No erakordselt lõbusalt kõlab ikka Modern Fox, tere hommikust. Raidmed tere onu ja mul on väga hea meel, et on hommik ja mul jälle hea tuju ja seda lugu kuulates läheb. See on tänapäeval, muide, pead ka lisama, et kui laulu nimi on kirglikud naised, lõbus laulja, viin, mida me äsja kuulsime, et see viin on loomulikult linna nimi, linna nimi ei, ma. Pea seda lisama, aga ma väga hea meelega alati lisan, sellepärast et mine tea, inimesest saad valesti aru. Tegelikult on ju mõeldud viina tookord, aga kuna me alustasime just tollel ajal, kui oli Gorbatšovi kuiv seadus siis me nägime need esimesed niisugused kavalate morssidega peod ära sellepärast, et läheme kohale, vaatame, inimesed istuvad hästi nukrate nägudega, laual on ainult kohvitasside termosed ja enne imed kuskil veerand tunni pärast ilmselt muutunud kuidagi väga luist hakkaks ebaeestlaslikult. Järelikult oli seal noh, niimoodi peidetud siis nii nendesse kannukestesse kui, kui savi kruusikestesse ka midagi muud kui ainult kohvi või, või morss. Aga siis muidugi auli alati poliitkorrektne öelda, et viin ei tohi võtta, ei tohi. Viin on linna nimi. Artur Raidmets täna hommikul me räägime seepärast, et me saame õnne soovida 35 aastasele Modern Fox'ile või peaaegu, sest tegelikult alustasite ikka 84. aasta sügisel sünnipäev, tegelikult seisab ees, et see on nagu selline eelpidu. Jah, see oli mihklipäev ja Georg Otsa muusikakoolis oli rebastepidu ja see tähendab alati seda Georg Otsa muusikakoolis, ma ei tea, kas ka praegu, aga tollal ei ole, oli nii see ansamblite järjekord oli ukse taga, kes tahtsid esineda, kõik lavale pääseda. Noh, nii palju oli neid igasuguseid koosseis moodustatud ja siis me mõtlesime ka, et teeks midagi niisugust, mida pole kuuldud ja siis minu kolleeg ja kaasmaalane Vändrast Meeli trein. Temal oli toodud nisugune plaat kahe poolega, kus olidki peal need lood, kirglased naised ja teisel pool olid ooper, peab kõik klaasid täitma ja siis me mõtlesime, et no me teeme siis kaks lugu ära, tegime kaks lugu igaks juhuks veel, et noh, väga lühike ei jääks. Nii et nelja looga üheks õhtuks ja mõtlesime, et siis on see unustatud. Tuhkagi siis hakati kutsuma meid TPI peole Erkki Peole, tollase mõista järgnes kunstiakadeemia ja praeguse tehnikaülikonda tehnikaülikooli peole Glehni lossi ja nii ta läks. Ja siis hakkas juba minu niisugune, minus algas niisugune mänedžeri vaist hakkas peale valge juut, Mosmuugeldasin neid Tartu levimuusikapäevadel seal üks lõbus lugu, sa tahad, kuld Me läksime. Pillimeeste klubisse kutsuti meid just nimelt selle niisugune sõpruse maja, see oli niisugune klubi, kus siis nagu muusikute õhtul said lõõgastuda, öösel ehk siis noh, otse öeldes napsi võtta. Meid kutsuti siis, no hea küll, poisid lähete kell 12 öösel või millalgi peale. Ja siis me esinesime seal oma, siis oli juba rohkem lugusid, esinesime ära ja kõigil läks õudselt hästi peale, me just rääkisime sellest ühes teises saates Margus Kappeliga. Nemad olid ka seal rock hotelliga vista alguses mängimas midagi tegemas. Igaljuhul alguses vaatasin, nii et no mis vennad need veel oled, mingit kruttinud tulid sinitriibulised-ruudulised pintsak, kui olime ära teinud. U poisid, vau. Kustas niuksed lood, leidsite, mis asja, kas selline koosseis on olemas, mõtlesin otsa koolipoisid ja siis tuli nali. Me jäime sinna veel, noh, et esimesest nagu edust joovastatuna jäime, siis võtsime riided ära, panime oma riided selga, jäime sinna, läksime baari ja siis tuli korral