Täna on Kaja loodimisel arst, kes on liikumis- ja sporditeaduste kinesio loogia ja biomehaanikateaduste doktor. Rahvusvahelise Astro Nautica akadeemia immersiooni mudeli uurimisrühma liige ja kelle pikaajalist praksist arstipraksist Soomes saadab kumu. Tema tõstab voodihaiged püsti seisma ja paneb käima. Tere tulemast saatesse, doktor Ragnar Viir. Teretulnud. Mina olen Kaja Kärner. No mõni aasta tagasi tuli minu meilboksi teie nimelt üks e-kiri, mille teema oli see, et on viimane aeg ülestõusuks. Ajakirjanikud saavad sageli niisuguseid pöördumisi, et nüüd on viimane aeg tõusta barrikaadidele ja ma tunnistan, et ma ei teinud seda kirja lahti. Aga siis lõpuks, kui ma hakkasin meilboksi puhastama vanadest kirjadest, siis ma tegin lahti ja mida ma loen? Iga kord, kui inimene tõuseb istumast püsti, saavad tööd peaaegu kõik selle inimese lihased ja see on siis see ülestõusmine. See on õpetus doktor viir, millele te olete viimased kas 30 aastat oma elust pühendanud. See on mu elus olnud jah, see, see, see teema päris tükk aega päris tükk aega. Aastal 90 tõesti Verne söödesse kirjastus avaldas raamatukese kellahtas Elallesi liigun alista hoidva mille ühe oma patsiendiga toimetaja ajakirjaniku Anneli Eskolaga koos kirjutasime, illustreeris selle kenasti Eviidale ja paar konstrueerivad pilti, joonistas sinna mu väga hea sõber, arhitekt, Jaanollik, kellega mehaanilist tööd mujalgi. Ja seal ma juba kirjutan ka sellest. No ma saan aru, et istumine teeb sellepärast paha, et energiat ei kulu istudes kuigi palju inimene vajub kägarasse, kõik on seal üksteise otsas, puntras koos magu ja süda, kõigil on vähe ruumi, ei saa korralikult töötada. Aga et on maailma läinud niisugune loosung, et Sidingis killing istumine tapab. Et see on mõnevõrra kurjumusi, kuidas siis teie seda näete, miks istumine tapab inimest? See lause ei ole minult pärit sealhulgas ei ole minut pärit. See lause on pärit gravitatsiooni füsioloogilt doktor John Vernikkuselt kellel oli rõõm ja au olla Kahekordse astronaudi, USA senaatori John Glenni ihuarstiks. Miks nii-öelda? Istudes juhtub meiega mõndagi. Huvitavamaid ja vähem tsiteeritud passi on see, mida Iisraeli teadlased on uurinud. Oma patsientide peal on aegade jooksul olnud üsna palju ratastoolis olevaid veterane või muidu haigeid. Ja nende puhul on ju alati suureks probleemiks lamatise oht, mis juhtub nende istmiku all. Igal juhul minule suureks üllatuseks on nad siis tõdenud laboratoorium katsetel, et kui rasvarakkusid, kui neil avaldada mehhaanilist survet, siis need on võimelised Barroso oma suuremaks kaks korda suuremaks. Ja nad on siis sedasama asja uurinud ja mõõtnud ka istuva inimese puhul leidnud, et see asi toimub samamoodi. Nii et kui võib niimoodi spekuleerida, et kui inimene on juba üksjagu ülekaalus ja kuidas ikka ei armasta sealt toolist võimalikult sageli korraks püsti tõusta siis võib ta kiirenevas korras kaalu juurde saada. Muide, selle suure kaaluga ei ole väga hull, et inimüldse liikuda saaks. Parim võimalus on muidugi jällegi näha ilmselt sealt ka netiavarustes. Et näiteks kolmesajakilosed prouad liiguvad pris vapralt, aga kus keskkonnas muidugi vees. Ja kui nad seda pool aastat harrastavad, siis nad on võimelised juba kõndima üks või kaks telefonipostivahet ja nii võib nendega juhtuda, et nad tasapisi isegi salenevadel Kui sellest raamatukest ja kogu sellest õpetusest, mis liigub mööda erinevate riik, Gide teadlasi ja arste, et ei tohi istuda, kui me seda kõike teame, siis miks on inimesel siiski nii raske seda omaks võtta? Ta me istume tööl koosolekul. Me sööme istudes mõni magab istudes. Me istume lennukis, rongis, bussis, sõpradega kokku saades igal võimalikul juhul, kas sellepärast, et see on nii mugav, on inimesel nii raske seda õpetust vastu võtta, et tõuse püsti? Võib-olla seda soovitust, seda õpetust ei ole nii lihtsalt esitatud. Kõigepealt peab nentima seda, et on väga palju asju, mida istudes on väga hea teha ja ainult istudes hästi saabki teha. Väga palju tänapäevaseid töid on ju sellised. On tõdetud, et näiteks matemaatikaülesandeid on kõige parem lahendada põhikalt istudes. Ja see tarkus, et lühikesed pausid võiksid istuja tervist paremana