Kell on 16 minutit üheksa läbi ja Vikerhommikus jätkame siis oma tänase viimase külalisega külas on meil perearst ja terviseagentuuri osaühingu omanik Madis Tiik. Tere hommikust loomingut ja oleme siis madise palunud stuudiosse, sellepärast et me kuulsime siin mõni aeg tagasi, kuidas Haapsalus puuduoleva perearsti probleem on siis lahendatud. Lahendus leiti selliselt, et hakatakse pakkuma videokonsultatsioone ja nüüd on see lahendus mõnda aega kehtinud ja Madis, teie olete siis see perearst, kes seal ka tegutseb vahepeal, et kuidas siis video teel inimeste ravimine on tööle hakanud? No ma ütleks, et on hästi tööle hakanud, kuigi video ehk siis kaugkonsultatsioonile jõuab tegelikult ainult väga väike osa patsientidest, et suur osa meie tööst ei ole sugugi mitte kaugteenusena, vaid ikkagi meie töökorraldus on selline, et esimene kontakt on alati pereõega ja pereõde alustab siis selle probleemi lahendamist ja, ja väga suur osa tegelikult tervisemuredest, millega inimesed pöörduvad, on lahendatavad juba pereõe tasandil. Meil on väga tubli pikaaegse kiirabikogemusega pereõde, kes on selle nimistuga töötanud ka varem, nii et tema jaoks on patsiendid tuttavad ja tema teeb siis esimese otsuse selle selle kohta, kas ta lahendab selle probleemi ise kas ta suunab selle patsiendi siis arsti füüsilisele vastuvõtule ja seal on siis kaks varianti, et kõigepealt Ta on minu vastuvõtt, mis on kord nädalas ja kahel päeval võtab vastu siis veel Läänemaa haiglas töötav lastearst, kes siis valdavas osas vaatab kõik imikud ja lapsed ja nendega seotud haigusprobleemid. Ja siis täiskasvanud, siis tulevad minu füüsilisele vastuvõtule. Aga kas nii hakkabki olema, sest me oleme lugenud siin ja kuulnud ja vaadanud R-i uudistest, et nooremapoolset perearstid eriti ei taha väljastpoolt Tallinna ja Tartut üldse tööd teha, et, et kas see on tulevik, et meil ongi nüüd videol sillad ja, ja võib-olla ka robotid ühel hetkel? Ma arvan, et see on suund, millega me peame arvestama ja, ja mitte ainult sellepärast, et et arstid ei taha võib-olla maale tööle minna, vaid tegelikult kui me vaatame ka selliseid riike, mille, mis on olnud eeskujuks Eesti perearsti süsteemi ülesehitamisel näiteks võtame siis kasvõi Suurbritannia siis hiljaaegu Suurbritannia avaldas oma uue perearstinduses strateegia kus tegelikult just nimelt tahetakse viia kogu selle perearsti suhtlemine suures osas virtuaalruumi, ehk siis hakkabki läbi sellise patsiendi enda tehtud tud sellise seisundi hindamise ehk siis mida kasutatakse sellist mõistet, nagu on triaaž, ehk siis selline küsimus-vastus või sümptom checker sümptom, küsimustik ja inimene ise kodus siis vastavate abivahendite, on see siis äpp või, või veebi kaudu täidab selliseid küsimusi, kui mida täna inimene juba teeb, tegelikult näiteks autojuhi tervisetõendi taotlemisel, eks vastad teatud küsimustele, aga nüüd selle taga on rakendatud siis tehisintellekt ja tehisintellekt võimaldab siis tuua inimese varasemad tervisesündmused sellesse algoritmi ja ja küsida siis nii-öelda vajalikud küsimused lähtuvalt sellest konkreetsest probleemist. Ja sellega siis selekteeritakse tegelikult välja see, et kui kiireloomuline on see teema, kas see on uus haiguse juht, tung või on see kroonilise haiguse ägenemine või on see lihtsalt selline administratiivne või näiteks retsepti uuendamine, eks ja, ja vastavalt sellele siis peale sellist triaaži liigub siis inimene kas siis virtuaalvastuvõtule või siis füüsilisele vastuvõtule ja selline on juba nagu riiklik strateegia. Nii. Ma arvan, et, et