Tere kõikidele kuulajatele. Täna on teie ees ökojäätisi tootva ettevõtte La muu kaasasutaja ja kaasomanik, kodanikuühiskonna aktivist ja aasta kodanik, 2017 Rasmus Rask. Tere tulemast saatesse. Tere. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Me salvestame selle saate juunikuu alguses, kus kolmekümnekraadine kuumus kestab umbes nädal aega. Kas see on jäätisevabrik kandi ideaalsuvi? Jäätist ostetakse sellise ilmaga rohkem kui talvel ja no kindlasti jah, suvi on kindlasti hooaeg meie meie äris ja eks ta paistab meil Meie väikeses vabrikus ka sedapidi välja, et et päris palju on vaja tööd teha. Me teeme pikki päevi, kohati isegi vahetusi ja sellele vaatamata on kohati poeriiulid hõredad. Ehk et, et need on need sellised väikese jäätise ettevõttet võlud ja valud. Aga talvel siis saate rohkem puhkust, talvel saab rohkem puhkust ja kuigi nüüd konkreetselt nagu meie jäätis on ta on selline pigem ikkagi nagu perepaki moodi pooleliitrises pakis, seal saab umbes neli portsu ja seda inimesed söövad aastaringselt ja üldse eestlased söövad palju jäätist. Mitte nii palju, kui soomlased söövad, aga suurusjärk sinna 10 liitrit, et aastas sinnakanti ja see tähendab seda, et süüakse ka talvel ja niimoodi õhtusöögi järel magustoiduna ei tea, eestlased kindlasti armastavad jäätist ja käia Euroopas ringi, siis on näha, et Eesti kaupluste jäätiseriiulid on oluliselt pikemad kui seda on näiteks Saksamaal. Mis on meie täna tänane selline sihtur, kuhu meie oma jäätis soovime eksportida, et eestlased on jäätis, rahvas kindlasti jah. Meie saade on eetris kaheksandal juunil aga läheme mõttes kuu aega tagasi kaheksandasse maisse, kui Lamu käivitas kampaania rahastusplatvormis Fanderbiin, lootuses saada ettevõtte arendamiseks 400000 eurot, mis juhtus järgmise 24 tunni jooksul. Täiesti uskumatu asi juhtus ja igatpidi üle meie ootuste jah, et me soovisime kaasata 200 kuni 400000 eurot, et soetada uued jäätise valmistamise seadmed. Aga see investorite huvi oli, oli tõesti ootamatu. Esimese 10 tunniga oli, oli see summa, mida me läksime siis nii-öelda küsima oli juba täis märgitud. Ja 24 tunniga oli see jõudnud vist juba miljoni euroni ja see oli see koht, kus me pidime otsustama, et mida ette võtta ja ehk me suurendasime küll mõnevõrra seda eesmärki kaasata siis kokku 600000 eurot ja ja ootasin veel mõned päevad, aga nädalaga me ühe nädalaga otsustasime selle kampaania sulgeda, sest et selleks hetkeks oli huvi juba 4,6 miljonit eurot ja et ei ole mõtet lihtsalt inimeste ootusi petta reaalselt, et seal seal olid huvi märkida nii 10000 100000 euro ulatuses aktsiaid, aga reaalselt nüüd mis, mis kõige rohkem sai muu aktsiaid märkida, oli kokku 433 euro ulatuses. Aga noh, me oleme absoluutselt väga-väga õnnelikud selle selle tulemuse üle ja selles mõttes me oleme kõige kõige rõõmsamad selle üle, et nende aktsionäride arv oli meie jaoks üllatavalt positiivselt suur, kokku 1800 inimest märkis muu aktsiaid ja eile oli nüüd see päev, kui pidi nende aktsiate eest ka siis raha üle kandma, et ja me saame öelda, et tänase seisuga meil on 1800 uut omanikku lisaks eelmisele kolmele omanikule Miks te otsustasite just niisuguse variandi kapitali kaasamiseks, miks te ei taotlenud grante EAS-i toetus tingelinvestoritega ei käinud koos lõunal raha küsimas, miks just see variant? No eks need teised variandid on alati ka sellise plaan B-na läbi töötatud pangast raha kaasata, suuremaid investeerimisfonde kaasata, aga kuna meie ettevõte on ikkagi selline nagu nagu ja ettevõte, kellel on, ongi palju kliente. Meil Facebookis on kuskil 115000 jälgijat ja, ja kui me vaatame seda, et me müüme aastas suurusjärk, kes seal 150000 jäätist, et siis noh, see peab tähendama seda, et on päris palju inimesi, kes seda jäätist on vähemalt korra ostnud ja seetõttu oli meie huvi ja mõte, et anda nendele inimestele, kes seni onlamu tegemistega ennast kursis hoidnud ja meie tooteid ostnud, et nendele anda veel üks võimalus selle ettevõtte hea heakäigule kaasa elada ja võib-olla siis mingil hetkel, kui see, kui me kasvame hakkame eksportima, et siis ka nende panustatud rahainvesteeringuna kasvab. Kui ma mõtlen väikeinvestori peale, kellel on raha, et investeerida, nagu te ütlete, mõni pakkus 10 mõnisada 1000 eurot, siis ma kujutan ette, et üks mõistlik valik oleks energiat tootev või laiali ja ka ettevõtte, sest elektrit läheb meil kogu aeg vaja, sellel põhineb kogu meie eluvõi investeeriks kinnisvarabüroosse, sest ostubuum alles näitab mõõdukat jahenemist. Ikka inimesed ostavad, müüvad, vahetavad eluasemeid. Aga, aga panna oma raha jää dise tootmise alla. Millest see kõneleb? Me oleme ise ka mõelnud selle peale ja mulle tundub, et on teki mass