Tuli küsimus ka, eks ole, Andreselt, keda, kes tunneb kaasa lindudel ja putukatele ja oli tuulega hädas, siis Andres arvab, et tuulega peaksid hädas olema ka linnud ja ennekõike putukad, kes on puhta kerged ja peaksid olema tuulele lükata-tõugata. Ometigi Andrese arvates suudavad lennata vastutuult. Ja meie küsime nüüd Eesti juhtivalt putukateadlaselt Urmas tartlaselt. Kuidas putukad seda suudavad teha? Tere hommikust. Tere hommikust. Kas putukad esmalt suudavad seda teha? No kõik sõltub ikka tuule tugevusest, aga kui on selline paarimeetrine tuua, siis loomulikult väga head õmblejad, nagu kiilid võib-olla ka liblikad, näiteks ka parmud saavad lendamisega päris hästi hakkama. Aga, ja kui ikka tuul läheb tugevamaks, vinni kümmekond meetrit sekundis juba siis ikkagi putukad. Kõik, kes vähegi on, reeglina lähevad kusagile peitu lihtsalt ja lõbu lõpetavad lendamise. Sest ikkagi tugeva tuulega lennata nad ei saa. Ahah, et ikka ei ole mingisugust sellist imet või füüsikaseaduste rikkumist, et kui tuul on tugev ja putukas on kerge, siis tuul ongi tugevam. Loomulikult tuul on tugevam ja tänu sellele, et tuul on tugev, siis ju näiteks on võimalik putukal. Kui ta ühel hommikul lendu läheb ja satub suure orkaani kätte, siis on neid näiteid ka tõestatud, et tuul on kandnud näiteks Aafrikas putukaid isegi Lõuna-Ameerikas. Kas ossa Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja meil meil siin endal oli ju vist ka hiljuti juhtum, kuidas Ruhnus 100. mingisuguseid lutikaid tuhandete kaupa maha. Jah, no see oli üks hüpotees, et võib-olla nad võisid olla seal äikesetormidega sattunud, kuigi teisalt ütleme kui seal kohapeal inimesed, kes vaatasid, võisidki, olla loomulikult võis olla olukord, kus kohalik masspaljunemine nagu ikka putukatega juhtuda. Et see nagu ei ole tõestatud üheselt tuulega kindlasti tuli, aga Nad on väga suur roll putukate kauglevis ja, ja mitte ainult siis Aafrika ja Lõuna-Ameerika vahel laid loomulikult ka siin meie endi vahel siin vilja möödunud suvel oli näiteks prämpirtsudele just Eestit jällegi oma loodusliku asukoha pealt tuhandeid kilomeetrit õunu. Kas putukatel siis ei ole oma sellist konkreetset elukohta, näiteks et läheb, tema tõuseb männikohale, tuleb tuuleiil ja viib ta 10 kilomeetrit eemale, mis on tema sünnikodust tema tema pesast tema perest lähisugulastest äärmiselt kaugele, et kas putukas ei tunne ennast siis väga õnnetuna? No tähendab putukat, sellist kohastumust ei ole kasutada sellist truult aktiivselt levikuks öelda isegi passiivselt sealjuures küll, aga sellist tuulelevi ju kasutavad näiteks ämblikud, tillukesed ämblike pojad ja kõik mu sügisel peame härma lõngasid härma liita. Siis need on just nimelt see võte, kus, kui kõik läheb kusagile kõrgemale kohale, laseb jupikese võrguniiti välja, kuni tuulega kaasa kandub ja siis ta niimodi reisid. Et on loomi, kes loomulikult kasutavat uut, aga kui jällegi vaadata putukate ja tuulesuhet sellistest näiteks saartest Eestis on muidugi siin. Me ei ole selliseid teemset putukaid palju saareda, meie meri on suhteliselt noor, aga, aga näiteks ookeanides Havail ja on leitud selliseid putukaliike, kes on sootuks tiivad kaotanud. Ja just nimelt sellel põhjusel, et kui ümberringi suur meri, siis kui tuul nad kaasa võtab lennust, siis ei ole seal mitte midagi teha. Selge väga huvitav, suur tänu teile vastuse eest. Putukateadlane Urmas Tartes.