Üheksa ja kohe 19 minutit on kell Vikerhommikul on nüüd väga hea meel tervitada meie stuudios korraga koguni kahte külalist. Tere hommikust, Kaia Triisa. Tere ja tere hommikust, Koit Toome. Tere hommikust. Koit kuulajad hetkel küll kahjuks pilti ei näe. Varsti nad näevad vikerraadio kodulehel, sul on seljas Argentiina pololiidu või polovõistkonna särk. Kas sa tahad alustada sellest, miks? Sellist küsimust ma ausalt teiseks esiteks kohe nagu soojenduseks ei oodanud, aga ei, põhjus on lihtsalt väga lihtne, see oli ilmselt kuskilt meie reisi pealt sai reisi pealt ilmselt kuskilt toodud kaaslase. Särk, nii et kas polo ei ole mitte midagi sellist, mida mängib keegi prints William oma sõpradega? Jah, vastab, vastab tõele. Ja sa mainisid ka enne kui me eetrisse läksime, et sul tegelikult oleks peaaegu olnud linna vaja kaasa võtta ka, kuidas sa ütlesid maksuameti pintsak või? Ei, see oli, see oli ainult väike nali, lihtsalt sa küsisid, et miks ma selline huvitav särk on seljas. Aga on siis nii, et kui nii-öelda saab juba korra linna tuldud asja asju ajama, et siis sul on terve selline tegevuste nimekiri, tänas täna. Ja me viisime lapse lasteaeda ja, ja siis proovime nüüd täna teha linna peal moodi, kuna me koos Kaiaga oleme hommikust saadik niimoodi linnase, proovime kõik asjad ära teha, mis käia, nii et Võttes Koit, sinu tegevusala eripära arvesse siis kui sageli sul on võimalust tahtmist, pealehakkamist ja jõudu viia last hommikul lasteaeda või koolijõudu ei ole üldse? Tahtmist on palju, aga jõudu on vähe. Aga ei, meil kuidagi ikkagi, kuna noh, ega see on Ja minul on selline natuke, elan ühes niimoodi. Kuidas ma ütlen siis, znetslikker, mina olen ühes nagu selles, ma ei oskagi öelda, mis, mis aja ajarütmis ma elan, jah, et ja lapsed ja Kaia elavad natuke teises, siis enamasti viib Kaia hommikuti. See lasteaeda aga tegelikult on ju täpselt pool teie perest meil hetkel stuudios. Rebecca on hetkel 11 aastane, sakaks teist vorst ja, ja väikevend on kaks, saab kohe saab kolm varsti varsti, kas ta on Richard või Richard? Richard Ma ei tea, kas keegi kutsub, ma, meie kutsume teda Rickiks, kõik kutsuvad teda praegu Rickiks, et võib-olla noh, ametlikult on Richard vist. No kõik kuulajad on kindlasti põnevil. Kumma omadusi on nendes rohkem, kas nad on rohkem emasse või rohkem isasse. Musi, poisi poisil või mõlemad mõlemal no mõlemal on tegelikult huvi, on selliste mingite lavaasjade vastu. Rebecca käib tantsimas, mängib klaverit, laulab, laulab, et käib ETV ekraani laulustuudios laulmas, selle esinduskooris. Oli väga naksis, et nendel tuleb mingi vist suur välisreis kuskile, nii et et Rickile väga muusika meeldib, meeldivad laulud eile just kuulas mingisuguseid just mingi Youtube'ist oli pikk video, kus ta kuulas, mingeid Eesti lastelaulud olid ritta pannes, ta kuulas neid ja siis laulis kaasa, kõva häälega. Meeldib Rickil, meeldib juba kaheaastasest saadik klaveri taga olla, niimoodi teinekord klimmerdada, nii et, et mulle tundub, et neile mõlemale ikka muusika nagu muusikapisik on ikkagi ka sees. Aga Kaia näed sa mingisuguseid enda iseloomuomadusi, kas siis tütres või pojas? Võib-olla Ricki ta nii väike veel, aga jah, see muusikapisik on temas selline kõva, aga no ma ei tea, ma arvan, see kangekaelsus