või tekkinud täiesti uus mõõde täiesti uus mõõde investeerimisel ja noh, laiemalt võib seda nimetada ka tõstis, võiks nagu fänn fänniinvesteeringuteks. Aga see põhimõtteliselt tähendab seda, et on täna nagu päris palju inimesi, kes hea meelega investeerivad oma vabasi vahendeid ettevõttesse, mis neile lihtsalt meeldib. Mille puhul nad esimesena ütle seda, et vaata, see on energiasektor ja sealt võiks saada hea tootluse või et seal mingi tuleviku tuleviku teema. Ehk et jah, traditsiooniliselt investeerimisotsuseid tehakse kindlasti sellistest ratsionaalsetest argumentidest trendidest analüüsist lähtuvalt. Aga jah, mida me näeme ka mujal maailmas siis üha kasvav on, on see trend, kus kohas inimesed hääletavad läbi oma veendumuste või läbi oma väärtuste. Et nad tarbivad nende brändide, nende ettevõtte tooteid, mille käitumine neile meeldib, mille missioon neile meeldib. Ja samuti tundub, et nad on ka, on ka siis valmidus investeerida sellistesse ettevõtetesse. Ja, ja selles mõttes seal kindlasti on nagu osa sellest nii-öelda, et nii-öelda see emotsionaalne argument vaid, et mille puhul võib-olla sul nagu analüütikud ütlevad, et see ei ole nagu põhjendatud. Aga teistpidi, eks iga ettevõte saabki toetuda sellele, et tal on lojaalsed kliendid. Ja mida rohkem neid lojaalseid kliente on, seda suurem on tõenäosus, et sellel ettevõttel läheb, läheb hästi. Ja ma arvan, et muu on üks näide sellest, et siin on, meil on palju palju inimesi, kes meile kaasa elavad ja tunnevad võib-olla seda emotsionaalset sidet selle ettevõttega. Te ikka saate aru, et kõik need 1800 uut omanikku, nagu te ütlete, on mitte ainult muu kliendid, vaid nad on kalla muu müügimehed, siis nad ise söövad Lamu jäätist, soovitavad seda oma naabritele tuttavatele sõpradele, sest et nad on huvitatud sellest, et lamuul läheks võimalikult hästi. Jah, teil on õigus ja, ja kuidas te suhtlete oma 1800 investoriga, kas ainult majandusaasta aruande kaudu? No seni veel, seni on see suhtlemine käinud sellesamas Vandribimi keskkonnas, kus sellised suhtlemisvahendid on kenasti läbi mõeldud. Aga edaspidi ma arvan, et meil kindlasti seesama sotsiaalmeedia Facebooki peamiseks kanaliks, kuidas me inimestega suhtleme seal Me tutvustame uusi tooteid ja anname teada, kuidas meil läheb ja. Mulle tundub, et, et see on üks meie kindlasti üks trump olnud, et, et me oleme inimeste klientide jaoks ja nüüd ka võib-olla investorite omanike jaoks nagu kättesaadavad inimliku näoga võib-olla. Ehk et sellised kindlasti sellised regulaarsed regulaarseid ülevaateid sellest, et kuidas meil läheb tõenäoliselt kvartaalselt noh, niimoodi, et nagu iga nädal ei ole mõtet pasundada, mis nagu eelmise nädala juhtus, aga jah, sellised mõistliku intervalliga ülevaatajad kindlasti neid me hakkame tegema. Kas te tunnete oma oma investorid ka selle põhjal, et kui pika vaatega nad on oma raha La muu hüvanguks pannud? No kui ma ise mõtlen omaenda tuttavat, et peale ja sõprade peale Kesla muusse investeerisid, siis siis nende jaoks kindlasti esimene mõte ei ole. Et millal, millal ma nüüd hakkan dividendi saama selle investeeringu pealt või mis selle, mis selle investeeringu tootlus on, et ma arvaks jah, et see on esimene mõte, on see, et, et ma tahaks, et teil läheks hästi, et ma tahaks, et te jõuaksite kaugele. Et mõneti ta on võib-olla sarnasem sellise sellise hooandja hooandja tüüpi projektiga kus kohas inimesed on lihtsalt nõus oma raha ära andma selleks et mingisugune kasulik asi saaks tehtud, mingisugune ühiskondlikult oluline projekt saaks täide saadetud. Ja selles mõttes ma arvan, et see nagu see vaade jah, tootluse mõttes kindlasti ei ole nagu primaarne, aga aga selles mõttes on ta võib-olla pikaajaline jah, et et selline ettevõte, mis teeb jäätist päris asjadest Päris koor, mahe mahetooraine ja, ja teeb seda südamega, et see võikski olla selline tüüpiline Eesti ettevõte, mis kasvab ja areneb ja mis mingil hetkel võiks ka Eesti majandust kanda. Üks küsimus veel selle kohta, et tõesti 1800 inimest on tulnud väikeinvestoriks, on see, et kas üks põhjus võib olla asjaolu, et statistika kohaselt mitte kunagi varem ei ole inimestel hoiuarvetel olnud nii palju raha kui praegu ja see ei tooda peaaegu mitte midagi, nii et inimesed otsivad väljundeid, kuidas oma raha teenima panna. Ja absoluutselt, Ma arvan, et see on kindlasti väga kinnisele sajastuses ehk et neid võimalusi investeerida, noh, need kindlasti on, aga ma arvan, et justkui vaadata seda Fanderbiimi platvormi siis ta on inimeste jaoks vähem hirmutav, kui on näiteks Tallinna börs. Seal on vanderpiimal on teinud nagu midagi õigesti, et nad on muutnud selle keskkonna selliseks kaasaegseks ja lihtsasti kasutatavaks. Ja, ja