad ja selline sõbralik keskkond, seda, seda tehakse korda ja ta avaldabki muljet sellega mis ta kogu aeg on olnud. 99. aastal te läksite Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna magistrantuuri? Jah, no see oli nüüd suurel määral lapse haigusest tingitud tütar sündis 92 ja tollel oli võimalik kolm aastat lapsega kodus olla. Sel hetkel, kui ma oleksin tööle hakanud, jäi ta haigeks. Ta oli kaks aastat haige ja siis veel natuke nagu olin kodus. Aga vahepeal oli jõudnud sisuliselt formatsioon muuta, Duda kõik, kõik kõik muutuda, ma sain aru, et ma ei saa enam mitte millestki aru. Noh, 92 98, üheksa on täitsa erinevad kohad siiski. Ja tollel ajal oli puhas igal pool reklaam. Ja põhiline, miks ma seda õppima läksin, oli väga palju rumalat reklaami, mis tol ajal oli ehk mis mind kunstnikuna isiklikult torkis oli see, et ma ei saanud aru, kuidas reklaamitegijad ei saa aru, et nende jutt ja pilt räägivad täpselt vastupidist asja. Ehk mind huvitas, et kas tõepoolest on ka mingisugune teoreetiline aluspõhi, et ma saaksin seda väita. Sest minu meelest, no see oli nüüd, ütleme hiljem, Euroopa liitu astumise reklaamid olid, astume Euroopa Liitu, aga pilt suunas tagasi. Kuhu tagasi? No kui me vaatame näiteks graafikuid, eks ole, ühel pool on edasi teisele poole tagasi, see on meie kultuuris lugemise suunaga seotud see arusaam, mis on edasi ja mis on tagasi. Ja need pildid suunasid kõik tagasi. Ehk ärme lähme, tekst ütles, astume, hakkab juba ununema, see 2304. aasta sama lugu oli pensionireklaamidega pensionisambad, teine, kõik pensionisamba pildi peale inimene, kes kõrvetab näppe, ütleme sa oled üldse aru ei saa ja selle eest makstakse. Ja see asi makstakse kinni, et inimesi hirmutatakse näppude kõrvetamisega. Tellija maksab ja ei saa aru, et talle et on ülikonna asemel saapad saanud siis mida te läksite õppima? Mind huvitas just see, et kuidas tõlgendatakse visuaali, kas, kas seal on mingi teoreetiline baas ja, ja kui ma selle magistritöö ära tegin, siis ma uurisin seda värskelt valminud logo Welcome to Estonia mis hirmsasti kriitikat sai. Jah, ja ma olen siiamaani arvamusel, et ta sai selle poolest õigusega kriitikat reaalselt. Visuaali peale kulus sellest summast, mis kogu brändi tegemiseks oli väga tühine osa ja ta oligi üle jala visatud. Ja seda ei teadvustatud, et reaalselt hakkab visuaal kogu seda tehtavat tehtud suurt tööd esindama. Seal olid ometi oma ärakorüfeed kõik koos, mis läks viltu, kui mina oma magistritöö teema välja rääkisin, ehk ma tahtsingi teha, et ma uurin seda logo siis avaldati mulle survet, noh, niimoodi viisakalt toredasti sõbralikult ja tõsise asja poole suunates, et uurime ikkagi seda teoreetilist baasi seal. Mina ütlesin, et ma uurin, kas seda visuaali või muud midagi, sest olen piisavalt vana, et mitte tegeleda sellega, mis on pro forma. Ja ma ütlesin sedasi, et tore, meil tore president Lennart Meri, et kui tema tuleks vabariigi aastapäeva vastuvõtule roosades dressides Tal on ette valmistatud kõne, suurepärane kõne, väga hea kõne, ta on väga tark mees, aga ta loeksalet roosades dressides. Kas see tähendaks midagi, oleks vajalik uurida? Või ei, tähendaks? Ma arvan, tähendab ja selle magistritöö kõige põhilisem järeldus oli? Jah, kahjuks see lugu, noh, seal oli palju olulisi dimensioone, mis olid olulised edastada, aga seal oli ka väga palju asja mida minu analüüsis mulle tundus, ei olnud küll sugugi