täitsa Artur, aga mis te siin teete, mõtlesin, et noh, me mõtlesime nagu läks hästi, et nüüd ma võtaks natuke ka võib-olla mõne klaasikese ja räägiksin teiste pillimeestega, sest eiei, palun minge nüüd ära, siin on pillimeeste klubi. Nojah, ta arvas, et tal on esinenud, et ei maksaks ikka väärikate pillimeeste keskel seal nüüd öösel öösel jämmida. Aga ei, seal tuli täiesti esimene niisugune, noh, kuidas öelda tuntus või tõhus, sest Reet Linna oli seal ja siis ta ütles. Ei nüüd poisid on nii lõpp, kontserdil tulete, teete kaks üllatuslugu. Mõtlesin, püha jumal, kõik Eesti levimuusika ajalugu ei pääse lõppkontserdil lavale ja meie noored tattnokad ja tegimegi Vanemuise suurelt lavalt. Ja mina küsisin, miks sa meid kutsutud, et mina ei julge ja ei taha. Ja siis ta ütles nii ilusasti. No sellist porgandi häält nagu sina teed, ei ole Eesti levimuusikast tehtud. Tule esiteleid laule, et kõik saavad naerukrambid ja ega sõidrist ka. Artur Raidmets, kuidas see võimalik oli, et Modern Fox tuli nagu sellise stiiliga välja, et see, mida te põhiliselt siis teete, on 30.-te 40.-te selline tantsu ja filmimuusika ja tolleaegseid lööklaule te kõik, nii et kuidas noored poisid sellise muusika peale tulid? Ajal, mil kõik tahtsid ikka rokimehed olla? Ja no vot, eks seal tuligi, see plaat sai nagu saatuslikuks ja siis me hakkas ärkama huvi, siis me mäletan kuskil tehti meist ajaleheartiklis, kel ja siis me hakati kuulutama, et me otsime vanu noote ja ühesõnaga see maailm nagu veealune maailm avanes meile, siis ma hakkasin uurima Eesti aega ja ja kõik, kuidas need tollased kollektiivid kõlasid Jah, see kõlab veel see võimalus, kogu see on 84. aastaga, instantsid hakkasid ka teie vastu huvi tundma, et miks selline muusika, kas see sobib nagu nõukogude ühiskonda ja oli teil selliseid probleeme? Jah, oli küll. Tähendab meedia kutsutud pagari tänavale, meid ei kuskile, ei, ei, ei kutsutud ülekuulamisele või keegi otse andnud meile, isegi tollal oldi disklahv, eks noh, et ei tohi mängida. Karid tundusid tollal palju ohtlikumad, et Me olime niuksed. Natuke siuksed, eestiaegsed, rullikesed. Seda ma mäletan, ma läksin linnahalli laval peale ja ütlesin. Tere õhtust, daamid ja härrad, saalis oli haudvaikus, sest keegi ei öelnud tollal, daamid ja härrad, öeldi public, kallid seltsimehed või mis iganes, onju, aga siis jah, ministeeriumi poolt ja sealt tuli noote olla küsitud kohta, mida nad ikkagi taotlevad nende lauludega, need on ju teate, mis ajast. Ja siis ükskord reklaamiklubis ma mäletan, oli niisugune asi, et meil olid läbipaistvad, noh, niisugused harva sõrestikuga puldid ja seal peal olid siis vanaaegsed noodikaaned, mille all olid õiged noodid. Ja need olid ingliskeelsed ja toimetaja tuli enne saate algust, poisid, võtke need inglisekeelsed kaaned ära. Kas need on tolle ajastu noodid? Inglisekeelsed ei tohi olla. Kui teil on saksakeelseid, siis pange saksakeelset, mõtlesin touch, et see on ju veel hullem. Ei Meil on ju Saksa Demokraatlik Vabariik saksakeelsed noodid võivad olla inglisekeelsed ei või. Niisugused ajad olid, nii et selles mõttes meil oli päris huvitavaid asju, jah, aga mis oli jällegi, et mida on ka rääkinud ju tegelikult Jaak Joala ja Anne Veskit, kui sa juba Moskvasse jõudsid ja me jõudsime sinna üsna ruttu paari aastaga Venemaale tuuritamas ja noh, kõigepealt käisime üleliidulises raadios ja, ja siis pärast isegi kutsuvast tulukest, kes eesti keeles laulsite laulsime nii eesti keeles juba kaevasime välja kõikut Joossevid ja Swasmannid ja kõik need vanaaegsed orkestrid venelastele endile üllatuseks, nad olid kõik selle ära unustanud, millised muusikud neil olid enne sõda ja noh, vene niisugune sving või džäss oli ju väga heal tasemel. Kui sa kuulad neid 30.