on neid mõlemas. Minu. Ikka sai omal nüüd. Ta ütles, et tema elu kõige ägedam kingitus oli, sai endale, vaata need mingid lambid. Kes natukene meigipeegli kõledam? See, see on ilmselt ka, et noh, vaata, lapsed on juba väiksest saadik nii emme, ema ja isaga koos tööl käinud, kaasas, onju ette näinud, seda kõike. Kontserdid ja teatrid ja muud igasugused teleüritused ja Kaia, kui sa kõrvalt vaatad, siis kui palju lapsed lasevad ennast segada või üldse mitte või saavad inspiratsiooni sellest, mida eeskätt just isa ees teeb, olles pidevalt nii-öelda lavainimene, ekraaniinimene ja mikrofoniinimene, et muudab see lapsed lahtisemaks ja ja nad teadvustavad, kellega tegemist on väiksem, ilmselt veel mitte, aga suurem. Tegelikult meil oligi kunagi, kui Rebecca oli väiksem, siis ta tükk aega ei saanud aru, kui ta veel käis lasteaias ja issi läks lasteaeda järgi, et miks siis lapsed naeravad põõsas ja laulavad, mingit nädalalõppu temas oli tohutu stress oli ja ühel hetkel ta ütles, et ta ei taha, et issi lasteaeda tuleb enam. Sest kõik sellest tehti nagu tohutu sihuke see tööverjaaja. Nojah, seal olite põõsastes piiluti ja lauldi kaasa ja seal läks mingi hulluks mölluks läks lasteaialaps, oli lootust, et temal imelikult kõik käituvad, et et see pigem on võib-olla, et ühtepidi, jah, ta isegi tegelikult tänasel päeval ta kaks korda ikka tuleb niimoodi teda moosida, kui on vaja issiga koos kuskile minna, et ta tunneb võib-olla natuke ebamugavust. Rebecca, ma arvan, aga, aga. Seal magusafestivalil koos, et ei olnud üldse mingit probleemi. Aga teistpidi ei kindlasti selles mõttes, ega nemad on ju väiksest peale selle sees olnud, et et me ei, ma arvan, et Rebekka on meil väga julge ja väga hakkaja, kui ta muga ikka tööl kaasas käib, tavaliselt kuskil Saku suurhallis ma näen, ta hommiku tuleb seda vahepeal käib korraks söömas, seal taga minu juures ja siis õhtuks, kui üritus läbi saab, siis noh, nüüd võib koju minna, sest seal on kõikvõimalikud mingid T-särgid, mingid flaierid, plaadid, ma ei tea, ta on kõik asjad endale korraldanud, kuskilt sealt ette heidetud väga hästi hakkama, et et Rickil on praegu see, kuidas on, kui issi on telekas ja kodus samal ajal, siis on väga palju nalja sellest, et ta ei saa aru veel. Missugune see viimane, see oli selline naljakas, sa näitasid mulle videot, see oli kodus teinud video, kuidas mingi ERMi Ermiselise finantsilise esitantsib saade ja. Ja mul läksin pärast fantoomi kohe otse sinna ERMi laulma, seda ja tele ETV kandis üle. Ja siis Kaia oli filminud kodus, kuidas Ricki oli köögis midagi seal toimetanud ja siis tuli, äkki hakkas issi laulma, siis tõusis püsti. Sa Kaia mainisid iseloomuomadusena, mida lapsed on pärinud kangekaelsust, kas sa mõtlesid sinu kangekaelsust või Koidu kangekaelsust, ma arvan, me meie mõlema omad kokku. Aga kui näiteks rääkida erinevatest iseloomudest ja võrrelda, ma ei tea, kas võrdlus on nüüd väga meelevaldne, aga näiteks muinasjutu pöialpoistega, kus olid vist näiteks ühes selles seltskonnas olid Häbelik Toriseja, Õnne see ninatark. Kas te võiksite oma peres kuidagi neid rolle püüda jagada, et kes on kes? Appi? Ma arvan, niimoodi poliitiliselt korrektne on see, et meis kõigis on kõik needsamad omadused, mis sa just ette lugesid. Aga kas ma siis