Ma võtsin kultuse ülemises saalis istet ja heitsin pilgu päevalehte, mille keegi oli lauale unustanud. Uluotsa valitsus oli teist nädalat ametis. Tallinna sadamasse, oli saabunud ametlikule visiidile Nõukogude laevastiku üksus. TASS dementeeris energiliselt New York Timesi levitatavat kumu Balti riikides objetiseerimisest glooria Pälistuses, jooksist, Saarole, Anderi oli uimastav palli öö ja Arsis. Seisid 14000 tonnine Der Deutsche ja teised ootamas Hitleri kutsel Saksamaale siirdujaid pardale. Sakslaste lahkumise sagin kestis juba mitmendat päeva. Tere, Peeter. Ma tõstsin silmad ajalehelt. Tere, Karl. Ja tema, see oli. Ja meie kohtumine sel hallil oktoobri pealelõunal 1939 siin Kultase mahedas suminas harilikust nagu tundus, mitte põrmugi närvlikumas. Oli täiesti juhuslik. Polnud aastapäevad teineteist õieti näinud pärast seda, kui olime aasta eest ühtaegu ülikooli astunud ja mina olin Tartusse paigale jäänud, aga Karl oli varsti Tallinna tagasi kolinud ja hiljem ainult paar korda eksamile sõitnud. Noh, võta istet. Ta oli endiselt elegantne natuke üleolev, natuke tehiskurb nagu ikka. Aga mõjus oma hoolitsetud olekus kõige problemaatilisuse kiuste sümpaatselt problemaatilise Usangi liiga tõsine sõna, kui see ei pea osutama muule kui sellele, mis keegi mulle tema kohta pooleteise aasta eest meie gümnaasiumi lõpetamise aegu oli õelnud. Üheaegselt Tallinna gümnasistid, tema kommertsgümnaasiumiMina, Kranbergi oma tundsime teineteist ammu nägupidi. Abitooriumi sattusin äkitselt neile. Ma ei mäleta, kuidas, aga küllap Karli kutsel. Ja siis oli keegi mulle ütelnud. See Karl tiirleb sinu ümber ainult sellepärast, et oled talle eksamite ajal kasulik. Tasuta repetiitor. Kas sa ise seda ei märka? Ma ei saanud neid sõnu tõsiselt võtta. Mul oli nende pärast isegi piinlik, sest ütleja oli tütarlaps, kes liiga ilmsesti püüdis mõjutada mind Karli kodust eemale hoiduma. Ja kelle püüde põhjuseks oli Karli õe floora olemasolu. Ja mitte Carli huvi tasuta repetitsioonide, vaid minu huvi Karli õe floora vastu vedas mu kõigepealt maikuus 38 Ventselite mitmeti kummalisse majja. Tähendab esimest korda läksin ma sinna küll Carli kutsele füüsika eksamipileteid üheskoos läbi vaatama. Siis pakkus Karli ema meile õhtusööki roostepunase poisipeaga ja voolavate volüümidega. Lahke proua kõrval ilmus õhtulaudaga maja tütar. Ja kui ma olin tahtnud õhtusöögist keelduda, siis jäin nüüd paigale. Flora oli karris, aasta noorem, aga lõpetas gümnaasiumi nagu meiegi. Ja lõpueksamid olid tal juba nädala eest tehtud. Ja kui ma teda niimoodi üle laua niimodi ligi ligidalt silmitsi esin, panin oma sügavasti imeks, et ma polnud teda varem linnas või õpilasüritustel märganud. Sest Flora oli ilusate hall, rohekate silmadega ja vapustava vasekarva juuste jõega tüdruk. Pisut nagu öeldakse, kreekanäoline, aga ilma iga raid kui uduimuseta. Ta mõjus kuidagi erutav värskena ning ta kord üllatav, kiiret korda ootamatult aeglased liigutused olid huvitavalt sujuvad. Ma sõin rendsolite pool õhtust vahtisin floorat, ajasin ta mõne korra Kumedalt naerma selle 19 aastase voostri oleva vaimukusega, mis mul käepärast oli. Ja vestlesin, nagu võistlesin paksu proua Johannaga, kes oma sõrmuste kõrvarõngaste ja käevõrudega aga veel enam oma vaba suuvärgiga sootuks erines neist tema põlvkonna naistest, keda mul oli juhus olnud ligemalt tähele panna. Neid viimaseid polnud muidugi palju. Minu enese ema ja mu ema poolt tädid oma peaaegu diakonistliku tõsidusega. Mu isa poolt tädid oma selges maanaise olemises. Paari mu klassivenna emad, keskklassi vaiksed, enam-vähem luitunud