mõeldud sinna panna. Ja mis, mis, mis tegidki ta haavatavaks. Te läksite seal ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas Tartu Ülikoolis edasi, ehk te asusite tema doktoritööd? Doktorant olen ma kunstiakadeemia doktorant ehk tõepoolest, kuna ka linnakunstnikuna oli ju minu üks suur valdkond, oli ikkagi analüüsida mitmesuguseid visuaale, mis mulle noh, et te siis nagu tööalaselt tuli. Ja, ja ma suure huviga vaatasin ka ajakirjandusmagnaadi ajakirjandus huvitanud see, milline on refleksioon sellest maailmast. Ja samamoodi mind huvitas see, et see fotode, fotode laam, mis tekib ja noh, praegu ju tehniliste võimaluste arenedes ju kõik on läinud vaena visuaalsemaks. Aga hoiakud on siiski sellised, justkui et noh, et tekst on see asi ja siis paneme sinna mingi pildi juurde midagi, kirjuta midagi oliks värvilist olema, inimene võiks peal olla, ta võiks midagi teha. Inimesed armastavad inimesi vaadata, noh nagu see nagu ei olekski üldse nagu sisuline kommunikatsioon. Minu isiklik arvamus on, et see on ühiskonna kehakeel, see on just täpselt see, et kui sulle keegi räägib, et oh sa mu kullake, aga sa näed, et tal on kulm rullis ja rusikas taskus. Kumba sa usud? Siis ei usuks nagu kumbagi, jah, eks ole. Kuidas ta töötab? D ajakirjanduse ja ajalehtede pildimaterjalist välja lugesid. Kui ma esimese uuringu tegin kaasmaarjaLõhmusega, kes on ajakirjandusosakonnas mu juhendaja, ehk ma olen kunstiakadeemia doktorant, aga juhenda mul ülikoolist ülikooliga seotud, siis ma lülitus siin ühte suuremasse grandiprojekti, kus teadlased siis uurisid just neid teksti laamasid, võrdlesid Eesti Vene ja Soome ajakirjandust ja mulle sattus siis tegelikult tekkis nagu see mõte, et, et ma võiksin siis vaadata fotosid. Ja ja me vaatasime päris pika perspektiiviga fotosid. Aga eriliselt huvitav tundus mulle just see iseseisvuse eel, mine aeg, kogu see segane aeg ja siis värske uus, sest pildiliselt esiteks tekkis võimalus väga palju rohkem pilte trükkida, piltide arv tõusis väga kiiresti nagu pärmi peal ja ja see konventsioon, kuidas inimesi kujutati, teda kujutati. Mis kontekstis see muutus väga kiiresti. Ehk kinnitas seda arusaama muidugi, et, et meedia ei ole noh, mingisugune selline otse peegeldus tegelikkusest vaid valikud. Ja ühed valijad teevad ühtesid otsuseid, teised teisi-kolmandaid, kolmandaid ja kui valijate põhipositsioon ehk riigiformatsioon muutub, need inimesed, kes seal on, muutuvad siis ka tulemus, see, see pildiline tohutult muutub. Ja üks kõige nähtavamaid asi oli selles juures muidugi see kui suuresti muutus meeste-naiste suhe. Ehk kui palju mehi nähtaval, kui palju naisi nähtaval, mis nad teevad seal kui vanad nad on? Mis valdkonnas tegutsevad, kuidas see muutus, mulle tundus et nõukogude ajal oli portreefotodele mehi niisama palju, kui on praegu. Kui me vaatasime aastast 85 saia sammuga nelja-aastase sammuga vaadata tagalasse kiire muutumise aeg oli kaheaastase sammuga, siis enne vene lõppu oli näiteks naiste protsent 45, meeste protsent 55. Aastal 98 oli minu meelest naiste protsent 13 või. Ja, ja selleks, et naisena lehe pildil olla pidid olema, kas ema Theresa ütleme üleilmne, mis või noh, võib-olla võib-olla meie poliitika tipust mõninanesin Marju Lauristini. Absoluutselt enam sinna mahtunud. See periood, mida te jälgisite, lõppes aastaga 2005 ja kas seal selle seitsme aastaga toimus mingi muutus? 