võin küsida niipidi, et kuivõrd sinu arvates on Koit seline tõeline boheemlane, kelle jaoks ma ei tea näiteks igakuine elektriarve tuleb alati täieliku üllatusena? Ma arvan, et see ei seisne selles, et ta on boheemlane, ta on väga selline pedant asjades, et see pigem võib-olla on selles, et kuna ta nii palju kodust ära, siis pigem mina hoian kätt pulsil nendel asjadel rohkem teen selle kirja enne lahti kui tema, et, et ma arvan, et see pigem on niipidi. Aga kuidas on näiteks ma tea Rebecca matemaatika koduste ülesannetega aitamisega, et Koit, kas sul näiteks kolmnurga pindala valem tuleb ära? Mul oli nii, kui nii kui ma koolis käisin, mu kõige vastumeelsem aine oli matemaatika, et ma ei ole absoluutselt selline siis sellised need reaalained olid mulle kõige hirmsamad juba kooliajal. Nii et ma praegu, ma arvan, mingisugune 25 aastat hiljem või rohkem 30 aastat hiljem, ma küll ei mäleta enam neid asju. Nii et Rebecca peab ise hakkama saama. Ja meil on ikkagi viies klass, et tänaseks on see, et teda ikka enamus asjad saab ise hakkama, et vene keel on see, millega meil vanaema aitab ja et peab juba saama, ega sa jõua, võid küll vaadata neid asju, sa mõtled nagu omast vanast rasvast, aga tegelikult aega on nii palju edasi läinud ja kui sa ikka temaga esimesest klassist saadik ei õpi kogu aeg stabiilselt siis ikka vaatad nagu hiina keelt, vaatad vahepeal seda viienda klassi ülesandeid. Mina vahel kuulan tema mingit klaveriõpingute asju, kui tal on vaja mingeid arvestus tulemas või nii, siis ma teinekord kuri issi kuulab korra niimoodi kurja pilguga üle. Kas muuseas on võimalik oma lapsele õpetada pillimängu osad pillimehed ütlevad, et sellest tuleb ainult tüli. Ei oska öelda, ma arvan, et see on suhteliselt keeruline. Ma mäletan, mina ei lasknud oma emal õpetada, ema tahtis mind juba ka väga väiksest peast hakata õpetama, et ma olin nii kange iseloomuga, et ma ei lasknud, et ma siis ma parem pusisin ise. Et, aga noh, natukene võib-olla noh jah, eks meil on natuke samad probleemid, et kui ma olin sama noor, siis oli ka, et, et võib-olla see klaveri harjutame nii nagu see meil just esimene valik, et igast muid põnevamaid asju oli teha, et see, et tuli natukene utsitada tagant sama koha pealt läheme hetke pärast edasi kuulame ühe laulu vahele, see on konkursilt Eesti laul, Jakob tuisk, muide. Siis ta ka ees. Ja uks. Vaikselt, aga kindlalt lõpuni. Jaagup Tuisk laulis. Te kuulate Vikerhommikut. Meil on külas Kaia Triisa ja Koit Toome. Ja juttu tõepoolest, jätkates umbes enam-vähem sama koha pealt, kust pooleli jäi siis Romil on üks tsitaat ühest meie varasemast saatest, kui siin tooli peal istus Mikk Targo, kes meenutas esimest kohtumist Koit Toomega. Umbes niisuguse. Ja Mikk Targo oli siis detsembrikuus siin samas Vikerhommikus ja ta ütles Koit siis sinu kohta nii. Ma alguses staari küll ei näinud, jutt oli siis sellest esimesest hetkest, kui Koit Mikk Targo stuudiosse saabus 15 aastane ja ma nägin piitsavarresugust poisikest, kes tuli stuudiosse. Lähemale, ma arvan, et mul oligi ainult luu ja nahk enam-vähem nagu riidepuu peal. Istusid riided. Ja Targo ütles veel, et toome sokutati talle stuudiosse Georg otsa nimelisest Tallinna muusikakoolist. Ma nüüd huviga ootaks sinu versiooni sellest kõigest. Ja