seal on palju teisi ettevõtteid, kes lisaks muule on saanud kaasata kapitali. Isegi ma võin küll eksida, aga siin mingisugused numbrid, mingid statistika ütleb, et see käive panderbini platvormile on olnud nüüd kohati suurem kui kui Tallinna börsil. Seda võib kontrollima. Aga jah, et mul üks, üks inimene seda niimoodi ütles, et et igal juhul on tegemist täiesti arvestatava arvestatava turuga sellise, selles mõttes nagu aktsiate või väärtpaberite kauplemise turuga ja, ja selles mõttes Fanderbimi see üks lisaomadus või funktsioon, mis meile ka väga meeldis, nende juures on, et tegemist on mõneti sellise mikrobörsiga, kus kohas peale selle, kui sa oled selle muu aktsia endale soetanud siis need aktsiad muutuvad nüüd juuni lõpus kaubeldavaks ja põhimõtteliselt saad neid aktsiaid juurde osta või kui sulle tundub, et, et see on täiesti mõttetu investeering, et siis need ka maha müüa. Erinevalt Hooandjast tuleme La muu juurde tagasi, tulite turule oma toodetega 2012. aasta detsembris, on siis kuus ja pool aastat tagasi. Millest ja kuidas te alustasite? No me alustasime, alustasime emissioonist sellest küsimus, et miks me seda teeme? Minu jaoks oli võib-olla oma pere kontekstis alati olnud oluline puhas toit oma lastele. Me alati tahtsime anda talukaupa ja mahekaupa mahetoitu ja minu äripartner, sõber Priit Mikelsaar, tema juba vedas käima biomarketi ökotoodete kauplusteketi. Ja selles kontekstis meile tundus, et neid mahetooteid on ikka näruselt vähe Eesti kauplustes müügil. Et Priit nägi ka, et enamik kaupa, mis ta seal müüs, tuli Saksamaalt, aga sama samaaegselt me teadsime, et Eestis mahepõllundusmaad on väga palju, tänaseks isegi lausa viiendik. Üks viiendik 20 protsenti sellest põllumajandusmaast, mis Eestis kasutusel on, on mahe. Aga samaaegselt poetasandil on neid tooteid ikkagi väga vähe. Alla ühe protsendi käibest on mahe mahetoodete käive. Et kuhugi see toodang kaob vahepeal ära. See oli meie selline üks selline noh, mida me analüüsisime, et tegelikult peaks leidma võimalusi, kuidas see mahetoodang jõuab ka poelettidele, mahedana ja jäätis selles mõttes oli sealt suhteliselt ratsionaalne valik, et ta ühtepidi ühtepidi me nägime, et need põhitoorained on Eestis olemas. Mahepiim, mahekoor, mahemunad, marjad ka sinna juurde ja teiselt poolt see jäätis on piisavalt keeruline toode. Et kui sinna panna, nagu siis natukene siin sellist oskusteavet ja, ja loomingulisust, et siis sellega saab täitsa kenasti ka. Taavi, sa saad luua sinna brändi, saad luua midagi unikaalset, noh, näiteks kui toota maheõunamahla ja püüda seda turustada, siis on suhteliselt keeruline ennast eristada teistest maheõunamahladest. Aga jäätise puhulaatonid, ballett nendest maitsetest on hästi praktiliselt ju piiritu, et mida kõike võib jäätise sisse panna. Et ta on nagu sellises mõttes nagu hea hea, paindlik loominguline toode. Ja ma arvan, et see jäi ka selleks peamiseks põhjuseks. Loomulikult see ka, et minu enda lapsed ütlesid et jäätis panime kodus jäätis teinud ja, ja loomulikult, kui seda issi hakkas veel töö juures tegema, siis, siis muidugi siis oli otsustatud. Kui ma õigesti mäletan, te olete ühes oma intervjuus kirjeldanud algusaegu, niiet Te müüsite oma kodu maha üürisid korteri saadud raha eest ostsite kolm terastünni piimasuhkrut, koort ja marju ja hakkasite tegema jäätist, mille üks tükk maksis kuus eurot. Mispeale teie ema, isa ja kõik sõbrad ütlesid, et poiss on hulluks läinud, kas oli nii? Ja oli nii teil peab ikka eneseusaldust rän? No vot, ma ei tea, kas see oli varajane keskeakriis või midagi ja ei oska öelda. Eks mul see ettevõtja pisik vist oli ka juba varasemalt natukene sees ja meil oli üks täitsa hästi õnnestunud projekt selleks ajaks koos Priiduga uuskasutuskeskus mis on asutatud 2004, seal olid mina ja Priit, olime eraisikutena nii-öelda asutajate ringis MTÜ ja siis oli seal veel karitas ja heateo sihtasutuse ja Eestimaa looduse fondis. Ja see andis päris hea sellise ettevõtluskooli, et me käisime sellega pankrotist sisuliselt läbi, aga selleks hetkeks 2012, kui me muud hakkasime asutama, et siis selleks hetkeks oli uuskasutuskeskus nagu väga kenasti ennast majanduslikult tõestanud ja tänaseks veel rohkemgi. Ja ma arvan, et see andis ikkagi julgust, et noh, et küllap küllap kuidagi saab ikka ja mul on kindlasti hästi toetav abikaasa kes, kes usub minusse ja kes ütleb, et noh, et kui läheb halvasti, siis läheb halvasti, et küll me kuidagi hakkama saame, et see aeg, kui me elasime kalamajas üürikorteris, see oli võrratu aeg, seal mulle väga meeldis. Ja ma elan praegugi kalamajas ja nüüd ja nüüd meil on juba oma oma kodu. Aga, aga noh, kui sa oled ettevõtja, siis sa pead lihtsalt