Kell on üheksa, 18 Me kuulasime Mihkel raud ja Hendrik Sal-Sallerit värske lugu vähemalt eestikeelses kastmes ja kuues aga muidugi vana hea Ramonsi hitt, aga ma ei ole vikerraadio stuudios üksi, külla on tulnud näitleja Priit Loog, tere hommikust. Tere hommikust. Ja nädala pärast lõpuks esilinastub Tanel Toomi suurfilm. Tõde ja õigus ning Priit, et sina oled siis see inimene, kes kõigile mudilastele, kes hakkavad tõde ja õigust lugema on vargamäe Andrese näol. Aga no loodame, kui ikka film kenasti tuule tiibadesse saab, siis, siis äkki see läheb nii. On see sinu jaoks kuidagi vastutus ka, oled sa selle peale mõelnud, et no tõesti ilmselt nimed on, et eks paljud üritavad ära viilida, ma vaatasin selle filmi ära ja ilmselt paljud ongi näinud enne filmi, kui nad hakkavad raamatut lugema. Seda võib arvata jah, et me oleme siin isekeskis ka seda kuigivõrd arutanud, et et me teeme tulevastel põlvedel elu võib-olla mõnevõrra lihtsamaks, kui mis puudutab kohustuslikku kirjandust, aga noh, tegelikult ikkagi see lootus ja huvi võiks olla see, et pigem see film võiks ju innustada raamatut lugema ja, ja, ja niipidi, et et film on tore, aga ta on ikkagi mingisugune tõmmis sellest, võib-olla algmaterjalist, nii et see raamat võib-olla sealt võib veel rohkem välja võtta ja välja ja enda jaoks midagi leida, kui, kui võib-olla filmis, nii et võiks vaadata filmi ja siis võiks võtta kätte raamatu ja sellega läbi lugeda. Mäletad sa enda esimest kohtumist õigusega? No ma mäletan seda, et keskkoolis kohustusliku kirjandusena pidin mina seda nii nagu paljud teisedki lugema tol hetkel. Ma päris lõpuni vist ei jõudnud isegi, ma arvan, et mul võis jääda lõpus 50 lehte lugemata, sest ta ikkagi venis ja läks raskelt. Et ta jäi ikkagi kaugeks, oli mingi hämar värk, mis toimus kuskil sügaval kuskil eemal metsast ja noh, ja, ja neid kokkupuutepunkte enda elu ja oluga tol hetkel nagu ei olnud, nii et mõned tegelased ja mõned sündmused võib-olla jäid meelde. Aga, aga sinna ta jäi. Nojah, eks noorele inimesele tundub tõesti, et eks lõputu kraavi kaevamine No just jah, jah, kuigi ma ütlen, et mõned värvikad tegelased juss, ma ei tea, mille pärast, tähendab ma mäletan isegi Me ühe klassivennaga meil tekkisid endal mingid oma naljad seoses tõe ja õigusega või et et, et ala, et vot näed, see on nagu see rangjalgne just seal vaata kui kõvad või, või midagi taolist, et ühesõnaga tekkisid mingisugused seosed, et ta kuidagi jäi mingil kujul siis meisse alles, aga, aga noh, ütleme raamat raamat tervikuna ikkagi ei eemale ja kaugemale. Et ei, ei tundunud, et, et see on minu lemmik antud hetkel. No täna hommikul ma olen tahtnud sulle tõe ja õiguse esimese köite ja ma palusin, et sa valiksid sealt välja ühe lõigu, äkki loeksid ka raadiokuulajale? No proovime, siis proovime siin otse, loen, nii et andke andeks, kui ma kaaperdan. Algas töö algas eluaegne töö. Algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevastele põlvedele. Sest olgugi, et peremees ainult paar kuud abielus ometi mõtles ta juba järeltuleva soo peale tähendas ju abielu eelkõige temale lapsi. Ehk kas maksis vargamäele elama asuda mõttega, et pärast sind talitavad siin võhivõõrad inimesed? Ei, seda mitte. Selle mõttega oleks võinud tulla ükskõik minna kuhu mitte aga vargamäele tulla. Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei või loobuda, kui oled aus inimene. Hea meelega oleks Andres ostnud kogu vargamäe, et elada siin omasoodu nagu vürst. Aga teine mees oli temast ette jõudnud. Oli teise koha varem ostnud. Tagapere Pearu oli tulnud tuhalepast, mis seisis veel kaugemal soode ja rabade taga, kui Vargamäe. Tema ütles ikka, et tema tulnud huntide juurest inimeste juurde. Andres selle vastu oleks võinud öelda, et tema tuli inimeste seast huntide juurde sest tema isakodu asus välimaal. Ometi ei öelnud ta seda, sest tema arvas, et ühesugused inimesed elavad igal pool olgu kuskil maantee ääres või soosilla taga. Vikerraadio otse-eetris luges tõde ja õigust Priit Loog, kes mängib Vargamäe Andrest, suurfilmist, mis esilinastub nädala aja pärast, on see raamat seal nüüd juba päris peas ka vä? Ei, seda ei saa öelda raamat mitte, et võib-olla meie stsenaarium sadama haldan kindlasti paremini, et et raamat, mitte, aga stsenaarium küll. No Priit Võigemast, kes mängib pearott, andis eile väga toreda intervjuu Eesti ekspressile ja seal muuhulgas rääkis, kuidas, kuidas käis ka selle stsenaariumiga tutvumine temal isiklikult kesta, Tanel Toomiga kuskil kahekesi aeti asju, joodi alkoholi, sul oli samasugune sessioon. Või midagi taolist, jah, aga ütleme niimoodi nagu seal artiklis võib-olla mina ei saaks välja tuua, et meil põhirõhk alkoholil oli, et et ma arvan, et mõne õlu, võib-olla jäime, aga, ja käisime saunas ja, ja nii edasi, aga iseenesest ja Mul oli säärane sessioon ja, ja saime rolli ja Taneliga ja Tanel minuga rohkem tuttavaks. Mis mees Andres siis on? Vot see on hea küsimus ja keeruline. No ega mina ka täpselt ei tea, et ma arvan, et ma kuidagipidi tunnen teda võib-olla rohkem kui mõni teine või vähemalt seda enda Andrest või meie filmi Andrest, aga mis mees ta on? Ma arvan, et ta on mees, kes on pühendunud mees, kes saab aru asjadest ausalt ja selgelt. Kui sa teed seda, siis järgneb see, kui sa ei tee seda või toda, siis tulemust ei ole ja seetõttu on mingisugused reeglid, on mingisugused teed, mida mööda pead sa käima ja, ja siis loodetavasti jõuad sa oma siis sellel soovitud lõpptulemuseni. Et hästi ratsionaalne, hästi järjekindel ja ja, ja võib-olla, kui tuua paralleele tänapäevaga, siis, Siis kindlasti selles mõttes, et, Ühesõnaga väga pühendunud tööle ja, ja, ja, ja pere võib-olla ja kõik võib selle tõttu kannatada, et samasugused situatsioonid ilmselt leiavad aset meie ümber siin igapäevaselt, et paratamatult. No millised omadused tema iseloomust on sellised, mis on sulle ka elus eeskujuks ja milliseid sa kindlasti tahad vältida. No visadus, töökus, järjekindlus vaieldamatult, et ma arvan, et ma olen oluliselt laisem inimene kui Vargamäe Andres, et sealt ma võiksingi šnitti võtta, et ennast ikkagi piitsutada ja hoida raja peale. Et see osa võiks olla võib-olla see, millest šnitti võtta, aga eemale võiks hoida, võib-olla võib peaks püüdma, võiks proovida säilitada seda pilku enda elule, et asjad oleksid tasakaalus, et ei kukuks väga ühele või teisele poole ära, et et jaguks ka aega pere ja lähedaste jaoks ja ja. Nii-öelda Pearu Rjugastega kaasa läks või noh, ühesõnaga proovisin neile vastu seista ja ajas taga oma oma oma õigust, mis siis ratsionaalse mõistusega välja mõeldud ja, ja ja proovis tulla toime selle irratsionaalsus, ega, mida siis pakkus omakorda Pearu. Tema motiivid jäid sageli segaseks, et proovida siis iseennast, võib-olla taolistest situatsioonidest eemal hoida ja ja lähtuda ja leida oma tõde ja ja, ja kuidagi olla selles No ega võtteperiood oli, oli pikk ja selles mõttes raske, et ikkagi raskeid asju tuli seal teha ja tuligi õppida, et mis sinu jaoks kõige keerulisem oli? Kõige keerulisem. Ohoo. Vaat ma ei oskagi öelda vist päris niimoodi üheselt, et mis on see kõige keerulisem või mis oli? Keerulisem oli kindlasti nii-öelda keeruline oli kindlasti, kui oli tegu võtetega. Keeruline oli siis, kui olustikust tulenevalt siis kui väljas oli ikkagi talv ja väga külm ja meil on, on mitu tundi kestvad võtted väljas. Paratamatult see kuidagi hakkab mõjutama ja, ja selles mõttes ei ole see lihtne. Keeruline