sokutati on huvitav sõna, aga jaa tegelikult noh, Mikul olid juba ju bändi jaoks juba lauljad tegelt valitud, neil oli isegi pool juba esimese plaadi materjali salvestatud sisse. Aga kuna lihtsalt Pauli Lee, kes, kes oli enamus lood tegi esimese plaadi peal, siis tema pruut kuulis mind kuskil otsa kooli rebastepeol ja siis rääkis Paulile ja siis Paul rääkis Mikule ja sealt läksid kuidagi jutud niimoodi käima, siis kutsuti mind nagu stuudiosse, et et otsa koolis on mingi poiss, kes mängib klaverit ja laulab ja ja siis niimoodi niimoodi oligi. Siis. Anti mulle noot isegi, mäletan esimese plaadi pealt tunne su sees oli see lugu, mis ei ole küll mingi singel, aga aga siis ma olin viieteistaastane ja mäletan, õppisin seda lugu ja läksin siis ühel päeval stuudiosse laulma. Ja siis oligi selles mõttes, et oli muidugi pärast oli pahandusi, sest et seal olid juba tegelikult üks poiss ja tüdruk olid juba paljud lood juba sisse laulnud, aga aga, aga Mikk pani pani poole loo pealt nagu loo kinni, ütles, et noh, et Koit, kas lööme käed. Ja ma ei olnud üldse nagu, ega ma ei olnud üldse kuidagimoodi noh, vaimustuses või kuidagi, et mul ei olnud mingit plaani mingisugust popstaariks hakata, et mul oli ju kool pooleli, keskkooli just otsa kooli läinud ja nii edasi. See tuli kuidagi kõik niimoodi nii ootamatult, et nagu ma olen veel teine enne ka rääkinud, et meie elus on nii palju selliseid väikseid juhuseid on. Ja, ja siis läks, et juba poole aasta pärast juba olid juba kõik igast Vahur Kersna hommiku televisioon ja siis juba plaat kohe ja tuur, esimene suvetuur. Ja 95.-st siis läks nagu möll käima. On sinu elus või tegelikult küsimus mõlemale on teie elus olnud hetki, kus te olete päriselt kahetsenud seda kõike, et, et Koit on nii-öelda Eesti kõige kuulsam laulja ja te olete mõnes mõttes on nii avalikkuse silme all. Maha, ma arvan, ma esiteks ma ei ole kõige kuulsam laulja võib-olla üks küll oma generatsioonis võib-olla noh, olen pikalt nagu tegutsenud Eestis, aga aga no veerand sajandit see on jah, päris pikka aega juba, et aga ei, mina küll ei kahetse midagi, et selles mõttes, et ju siis nii pidi minema, et tegelikult on huvitav olnud ja hästi sihuke noh, see 25 aastat on läinud nagu tegelikult nagu silmapilk, et tohutult kiiresti. Noh, kas, kui ma mõtlen just seda, et viimane plaat oli 10 aastat tagasi 2010 siis see 10 aastat, ma ei tea, kuhu see läinud on, see on nagu lihtsalt kuidas sa, Koit tunnetad seda, mis selja taga toimub sama ainult ise ka põlvkondade vahetust või selle 25 aasta ülikiiret möödumist, et kas sa märkad seda, et ikkagi aeg teeb oma töö ja tagant tuleb uus laine ja teistsugune trend ja mood ja inimestele muu lähevad korda hoopis teistsugused asjad. Et noh, et, et sa ei ole enam see noor kutt ja muidugi, aga sellega tuleb, ma arvan, see nagu noh, vaata, kes, kes. See on loomulik elu osa selles mõttes, et me kõik saame vanemaks ja ja, ja, ja alati on ju aeg, noored tulevad peale, noored kuulavad oma muusikat, neil on omad artistid. Et kas see tekitab vahel suus küsimust, mida sa peaksid tegema? Ma arvan, et mingisuguses rohkemal või väiksemal määral igal lavainimene, kes on professionaal ja artist ilmselt oma mingil eluperioodil oma mingis sisekaemuses mõtleb nende asjade peale