98 kuni 2005 se drastiline naiste minema. Kamine natuke leevenes. Jah, ja see on nüüd siiani Barbi Pilvre doktoritööd lugesin ja tema on uurinud põhjalikult tõesti, uurijana, õppejõuna, ka ametis Tallinna Ülikoolis. Vaatasin tema artikleid, et näha on, et taset paranevad. Ja endale ka tundub, et asjad paranevad. Aga sellel hetkel, olles nagu täiskasvanud inimesena elada selles keskkonnas, olles seal 40 pluss aastat vana särsku, saad aru, et naised on maa pealt maha pühitud. See oli üpris šokk. Vaat mina vastu, kuid ei näe neile seda, et naise pildi või naise ilusa naise kehaga müüakse absoluutselt kõike reklaamides alates autodest, lõpetades shokolaadiga ja liikuski, reklaam ja, ja selleks selleks asjaks mitte inimeseks, vaid asjaks seksikaks asjaks. Noh, nagu nagu naiste õigetesse rollidesse, professionaalsed naised kadusid ära. Kui te vaatate, et näiteks ajakirjade esikaasi kuskil suures kaubanduskeskuses kõiki ajakirju müüakse naise pildiga esikaanel, on see tehnikaajakiri või kodu või, või mis tahes muu. Jah, see on, ta on asjana seal selles mõttes, et lihtsalt pilgupüüdja ja. Kuidas selle suulise valikuga on, missugune pilt ilmub noorest mehest ja naisest, missugune pilt ilmub vanast mehest ja naisest ajakirjandusest? Ma ei saa ütelda, et ma oleksin seda ekstra just uurinud. Vanemaid naisi ei ole meedia pildil. Selleks ta peab olema väga tippude tippude tipp, Merkel. Lihtsalt professionaal lina, teda ei ole nähtaval. Et see professionaalsus on reserveeritud meessoole. Jah, ja noored naised on ilukategoorias nähtavad. Aga seal on väga palju erinevaid erinevaid niisuguseid hoovusi ja, ja põhjusi ja seda, seda nii paari lausega ei oska ära seletada. No õnneks meie väärikaid naisnäitlejaid ikkagi näeb fotodel Ita Everi ste luule Komissarov vist alates ja, ja särani teisigi. Ja see on väga tore, kuigi olen aru saanud ja seda ütleb ju Hollywood. Et kui, kui ei kvalifitseeru enam sellesse noore ilusa naise kategooriasse, siis on suhteliselt vähe võimalusi üldse mängida. Sest naisosasid on näitekirjanduses ikkagi oluliselt vähem. Aga on muidugi ägedaid rolle. Mis teile üldse silma torkab, kui te vaatate praegust ajakirjandust? Mitte ainult paberlehti? Muidugi väga torkab silma ikkagi see vajadus müüa ehk igast asjast skandaali kiskuda. Siiski on mul vahel tundub, et see on lugeja alahindamine, see see skandaali tasandi vedamine kuskile üsna madala ühisnimetaja tasandile. Seal lihtsasti mõistetav kõigile arusaadav jah, noh, see ongi see, et ta peab olema, nagu ma tea, jäätis kõigile sobima. Mida te loete? Ma loen päris paljusid väljaandeid. Ikka enamust Eesti ajakirjandusest, päevalehtedest vahel ajakirju. Kas on mingi teema, mida te eraldi otsite? Et ikkagi inimese-ga seotud teemad inimese kui inimesega on kuidagi vähetähtsad. Et meil on väga tähtsad asjad, ehib, et kõik, kõik see niisugune kõva, kõik see kõva matsu maailm sinna otsa kõvasti jalgpalli. Ja lapsed ei mahu Toma selles selles Postimeest uurinud loos ma tõin välja, milline on muuta, kus selle perioodi jooksul, mis ma seal vaatasin, asjad versus lapsed. Ehk laste arv piltidel jäi täpselt samaks, sõltumata sellest, et piltide üldarv oli kosmiliselt kasvanud. Ehk meile piisab sellest märgime ära, et nad on olemas. Ja tohutu suur tähelepanu oli fotodel asjadele, tehnoloogial, tankid, telefonid, uue maja rongid ehk selliste piltide, kus, kus meid vaimustab see tehnoloogiline maailm. Nende piltide arv tohutult