naised, keda ma olin nende kodudes kohanud meie üpris instituutlikud naisõpetajad ja mõned mu vanematekodus lävinud naised. Vabriku meistrite või keskmiste ametnike, kasinad abikaasad. Nende taustal oli Flora ema mulle peaaegu ehmatav nähtus. Flora isa nägin ma esialgu ainult silma pilguks, kui ta tuhvlites ja trakside väel ning lipsustamata valges särgis kõht pikki isanud halle lokke raputades pahaselt tuppa sööstis proualt oma lakk-kingade asukohta teada nõudma. Aga proua ei võtnud vaevaks neid talle otsima minna. Kus nad sul on? Aga Felix ikka täpselt seal, kuhu sa nad üleeile panid. Kuhu ma nad panin, seda ma küsingi. Miks sa minu käest küsid? Mina magasin, kui sa tulid. See oli ju kella nelja ajal hommikul, nii et küsi iseendalt. Ja proua Johanna pöördus oma lastega ja minuga edasi lobisema. Ja mulle paistis, et ta pilgutas meile silma. Näete, kui koomiline papa melon ja kui kenasti meede paika panime. Selgus, et härra Ventsel oli teel oma grupi äri sõpradega pritsi mängima. Aga äri oli tal mingite kemikaalide välisesindamine. Hiljem sain ma mulje, ta harrastas oma bridži üsna sageli. Nende mängupartnerite seas olid olulisel kohal daamid. Aga kui ma olin proua Johanna nädala jooksul õhtuti jälgida võinud Ta naeru laginaid ta suurte pruunide punnsilmade tähendusrikkaid, Volksumisi ta hingeldamist, ta lapsemeelseid kleite, mis ei võtnud üldse teatavaks ta kilode ikkagi kolmekohalist arvu hakkasin ma härra Ventseriste tema kodust pagemistest mingil määral aru saama. Sellest hoolimata, et siinsed perekondlikud harjumused mulle tuntuist põhjalikult erinesid. Aga minu suhtumist Florasse ei mõjutanud see üldse või peaaegu üldse mitte. Kus hormoonide mängu uudsus on veenvam kui karakter bioloogilised või sotsiaalsed märkamised sest esimene toimib otse meie eneseihus. Aga teistel kui üllatavad need märkamised mõnikord ongi, pole meis, meie rohelisuse tõttu meie veenmiseks piisavalt tausta. Suvel tuli meil kõigil kolmel Floral Karlile, minul valmistuda sisseastumiseks lõiks Ülikooli. Karl ja mina olime otsustanud astuda juurasse, aga Flora pidi astuma filosoofiateaduskonda. See tähendas, et eksamiks valmistumine ajaloos ning eesti keeles oli meil tegelikult ühine. Nii et juuli keskelt augusti keskel paigani istusime kord kolme, kord kahekesi, iga päev mitu tundi kuus. Tegelikult rohkem kui õppimiseks tarvis oli. Ja mida enam eksamid lähenesid, seda suurema osa moodustasid meie koosistumiste Smitte üha hoolikamad kolmekesi töötunnid, vaimu kahekesi, viibimised Floraga üleval tollase Tartu maantee alguses soliidse kivimaja kolmandal korrusel, Ventsialite kallis, aga alati üllatavalt pilla-palla korteris. Diivanil floora väikeses toas või ma mäletan saaliverandalises klaasurvas päratu toapalmi all, mille rohelised lehvikud pakkusid ootamatute tuppa astujate eest hetkeks nagu varju. Ja teatud varju hakkas meil varsti tarvis minema. Et peita Karli ja eriti floora ema eest põgusaid lähenemisi, suudlusi ja teineteisesse haardumisi, mida kaks meie vanust endile 40 aasta eest lubasid. Tüdruk oma ema iga silmapilgul ise tuppa astumise ohus ja poiss võõra õhkkonna kammitsas. Karl ei juhtunud meile otseselt peale aga aimata võis ta meie vahel toimunud lähenemist peagi. Seda enam, et ta oli niisugustest asjadest mingil natuke naiselikult moel hoopis enam huvitatud kui muugi 1166 sõna tüübi iseärasustest või muinasteadlaste viimastest leidudest Leholas. Aga Flora ema tabas meid in flagranti taastus nii kuulmatult, mis muidu polnud üldsegi tema laad söögitoast saali, kus me Palmidega suudlesime. Et vaatas seda ilmselt minuti