-te salvestisi ja vaat siis tuli see võlusõna Moskvast mängisime Moskvas, mängisime ka seda meile Moskvas öeldi, et ja siis siin ei olnud enam keegi mitte midagi. Artur kui rikate sel ajal olite vaimselt rikkamad. Aga ei sa küsida materjaalselt? Jah, ega ma ei salga, tähendab sellest ajast, kui me kas mööda Eestit uuritamine nagu siis, kui me jõudsime Nõukogude Liidu avarustel, siis me olime ikka selle aja kohta. Noh, kuidas öelda, ma arvan, et jah, nimetatud Veski ja Joala ja nemad nende honoraride olid palju suuremad, aga noh, ikkagi me teenisime hästi. Et minu vanemad maale ei uskunud, et nii lühikese ajaga võib nii jõukaks saada ja siis, kui me hiljem läksime Soome, olime näiteks kolm nädalat luksusest, tellis kalastaja Dorpa, siis ma kolmenädalase töö honorari eest tulin ja ostsin uhiuue Žiguli null kuue. Minu isa ei uskunud kuni lõpuni, et see on võimalik, et ma kuskilt varastasin selle rahanetest. Kui pöörane see elu oli ja kuidas selles, kui see käib Moskvõ, tähendab, käite Venemaal ja käite Soomes ja Eestis on tuurid. Mida see, mida see muusikutega teeb, et kui kui pingeline see elu on kui pöörane, kui, kui selline ennast põletav Eks ta on ka teed küll meil oli 80 vist kuus või seitse, oli kaks, 35 esinemist detsembrikuus, nii et päeval oli vahel üksi õhtul teine ja noh, siis ikka tekivad juba, konfliktid tekivad niisugused, noh, üks tore, üks tore meenutus on, ma mäletan, see oli vist enne vana-aasta õhtut oli viimane kontsert lõppemas ja hakkame tulema Rakverest ja keegi ansamblist ütles, et ei tea, tuul on hästi kõva, läheb vist sulale ja teine vend oli nii vihane juba, nii pingelist. Mida sa sellega öelda tahad? Ühesõnaga kargas talle kallale, olime juba, me olime juba nii, et ükskõik kes mida ütles, et kõigist kõigil oli kõigist juba niuke tüdimus. Ja Venemaal oli ka teinekord oli kuuajane, reis on meil kõige pikemad järjest ära kodust ja Venemaa konveier on ja teised ansamblid ka rääkinud, meie käes ei ole rekordit. Rekord. Ansambel apelsini käest, kes andis ühel päeval viis kontserti pooleteisttunnist konveier kell 12 algas esimene pool tundi vahet, Tullutati saal ära, uksed kinni, uksed lahti, uus public sisse, uuesti. Ära keeda välistõesti, tahame kas bana jälle värskena ja nii neli korda, meie käes on vist oma rekord, oli kunagi vist mingil perioodil neli kontserti. Kohutav, kuidas sa sellele kõigele ja Artur Raidmets täna tagasi vaatad, tegelikult Modern Fox on sinu elus ikka väga olulisel kohal. See on ansambel, mille pärast sa jätsid oma fagoti pingut konservatooriumis pooleli, see on ansambel, kus revislast sisuliselt lõhki. See oli nii-öelda eesliinil solid, solist, sa olid selle ansambli mänedžer. Vajadusel olid sa muusika, mängisid saksofoni. Jah, ma pean ütlema küll, et ega haridustee jäi pooleli külm ja siin näiteks meie trompeti ja tromboonimängija tollased mängisid ju Peeter Sauli orkestris ja me paneme nad dilemma, et nüüd kas jätkate orkestrist, tulete ära, tulid ära, sest meie elu ja graafik oli nii tihe, need esimesed esimesed viis aastat, mis me, mis mina olin Modern Foxis ja haridustee jäi pooleli küll jah. Sellepärast et noh, isegi ka kaugõppes ma sain aru, et, et no ei, siin ei ole mingit harjutamist. Ma