Kell on kohe kaheksa ja 23 minutit, nüüd teeme kiire kõrvalepõike keel ootava Eesti sünnipäeva radadele. Nii umbes kümmekond aastat tagasi ilmus Eesti Ekspressis artikkel, kus heideti valgust huvitavale tõsiasjale, et meie riigihümni sõnade autor Johann Voldemar Jannsen on võtnud nende samade sõnade kirjutamisel šnitti ühelt Hiiumaa mehelt Reigi koguduse õpetajalt Gustav Feliks Rinnelt. Nüüd kinnitab seoseid juba ka riigikantselei kodulehte ja see on omakorda andnud julgust hiidlastele oma kandi mehe kaudset rolli veidi julgemini tähistada kui seni. Ja Vikerhommik teretab nüüd hiidlast Peep Lillemägi, tere hommikust. Tere hommikust, Hiiumaa. Kõigepealt teeme tausta, vesi selgeks, Reigi õpetaja on ju nii kuulus sõnapaar, et siin tuleb asjad üle selgitada. Jutt käib erinevatest õpetajatest ja Tubina ooperi keskmes on ikka keegi teine, eks ole. Mille poolest me võiksime teada, Gustav Feliks Rinnet, kui võtame nüüd selle ühe tillukese fakti ära, millele sai juba viidatud. Ja see laul oli loodud ilmselt juba kuskil aastatel 1865 67 ja mis siis kõlas Hiiumaa esimesel laulupeol Leigri murru kõrtsi õuel ja lauldi seda laulu Hiiumaa hümnina ja siis sellesama Reigi pastori rinne kirjutatud sõnadega. Hiidlased teavad seda laulu kindlasti natukene paremini. Kõlas see sama laul Tartus juba Johann Voldemar Jannseni sõnadega ja sellest tänaseks on saanud. Hioma ehk issamaa laul oli selle laulu pealkiri hiidlased kindlasti teavad seda laulu natukene paremini, kui palju seal siis ühist on, nii päris objetkiivsel vaatlemisel, mis lubab laenu kinnitada. No tegelikult on nüüd see ikkagi fakt, sest selle fakti võib leida ka riigikantselei koduleheküljelt ja ja pigem on on see, et samamoodi nagu Eesti lipu sünnikohaks loetakse Otepää kirikut, kus siis Eesti üliõpilasseltsi eestvõttel see lipp õnnistati siis samamoodi võib rääkida ka Reigi pastoraadist kui Eesti hümni sünnikohast, nii et need seosed on kindlasti olemas. Ja nüüd siis sel aastal esimest korda tahate seda veidi pidulikumalt tähistada, kuidas? No eks see on tegelikult natukene nagu pop-up, sündmus, mis siin plaanis on ja, ja fakt on see, et juba igal aastal on toimunud siin Reigi kandis üks rahvamatk mis hakkab pihta siis mõni kilomeeter Reigi pastoraadist eemalt kõrgessaarest ja kus siis inimesed tegelikult Eesti lippudega jalutavad Reigi kirikuni, mis seal kohe pastoraadi lähedal on. Rahvamatk toimub ka sellel aastal, nüüd saigi siis mõeldud nõnda, et miks mitte veel jalutada sealt kiriku juurest paarsada meetrit edasi pastoraadi juurde, mille taastamisega üks seltskond kultuuri ja kunstiinimesi tegeleb ja seal ühiselt Eesti hümni laulda, et seda hümni sünni kohta sedasi tähistada. Ja kui läheb hästi, siis võiks sellel sündmusel ju olla jätku. Ja kui me nüüd mõtleme seda, et juba üle 30 aasta Eesti riigi sünnipäeval kogunetakse Tallinnasse Toompeale Siis miks mitte ei võiks 24. veebruaril olla ka üks selline hetk kus lauldakse Eesti hümni ja, ja siis, kui see sündmus saaks alguse siit Reigi pastoraadi juurest, ta võiks ju levida üle Eesti. Nii nagu Hiiumaa on tegelikult Eestile andnud näiteks näiteks kohvikutepäevad, mis siin nagu 15 aastat tagasi alguse said ja, ja nüüd on igal pool Eestis suviti sellised pop-up, kohvikuid ja ja võib-olla ei mõeldagi selle peale, et see traditsioon samuti Hiiumaalt on alguse saanud. Hea küll, aga võib-olla oleks palju põnevam, kui seda laulu lauldakse nimelt esialgse tekstiga. No see on nüüd otsustamise koht ja, ja kuidas nüüd see esimene sündmus nagu välja kukub, eks siis selle pealt vaatab, et kuidas see, kuidas see asi nagu edasi idaneb, aga aga noh, mina mõtlen seda, et kui me tähistasime just siin pidulikult Eesti vabariigi 100 aasta juubelit ja nüüd tänavu on vabariik, saab 102 ja see natuke võib nagu langeda selissesse rutiini, siis võiks mõelda igal aastal võiks olla midagi sellist uut ja huvitavat, millega jällegi vabariigi sünnipäeva. Peep Lillemägi aitäh selgitamast ja edu ettevõtmisele.