või teise pealt. Ja ütles äkitselt, nii et me teineteisest eemale põrkasime. Noh, lapsed, ma tahtsin teile kohvi pakkuda. Aga nüüd peab pakkuma teile vist ka klaasikese. Kas tahate Martelli või rummi? Tundsin oma tavatu ängistuses hiigla kergendust, et proua Johanna, selle asemel et mind välja visata võttis asja, nagu ta võttis. Ja sedamaid tundsin teatud jõmpsika liku rõõmu, et mu tempo oldi sunnitud sallima. Sest maja tütar oli seda sallinud. Aga silmapilgu pärast, kui me lauas istusime ja pisikest Martellibitsi maigutasime, tundsin ka arusaamatut hämmeldust tolle pitsi läbi, just nagu pagan võtaks, perekonda vastuvõtu puhul. Sealsamas kõndis härra Ventsel õnneks söögituppa sisse ja võttis meie kohvilauas istet. Ja tema juuresolekul asjast igatahes ei kõneldud. Nii et ma ei tea, kas või kuidas proua Johanna seda teemat muidu oleks arendanud. Varsti pärast seda sõitsime Tartusse ja saime nädala jooksul kõik kolm ülikooli sisse. Carli puhul see mind eriti ei üllatanud. Vähegi soodsa kirjanditeema ja vähegi õnnelike ajaloopiletite korral oli see ju täiesti võimalik. Aga olgu Flora neljale kirjutatud kirjandiga kuidas tahes. Ta kirjutas ju ka teemale naine ja kultuur, mis võimaldas kõige rohkem vaba lobisemist. Tema ajaloo eksami tulemus oli igatahes lihtsalt rabav. Ma ootasin teda Vallikraavi tänava hotellis, kus tema ja Karl esialgu asusid. Karl oli välja läinud ja ma istusin hallis. Flora tuli muiates ja laulda ümiseda sisse, kimp tänavalt ostetud saialilli näpus ja hüüdis mulle eemalt sees. Ma soovisin talle muidugi õnne ja küsisin, kui me olime jõudnud, kuidas ta seda tegi. Ma näitan, istu sinna laua taha. Ma võtsin hotellitoa luitunud rohelise kaleviga kirjutuslaua taga istet. Floora asetas tooli lauast pooleteise meetri kaugusele keset tuba ja istus toolile, lillekimp aina käes. Ja ma märkasin äkitselt, et tal oli seljas mürkroheline kleit, mis süvendas ootamatul viisil ta rohelisi silmi ja tõstis ta vaskseid juuksed toredasti esile. Ning et see kleit polnud mitte ainult üsna kitsas, vaid oli ka üllatavalt napp. Ja kui ta siis parema jala Princestliku aeglusega vasakule põlvele tõstis veendusin ma taas, et jalad olid tal jumala eest kaunid. Ja nägin, et tal olid eksamilt tulles millegipärast kallid musta servalised võrksukad ja kullakarva rihmadest palli kingad jalas. Ning et ta täiesti teadmatuna mõjuva jala Heido juures avanesid enneolematult palju aimata lubavad maastikud. Nii et ma tundsin lausa füüsiliselt, kuidas ma ei saa vaadata ei mujale, ei sinna. Flora märkas seda võidukalt ning seletas mõnuga ja Gudrutades. Näed, seal komisjonis olid ju puha lehed. Ja tüdrukud rääkisid mulle juba tunaeile. Pane oma jalad maksma. Tartu tüdrukud, saad aru, nemad tunnevad oma piilmanni. See oli esimees, niisugune kiilaspäine, viiekümnene pappi. Ma ei uskunud küll. Aga kuidagi pidin ma ju sisse saama. See oligi tõsi, tead, ta läks lausa pabinasse. Ta ei kuulanud üldse, mis ma talle rääkisin. Mõned märksõnad ärkamisaja kohta olid mul meeles ka. Ja kui ta hakkas lisaküsimusi küsima vana Kreutzwaldi Vambolast või oli seal midagi muud, mul pole aimu, siis ma ta kinni. Flora tõstis parema jala väärika aeglusega vasakult põlvelt maha ja seadis vasaku jala paremale põlvele. Ja hakkasin rääkima neile vana Kreutzwaldi ja Koidula romaanist majutustas kord. Ta oli näinud üht näitemängu ja siis tõmbas härrabiilman silmad prillide taga Kissi ja ütles ja, ja, ja noh, ma arvan, nelja võime meie sellele preilile ära panna küll. Flora eksami andmise oskus tundus mu meelest silmapilguga. Tema osavuses oli midagi pisut ehmatavat. See