ei tea, ma mängisin juba kolmas arvestuses ühtesama Mozarti kontserdi fagoti ja siis ütles osakonna juhatajat. Kuule, kui sa veel kord selle Mozarti kontserdiga tuled, siis mine käi parem mängis ansamblis oli seis reisi Venemaale ja järgmisel aastal oli niisugune legend, et üx saksofonimängija, kes ei mänginud meie ansamblis, läks konservatooriumi ja tegi kõik ilusti eksamid ära, seal oli viimane oli kokk. Noh, ühesõnaga nagu vestlus. Ja siis ka tollal tollane osakonna juhataja küsis, et mul on ainult üks küsimustele, on oluliselt, me võtame sisse. Ta küsis, mis küsimus see on, ega The Modern Foxi see mägi ei siis saate siis nii head sisu ohtu. Artur aga, aga miks miks sinu jaoks Modern Fox ühel hetkel otsa sai? Ta sai väga ausatel põhjustel otsa, me olime jõudnud juba ligi aasta olla Soomes. Ja, ja me esimesel aastal läks meil Kotka merepäevadel nii hästi, et me saime peapreemiat. Ja noh, 88. aastal saada 10000 marka, meil oli ansambliga Igalühel antilist 800 marka, noh, ma ei tea, kas Georg Otsa laeva baari jäi veel midagi või poodi, ühesõnaga oma suures Jurvast kiirelt selle auhinnarahaga realiseerisime, eks. Aga miks mina sealt ära tulime, hakkasin tajuma, et parem on minna ise kuidagi nagu rahulikult ja ausalt tänasest, sest minu roll hakkas järjest vähenema. Ja mis siin salata, maa ei rääkinud ei inglise ega soome keelt, mida Mart Sander tegi perfektselt. Mul jäi laule üha vähemaks, noh, mina olen ikka, ma ei või kunagi ei ütle, et ma olen laulja, niisugune melo deklamaat. Ehk kui pleesite ja siis ja pillima ka enam ei mänginud mänedžeri tööd tegi Vello juurtum tollal juba jällegi hästi ja noh, Venemaast alates ja Soomes edasi. Ja ma tundsin, et ma olen nagu natukene selline viies ratas või niisugune. Jaa, jaa. Ma mõtlesin, et milleks oodata seda aega, kui poisid hakkavad vaikselt ütlema, et kuule, et võib-olla me jätkame hoopis teiste nagu lugudega ja teiste asjadega, mis ma sain aru. Ma astun ühel hetkel laevalt maha, et iga asi saab ükskord läbi. Et noh, need legendid, et need müüdid, et me olime hirmsas tülis Mart Sanderi loved ei pea paika. Mart Sander on teinekord lood küll, mis mind mäesseline vihastavad, et ta ei tunne kella ja ja vahepeal ta ei tea, kus on õige koht, kuhu ta peab tulema ja temaga juhtub geniaalne inimene, eks temaga ikka maadlesin sellel teemal. Nii, aeg-ajalt. Aga seda, et, et noh, umbes üksteisel noote varastasime ja, ja kinga alla mingisugust liimi Manime see ei pea paika. Aga nüüd, Artur Raidmets, me saame öelda, et Modern Fox on tagasi. Jah, see algne koosseis ja me oleme need ju tegelikult igal juubelil alates 10.-st ja 15.-st juubelist käinud kord koos ka selle suurema koosseisuga, kes oli hiljem nagu ju lausa kaheteistliikmeline. Aga viis aastat tagasi ei, ei, ei saanud kokku lihtsalt kuidagi, võibolla ajad on kiired, inimesed on nii erinevates valdkondades ja kõik, aga nüüd see algne koosseis, millega me alustasime, sest Mart oli ju tegelikult ligi aasta hiljem. Need seitse meest on siis kõik täiesti veel võimelised pilli mängima ja eelmine aasta suvi olime tuubamehe. Urmas Kõivu juubeleid ütles, et kuulge, poisid, aga prooviks, et mul tulevad omad külalised ja seevastu publiku reaktsioon oli nii vapustav. Mind ei tahetud nagu lavalt ära lasta, siis me mõtlesime, et no, aga nüüd tuleb juubel 35 prooviks teeks nalja ja nüüd päädis sellega, et tegime ühe telesaatepillimeeste klubi ja sealt tuli kohe korraldajalt pakkumine, et äkki teete naistepäeva kontserdiga