küll sellepärast et kui sa oled ainult, et eluaeg ainult sellega tegelenud ja seda tööd teinud ja sa oled nii-öelda kuidas ma ütlen, see võistlejahing või, või selline komperi rööna võitleja võistleja, siis siis, siis loomulikult sa võib-olla mingil hetkel mõtled, et et, et noh, niimoodi aasta aastast aasta aastakümneid, et, et kuidas, mis ma peaksin tegema, kas ma peaksin midagi tegema, hakkad endas, võib-olla mõtled, hakkad kahtlema ja, aga tagant samas, samas mingil hetkel, kui sa saad aru, et ega see ongi paratamatus ja niimoodi see elu lähebki, et et jah, mina, mina olen sellega kuidagi sellega nagu leppinud, et mis, mis seal salata, et ma olen juba 41, et ma pigem mõtlen selle peale, et kui ma nüüd näiteks la sellel aastal, et mingi uue plaadi teen siis et mida mul oleks veel publikule öelda 41 aastaselt, mis, mis, mis tekstid need võiks olla, mis kõnetaksid inimesi? Eks minul on ju, jäävad nagu, nagu meil kõigil minul on oma kuulajaskond ja ja, aga, aga just see, et, et sa enam muidugi neljakümneselt sa enam ei laula samu laule, mis kuueteistkümneselt, et see oleks natuke naljakas, ma arvan natuke veel ja varsti oled nagu Ivo linna staatuses. No see on kompliment. Ja ei noh, selles mõttes, et kellega ma arutasin üks päev, et on ju Ivo Linna, et on Anne Veski, Marju Länik, Tõnis Mägi ega siis enam palju ei olegi, pink on Eestis suhteliselt lühikene, siis tulevad Eplik, Toome, Padar ja sisu, tuleb see päris suur paus, eks ole, ja siis on juba Padar ja meie generatsiooni, siis tuleb jälle üks päris pikk paus ja siis tulevad nüüd juba need suhteliselt niuksed noored, kes praegu niimoodi möllavad Eesti lauludel ja mujal, nii et et nojah, eks igal, igal ajastul igal kümnenditel omad omad artistid. Ma korra küsin nüüd Kaia käest, sa ole tasa, Koit hetkeks. Kas sa oled? Kas oled Kaia näinud? Päris ausalt, no nii, ausalt, kui sa täna hommikul saad öelda kodus seda, et Koit ei taha tegelikult lavale minna mingil sündmusel. Aga, aga see on tema töö, ta teeb selle ikkagi ära. Ei no ma võin, selles mõttes võin ausalt öeldes ise sellest ausalt rääkinud poolteist aastat tagasi mil või ma ei tea, palju sa sellest möödas on kaks aastat tagasi. Et ma arvan, et kogu meie väga pika aja jooksul oli see esimest korda, mina nägin seda kõrvalt, see oli siis seotud depressiooniga ja ma olin sellel konkreetsel kontserdil, kus see kõik see asi, nagu selle lõpuks siis päädis. Ja need ütleme jäämäe tipp. Ta oli muidugi juba sinna eelnenud ilmselt, Noh, seal ju 23 aastat möllu, päeva, eks see, eks see lihtsalt reaalsus ongi see, et ega inimesed kõrvalt ju vaata et oh kui kihvt, mis elu sa kõik elad ja kus sa käid ja teed ja kontsert kontserdi otsas, aga tegelikult ei nähta seda teist poolt, mis töö selle taga on? Et selleks, et minna see tund aega sinna lavale alates lugudest kogu kogu see masinavärk, mis seal taga töötab ja meil on ikka olnud, kui tal on siin plaadid välja tulnud, meil on ikka aastaid olnud niimoodi, kus ta põhimõtteliselt 300 päev on kodust ära. Ja siis proovi siis kõike seda nagu oma tavaelu ja oma artisti elu koos hoida, et varem või hiljem, et kõigil on ühe korra see krahh käinud, lihtsalt suur oskus on sellest välja tulla ja tema suur ma arvan, väga suur trump on see, et ta ikkagi lõpuks