hoida. See on ka suhteliselt värske. Et ma pean vist kohe ära rääkima selle, et Soomes on väga toredad isa ja poeg. Eriti hea meelega räägin sellepärast, et täna on see päev, kui 55 aastat tagasi suusatas Käärikul Urho Kaleva Kekkonen. Nime lühendatakse Soomes kogu. Vot selle uut kogu instituudi juht on professor Tommy Vasankari professor Tom Vazan, kari on liikumisteaduste doktor koos nihkumist teaduse teadlastega. Arstiteadlaste ja majandusteadlastega on nemad teinud koos raporti selle kohta, mida liigne paigalolek eelkõige siis istumine ja vähene tova sammude tegemine, mitte ei ole juttu siin tervisespordist, polist rääkimata. Mida see läheb Soome ühiskonnale maksma. Ja selle raporti on avaldanud Soome peaministri büroo viiendal kuupäeval aprillis 2017 ja see raport ütleb, et aastas läheb Soome ühiskonnale maksma liigne paigalolek ja vähene tavaliikumine vähemalt kolm miljardit eurot. Aga kui võetakse hulka kõik kõik kaudsed kulud, siis võimalik, et koguni 7,5 miljardit eurot aastas. Kui seda nüüd siis interpreteerida Eesti ühiskonnale, võiks oletada, et see on ühe miljardi ringis päris usuma. Midagi võiks teha, midagi võiks teha, midagi võiks säästa. Põikan korraks kõrvale isast ja pojast, Vasangoridest. Siin Tallinnas suhteliselt hiljuti käis tuntud majandustegelane Ühendriikidest Chifhri saks ja kui temaga tehti intervjuu, ma arvan, et võib-olla selles samas majas siin siis 33 aastane intervjueerija küsis majandusteadlaselt. No mis te siis arvate, kas mina 90 aastasena hakkaksin pensioni saama? Chef Rift saks, vastas säästke. Tähendab, kui me tahame enda majanduslikke võimalusi paremana hoida, noh, raha säästa elu lõpu jaoks pensionipõlve jaoks isegi siis, kui pensionit ei saa siis miks mitte oma tervist. Ja nüüd ma siis tulen selle Tommyga sangari, poja, mille ma sangari juurde õlle Vasangari, 22 aastane kolmanda kursuse tudeng Ida-Soome ülikoolis kaitses novembris ja vot kuupäeva ei mäleta novembris 2018 nüüd kaitses väitekirja, tal oli kasutada tervis 2011, inimeste kontingent tsirka 1400 inimest vanuses kaheksast kuni 85, kelle kohta on teada, milline nende tervislik seisund on. Kui mitmed neist on oma südameprobleemidega, kes on diabeediprobleemidega, kes, millega, kes on terved ja kellele on siis teatud algoritmi põhjal saadud arvutada ka haigestumise risk sobivalt näitliku osaleja, sellest kontingendist pandi külge kiirendusandurid, kiirendusandurid, mille abil saadi teada, kas inimene istub, seisab, liigub, pikali on ja kui need kaks mõlemad valdkonnad pandi kokku siis nii nagu heade väitekirja kaitsmistel ja üldse esinemistel enamasti ju meile ikka pakutakse, et mis on siis teada koju kaasa, mida siit koju kaasa võtta. Ja tema soovituse ta siis kaasa võtta selle uuringu põhjal seda, et kui me istume vähem kui 10 minutit ühtejärge Nii doktor viir tõuseb püsti, lauale kantud toimetavas uudseda. Yks tõusen tõesti. Ja kui ta seda teeb jälle ja jälle siis ta saadab suurepäraseid tervisi oma südamele. Ja lisaks, kuidas siis püsti olles võin jälle demonstreerida teemiast kõige lihtsamaid sammukese kuni viis minutit või isegi vähe. Siis nendest lihtsate sammude tegemisest kogunev aeg aitab siis meie kõhunääret, mis vastutab suuresti diabeeti eest, nii et koju kaasa teade väga lihtne mäletada. Ma olen ühiskonna osa ühte miljardit maid ära raisata ja väga isekalt ei istu ühtejärgi rohkem kui 10 minutit. Tõusin sealt püsti, teen mõned sammud, istun tagasi ja nii teen oma töö ja nii võistlete TÖÖD toimetajas kontoristid. Aga muidugi, tänapäeva ühiskond on ju naljakas, sest inglisekeelses maailmas ju koosolekuid juhi enam inimesed juhtisid mingi aeg tooli, inimesed, Tšerman, seal huvimen. Nüüd aitab kujutud Cheer. Tool on nagu tähtsam, justkui inimene. Ai hakkaski, eks ole. Soomlastel on selle kohta hea nimi, puhen johtaja Eesti keeles on ka ju eeskõneleja ei pruugiks ju jääda kinni eesistumisaga, kui siis dujad eeskuju näitaks, et see oleks ju väga tore. Kuidas asjaga hakkama saada, on probleemide probleem. Mõeldes sellele, et taaskasutamine see mõte on väga au sees. Teiselt poolt teadlased, uus on tihti ju ära proovitud, hea vana siis praeguste laste vanavanemad koolis ju