me näeme üha rohkem ja rohkem ka riigi tasandil selliseid kompleksseid lahendusi, et ei olda enam kinni selles puhtalt füüsilises nii-öelda arsti visiidis, vaid, vaid palju laiemana vaadatakse seda, seda suhtlust patsiendi ja tervishoiusüsteemi vahel ja üheks põhjuseks on ikkagi personali puudus. Kõikjal. Aga kas see lõhet ei loo siis nende vahel, kes on suutlikumad IT valdkonnas ja nende vahel, kes ei ole või kes saavad lubada endale ja kes ei salga? No siin on nagu see, et ühest küljest on loomulikult see, need juurutatakse väga ajaliselt nagu pikaajaliselt ja see tähendab seda, et samal aegselt kõik vanad nii-öelda nimetame siis seda füüsilist tavapärast visiit, et need kõik jäävad, ega see ei kao kuskile. Aga kui me vaatame juba täna, kuidas perearstide näiteks visiitide dünaamikat ka on 10 aastaga Eestis muutunud, eks siis me näeme, et tegelikult selliseid esmaseid haigusega seotud kontakte on sama palju kui 10 aastat tagasi, aga kogu kontaktide arv, mis inimesed kokku puutuvad perearstidega ja perearsti all, ma mõtlen siin perearstimeeskonda on umbes neli korda tõusnud ja suur osa nendest on nendest kontaktidest on läinud. Kas telefon email pereõde võtab väga suure osa üha rohkem ja rohkem perearstitööst, nii et tegelikult arsti töökoormus ja arsti nii-öelda ütleme füüsilise vastu võtuni jõudvate ja eeskätt just vajadusest lähtuvalt on see selektsioon on tehtud, eks arv ei ole muutunud. Nii et, et tegelikult need uued raviprotsessi meetodid on võtnud, et oma koha sisse me teeme neid igapäevaselt. Ja tegelikult nüüd nagu videokonverentsi juurdetoomine või sellise kaugkonsultatsiooni sissetoomine ei erine ju kuidagimoodi arsti kõnetunnist, eks see tehakse oma patsiendile eelnevalt kokku lepitud ajal ja vesteldakse arst vaatab patsiendi ambulatoorselt kaarti siis arvuti kaudu, eks ja seal ei ole enam vahet, et kas ta istub selles oma kabinetis või teisel pool maakera, eks kokkulepitud ajal tehakse see kontakt ära. Ja nüüd video puhul, eks, kui on see võimalus selles suhtes meil laiem, et patsient tuleb sinna kabineti kabinetti. On veel peale patsiendi õde, kes siis aitab seda videokonverentsi siis läbi viia, ehk siis kes on arstile silmadeks ja kõrvadeks ja, ja siis kompijakseks. Et, et patsient ei pea ise katsuma, et kas siin on mõni muhk või kuskilt valutab või? Patsient ei pea ise mitte midagi muud tegema ja üsna kiiresti patsient unustab selle ära, et nüüd see arst ei ole mitte füüsiliselt sealsamas ruumis, vaid on ekraani taga heli kõik on seal ja õde ehk siis on tegelikult kolm inimest üheaegselt, see tagab ka sellise ravijärjepidevuse ehk siis ei lähe tõlkes kaduma midagi, et arst ütles patsiendile midagi, aga õde seda ei tea, sest õde on see, kes tegelikult igapäevaselt vastab patsiendi nii-öelda küsimustele gravi. Osaseks. Teeme nüüd vahepeal väikese pausi meie juttu ja kuulame siis Madistiidi valitud ansamblit network. See oli siis meil network ja down, Ander Madis, tiigin valitud muusikapala siia ja Madis Digiga praegu räägimegi, siis sellest, mismoodi on Haapsalus tööle hakanud, see siis video vahendusel patsientide ravimine justkui. Ja Madis, kuidas siis seal Haapsalus need patsiendid on selle uue korralduse vastu võtnud, et kuna ta siiamaani harjunud, et füüsilisest isikust inimene istub neil vastas ja vestleb nendega ja kompab neid, need on see video vahendusel, et kas on, on mingit sihukest põrkumist ka olnud. Eks kindlasti ole olnud tõrkumist, aga minu üllatuseks ma olen saanud võib-olla rohkem positiivset tagasisidet kui kogu