tunnistas endale seda, et nüüd on see aeg, kus on, kus on vaja korraks juhe seinast välja tõmmata ja noh, tal oma arst ja siin inimesed kõrval on juba aastaid oodanud, kuna see pauk ära käib, nähes, mis, mis tempos ta teeb, seda aga ta nagu ütle, et ta on selline töörügaja ägeda, ise sealt niimoodi rea pealt maha ei saa, kui lihtsalt tervis märku ei anna, et, et siis oli tõesti. Aga see oli ka täiesti aus, ta oli aus kogu bändi vastu, ta oli aus oma kuulajaskonna vastu ja saime saime rea peale. Sai muidugi ikkagi korra ikka täitsa põhjas ära käidud, et mida sa silmas pead, mis see koht oli siis sinu jaoks, oli see, see oligi, see päädis ühel hetkel, kus ma olin üks kaks päeva voodis ja värisesin ja ei maganud ja ma olin ikka täiesti midagi, noh, see oli. Ma mõtlesin, et ma kutsun kiirabi, et ma olin täiesti, ma ei oska seda sõnadega seletada. Ma olin mingis, see oli mingisugune selline selline viimane auk, kus ma ikkagi kodus olin. Et helistasin pärast teist päeva, kui ma polnud kaks ööd maganud, ainult värisesin, higistasin kodu voodis, siis ma helistasin perearstile ja ütles, et nii Koit hommikul oled siin minu juures ja ja siis koos igasuguste psühhiaatrite ja oma arsti perearstiga ja saime sain tegelikult juba ütleme nädalaga sain juba sellest suuremast nagu ütleme august välja, mis on see võti, mis aitab killud kokku korjata, kui kui klaas puruneb? Ma ei oskagi öelda, see on ju vaata teema, mida ühiskonnas päris palju viimasel ajal käsitletakse, sest see on probleem. Nojah, et eks see on eesti meeste probleem väga suures osas ikkagi, et tegelikult ikkagi palju inimesi ei tunnista endale seda mina samamoodi, et eks ma ju lasin nagu tööhobune kogu aeg aastast aastasse ja päevast päeva, nädalast nädalasse ja aga, aga ühel asjal mingil hetkel need asjad kogunevad, kogunevad summeeruvad ja ja kuidagi kaob see lust ära ja, ja läheb selliseks nagu punnitamiseks ja kuidagi. Aga paus aitas jaa, paus aitas. Jaa-jaa, ma sain. Ma sain tegelikult ütleme juba siin nädala-paariga juba juba suurest suuremast niimoodi august välja ja tegelikult ütleme ikkagi koos koos rohtude ja arstidega, ma sain ikkagi nagu täitsa ikkagi. Suhteliselt ruttu nii-öelda korda ja hakkasin, alguses oli ju plaan, et võtame üldse aastaks juhtme välja, et cancel dame kõik esinemised, asjad ära, aga siis ma sain, sain juba ikkagi nii, et tegime tööd, aga tegime küll vähem, aga, aga et sain, sain nagu lavale minna ja nüüd ma vaatan su kalendrit, sul on Ooperi fun. No sul on naistepäeva kontserdid, et midagi ei ole muutunud ja on, on see, aga selles mõttes on muutunud, et kui võrreldes nende aastatega, kus sai, sai aastas oli siin mingisugune rohkem kui 300 üritust, siis nüüd ma olen ikkagi tempo, viimased kaks aastat on oluliselt rahulikum olnud, et ma saan kodus olla ja, ja ma ühel hetkel lihtsalt tundsin, et ma olen lihtsalt nii väsinud, et ma ei taha, ma tahaks, ma ei taha siis nädalaid ei tahtnud voodist välja tulla, et ma olin lihtsalt tüdinud väsinud kõigest ja ja muusikast ja nagu sellest tööst ja kõigest kõikidest. Ma lihtsalt tundsin, et ma mingil hetkel nagu sai, tundsin kilometraaž sai läbi, et ma nüüd enam ei jaksa, et aga nüüd ma tunnen ennast ja jälle hästi, et selles mõttes, et ma naudin seda tööd, et ma teen küll