olema valmis selleks, et mingil hetkel sul ei ole mitte midagi, et peaasi, et noh, et kui sul on oma lähedased olemas oma abikaasa ja lapsed, et see on sinu kalju, see on see, millele sa toetud. Ja kui su pere on valmis kartulikoori sööma vajadusel piltlikult öeldes, et siis siis julgeb ka julgeb kätte võtta. No ma ütleks, et see on selline ühislooming päris palju selles alguses, faasis Me toetasime oma sõprade ja tuttavate tagasisidele ja mõtetele. Et me alguses küll mõtlesime jahetatsi, nimi võiks olla seal seotud kuidagi ökotoodetega, aga siis meile öeldi kiiresti, et ärge jamage selle ärge jamage selle, selle ökoga nime osas just et et nimi peab olema ettevõttele midagi kõlavat, midagi, mis tekitab emotsiooni. Midagi kas paneb, see võib panna sind vihastama või võib kulme kergitama, aga ta peab kuidagi jääma meelde. Ja selles mõttes La muu oli ühtepidi täiesti crazy nimi ei tähenda mitte midagi otseselt. Aga teistpidi kui mõelda, et siis seal on ju viide sellele, et seal nagu lehma häälitsusele ammu ja, ja teistpidi ka sellele viide, et me kasutame tänaseni itaaliapäraseid, jäätisemasinaid, laato masinaid, nii-öelda selline magusa elu, võla, Dolce Vita nüansse on ka selles nimes. Kuidas teil õnnestus turul väga tuntud jäätisetootja preemia põhitegijad Katri Kõvask juhatusse ja teised liikmed nõukogusse meelitada, et see kõlab peaaegu nagu ülevõtmisena? Muuseas, seda vastust ma olen pidanud nüüd mitmel korral andma, et ei, Premia ei ostnud ära muud seda, seda päris mitu korda küsitud, ehk et jah, et see on ikkagi nii, et, et Premia endine tegevjuht ja tegevjuhtkonna liikmed on liitunud meie Meie osanike omanikeringiga, nüüd sellest talvest. Aga sellel natukene pikem Pikema ajalugu. Et me juba kohtusime seal sel hetkel, kui Katre preemiast ära tuli 2015 ja oleme alati nagu sõbralikult läbi saanud. Ja ma arvan, et see lihtsalt nüüd nagu ajastuse küsimus, et millal, et olid valmis, soovisid kaasa tulla. Meie jaoks on see väga-väga suur austus ja väga suur võimalus teha tiimiga, kes on kogenud. Ehk et me saame loodetavasti selliseid lastehaigusi, ettevõtte kasvufaasis, mõningaid selliseid apsakaid võib-olla edaspidi vältida, mida me seni oleme teinud. Ja pluss on nagu tegemist nagu väga mõnusate kompaniidega. Et vaata, ühe äri äritegevuse juures on nagu ülimalt oluline ikkagi see, kellega sa koos seda teed. Kokkuvõttes raha ei tee sind õnnelikuks või noh, et isegi kui see raha tuleb mingil hetkel ka, siis ei tee ta sind õnnelikuks ja suurte rahade pärast on veel kõige suuremat kaklused. Et selles mõttes on hästi-hästi tähtis, et et need inimesed, kellega sa koos see on nagu põhimõtteliselt ikkagi nagu perekond sa pead, et tajuma, et, et teie väärtushinnangud on vähemalt sarnased. Et me näeme maailma samamoodi, et meil on ühine missioon ühised eesmärgid ja siis kõik see nii-öelda see ratsionaalne või majanduslik pool, küll ta, küll ta paika loksub ja ja igaüks sellest omanikeringist saab rakendada omaenda kõige tugevamaid võimekusi. Et sinna panustada, aga jah, et see nii-öelda selline vaimne või väärtusepõhine klapp on hästi-hästi oluline. Lähemegi Lamu väärtuste juurde kodumaine tooraine, ökoloogiliselt toodetud, panin endale kirja niisugused ettevõtted nagu kopra karjamõis, kalamatsi, kitsefarm, Eestist korjatud marjad. See tähendab, et Lamu edendab ettevõtlust maal. Tänu teile läheb ka neil hästi. No me tahaks veel enam, veel enam tahaks kasutada Eesti talude, Eesti väiketootjate tooret aga mõneti on nüüd juba olukord selline, et, et kuigi me oleme, Me oleme mikroettevõte, meil on ka tehniliselt on olnud alla 10 töötaja ja nüüd vist on viimases majandusaasta aruande seal 11 töötajat keskmiselt. Aga ikkagi noh, Eesti iga kategooria järgi me oleme ka käibe mõttes väikeettevõte, aga sellele vaatamata meie need toodetavad kogused on juba täna kohati liiga suured. Et me saaksime mõne talu juurest Ta kasutusele nende näiteks nagu Maarja, et kui me siin otsisime näiteks Eesti maasikat eelmise aasta talvel ja kevadel, siis võiks ju mõelda, et maasikas on üks asi, mida mis Eestis kasvab ja et ta võiks nagu mahedana olla ja kättesaadav. Aga kuna jah, et see, need talud, kes maasikaid kaasatavad, esiteks väga paljud neist enne, kui selliseid mikrotalud või noh, toetakse kas iseenda tarbeks või turul müümiseks. Ja et meil oli keeruline leida seda ühte partnerit, kes suudaks meile näiteks tonn ühe tonni maasikaid tarnida. Või täiesti lahendasid selle probleemi. No kokkuvõttes on meil siin, tegime selle jäätise ära, aga me võtsime selle maasika Hispaaniast. Ja võib-olla siis ei kasvataks käivet? Nojah, aga noh, ma arvan, et see on iseenesest hea jäätis võib-olla meie probleem või noh, mina