oma arsti töö jooksul kokku selle kuu aja jooksul. Et küsimus ei ole mitte ainult selles, et me oleme juurutanud hoopis tavapärasest erineva nagu patsiendi käsitluse selles, selle protsessi, et alustada pereõest ja, ja nii edasi, et patsiendid olid ennem harjunud. Teistmoodi, ja harjumuse muutmine loomulikult on, on kõigile valulikeks, nii nii patsientidele kui arstidele. Aga kui nad on lõpuks nagu selle protsessi läbi käinud, eks, ja ütlevad, et kuule, et see on esimest korda, kui me nagu arst vaatas mulle nagu 10 minutit otsa ja me saime rääkida ja, ja, ja, ja ma sain oma küsimustele lahenduse, siis tegelikult me jõuame sinna, et vahet ei ole, milline on see meedium, kas on füüsiline kontakt või on see meedia vahendusel tehtud, eks küsimus on see ikkagi see suhtlemisoskused, kas sa leiad selle ühise keele, sellega patsiendiga ja nimistu, mida me praegu sellisel kujul teenindamine ei ole sugugi nagu kergete killast, tegemist on eakate inimestega, väga palju on sealt vene keelt kõnelevaid inimesi ja nende jaoks on see, see, see muudatus veelgi suurem, eks nad tulevad ja ütlevad, et kuulge, et, et ma lugesin lehest, et on mingi hirmus asi, tegelikult on ju väga tore, kõiki toimib, eks järjekorda ka ei ole, eks mõtlesin, et, aga vaadake, see ongi see, et, et me räägime tegelikult tihtipeale nagu mingitest sellistest Tõrva tilkadest süsteemis, eks. Aga me ei näe seda, et mis tegelikult on hästi, järjekorda ei ole, probleem on lahendatud, eks, ja, ja võib-olla see on, on paljudele patsiendi olulisem, kui võib-olla see, see, selle, see muudatus, mida nad selle tehnoloogia vahendusel peavad siis kogema, et siin väga palju on ikkagi suhtlemine. Kui palju Eestis veel perearste kasutavatest videole? Konsultatsiooni võimalust ma tean kindlasti vähemalt kahte perearsti Eero Merilind ja Madis Veskimägi, kes on aastaid kasutanud Skype'i ja meie kasutame minu toki portaali, sest minu toki portaal võimaldab ka nii-öelda aja broneerimist ja kõiki neid inimese autentimise vahendid, nii et põhimõttelt selliselt me võiksime selle selle arsti visiidi viia patsiendi koju, et ta ei peaks tulema arsti juurde, sest tehniline lahendus võimaldab täna patsiendil tulla sellesse konsultatsiooni oma kodust, kasutades nutiseadet või näiteks palavik ei taha minna võtamegi praeguse olukorra, kus, eks kus meil on väga palju tegelikult üleval oht koroonaviiruse levikuks, eks ka gripi. Ma ei taha siin koroonat kuidagi rõhutada, see on tavaline ülemiste hingamisteedehaiguseks, me lihtsalt tunneme seda vähem kui, kui, kui tavapäraselt. Aga kõik sellised juhud, võiks ju patsient alustada kodust, video, konsultatsioonini oma oma arstiga just nimelt oma arstiga ja sellega avada töövõimetuslehe, anda esimesed nõuanded, eks ta ei pea tulema sinna patsiendi või ütleme, ooteruumi ja potentsiaalselt nakatama siis nii arsti kui ka kui ka teisi, keda ta seal teel kohta. Kas ma saan õigesti aru, et tehniline võimalus on täna juba olemas ja õiguslik baas on ka selleks olemas? No tehniline võimalus on jah olemas minu, minu toki portaal võimaldab nii nutiseadme kui ka veebi kaudu teha seda kõike. Õiguslikus mõttes on natuke niisugune kummaline situatsioon, et meil on tegelikult digiriik ja meil on, meil on meil on nii-öelda selline Esmajoones kõikide teenuste juurutamisel on meil tänapäeval juurde kõigepealt e-teenus ja siis tuleb see füüsiline, eks nüüd õigusruumi mõttes on, on, on väga palju vastakaid arvamusi, ütlevad osad juristid, et kõik on olemas, sest meil on olemas baasseadused, mis annavad need