kohe tõusid püsti, kui õpetaja tuli klassi tõusid püsti, õpetaja lahkus klassist, kui oli asja vastata, tõusid püsti. Klassi ees seistes harjutasid esinemisjulgust. Miks ei võiks seda jälle teha? Selle teemaga ma leidsin tegelikult ka sellest doktorsioon Vernikkuse raamatukest, siit inglise keeli, kus ta meenutab Nicolas Sarkozy'd, kui ta veel ei olnud Prantsusmaa president, aga tahtis selleks hoolega saada, esines Londonis oma prantsuse suusatudkonnas põhjaliku kõnega, kuidas õpetada ja kasvatada noorsugu. Ja üks point oli seal just nimelt see, et tuleb taastada austus õpetaja vastu. Just seesama õpetaja tuleb sisse, laps tõuseb püsti, vastavad tõuseksid püsti. Ja selle peale doktor John Vernikus ütleb, et nojah, õige ta on, et austust peaks olema, aga tühjase salkusi teab. Kuid tervislik. Ta tõusis taas püsti ja istus laua taha. Ma olen vaadanud Youtube'ist videosid teie loengutega, soovitan seda kõikidele kuulajatele ja keset loengu pidamist on teil hästi sagedane komme lihtsalt põrandale pikali visata. Kas pikaliolek ei ole kehale nii kahjulik kui istumine? Noh, siia peab kohe ütlema, et Eesti ei vaja suurt teaduslikku uuringut öelda, et kolmandiku elust me oleme ju pikali, milleks mulle pikali? Ma olen pikali selleks taas järgmiseks päevaks. On ju toredasti ära mõõdetud. Kui füüsilise töö tegijad esimese töötunniga kaotavad pikkusest kuskil sentimeetri ja kuidas selle töötunni järel osa neist omast vabast tahtest ja mõttest viskavadki pikali ja teised istuvad siis need, kes viskavad pikali siis selle sentimeetri, mis esimene töötund on neilt ära võtnud Nad saatsid tagasi viie minutiga. Need, kes istuvad, need ei saa midagi tagasi. Selle uuringu tegid soomlased, staal haamer ja vabandan, ei mäleta teist nimelt ja teised nii nagu öeldakse. Ja nad tegid selle lennuki laadiatega. See uuring oli nii tore uuring, et Guantas lennufirma katsetas seda mõnedes oma lennukite maandumiskohtades. Aga kahjuks see ei ole läbi löönud nagu nii mõnigi, väga lihtne asi. Tiit kontorisse, see on, mida te soovite. See on tõsi, see on tõsi. Kas ma räägin loo sellest? Lugu on nüüd selline, et Remo haiglas heinud patsiendid tola arvates meeste haigus, Seura reuma, pehterevi tõbi, Tseemist kangistab selgroo. Selliseid pambu sülg, roogi on Muinas-Egiptusest siiani säilinud. Ja see mõtteviis, missuguseid harjutusi teha, oli siis väga lihtne. Või kas just nii väga lihtne, seal olid need mehed läksid põrandale, nii, Docter, viirmehed läksid stuudiasale põrandale, veel soovitati teha niimoodi, põlved geoloog kokku vedada. Pinguta, pinguta, pinguta. Mõeldes seda, kõhulihaste tugevdamine teeks nagu head siis järgmine külje peal olles jälle pinguta, pinguta, hoia tasakaalu. Ja siis teistpidi. Nii tatar viir tuleb laua äärde tagasi. Ja siis, kui nad siis on järelkontrollil paar kuud hiljem mu juures küsin neilt, kuidas rehabilitatsioon oli, mida nad keskmiselt olid oodanud, neli aastat. Rehabilitatsioon kestis umbes neli nädalat. See suurepärane poisina, mis oli suurepärane, noh, need loengud olid ka, aga kõige toredam oli ikka see ravivõimlemine. Väga tore, no mis seal olid väga toredad. Näti, tore tütarlaps juhatas seda kõike, mees tahab mees olla. Raske oli, aga tegime ära kõik. No väga tore, siis ma küsisin, et läksite koju, jah, need on kaks kuud möödas. Õppisite ära selle asja ja me õppisime selle asja ära. Tugavas kodus tegite aus soomlase vastus nädal või üldse mit nomics. Noh, esimene asi ei olnud seda juhendajat, teine asi aina kodus, terve tema minuga koos põrandale, sinna ei lähe. Paha ennast haigena näidata ka ja noh, seal tiimitööpsühholoog panin kirja lahkus. Aga ma olin käinud vaatamas seda harjutamist, kui nad seda tegid. Vaat seal on siis tõesti nii, et kui sikutada need põlved võimalikud lõua juurde, siis kõhukoobast surutakse kokku. Jah, raamat samuti pressitakse natuke raskemal hingata, nägu läheb punerdama, mõnel natukene isegi sinakaks, aga mees on mees tahab olla tubli. Ja kui ta teab, et see on hea, siis ta teeb seda kodus ei taha endale ebamugavalt asja teha. No ja siis järgmine asi oli see, et pidin oma litsentsi saamiseks kuu aega olema ka sünnitusmajas. Ja vaatan üks kaks vastsündinu