ütleksin, et probleem, aga üks asi on see, et tihtipeale meie jäätises see, see põhitooraine näiteks räägime maasikast või nüüd näiteks sel kevadel me tõime välja jäätise sorbeti punasest apelsini-ist. Et see sisaldab eelkõige sedasama põhikomponenti seal punase apelsinijäätise, see on 65 protsenti sellest jäätisest punase apelsinimahl. Noh, ja, ja kui sa mõtled, et, et me tahaksime näiteks toota 10000 pakki, keegi ütleme seal kuskil viis viis tonni jäätist, siis ongi vajadus juba näiteks kolm tonni, kolm tonni seda mehu või seda mahla tarnida või noh, ja maasikajäätise puhul vist seda maasikat läksin umbes üks viiendik 200 grammi. Et need kogused lähevad päris kiiresti suureks ja see võib olla seal mõnest alust, saabki pool tonni või tonn maasikaid ühe hooaega. Kokkuvõtlikult ma ütleks, et me hea meelega kasutaks rohkem eesti tooret Te tõite väga huvitavaid maitseid, väga huvitavate maitsetega jäätist. Kuskilt jäi meelde, et 2015. aasta Tallinn Music riigi jaoks tegite jäätist, kus domineerisid kitsejuustu ja pipra maitse. Jäätises. Kes selle välja mõtles? Mina ei mõelnud Ka nende konkreetselt nende Tallinn Music Weeki jäätiste puhul me küsisime Ta omaenda klientidelt andsime teada, et meil on selline projekt Tallinn Music riigiga koostöö, et teeme nendele jäätise, et mis see võiks olla. Ja siis tegime sellise gallupi Polli seal Facebookis ja inimesed tantsinud kõigepealt ideid ja siis reastasime ideed ära ja siis saad hääletada. Ja sealt konkreetselt vastan, ma mäletan, võitis meresoolakaramellijäätis ja, ja siis oli veel kitsejuustujäätis ja siis oli maasika-palsami piprajäätis. Need olid need kolm jäätist, mis kõige rohkem hääli said. Ja siis ma mõtlesin, et et millise ma neist teeksime. Lõpuks me tegime kõik ära, tegime kõik kolm ja panime topsi ja meresoolakaramellijäätis osutus kõige populaarsemaks neist. Ja selle me otsustasime panna ka päris suurde topsi nii-öelda meie suure topsi ja sealt edasi on seesama sort olnud meie kõige müüdavam jäätis ehk et et selles mõttes nii-öelda selline Vox Populi lahendus on meie jaoks väga kenasti toiminud. Ja nüüd te teete niisugust sorti jäätist, kus ei ole piimakoortega suhkrut, aga pidi hästi maitsema. See on ükskõik mis, aga see ei saa olla jäätis. No nüüd ma pean tegema siin korrektuuri, et, et suhkrust me siiski ei ole loobunud jäätise tegemisel oleme küll katsetanud teha jäätist, Evi jagamison, selline looduslik suhkruasendaja, aga ega ta ikkagi nagu päris õige asi ei ole. Kui on muidugi tervise pärast ei saa suhkrut süüa, et siis loomulikult selliseid funktsionaalseid jäätiseid võiks olla ja ma ütlen, et nende kindlasti on nagu turul oma koht, aga see ei ole olnud meie peamine lubadus vaid, et noh, meie filosoofia on olnud ikkagi jäätisemagustoit, mis võiks elu teha magusaks. Et põhimõtteliselt võiks ikkagi fun olla. Ja seetõttu see suhkur on seal nagu suhteliselt oluline komponent ikkagi, et muidu jah, sa võid saada, kui sa suhkrut ei pane, siis sa võid sellise külmutatud valge tellise saada, sealt kapist. Aga. Aga samal ajal te olete võidelnud suhkrumaksu poolt või sõna võtnud, et suhkur on siiski toiduaine, mis tuleb kõrgemalt makstud. Jah, seda ma ütlen küll, et noh, see on selline juba sellise laiem, laiem küsimus või et kuidas rahvaterviseprobleemidega tegeleda? Need on alati väga hästi komplekssed küsimused, nagu me näeme ka selle alkoholiaktsiisi küsimuses, et et on, peab olema nagu kaalutletud ja ettevaatlik, aga põhimõtteliselt jah, võiks olla suhkur, midagi, mille maksustamine võiks selle tarbimist vähendada. Et kui me räägime nagu magustoidust nagu loomulikult, et nagu magustoit, võikski olla magusam ja aga kui rääkida suhkru lisamisest nagu sellised põhitoidulauatoitudesse, mida kindlasti täna ka veel väga laialdaselt tehakse et siis seal võiks riik anda signaali, et pigem vähem Kogu seda kapitali kaasamist, mis siin kuu aega tagasi siis toimus, on lamuur vaja selleks, et minna Saksamaa turule ajaloos ühe korra onla muu Saksamaa turuga kõrbenud 60000 miinust, noh mis ei ole ju väga suur summa ettevõtte puhul, aga aga miks te ikkagi tahate sinna minna? Ja noh Võib-olla see laiem, laiem tõdemus on siin see, et, et Eestist väljaminek või eksportimine on lihtsalt väga pika vinnaga projekt, keegi ootasin seal, keegi tehasinud. Sa võidki rääkida, et sa oled Teed ökoasja ja Estland ja nii edasi on ju põhimõtteliselt ikkagi nagu Ida-Euroopast mingi omaenda mingi imeliku tootega. Ja et see võtab lihtsalt aega, see võtab aega, et leida need inimesed, kes sinusse usuvad, kes nagu saavad esiteks ost aru, mis toode see on ja usuvad sellesse, et tal sellel tootjal võiks olla koht sakslaste toidulaual. Vähemalt mingisuguses