Ka mina pean iga Päev. Üle poolest. Täna meil siis selline harukordne päev, et minu väga tegus ja aktiivne kaassaatejuht on kuulunud siis nende inimeste hulka, eelmises saates rääkisime Andrusele, naeratas fortuuna tänases internetis, vajutad ühte nuppu, mis lunastas talle pileti linnateatrisse ja ma arvan, et sajad tuhanded Eesti inimesed, kelle elu unistus on jõuda linnateatrisse näha midagi enamat kui, kui selle maja kaunis fassaad nüüd ootavad huviga sinu muljed ja tegelikult need muljed linnateatrist on hästi põnevad kuulata, sellepärast et noh, välismaale välismuljetest oled väga palju rääkinud, aga välismaal on väga lihtne sõita, seal maksab ainult paks rahakott ja vähene aru, ütleks, et sa ostad selle pileti võimalikult kallid ja kallite, siis lendad, nii viibib välismaale, aga linnateatrisse saamiseks on vaja õnne ja sul oli õnne rääkimas oma külaskäigust linnateatrisse. Noh, sa nüüd natuke liialdada, et ainult fassaadi ei pea inimene vaatama, et linnateatri puhvet on avatud päeval ka kõigile kõigile lihtinimestele, mis kell sa sinna selle etenduse algus selleks et vara kohale sisse elada, teatrimaagia? Jah, ei ma läksin parasjagu parasjagu varakult, et tanda riided garderoobi ja siis jah jah keeles teada, kuidas see tähendab, keerles, ei käinudki. Vaata, Linnateater on selline teater, seal on väga palju erinevaid saale, igavese saali, sa lähed erinevast uksest kiiles, seekord ma sattunud keset etendust, oled sa pettunud? Ei, ma ei ole pettunud, ma võinud seal käia ta nii palju, kui tahan, et ma ma olen tegelikult linnateatrilavastaja ja ma olen linnakates lavastanud ühe näitemängu ja ma võin seal käia igal pool sisse-välja. Praeguse veel oled lavastaja, aga homme enam jälle lavastaja, lavastab seal väike Kalmet, sellest jõuame ka? Ei, ei ja võib-olla just see, et sa linnateatris lavastasid, andisid, eks, Mart Helmele viimase õlekõrred rääkida sellest, et Eesti kultuur on alla, sellest me võime rääkida muidugi. Nii kurb teema, aga, aga, aga, aga linnateatri kohta öelda jahe muide ma muide ma tegelikult teekski linnateatril pole mõtet reklaami teha, sest nagunii keegi sinna sisse ei pääse. Et see on õige, et Tallinna linnas tehakse, on Tallinna linnal, on selline munitsipaalteater, kus tehakse linnavalitsuse propagandat. Ta oli tehtud linnavalitsuse propaganda, mis mõte, sellel, tal ju Tallinna Linnateater ja seda küll ja ma sain aru, et selliseid Mart Ummelas, Heimar Lenk ja Marika Tuus-Laul väikseid tasulised Tallinna linna juhuslikul kombel. Et see ei ole nii, nagu sa Otepää teater, mis peab mängima ainult näidendeid sinu elust selles mõttes, et iga teater on selline vabateater ja, ja ütleme, Tallinna linnajuhid ei pääse ka sinna sisse. Seal on omad inimesed, kes pääsevad, seal on oma trupp, pakk näitlejad ja on oma publik, need inimesed on kõik määratud, need nimekirjad on olemas, kes seal tohivad sellel nagu oma publik, et selles mõttes, kes internetis vajutavad nuppu, nad vajutavad tegelikult tühja valget valget signaale, et kui nende nime ei ole selles linnavalitsuses kirjutatud kinnitatud nimekirjas mõttes teatrisse, linnavalitsusele, noh, teatris on olemas publik, nii nagu on olemas töötajate nimekiri olemaski publiku nimekiri, see on elementaarne. Et kuidas siis teistmoodi, et seda muidu võib igasugune sattuda etendusele, need kindlad, kontrollitud inimesed, kes käivad seal kõik etendused on läinud, saavad aru, asjast, oskavad hinnata, oskavad käituda teatris, eks ole, aga kas sina tead, niimoodi jõuame igaüks tänavalt tuleb ja hakkab, etendus peab käituma kuidagi teisiti kui näiteks mõnes teises näiteks Draamateatris või nukuteatris, et mis seal see põhiline asi on, näiteks