silmad lahti, teeb umbes samu asju, teeb erilist pingutust, kilkab sinna juurde, veel siputab ennast, vaatan, siin on mudel. Järgmine koht oli Helsingi haigla. Eakate osakond oli väga lihtne vana Emakestele öelda, et küsida, mis tal seal öökapi sahtlis on, oi, seal kogu suguvõsa pildid. No kes see kõige armsam on, no see Kolmekuune jussike on see kõige armsam, mis ta teeb, oi nagu silmad lahti, tee, mida siputab, on rõõmus. Ma küsin, kaua sa oled olnud siin, nüüd siis voodis? No kaks nädalat ei ole enam voodist välja saanud. Kuule, tulevad vaatama, sul lapsed ja väike jussike tuuakse siia, sa tead isegi, mis jussike teeb, proovi kaasa teha, proovi teha niimoodi, mis sa suudad natukene liigutada. Viskasin ennast ka siis ühte, ühte vabasse voodisse, korraks pikali, näitasin ette. See oli Soome seadustega küll täiesti keelatud, et arst tohib, haige ots. Ennast ennast pikali ja nii see läks käima. Nii, see läks seal käima, sealt sain julgust juurde. Kui tagasi rõõmale läksin tööle, seal siis minu patsiendid telenõu peale moodustasid niisuguse avamalisena liigunonüülist ükse eesti siputajate seltsi. Sinna liitus ka südamehaigeid ja muid eksisteeris seni, kuni muidugi see innukaim vedaja oli olemas. Aga jah, see rõõma haiglaga lõpus pandi kinni, sest tulid uued bioloogilised ravimid ja leiti, et ei ole vaja koondada seda oskust, leiti ühte majja käima, patsiendid on üsna kurvad siiamaani, sellest sellepärast, et On ju suur vahe, kas ortopeed teeb kuus, kolm, neli puusaliigese vahetust või teeb seda kolm-neli iga päev. Meil oli rekord, oli naiskiroodi käes kes vahetas puusaliigese 45 minutiga. Tema abistajaks oli üks haiglamehaanik, kes jagas väga hästi teonomeetriat ruumiliselt, sest assistent peab oskama väga hästi pakkuda neid neid osi kokku ja isenesest eritsevate väikeste soolekest ära kõrvetamise suudab õpetada igale tublile inimesele ära. Ma ei tea, kas ei peaks. Aga nii see oli Teate, mis mind teie õpetuse juures, et iga 10 minuti tagant tuleb püsti tõusta ja et istumine on kurjast. Mind kõige rohkem hämmastab see, et te ütlete, et kui kontoritöötaja, kord või kaks nädalas teeb jõusaalis tund või kaks trenni siis teie ütlete, et see ei korva istumisest tekitatud. Kahju selle peale ma pean ütlema, et seda ei ütle üksnes mina seda ütleb poolteist 1000 istumusliku Eluviisi uurimise võrgustiku kolleeg. See on nii üldine arusaam juba nüüd. See õpetused istud töö juures palju küll, aga seda saab korvata sellega, et käid ujumas, suusatamas, harrastan kepikõndi ja teised liikumistohtrid ütlevad, et sellega ei kompenseeri, ei korva istumisest tulnud kahju. Ja nii see on. Kui treenida iga nädal maratoniks joosta iga nädal 70 kilomeetrit, aga siis istuda tööl 11 tundi sisse tundi nullib selle tervisliku sära, mis sellest nihkumisest saadi, tähendab, peab olema balansis. Aga füüsiline koormamine on loomulikult vajalik, on ilmtingimata vajalik kogu küsimus, sellest üksi jäi pitsa, seal peaks rõhk olema ja nii nagu ütleb professor Tommi vasakkari et soomlastele on lihtsam soovitada rohkem liikumist kui välja kitkuda liigne istumine. Ja ma arvan, et eestlaste elamise kultuur on üsna sarnane selles neile. Tomi Vasangani soomlaste kohta ütleb, et see on elamise kultuuri küsimus ja seda muuta ääretult raske. Ääretult raske on midagi muuta, seda me kõik teame. Ja sellepärast minu arvates tundubki nii, et seda peaks hakkama maast madalast tegema. Meil on suurepärane eeskuju näiteks prantslastelt Kolmeaastasest 15 aastaseni ei tohi kooli võtta neid vidinaid, mis tähelepanu endalegi kiskuvad. See, mis ütles omal ajal, Sarkozy see on ju nii lihtne asi ja õnneks on Eestis neid koole veel olemas, kus vähemalt algklassides on selline komme. Miks mitte seda toetada? Selleks võiks niisugune tore. Eestlaste ülestõus. Nii kulunud ja doktor viir tõusis jälle korraks püsti ja istus laua taha tagasi. Kas me võiksime mõne sõnaga rääkida ka teie tegevusest rahvusvahelise astronauti ICC Akadeemia juures? Ma saan aru, et te sealgi tegelete kaaluta oleku uurimisrühmas. Aastal 2008 oli siin Tartus sümpoosion. Mida siis eesti keeles võiks öelda, nii et vees oleku sümpoosion. See oli siis nõndanimetatud