nišis on ju mingi mingi nišitootena. Ega seal muud trikki selles mõttes ei ole, ma ütleks, et, et tegemist ei ole lotoga, et kas õnnestub või ei õnnestu või, või et kas on saada võidu võidupileti, tõmbad vaid, pigem on ikkagi tegemist sellise pikaajalise tööga, et tuleb sisuliselt nagu iga kivi alla vaadata. Ja 2017 noh, me olime illusoorseid, ma arvan jah, et, et äkki saab kohe nagu kuhugi kettidesse tootjad müügile, aga see ei õnnestunud nii kiiresti ja ja mingid investeeringud olid juba tehtud selle jaoks, eks selles mõttes. Me kandsime nad sel hetkel maha. Aga õnneks meil jäid seal nagu kontaktid ja selles mõttes nüüd poolteist aastat hiljem hakkas midagi uuesti susisema ja ja tänaseks jah, me oleme oma esimesed koormad jäätist ühte ühte konkreetsesse kaubandusketi nüüd juba tarninud, et eks vaatab, kuidas läheb. Kas te tunnete sakslaste jäätise maitset või eelistusi? Kasla muu teeb midagi, eriti selleks, et olla sakslastele meelepärane. Ei eraldi midagi hetkel niimoodi eraldi saksa turu jaoks me ei tee, vaid et me, meie selline ratsionaalne põhjendus, miks me usume, et, et seal võib olla võimalus läbi lüüa, on tegelikult selles et ja siis natukene saksa turu spetsiifiline küsimus nimelt Saksamaa on, on Euroopa kõige suurem maheturg ja seal on nagu juba mitukümmend aastat mahepõllumajandust eelisarendatud ja on väga laialdaselt levinud ka mahetoodetele keskendunud jaeketid. Aga nüüd viimase 15 aasta jooksul on mahetendents või tähendab see trend ja inimeste terviseteadlikkuse oluliselt veelgi kasvanud ja kõikne, et nii-öelda tavakaupluseketid meie mõttes nagu Selver ja Rimi on, saavad oma klientidelt signaal, et miks teil ei ole mahetooteid. Ja, aga siis, kui nad lähevad nende mahetootjate juurde, ütlevad, et me võtame teid ka nüüd sortimenti siis siis kuna seal on välja kujunenud väga kindlad pikaajalised tarnimist suhted nende mahekettidega, siis tihtipeale kardetakse, et, et kui ma nüüd hakkan tarnima sinna ka tavakettidesse, et siis kas ükse mind visatakse nagu sellest nagu minu põhikanalitest põhijaotuskanalitest üldse välja või siis iiveldama, jah, võin ära need suhted rikkuda, on ju, et, et seetõttu seetõttu tavaketid Saksamaal on valmis lisaks siis nüüd nagu oma kodumaistele mahetoodetele võtma võtma riiulitele ka import tooteid, mida Saksamaal nagu naljalt muidu ei, ei tehta. See on see nii-öelda ütleme nagu selline vaakum või selline nišš, mis seal turul eksisteerib ja, ja see ongi ainukene põhjus, miks me usume, et, et meil on seal ruumi Mul on ka veel teine eesmärk saada Põhjamaade suurimaks ökoloogilise jäätisetootjaks. See tähendab, ma arvan, terve elu, niisugune orav rattas rabelemist kõigepealt selleks, et turule saada, konkurentsis püsida ja kogu aeg areneda. Kas te sellist elu tahategi endale Nojah, kui teil sellised sõnastate selle siis peab tõesti mõtlema hakkama. Ega ma sellist elu soovisin. Noh, ma ütleks nii, et et vaata, inimene naudib oma tegevusi oma elu ikkagi siis, kui sa teed seda sellise positiivse energiaga, et sa tunned, et sul on mingisugune väga konkreetne eesmärk. Sa tead, et sul on nagu kompanjoni, kes on, kes on sama eesmärgi nimel ka valmis pingutama. Et see annab lihtsalt energiat, annab jõudu juurde, et sel juhul sa ju naudid seda tööd ja tunned, et täpselt jah, see ongi see elu, mida ma elada tahan. Ja ma ei ole nagu kordagi tundnud, et viimase seitsme aasta jooksul, et et ma sellepärast olen pidanud tegema mingisuguseid valusaid valikuid, näiteks oma pere arvelt millestki loobuma, täpselt. Et seetõttu ei jah, et ma arvan, et see kõik on ka kõik on tehtav, kõik on võimalik. Muu kohta nüüd viimane küsimus teile on Telliskivi loomelinnakus kohvik, vabrik, laboratoorium, nagu te nimetate, kui, et vallutada Saksamaa turu ja saate Põhjamaade suurimaks ökoloogilise jäätisetootjaks, kas teil on juba krunt Rae valda valmis vaadatud, et kuhu see suur tehas siis tuleb? Ei ole vaadatud valmis. Aga horisondil me peame selle võimalusega arvestama, et et kui meile Telliskiviruumid jäävad kitsaks, siis vähemalt osaliselt me võib-olla peame sealt välja kolima. Aga loodetavasti kui see, kui see päev isegi ükskord saabub, et siis me saame oma tegevused nii korraldada, et sellise väiketootmise ja võib-olla lisandite valmistamise, mis meie nii-öelda käsitööjäätise kõige olulisem element on, et noh, ise valmistada Brauni kookia, röstida pähkleid ja teha karamelli seal väikestes pottides on niimoodi, et seda me, seda me kindlasti tahaksime säilitada ja loogiline on, et, et see võiks käia tähenduslik telliskivisse. Aga jah, juba logistiliselt näiteks on veel nagu keeruline praegu rekkade pealt võtta vastu kaug, sest et need eeldavad estakaade telliskivis