kasvas. Te olete kandideerinud Tartu linnavolikokku ja osutunud valituks. Olen olnud perioodi olen olnud ka erinevates komisjonides. Olen olnud planeerimiskomisjoni liige ja praegu olen kultuurikomisjoni liige. Mida te saate seal teha? Kõik selle valdkonna oluline dokumentatsioon liigub komisjonist läbi, me arutame asju, esitame küsimusi. Mina ei ole küll volikogu liige, aga volikogu liikmed on suures osas ja ja me katsume oluliseks peetud asju toetada ja, ja samas toetada ka sellega, et kui me leiame küsimusi, et asju saab parandada. Mis on praegu kõige kirgi kütvam teema kultuurikomisjonis, Tartu linnavolikogus? Seda ei oskagi niimoodi ütelda, meil on olnud laual see, et mis teha Tartu laululava, ka, mis on üsna monofunktsionaalne ja ajab päris suuri summasid, et püsida heas seisus. Ta on küll õnneks paari pandud suure hulga sporditegevuse ja muude asjadega. Seda arutati seal ja õnneks soovitataksegi korda teha. Oleme ka arutanud, et kas tartu vajab mingit kultuurimaja kui sellist või saame me oma mitte ainult tippkultuuri, vaid ma selle, selle baasiga seal püramiidibaasiga, kus on kõik need igapäevased harrastajad saame me olemasolevate ressurssidega kama ja kuidasmoodi seda paremini ajada. Minu meelest kultuuriosakonda juhitakse praegu väga hästi ja sealt tuleb väga häid, häid ja asjalikke ettepanekuid. Mis seisus on see vaidlus Emajõe vanalinnapoolse kalda tuleviku asjas? Sinna vist taheti midagi, teda võib midagi planeerida, parkimismaja, mille mina milles suhtes kirjutatud artikkel. Mind ei kvalifitseerunud kandideerima linnakujunduse vanem spetsialistiks. Aga see konkurss on läbitud ja, ja see võidutöö on välja valitud, teotada meedias esitletud. Küll siiralt imestan, et ta on selline kergelt idamaine ja tsiteerib Tartu Kaubamaja, mida tartlased raasugi ei armasta. Aga sellised otsus on tehtud. Merike Kaunissaare lõpetuseks. Mis on elus kõige tähtsam teie meelest? Mis on see, mille võib andeks anda, mille üle võib tingida? Ja mis on see milles ei tohi krõnikestki järele anda? Eks endal tuleb aru anda, et mitte keegi ei ole jumal ja täiuslik, et igalühel on omad hädad ja kiiksud. Ja. On vaja ennast tundma õppida, siis oled teiste suhtes ka leebem. Ja kui sa oled suures hädas, saad sa enda kohta üks jahu teada. Ja mina olin peale lapse haigus nii suures hädas, et ma käisin ligi kümmekond aastat psühhodraamast. Ka see on nagu teraapiavorm, kus draamavormis lahendatakse probleeme, mis inimeste eest seisavad grupiteraapia. Ja see on üks kõige väärtuslikum kogemus olnud minu elus. Ja, ja seal on üks kõige väärtuslikum arusaam olnud see, et teistel on samasugused hädad nagu mul mitte päris sama koha peal. Aga igalühel oma valusa koha peal. Ja püüa olla mitte julm. Teise suhtes. Kui sa tahad sinu suhtes julmaldaks. Katsu aru saada. Aga jah. Reetmine on raske ülejäänud üle elada, ma arvan, teadlik reetmine. Aga samas igasuguseid igasuguseid iseloomuvigu võib endale teistele andeks anda. Selleks võib ka jõudu olema. Jah, peab jõudu olema ja. Aitäh Merike Kaunissaare, et te lubasite oma ellu sisse vaadata. Aitäh ja ma loodan, et, et selles oligi just nii mõndagi niisugust, mis mõnegi kuulaja panime, ütleme, et teisel inimesel samamoodi juhtunud ja ta on sellest välja tulnud. Järelikult on võimalik. See on väga toetav teadmine. Niisuguseks kujunes tänane saade kajalood, saatejuht oli Kaja Kärner ja taas kohtume nädala pärast kuulmiseni.