vesi, inversiooniteemaline sümpoosion, sinuni toredaid kolleege siin oli näiteks. Alamelus on Tarzan Nazast, Texase sous Joniversetest. Siin oli väga tore jaapani professor Dadakimaano. Kõige tavalisemaks maapealseks kaalutluse mudeliks on isenesest pikali viskamine sesse inimese pikitelg teise suunaga kui raskusjõu telg. Ja sellepärast me siis öösel pikkuse tagaistmel juba palju intensiivsem kaalutluse mudel maa peal on olla pikali, aga pea kuus kraadi allpool, kui jalad. See taibati sel kombel, et kosmonaut oli kurtnud ülevalt alla tulnuna voodis, et ta libiseb ära sealt voodist ja keegi tõstis jalutuse korraks üles. Ei nüüd ma ei libisenud. Lihtne saadi klaar ja selliseid uuringuid on tehtud maailmas väga-väga palju, sest seal üleval kosmosejaamas on muidugi see labor on väga kallis, kõike peab proovima modelleerida siin maa peal, mis saab. Ja jaapanlased on siis innukalt uurinud vees olekut, mis siis toimib ka kaalutluse mudelina. Nemad on seda teinud inimese istudesasendis. Aga venelased seest on hakanud kasutama sellist varianti, et minnakse kuivalt vette, suur kastan vett täis, selle peale on mitte vett läbilaskev suurem kangas kastis selle kanga all on siis üks plate nagu lift, inimene heidab sinna peale, hakatakse liftiga allapoole laskma. See kangas jääb veenivoo peale, aga seal, kus inimene vajub, siis ta vajub tema Alt kaudu sügavamale ja kahelt poolt nagu kartulikotid täitub veega. Inimene ongi veenivool aga kuivalt. Selliselt on siis oldud seal nädalaid ja see on eriti eriti hea mudel. Nüüd kuna minust jäid värskasse minu kätega tehtud mudelipõhised mudavannid omal ajal. Ja minul alates pidi mind huvitama kuidasmoodi üks Künglemine inimesele mõjub. Küllap on nendel erinevatel munadel mingi erinev toime. Küllap on surnumere soolsusel erinev toime. Aga üks, mis seda, mis ühendab kõiksuguseid kümblemisi vees, olekuid, ujulas, meres, järves, jões on just seesama, et minnakse suhtelise kaalutus mikrogravitatsioonikeskkond. Ja siis oli loogiline, on see, et ma otsisin, kes on tõmblemist hästi tõsiselt uurinud ja tulemuslikult. Siis selguski, et need on gravitatsioonifüsioloogid, need, kes tegelevad kosmoseteemaga. Nii et sealt tekkis mul see huvi. Ja sellesama oma mudeli. Muuseas olen esitanud Euroopa kosmoseagentuuri tehnilisest peamajas, kui ühe uue Mudeli. Ja praegugi on selle arendamine põhimõtteliselt käsil. Sest jah, see, mis, mis kõlbab sealt kosmose kaalutusest tagasi tulijale selleks, et ta ei peaks olema selle ise sellise probleemi kääseta kuid aidatakse püsti, ei juhtu kõigiga niimoodi, mõnega juhtub niimoodi, et ta tunneb, et ta kihutab tohutu kiirusega ülesse tagasi Stonarhinud kaalutusega. Aga kui ta siis suhtsa pette, siis ta jälle natukene nagu seal üleval tagasi, seda aistingut ei pruugi seda saada. Aga teiselt poolt just nimelt eriti jaapani professori Dadagimaanoga me oleme väga seda meelt, et kogu see kallis uuring, uurimine, mis käib kosmose vallutamise jaoks, et see peaks olema see ainus eesmärk, vaid selle tarkuse kosmoseuuringutest ka maa peal ära kasutada, võiks olla, meie peaks olema meie üks kindel eesmärk ja kui me saame siis kasvõi nii lihtsad asjad endale selgeks. Kui tihti doseerida siin maa peal seda suhtelist kaalutust, kas pakkuda näiteks taastusravis 30 minutit ravivõimlemist või mõnedele patsientidele, kelle see hästi ei klapi, pakkuda näiteks hommikusöögi alla lõuna, süüria olla õhtusöögi alla kümmekond minutit vees hästi, lihtsalt liikumist. Pole võimatu, et me saame. Tõenäoliselt arv on küll seda, et me saame edendada taastusravi selles suunas, et et ka need, kellel on mingi asi, ei sobi. Sobib, teine asi või näiteks, kelle nahk ei kannata kuidagimoodi v kontakti et nemad saaksid seda nõndanimetatud toimernid, seda läbi selle kanga. Täna on meil Kaja loodimisel, doktor Ragnar Viir. Te ütlesite, et nooruses, kui oli elukutse, valiku aeg, teil ei olnud üldse plaanis arstiks õppida. Kuidas see siis ikkagi tuli? See tuli niimoodi, et kui ma 16 aastasena oskasin kukkuda, endal Burna katki jalgratta pealt kukkudes siis oli kriips peal unistusega saada uhkeks meremeheks, minna maailma vaatama, vaibaga vaadata, mis on, kas muru teisel pool on