ei ole Estakaadi. Ehk et see on selline suhteliselt selline logistiline sasipundar või, või keeruline ülesanne, et et seal suuremaid mahte toota ja, ja ladustada Telliskivi loomelinnakus. Kaja loodimisel on sotsiaalne ettevõtja, kodanikuühiskonna aktivisti, aasta kodanik, 2017, Rasmus Rask. Teil on pankuri taust ja mis lõppes, nagu te lähete ühes intervjuus öelnud ebaselgetel asjaoludel, aga teie elus on pöördelisteks saanud aasta aega elu Ameerika Ühendriikides, eriti mis puudutab vabatahtlikku tööd. Ja nii te olete aktsiaseltsi kiusamisvaba kool, üks asutajaid, kolmekeelse keelekümblusprogrammiga, põhikooli avatud kool, taia liikumise tark vanem kõneisik, nagu te ütlesite ka uuskasutuskeskuse üks eestvedajaid olnud varasemas elus. Te olete võtnud sõna alkoholireklaami vastu. No midagi teie elust jäi kindlasti neid veel ka ütlemata. Aga mis praegu põhitöö kõrvalt kõige rohkem aega ära võtab. Praegu põhitöö kõrvalt võtab kõige rohkem aega meie kolmas laps. See on aus vastus, et umbes kuu aega tagasi meil sündis meie perre poiss, kelle pani Natali minu tütar nimeks Stig. Et nüüd Stig on umbes kuuajane ja suuresti keerleb elu lisaks, siis loomulikult on ju minuga päeva tööle ümber ümber stiigi. Aga kui nüüd ma vastan sinu küsimusele sellest nii-öelda vabatahtlikud kontekstis, et siis kõige rohkem ma valutanud südant ja ja tegutsen selle nimel, et meie koolil avatud koolil läheks hästi. Et seal koolis õpib Natalie, minu tütar teist aastat ja me nüüd olemegi teist aastat. Teine tegutsemisaasta saab kohe läbi. Oleme võtnud juurde veel kaks klassikomplekti, mina ise igapäevaselt seal ei, ei toimeta. Ma olen hoolekogu esimees. Aga seal on kindlasti nagu mitmeid-mitmeid väljakutseid, millega, millega mina tegelen, kui ka seal väga-väga pühendunult kogu koolipere ja kooli juhtkond. Tegemist on erakooliga lapsevanemad, siis maksavad õppemaksu. Mida laps selle raha eest õpib teistmoodi ja paremini, kui ta õpiks munitsipaalkoolis. No kõige konkreetsemalt, mida meie lapsed teistmoodi teevad, on see, et nad õpivad kahes keeles. Et nad õpivad osa aega oma emakeeles, näiteks kui Meil on 50 protsenti tihti lastest, on eestikeelse kodukeelega ja 50 protsenti venekeelse kodukeelega. Ja niimoodi ongi, et pool aega õpitakse eesti keeles ja pool aega vene keeles. Õpetajateks on siis nii eesti kui vene emakeelega õpetajad, kes alati räägivad omaenda emakeeles ei tõlgita ja lapsed peavad aru saama ja lahendama ülesandeid täpselt selles keeles, milles õpetaja räägib ja et selles mõttes, On see on kõige suurem selline. Noh, kas nüüd innovatsioon, aga midagi midagi teistes koolides Eestis ei tehta, et on olemas küll ühesuunalised keelekümbluskoolid, kus vene emakeelega lapsed õpivad eesti keeles, aga kahesuunalist keelekümblust Eestis ei ole rakendatud varasemalt. Kas kõik on rahul, õpetajad, lapsed, lapsevanemad? Lapsevanemad on väga rahul ja et meil oli just rahulolu uuring, seda me võib-olla kartsin kõige rohkem, et mis need lapsevanemad sellest kõigest arvavad. Aga jah, et need lapsevanemate lapsevanemad on rahul ja ma arvan, et nad on muidugi eelkõige rahul sellega, et et võib-olla võib-olla keskmisest munitsipaalkoolist erinevalt on oluliselt Õpetajate võimekus või õpetajate tähelepanu natukene rohkem lapse arengul ja et nad võib-olla tunnevad seda, et et neil on võimalus oma lapse arengu üle mõtteid vahetada õpetajaga ja märgatakse koolis, et kuidas, mis, kuidas lapsel läheb. Ja et noh, nii-öelda on selline tunne, et, et mul on turvaline tunne, kui, kui laps on koolis. Et, et tema eest hoolitsetakse, temaga tegeletakse. Et laste seisukohast on kõige toredam, on. Me tegime ka laste hulgast tagasisideküsitluse, et koolirõõm, see oli meie esimene eesmärk, et kolmanda klassi lõpuks lapsed tahaksid koolis käia. Et ei oleks sellist esimest tülpimust tekkinud, et see on selline nüri nühkimine koolirõõm ja ja teine, et, et mul on sõpru. Mul on koolis sõpru, ma tahan kooli minna, mul on seal hea olla, et need said kõrgeid hinnanguid. Ja kolmas on siis nagu see õppimise himu või et, et õppida on ka huvitav. Selle tulemuse saavutamiseks, ma arvan, on kõige olulisemal kohal olnud otsuse mitte anda koduseid töid esimeses kooliastmes mis on viinud selleni, et peale koolilastel esiteks jääb aega rohkem trennide ja huvialaringide jaoks, aga neil jääb aega sõprade jaoks. Neil jääb aega selleks, et nad lihtsalt mängivad mängivad õhtuti koos ja, ja see on, ma arvan, täiesti täiesti nagu üle hindamatu või täiesti kriitiline osa sellest kooli esimesest astmest, et sul tekivad need sotsiaalsed sidemete koolikaaslastega klassikaaslastega. Sotsiaalsetest sidemetest juttu olles, palun valige oma kümnete ja sadade sõprade