Salme keskuses ja nüüd me siis üheksandal märtsil õudust astume siis salme lavale muidugi. Me palusime võluva daami, kes on Anna Curly. Tema laulab meil kas ringi koos Elo märgandiga, meie klaverimängija kutsusime endaga külaliseks, natukene päästaks, tooks niisugust naiselikku sära ja õrnust sinna lavale, naistele. Aga repertuaar on see, mis on vanal heal moderboxil olnud. Absoluutselt viimased 35 aastat absoluutselt ja, ja kõik need niisugused tollased eestikeelsed lõbusad ühtlasi naiivsed laulud, need kuidagi inimesi puudutavat, vaat et inimesed tahavad niisugust. Tsirkust. Ja tegelikult Modern Foxi-le ei ole ju ka nii-öelda koht on endiselt täitmata eesti muusikas, kuigi Modern Fox ja praegu, eks ole, väga aktiivselt ei tegutse ja aga, aga tegelikult ei ole tulnud sellist tantsuorkestrit või tantsubändi. Lugeja, eriti liiati, kes mängiks kolmekümnendaid Neid, sest vahepeal olid ju niisugused ajad üheksakümnendad ja kus, kus kadusid kõik suuremat kollektiivid areenilt ka rokkansamblid ja, ja kõik läks sellise diskotümaka ja kahe mehe bändide peale, eks. Ja, ja eks see on siiamaani, sest majandus tegelikult dikteerib oma. Et Georg Otsa raamatus on niisugune lõik, näiteks, kus Georg oli harjunud kogu aeg laulma siin suurest raadio orkestriga ja siis teda hakati kutsuma soome. Ja ta saabus Helsingisse, ütles nonii, et millal siis proov, kus siis orkester on, et me läheme ju ringreisile mööda Soomet ja seal olid jõudmis orkester kaks venda, kontrabassi, klaverit, sellega lähedki. Ja selle asja nimi on kapitalism. Selle asja nimi on, see ei olnud enam kolhoose, ei olnud enam Cece meke ja muid toredaid eebeedeesid kahteteist inimest võib ainult hull kutsuda oma firmapeole või juubelile. Siis ta peab ikka väga palju raha olema, et noh, selles mõttes ei ole ta ju otstarbekas enam niisuguse pidevalt tegutseva kollektiivina. Aga nüüd me oleme nagu üllatuskorras kokku tulnud küll vaja kuskil. Nüüd meil on see luksus, et me võime, aga me ei pea. Aga siis täies ilus Teid saab vaatama tulla siis juba tõesti üheksandal märtsil kell viis kell viis. Meie fänn fännid on, ma arvan, kella viie, inimesed et ma ütlesin ka seda, et noh, viimast korda tuleme täitsa ise lavale ilma abivahenditeta, et aga noh 10 aasta pärast võib juba kell kolm teha kontserdi, juhul kui me suudame veel mängida, et siis on see, et publik, kes suudab, paluks korraks püsti tõusta ja ansambel palume lavale kanda. Artur, aga tegelikult teie kontserdid ei ole mitte ainult lõbusad lood ja see muusika, vaid tegelikult ka need, need nii-öelda vahe etteasted, mida sa vahele lõbusate lugudena räägid ja, ja see, kuidas see kontsert alustanud, kas endiselt sa tuled lavale ja ütled, et, et kuulajad teie ees on Tallinna Eesti. Ja Euroopale ja kogu maailma kõige parem tantsuansambel ja loomulikult palume mitte ainult kuulatavaid vabadel platsidel ka tantsu lüüa. Loodan, et see juhtub ka sellel kontserdil. Sa oled väga tore, Artur Raidmets, sinuga on väga põnev kõneleda ja palju õnne, siis ma teen Fox'ile ka peatselt saabuva 35. sünnipäeva puhul. Aga kui sa lubad, kuulame siia lõppu ikka veel üht Modern Foxi. Nojah, ja ta võiks olla, meil on jumalad, aeglasemad lood ka seal plaadil ja aga, ega me erilised suured lüürikud ja väga-väga sügavamõttelised laulu esitajaid ei ole, aga see lugu võiks tõepoolest olla keelerifena naiivne ja naljakas ja, ja tujudest tõstev. Noh, näiteks võiks olla väike mamma, kuidas elab teie beibi? Teemiasena elaga Modern Fox.