vähem tööd, aga ma teen piisavalt nagu sellised. Kõik on huvitavad projektid olnud jõulutuur siin. Ja, ja meil oli väga ägedad Liis Lemsaluga jõulukontserdid ja naistepäeva kontsert, mis meil, kultuur, mis meil on tulemas meestes, naistele, märtsikuus jälle, kus ma olen muusikajuht ja ja mis on jälle äge, meil on suur seltskond ja siin suveplaanid on paigas ja juba sügis ja ja et, et selles mõttes, et ja ma naudin teatritööd, viimased fantoomid lõpevad siin nüüd blockleb märtsis ära, siis saab seega läbi. Et mul sai kodustuudio valmis, mida ma hakkan just täna läheme nendel sisustuspoest läbi, et see nädal peaks mööbli sisse saama, siis saab tehnika sisse ja võib-olla siin teen väikse ürituse, kutsun siin sõbrad, muusikud ja produtsendid iidseid enda juurde, teeme võib-olla proovime mingit uut muusikat ja nii et mul on ikkagi, et niimoodi pisut rahulikum, sest fotopere ja lapsed see võtab kõikuma ja ka veel ja nii, aga aga loomulikult, et enam võib-olla niimoodi enam ei jaksagi nagu 10 aastat tagasi, aga, aga no niimoodi omases mõõdukas tempos. Ja selle kõige kontekstis veel kaija sinult tahaksin esimesena küsida, millest te unistate küsimus, tegelikult mõlemale puhkusest koos stuudio ja ei, ei, kellega ta ei jää ja selle eelmise küsimuse lihtsalt lõpetuseks võib-olla ongi see, et, et me tegelikult ju oleme selle graafika täiesti teadlikult võtnud hõredamaks ja väga mis, aga enne küsisid, et ma arvan, et seal on väga suur edu võti on tegelikult ka nagu meeskond taga, et sa ei saa selles olukorras inimeste üksi vaatajate. Et meil bänd on väga toetav olnud ja selles mõttes, et et see kõik on niimoodi meeskonnana see asi meil paika loksunud. Ja võib-olla see ongi see, et ega see uue muusika tegemine nagu koik ise naerab, et tal käib kõik asjad 10 aastase tsiklitega, sest enne kaugele siit plaatidel oli ka 10 aastat oli vahe, et samas on lapsed ja plaadid ja kõik siuksed olulised. Peaasi, et me oleme kahe laste vanusevahe ka peaaegu 10 aastat. Et teistpidi seda näha, mis on, kui ikkagi siin aastaid tagasi ikkagi oli pigem see, kus kunagi ju Jaak Sule ütles, et sa juba, et sa hakkad ühel hetkel keerd kõvema monitori maitse oma häält ei taha enam kuulda laval ja nii edasi. Siis täna olen ikka pikka aega on, juba, on see, kus ta kogu aeg niimoodi ära toksi, ära trambi seal jalaga. Et on tulnud, on näha nõme kõrvalt ja näeme seda, et tal on tulnud uuesti see kihke entusiasm, tahaks teha iga uus pidi, meil tuleb koju praegu, siis on seal mingid nagu väike laps kommikarbi kõrval, seal ühendame, ühendame ära. Et on tore, on nagu vaadata seda viimast kahte aastat, siis on nagu hoopis teine selline nagu hingamine tulnud ja võib-olla oligi vaja seda. Seda aega korraks ka esimese lapse kõrvalt oli põhimõtteliselt kogu aeg ära. Nüüd on rikki, kõrvaldan ikkagi ikkagi tema kohta väga palju kodus on need võib-olla ka see on siuke teistsugune impulss, oli nagu tore olnud. Ka oli väike, siis mul ei olnud seda võimalust kodus olla, et ma olin kogu aeg ära, aga nüüd nüüd ma olen ikkagi saanud nagu rikki kõrval on nagu saanud ikkagi oluliselt rohkem kodus olla, nüüd. Ma usun, et nüüd on sobiv hetk, et Vikerhommik päästab Koidu ja Kaia siis sisustuspoodi ja ma saan aru toimetama poodidesse ja mujale. Suured tänud.