hulgast välja kolm teie jaoks kõige olulisemat inimest, teie eluteel ei pruugi kõik olla sõbrad, mõned võivad vaenlased ka olla. Aga et nad on kuidagi mõjutanud teid või olnud teile muul moel olulised. No täna ma ütlen kindlasti, et minu abikaasa on minu A ja O. Me oleme koos olnud juba Fow 18 aastat saab varsti praktiliselt pool elu. Ja ma ei kujuta kuidagi, et me saaksime kuidagi üldse teistmoodi olla. Et ma arvan, et me oleme hästi nagu ühte kasvanud. Tavaliselt öeldakse, et kasvasime lahku ja neil on vedanud. Meil on vedanud jah, tõesti, ja eks me aeg-ajalt nagu testime seda või või esitame selle küsimuse, et kas me oleme nagu liiga ühte nägu läinud või. Aga ma arvan, et me oleme mõlemad sellised inimesed, kes kelle jaoks on nagu oluline selline noh, ma ei tea nagu ingliskeelset selline termin nagu flow, et, et sul on selline nagu mõnus nagu suju olemine, et see nagu näed vaeva sellega, et mitte teisele inimesele närvidele käia on ju see kokkuvõttes ikkagi nagu igapäevaelus taandub mingisugust pisikestele detailidele. Et lihtsalt osata üksteisega koos olla niimoodi, et, et mõlemal on mõnus ja teiselt poolt pidades silmas, et lähisuhtes ei ole võimalik ühtegi halba sõna tagasi võtta. Et see jääb meelde, see jääb kuhugi sügavale. Aga ütlejal või ütlemise hetkel see tavaliselt ei tule meelde. Aga see ongi, ma arvan, et see nagu õppimise koht, et sa võid küll pärast andeks paluda aga saada andeks saada, aga, aga ta jääb sinna ja siis ta settib ja seal on. Et see on ikkagi karikas, mis mingil hetkel võib täis saada, vaatamata sellele, et palutakse andeks ja et seda, seda tasub nagu meeles pidada. Et kui kuskil seda enesekontrolli kasutada, siis seda minu meelest oleks eelkõige teha oma kõige lähedasematega kaks tükki veel ja, ja ma arvan, et minu, minu isa ja minu ema kindlasti. Ma olen seda ka varasemalt öelnud, et, et ikkagi suur osa sellest, et, et mul täna on õnnelik elu on kinni selles, et mul oli õnnelik lapsepõlv. Kuigi see oli nõukogude ajal. Aga ma arvan, et nõukogude ajal oli võimalik inimestel õnnelikult elada ja, ja ma tunnen, et ma sain nagu nii palju armastust ja, ja toetust ja sellist kindlustunnet, et, et see võimaldas minul olla see, kes ma täna olen ja, ja vaadata maailmale hästi niimoodi võib-olla avali, et et ma saan täna öelda seda, et et minu meelest nagu inimese inimese ülesanne siin maailmas on anda tagasi või nii-öelda ingliskeelsed kontrollib jutt on ju, et, et anda oma panus kas teiste jaoks ühiskonna jaoks. Et see on see, mille järgi mina tahaksin ennast defineerida. Aga see on võimalik siis, kui sa oled nagu sisemiselt enesekindel ja ise oled iseendaga nagu sina peal. See omakorda tuleb sellest, et, et sul on olnud lapsepõlves kõik hästi ja sul on toetavad vanemad olnud, et selles mõttes vundament on mul olnud väga tugev. Üks küsimus veel. Juhtiv endine luurekoordinaator kirjutab romaane. Endine juhtiv riigiprokurör teeb Telliskivi loomelinnakus teatrit. Endine pankur Rasmus Rask teeb jäätist. Mida see kõneleb nii aja kohta? Ma arvan, et kõneleb eelkõige seda, et me kõik elame 100 aastaseks ja selle, selle selle pika aja sees on mitu elu. Ongi nii, et sul on aega elada mitu elu ja minu meelest see on, see on ju nii, ongi lahe, et on kindlasti ameteid ja kutsumusi, kus kohas selline pikaajaline pühendumus on õige tee. Aga samaaegselt jah, see maailm on nii mitmekesine ja, ja teinekord ma näen, et see kõige suurem innovatsioon ja lisandväärtus tekib just mingisuguste distsipliinide või kogemuste kokkupuutepunktides. Ehk et, et ma nagu ei kardaks seda, et, et kui on midagi neli aastat ülikoolis õpitud, et siis sinna peale veel midagi õppida. Ja, või siis ka elukutset vahetada ja juurde õppida, jälle õppida, et nagu elukestev õpe minu meelest võikski olla ikkagi täiesti selline iga inimese norm. Ja ma kardan pigem seda, ma kardan mõtet, et ma peaksin mingil hetkel minema pensionile. Sest et, et veerev kivi ei veerev kivi ei sammaldu, onju ja ma usun küll, et, et mida rohkem sa jõuad teha, seda, seda õnnelikum sa oled. Ja miks mitte veel veel kord mingil hetkel mingi uus elukutse või või väljakutse vastu võtta. Nii et muu ei ole viimane etapp teie sajaaastases. No ma usun, et kindlasti muu jääb, võiks minu ellu jääda kesksele kohale. Aga ma arvan küll, et jah, et neid, neid väljakutseid saab olema veel eri eriilmelisi. Aga palju jõudu teile selleks, Rasmus Rask ja ma arvan, et kuulaja on tänulik selle eest, et andsite talle ja meile kõigile õnne retsepti, kuidas olla õnnelik jänesega elus rahul, palju tänu pika intervjuu eest ja loodan, et neil läheb hästi. Ei ta, see oli tänane kajalood. Loodetavasti kohtame järgmist külalist juba nädala pärast kuulmiseni.