oli liiga suures vastuolus tõsiduse, tubliduse ja kasinusega, mida minu ringkonna kodudes enam või vähem teadlikult kõigi, aga eriti noorte tüdrukute väärtuseks väideti. Aga hoopis valdavamalt oli Flora vigur mu meelest siiski lihtsalt vaimustav. Tüdruk tuleb, näeb, julgeb ja võidab. Ma tõusin ja läksin floora juurde. Ma küsisin ta sülle ja kandsin vanasse hotelli voodisse. Ja tema laskis seda sündida. Kui ta mu süles oli, vaatas ta mind äraolevalt peaaegu suletud laugude alt ja printsaldas oma saialillekimbuga mu silmi ja suud. Ja mina olin valmis kogu maailma sülle Asima ja aluselt tõstma uhkusest, et niisugune üleni ihaldusväärt tüdruk mängis ta neile kiilaspäiste onudele midagi lubab. Aga minule lubab tõeliselt. Ma ei tea, kui palju Karl märgata võis, kui ta tunni aja pärast hotelli jõudis. Igatahes ei öelnud ta midagi. Ta teatas ainult, et sõidab pärastlõunase rongiga Tallinna ning et võiksime nüüd lõunat süüa. Lõulatasime sealsamas hotelli väikeses restoranis saatsime Carli kella viie ajal minema. Ta pidi nädala pärast õppetöö alguseks tagasi olema. Ta ei öelnud vagunisse astudes rohkem kui ainult. Noh, ma loodan, teie olete mõistlikud. Meie lastenovell tollal tundus mulle muidugi, et meie kõikevaldav romaan kestis veebruarini. Jõulude eel käis Flora ema tartus tütart vaatamas. Me elasime siis ammu oma tudengitubades Flora kellelegi advokaadikorteris ja perekonnas Veski tänava vanas pürieli majas, kus midagi lubatud, polnud mina Meltsi Veski tänavas, pensionärist biblio tekkari väikeses majas, kus üürnik võis peremehe sagedaste maal viibimiste tõttu nädalate viisi vabalt talitada. Muide, kui mu peremees linnas viibis, andis ta vajavatele tudengitele ladina keele tunde ja flora vajas neid tõesti järeleaitamist eelseisva ladina keele eksami jaoks. Ja võttiski neid mu korteri peremehelt mingil määral. Nii et tema majas käimistel oli sellega suurepärane kate. Flora emaga sain ma Ateena kohvikus kokku kui Flora palus mind sinna tulla, nendega tunnikeseks istuma. Ja ma mõistsin seal üpris kahepaiksete tunnetega võidukalt ja hämmelduses, et meie vahekord, mis minu meelest võis olla meie lähematele sõpradele äraaimatav aga kodudele ei pidanud seda üldsegi olema. Oli Flora emal üleni teada. Ja mitte ainult teada. Ta hakkas sellest Kasedamaid rääkima mõnuga huviga ja lobinal pudedat Napoleoni kooki hammustades kohvi peale rüübates ja silmitsedes meid uudishimulikult üle oma volüümidega kaasa voogavate hõberebaste. Teate, lapsed, mina ütlen, peaasi, et te olete ise teineteisega rahul. Ma olen alati ütelnud, mispärast peavad tüdrukud vaevlema ja lollusi tegema ja noored mehed jooksma mööda kahtlasi kohti, kui kõik võib sündida seltskondlikult aktseptaablil moel. Sest elu tahab ju ka enne abielu elamist. Niht vaar. Ta naeris laginal floora sügava bulastamise üle. Jõi oma kohvi mõnuga lõpuni, võttis floora näppude vahel sigaretti ja kustutas selle tuhatoosis. Pistis talle selle asemele mõned 20 kroonised pihku ja lainetas minema prouade nende ja nende poole. Abielus olnud ma 19 aastasena muidugi tõsiselt mõelnud. Seda enam, et titeabielud polnud tollal veel üldsegi moes. Olin selle mõtte sisemise punastamisega eemale lükanud, sest pidin isegi aru saama, et olin niisuguseks asjaks naeruväärselt noor kuigi samal ajal faktiliselt vaata et abielus. Ei, ei kõik niisugune juriidiline perekondlik, lõplik pidi selguma ja kujunema hiljem. Igatahes mitte varem, kui ütleme paari-kolme-nelja aasta pärast. Aga ikkagi või seda enam oli Flora ema ka enne abielu vormeli ennekuulmatus endastmõistetavuse midagi mis mind häiris.