ilusam? Muide, sellega oli väga tore lugu sest kui ma siis siiski arstiteadust läksin õppima, mind huvitas seal ka kuidasmoodi, inimene on ikka tehtud, kuidas ta toimib. Tõtt-öelda väga palju mind ei huvitanud see kuidasmoodi teda keemiliste ainetega mõjutada see mulle nii väga huvitav. No igal juhul leidis elu teid pärast Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist ikkagi laeval. Pardalt noh, see on tõsi. See on tõsi, väiksema laeva peal ma käisin juba teise kursuse järel tegin ühe akadeemilise aga teisalt ei olnud võimalik kuhugi ära karata. Ja ega selle laevaarsti olles ka kuskil sadamas ei käinud ka ei olnud võimalustki. Aga muidugi see oli heaks õppetunniks, õpetuseks oli olla seal ja seal oli mul suurepärane kolleeg Arkadi Sun kelle ta nende laevade peal koos töötasime. Ilusad helisevad nimed, Stanislav on uskuja, Frederik šopääd, sellised kalabaasid olid? Jah, siis sain, mis oleks kinni, sain siis suunamise. Pakuti kas Hiiumaale või ole ole, oleks läinud Hiiumaale, aga, aga Tartule lähemal oravale. Aga siis Põlva rajooni juhid seal ütlesid, et ootoot tuled merelt tulnud ja võtab uhkust nüüd ma maksan seal puhkus, plaat kinni, näitab rajooni ja siis siis valid, kuhu lähed. Noh, ja nii nad siis sokutasid mind sinna värskasse ja seal mõne selle kümblemisega siis pealegi ei hakkama, kui sealt tulid, need, nad on nii-öelda tervisemuda ja mineraalveed välja puuritud ja leitud. Sedasi see nagu iseeneslikult selle kaalutluse teema oli meid siiani on toonud. No teid on kirjeldatud sellest ajast, kui ideedest pakatavad noort arsti, kes lasi kunagise konstaabli maja ümber ehitada muda ravilaks leppedes ennem selleks otstarbeks kokku tollaste parimate arhitektidega kes organiseeris Tartu jõesadamast ühe vana laeva, mis hakkas muuda vedama sinna ravilasse, kes lasi tõmm matta maasse kraavid mööda torusid hakkas mineraalvesi voolama kõik need mineraalvee ja mudaga, ravimine ja vannid. Ühesõnaga te olite noor, ideedest pakatav arst, kellele õnnestus kõik, mis te ette võtsite, nii andeid kirjeldada? Te rääkisite nagu muinasjuttu ja mulle takkajärgi paistab. Takkajärgi paistab jah, aga selle väikse mudaravila, selle arhitekt oli just nimelt Jaan Ollik suure sanatooriumi arhitektide eks üle neljand ja Villem Künnap. Kuidas te tulite? Oi, ma ei tulnud selle peale. Ma ei tulnud selle peale, sest, sest kui ma olin jaoskonnaarst, seal oli saadaval, laupäevad pühapäevad. Tegin oma tööd. Ambulands oli kiriku vastas, palkmaja palgid on seestpoolt vooderdatud tapeediga, talvel külmus vesi ja nii edasi, aga see oli teist takkajärgi mõeldes isegi siis mingil kombel romantiline noorel inimesel. Aga tõesti, juba enne seda, kui mina sinna läksin, olid seal juba geoloogid seda muda uurimas. Oli juba mineraalvee hakatud puurima välja ja Eke oli see süsteem ja Eesti kolhoosiehitus. Ja muidugi Põlva vallavalitsusjuhid. Hakka nüüd natukene proovima selle asjaga, selle mudaga. Noh, me hakkasime siis proovima seal haiglates, tegime paikseid mudamähkimise ja nii nagu mähkimise tehakse enamasti enamikest sanatooriumid. Aga kui siis sai nende inseneride ja arhitektide käidud suure Venemaa sanatooriumid läbi, et näha, kuidas asjad käivad, olin ka täiendusel Moskvas, kurortoloogia instituudis, Odessas, Odessas, tolleaegne see oli niimoodi kuulsaim mudateaduste doktor, mis ei meeldinud, ütles, et kuule poiss kui sul see muda selline see voolab, torudes ära hakka inimesi sellisesse nähtima, viska nad sinna ligunema. No võtsin sõnast kinni ja plaanis isegi niimoodi, aga siis tuli kuskilt mingisugune mingisugune niisugune tunne, et see on igavene mulda raiskamine. Suur vann, muda täis, üks inimene käib sees vaenlasteks tühjaks. Noh kui seda värskasun, peavad lõputult. Aga ikkagi ja siis lõi pähe, et peaks koondama seda väiksemaks, seda vanni. Võtsin tubli medõe, panin seina äärde laua peale selili hakkasin talle siis alla panema algu suuremaid raamatuid, lõpux, väiksemaid raamatud, et tal tekiks nii soe. Nii umbes nii sulased. Aset on siis nii, et toetud tagumikule ja põlved Pisut-pisut-pisut põlved toetatud ja hiljem olen, märkasin, tahab nagu meenutas natuke sarkofaag, aga see ei ole just eriti jalgse reklaamis