oli siis, kui meil oli mees, mõni situatsioon, kus me kas ei leidnud lahendust või, või või mina nii-öelda ise ei saanud küüsi taha ja maitsesime, pidime palju tegema, keeruline oli siis, kui meil oli palju lapsi, loomi kui nemad võib-olla ei teinud täpselt seda, mida režissöör ootas ja me siis ütleme, pidime palju ootama ja lootma, et nüüd kohe varsti saame selle kätte, mida me soovime. Et neid situatsioon oli erinevaid, kus ilmselt võiks öelda, et, et oli keeruline, keeruline oli vahepeal istuda viis tundi grimmis. Et see oli päris karm jah. Krimm ja nii palju, kui on ka jõudnud meediasse. Jah, kuigi ma ütlen, et ma olen seda siin-seal ka juba öelnud, et tegelikult see viis tundi, see kõlab hullemalt, kui see tegelikult vähemalt minul seal oli, et mitte et see oleks väga meeldiv olnud viis tundi ühe koha peal istuda, kuid, kuid see ei olnudki nii hull. No see on hoopis midagi muud kui see, mida tehti kuskil nukitsamehe aegadel, aga ikkagi kuidas üleüldse näonahk ja sellised asjad vastu peavad, sellele kõigele? Kusjuures ei näinud, et asjad on nii heaks läinud, et mina mingisuguseid tüsistusi ei ole märganud ja ka tollel hetkel, et et ei olnud probleemi sellega, minul küll vähemalt mitte. Mis seal tutvusringkond ja, ja perekond ütlesid, kui tuli see uudis, et vot sina hakkadki Vargamäe Andrest mängima. Ma nüüd ei mäletagi ausalt öeldes, et oleks keegi või vähemalt mingisugust sellist suurt põhjapanevat fraasi kellelegi suust mul praegu ei meenu ja ju nad olid, ma arvan samuti nagu minagi ilmselt kuidagi põnevalt põnevil ja ootusärevad. Jaa, jaa. Ja võib-olla kuidagi, ma ei tea, mis nad võisid mõelda, et võib-olla võib-olla natuke uhke ka, et keegi, et näed meie oma poiss hakkab nüüd Andrest mängima, aga aga rohkem ma nagu täpsemalt ei mäleta, et keegi ei ole mulle paljastanud, kuidas tema seda kõike tajunud ja tundnud ja näinud, kõik on ootusärevad. No ma arvan küll, jah, ja mina eesotsas olen ka, et tahaks kibelen juba vaatama, sa ei ole veel näinud. Veel ei ole õnnestunud näha? Jah, et muidugi ma olen näinud kuigivõrd materjali ja ja nii, aga, aga päris valmis filmi ei ole õnnestunud mul veel näha. No see firma ligemale kolm tundi mingi kaks, neli kümmendumis pikk on ju, et, et noh, kui sa natukene selle põhjal, mis sina tead paljastatud kuulajale, et milline kontsentraat seal siis on, kas see on puhtalt nagu see esimene köide, millele on keskendunud või on materjali kuskilt mujalt? Jah, see on ikkagi ainult esimese osa põhjal. Ma arvan, et kõik suuremad sõlmpunktid ja olulisemad asjad, mis on tõe ja õiguse esimeses osas, on ka filmis kajastust leidnud. Et kindlasti inimene, kes on raamatut lugenud, teab seda lugu, siis ta ei pea kartma, et äkki on asi nii ära keeratud, et ma ei tunne seda lugu äragi, et ei pigem on ikkagi oldud. Ma usun, vägagi autoritruud ja ja, ja lugu on täpselt selline, ma arvan nagu Meie enamuse peas ta õiguse lugu on või lugedes tundub Paljud ilmselt hingasid väga pingelangusega välja, rahunenud, aga, aga ma pean kuulajale veel ühe saladuse ütlema, et sa tulid longates täna stuudiosse, mis sul juhtus? Ah, see jah, et no eile juhtus väike tööõnnetus, mängisime Viljandis etendust ja, ja enne oli vaja proovi teha, et see oli, kui on märk sellest, et tasu alati proovi teha. Suutsin kohe varbad ära nikerdada ja siis, kuna siis see jälkus varvas ära Nikastatud sai, enam meest ei kandnud, siis sai teine jalg suurema koormuse, nikastasin põlve, teisel jalal, aga nii, et üks ei lähe sirgu ja teisega olid täiesti astuda. Et esilinastusele tuleb karkudega minna või? Loodame, et karkudest pääseb, aga kerge lange, jääb elegantne lounge. Priit Loog, suur aitäh sulle selle intervjuu eest ja ma soovin jaksu. Aitäh.