õigused. Teised ütlevad jälle, et, et, et võib-olla ikkagi see on selline hall ala, kus ei ole täpselt piiritletud see vastutuse küsimus ja nii edasi. Ehk siis. Ma ütleksin niimoodi, et oma nimistu patsientidele, kellega sa niikuinii tihedamini suhtled ja kellega sul on, on nagu võimaluse varasemat tervise ajalugu näha ja sul on see ravisuhe on see asi suhteliselt kindel, et, et ma võin seda teha. Nüüd, kui ma läheksin nii-öelda pakkuma, ütleme teenuste ka väljapoole oma nimistut või, või ütleme selles mõttes võõrastele siis natukene ma peaksin rohkem ütlema, et kui palju ma peaksin eelnevalt endale selgeks tegema, mis on selle patsiendiga varem juhtunud, ehk ma peaksin tõenäoliselt rohkem pühenduma aega. Noh, ütleme nii, et enda tagala kindlustamiseks ehk tegema endale märki Meid vaatama eelnevaid, ütleme, tervise infosüsteemist ja dokumenteerima ka selle, et patsient on andnud mulle õiguse oma andmeid vaadata. Et kui ta seda teeb, siis, siis asi on korrektne. Kui ta, kui seda ei ole tehtud, siis tekib küsitavusi, aga oma nimistu piires on see asi lihtsam. No see, mis te räägite, tundub tegelikult ju Eesti tervishoiusüsteemi jaoks üsna selline revolutsiooniline, et kuna me seisame silmitsi selle perearstide vähenemisega siis kas ei ole asi, mis võiks hakata järjest laiemalt kasutuselevõtt mis leidma? No ma loodan väga sellepärast, et ega me ilmaasjata seda Haapsalu nii-öelda sellist algatust ei nimeta piloodiks, et sellega me oleme tihedasti suhelnud nii haigekassa kui ka terviseametiga just nimelt, et täpsustada ära need nii õiguslikud kui ka tehnilised aspektid ja tõenäoliselt kuskil siin nelja-viie kuu pärast ütleme et siin enne suve me teeme sellise esimese kokkuvõtte, kus me saame siis öelda, et kui palju neid inimesi ikkagi liikus füüsilise visiidi peale, kui palju tegelikult vajasid ikkagi täiendavat, et või no ütleme, videovisiidil füüsilise pisi ideed, kuidas see jaotus oli, millised probleemid tekkisid, tõenäoliselt me teeme ka mingisuguse tagasiside küsimustiku patsientidele helistame ja küsime nende arvamust, eks et saada ka sellist objektiivset, ütleme, akadeemilist vaadet, et, et kuidas see tegelikult nagu töökorraldusele mõjub ja kuidas, kuidas patsiendid selle vastu võtavad? Madis Tiik lõpetuseks kiiresti paar nõuannet neile inimestele, kes loevad kõiki neid koroonauudiseid ja mõtlevad, et kuidas ma peaksin käituma, kuidas? Päris tavaline inimene, kellel ei ole kroonilisi haigusi, kuidas ta peaks olema. Täna tooks käituma täpselt samamoodi nagu kõikide teiste ülemiste hingamisteede haigustega gripi puhul või on see mingi nohu, köha, kurguvalu, täpselt samamoodi kõik pädeb ka koroonaviiruse puhul, ainuke asi, mida me täna ei tea, on see, et et kuivõrd nakkusohtlik ta on, kuidas ta levib täpselt, meil ei ole nii palju informatsiooni ja sellest on tingitud võib-olla see, see kohatine, need, mis on võib-olla ei ole proportsioonis, et kui me vaatame nagu nagu neid suremuse näitajaid, koroonaviiruse suremus on väiksem kui gripiviirused ja tänu sellele meil võib-olla sellel hooajal gripi praktiliselt ei ole, et inimesed on, pesevad, käsi hoiavad distantsi, mõtlevad ennem järgi, kas minna haigena tööle kooli. Tegelikult see kõik on nagu tervise hügieeni küsimus ja see on väga hea, et noh, tähelepanu rõhutavaks võib-olla see jääb külge, inimesed, pesevadki käsi järgmise gripihooaja puhul ka sagedasemini. Aga igatahes kaheaastase konservivaruga kiiver peas, keldris istuda ei ole vaja. Aitäh. Tere, arst Madis Tiik täna hommikul Vikerhommikusse tulemast.