olla. Jah, ja tõmbasin siis selle joone sinna tapeedi peale siis tegin savist, siis tegin kipsist, siis vedas mõni hästi, et Taska kandis tulid kusagil metsas Venemaa Nõukogude Liidu militaarmudelite tegijat tehnikamudelite tegijad praktilised tegijad ja nad ennast õieti näole ei andnud, aga mul vedas nii hästi, et nad said oma kõhuhaiguse kätte, siis nad pidid arsti poole pöördumast. Tegin ettepanekud, teeme siis kokkulepet, Olavi teid kõiki terveks ja teie lihvita mul selle mudeli suurepäraseks. Ja siis sai sellest mudelist selli nagu. Vaat kui mõtlete meie igapäevase leiva peale leivapäts, mis on kaares ülevalt, eks ole. No vot, ja kui see mudel panna siis nii-öelda näotsi nagu allapoole, selg ülespoole, siis see mudel koosnes nagu leiva viiludest iga viie sentimeetri tagant oli siis puuklots ja vot sellise mudeli põhjalt on siis nüüd vannid tehtud. Esimesed tegime siin Tallinnas, Pirital oli purjepaatide teha sealt ja nemad tegid plastikust asju, noh, saime sealt kaks tükki tehtud. Olid Willise katusel, kui sõitsime nendega tagasi, nagu mingid uhked asjad. Ja sedasi sedasi läks. Teil olid Värskas väga suured plaanid, te plaanisite vee peal olevaid atraktsioone, kuuldavasti siseturge ja poode, et seal oleks olnud meelelahutus. Tervistus. Teate, pean parandama, pean teid parandama. Need siseturud. Need olid hiljem Künnapu ülevi. Eliad olid selle plaani autorid, see polnud üldse minu plaan on kuskil kirjutatud. Ma olen lugenud, et justkui mina oleks plaaninud sinna suurt ekraani, et kui songaaresse suur sanatooriumis omast aknast näeb suurt filmi. See oli nende poiste plaan. Minu plaani sellist ei olnud. Mis teie plaanid olid? Oli tollal jah, see, et saada klaariks, kuidas kuidas metoodika mõjub inimestele. See oli nagu sissejuhatus suurele sanatooriumile. Aeg läks teisiti. Meie väike valge maja, nagu teda kutsuti tõesti pealt valge, seest valge katust ei lubatud meil siniseks värvida, aga kõik tekstiilid olid meil siis sinised ja muna teadagi must. Kui suures sanatooriumis sai siis valmis magala ja söögikorraldus? Minul oli 40 kohaline pansionaat, see väike mudaravila oli arvestatud 40-le patsiendile puumaja, ventilatsioon ja nii edasi ja nii edasi. Kusjuures ta jah, esimene magalad valmis, mis ajakohane. Siis hakati bussiga, mis kuskil kümmekond reisi või midagi niisugust edasi-tagasi patsiente tuua sinna valgesse majja, protseduuridele, mineraalvee vannidele ja mudavannidele. Ja muidugi ventilatsioon sellele ei suutnud vastu pidada. Ja nii selle valge maja lõpp ükskord tuli. Ja kui arhitekt Lapin ütleb, et tema punane Pompei laguneb seal Kirovi kalurikolhoosis, kuhu ta selle ehitas, siis ma võin olla veel uhkem seda valget maja lihtsalt enam ei olegi. Selle oma aeg ja nüüd teda enam ei ole. See, mis ma nüüd ütlen, ilmselt ei sobi sinna panna. Aga kui ma käisin seal ühel konverentsil Värskas, vaatasin siis, kui ta oli tühi klaasid katki pekstud. Ühe maja otsale oli väga korrektsete suur tähtedega kirjutatud sõna miljon esimene täht M ja kaks viimast on enda. Niisuguse saatekirjaga läks tema siis siit ilmast ära. Nüüd on seal üks veidike seda Aimar kirvemäekeskus. Muinasjutus. Te läksite Soome ja oleksite kogu oma oma töö seal teinud? Ma arvan, et see üks kolm-nelikümmend aastat noh, kuskil 35, kas see on tõsi, et tõstate voodihaiged, patsiendid jalule ja vaata nad kõndima, kes haiguse tõttu vahepeal pole kõndinud? Neid on muidugi väga üksikuid, kellega on niimoodi juhtunud, kui MS haigusega õpetajanna, suhteliselt noor inimene oli esimest nädalat voodis ja ei saanud sealt enam üles. Temaga juhtus meil tõesti niimoodi, et mind väga huvitas, mida, mida jaksame teha. Koos alustasin täiesti passiivsest asjast päeva jooksul tihti ka öövalves, tihti liigutasin ise tema jalgu. Tema selili olles toetasin saartest jalgasid ja liigutasin nii nagu ta kõnniks või selles rütmis. Liigutas tema ei alguses ta isiksus. Jah, ta, ta ise seda ei suutnud teha, aga paari nädalaga tundis, toetas, on natukene midagi. Ja niimoodi ta siis jätkas ja siis ta sai kõndima. Ma ei tea, kui kauaks ja ma ei tea, kui kaua ta ise seda jaksas ja kui paigast abi oli. Lõppkokkuvõttes. Aga niisugune niisugune patsient mul oli. Jah, oli mul ka üks astmahaige mees teda ei oleks tohtinud tuua sellesse osakonda, kuhu ta toodi, kus olid aknad värskelt värvitud, nii et see oleks talle veelgi rohkem mõjunud. Pahasti ka temast sai veel omal jalgel kõndija. Rohkem niisuguseid ekstra näiteid mul ei ole. Aga jah, nüüd reumahaiged, kes oma assotsiatsiooni moodustasid, nemad toetasid ise teineteist ja see on vast kõige tähtsam asi. Harrastasid nisust mingit klubilise toimingut ja andsid Milt ehte välja ja aastast 87, number esimene oli nii, et ma mõtlen just see, et kuidas me ka selle oma tänapäevase võlts sülle jäämisega hakkama saaksime. Selleks on meil kahju, vaja koostööd, nii et nüüd palun minu kuulajad siin, kas te oleksite nii lahked ja tõuseksid püsti korraks? Tõuseme püsti, korraks aitavad. Siis praegu teie päevi täidab doktor piir. No eks ma ikka Luhin üsna palju selles selle ekraani kaudu mis sünnib, mis sünnib nendes valdkondades, mis mind huvitab. Tean, et mõnusat laiskust palju aga mul on odav, lihtne ümmargune taimer või munakell, mis on siis köögis külmakapi küljes. Ja mis heliseb mulle iga üheksa poole minuti peal. Siis ma olen sunnitud tema vastikut häält minema vaikseks tegema. Ma pean vajutama kaks korda ühte nuppu. Ja siis on mul luba jälle tagasi minna oma tööd laua juurde. Ja mõne aja pärast jälle uuesti. Sel aastal olen ma harvem hommikul meres käinud. Aga siiski olen, see meeldib mulle väga, sest kui sealt välja tulen, siis on nagu. Te käite talved läbi ja suved läbi? Jah, aga see, see tall, ma olen olnud veidi laisk. Võib-olla karg natukene, aga siiski olen. Ja mul on siis komme see, et ma tahan seal olla ka üle pea sees, sest sest eks ma olen Adik selle mõtte peale, et et saaks oma aju Kasele gravitatsioonikoorma alt korraks ära, sest ja mõtlen, harrastan mõtlemist. Mõtlen näiteks mõne oma patsiendi peale, mõtlen sarnase patsiendi peale. Me kõik teame ühte sellist patsienti, kes suure osa oma elust oli sunnitud istuma toolis ja kes jättis meile oma soovituse järgi, et me peaksime selle maa pealt maakera pealt ära minema. Me teame hästi, et meie oma Jaan Einasto ütleb, et ei ole meil vaja kuhugi minna. Oleme asjevi kuhugi minna, olen temaga väga sama meelt. Aga kui mõõta seda, vaatan väga toredat pilti, kus Simiolooging hõljub, vaatab alla, hõljub ja vaatab alla, allpool teda hõljub Newton'i õun. Kumbki ei kuku kuhugile. Paraboollennul. Ja siis, kui noored assistendid ühe pildi peal, noored naised võtavad vastu siis kui parabool hetk kaob ja siis ta selili ja tema nägu, mis muidu on pinges on siis nagu noore poisi õnnelik nägu. Ja siis, kui ma võrdlen seda temaga kirjavahetuses olnud Pirkko-Liisa äärusega, õpetajanna, kes põdes sama haigust, aga seda tavalisemat vormi, et elu ei kestnud haigestumisest üldsegi mitte nii kaua siis kui temal oli see hetk, et tema hingamise suhtes tuli just hakata otsust kohe otsustama, kas panna kunstlik hingamine talle. Ja siis sai hangitud talle aint katsetatud, mis juhtub, kui ta läheb panti. Ja ta sai lisaaega ise hindamisel. Sest raskustungi ei olnud tema keha peal tema rindkere peale tema kõhukoopa pealt tema diafragma peal. Ja siis mõtle sellele, et siin Hogingult küsiti, kui ta oli neljakümneaastane millest tunneb puudust, mida sa tahaks, ta ütles, ma tahaks ujuda, kuidas lastega koos ujuda. Ja siis ma mõtlen niimoodi, et see plaan, et peaks ära minema Marsi peale basse tuli tema mitte ainult ajurakkudest, vaid kõikidest rakkudest, mis ahistasid, et kaalutuses on kergem olla. Tema, kes oli sunnitud selle koorma all jätkuvalt jätkuvalt tulema. Doktor viir lõdvestub nüüd siin stuudiolaua taga ja ma tõesti lubanete saate siit piinapingist varsti püsti tõusta jaburalt tänada teid intervjuu eest ja see, mida te kuulajale südamele panete, siis et tõuske iga 10 minuti tagant oma toolilt, kui te just ei ole autoroolis, kuid ei ole teatris või kontserdil tõuske püsti ja kui on võimalik, siis ujuge või olge viis, sest seal on palju kergem olla ja see on tervistav. Kui lubate, siis ma ütleks nii. Tõusdemp. Palju tänu teile, aitäh teile, see oli tänane kajalood. Doktor viir oli meil külas ja uus saade ootab meid juba tuleval laupäeval. Kuulmiseni.