ütleme kui kui peaks sattuma selline võimalus, et mingil põhjusel pääsed linnateatris, et mida tuleks silmas, no kuidas paremini riietes pole oluline, aga seal on oluline see, et vaheajale antakse alati tasuta kohvi ja komme. Asi ikkagi linnavalitsuse propaganda ei tohi õgida seda, kas küttepuid ja kartuleid käegata, seda jagatakse, eks see kohvi ja komm, aga sa ei tohi õgida, et kui sa seda tuleb, niisugune inimene, maits tänavalt, eks ole, ta võtab ämbriga kohvi ja 10 küpsist topib suhu. Et seal peab olema nagu härrasdaam, võtad ühe küpsise tassikese kohvi ja sellest piisab seal. Ja ja nii on, aga tükk oli väga hea Mckbeti tükk, et ma olen nüüd lugenud viimasel ajal kallik ja Aivar loogia on hukka mõistnud selle tüki öelnud, et seal on. Et ei ole nagu selline tõsine märk, et neid väga palju palagani tehakse. Noh, mina olen sihuke palagani sõber. Sa tead, mart mulle teame, teame noh, mulle meeldib laulda ja mulle juba mööda meeldivad mulle mulle laulumängud lust, nalja, väga, mulle väga meeldis. Retsepte, kõneles talisuplejad, et mittetulundustulundusühingust, kus siis hakkasid toimuma mõrvad. Et põhimõtteliselt nagu põhimõtteliselt nagu mõrvad, miks Sammeris, kus tegevus toimub alati mingisuguses ime imetillukeses linnakeses, kus tapetakse umbes sellepärast, et, et võita mingisugune floksi kasvatamise võistluse, midagi säärast, et noh, selles mõttes aga sihuke noh. Ja väga tore oli vaadata talisuplejad, enamus näitlejaid oli väga palju, aluspükstes käidi laval. Sauna, saunameeleolu valitses kanti koledaid koledaid Soome Trisse. Joodi Mehukatti viinaga. Sihuke vahva, vahva Soome, Soome. Soome elu käis seal. Aga kas näitlejad olid nad õnnelikud, kui nad, kui nad kas neile meeldis seda etendust, mida neile, kas nad ütlesin kõva häälega välja ka, et jah, meile meeldib seda või ma nägin seda, nad ei öelnud seda. Nad, nad on öelnud seda jah, muuseas, kohandada on õnnestuda nendes kohtades, millest ma ei saa rääkida. Saad aru, linnateatri näitlejad ja publik on väga tihedasti, käivad läbi seal nagu üks organism nagu. Kuule, aga nii et alles täna näiteks linnateatripublik, vaid Sammele, linnateatri näitleja ja vastupidi. Nii on juhtunud, mina olin publik ühel hetkel see must lavastaja, võib-olla sammust näitleja, eks vaatame, kuidas sa sellesse listi pääsuselgemalt, kes tohib tulla, et see seal. Ja näiteks ma võin öelda, et seal tehakse suurepäraseid näitemänge, aga et inimest seal listis ei ole, tõlgiti kahte ei Martele mõttega, Martin Helmet ei ole, nemad ei pääse, kuna nad ei, sellepärast nad ei nad esinenud ju pidevalt Tallinna televisiooni, siis ma arvan, et seda küll, aga linnateatrisse pääsevad. Teeme nüüd selle vahe täpselt, kas Tallinna televisioon ja Tallinna linna, kas need on üks ja sama asi või on need kaks eri konkurendid? Ahah, konkurent ja vist ja temal on nagu vaadatavus, suurem vaadatavus on ikkagi ikkagi linnateatril on suurem, seal on mitu lava ja seal ikka ikka mitusada inimest saab vaadata. Tallinna televisioonil on ekraan üks ekraani vaatajaid, minu teada ikkagi kahekohaline number esialgu ei ole, nagu see kolmekohaliseks ei ole veel jõutud, üks, üks päev peaaegu 98 inimest vaatselt. Paar inimest, lülitan sisse. Läheme sügavamale nagu kultuurikihtidesse. Kas sinu meelest oli? Oli see juhus, et või no ütleme, et sa rääkisid sellest väga ilusasti sellest Mckbeti etendusest ja kui vaimustatud näitlejad mängisid nendes kostüümides ja, ja ja nõnda. Aga kas, kas see oli juhus või on see mingisugune sündmuste ahel, et et alles eile valis, üleeile oli see üle-üle-eila. Aga millalgi see oli, kui Mart Helme kritiseeris Eesti kultuuris on allakäigu teel ja juba järgmisel päeval leidus kohe noor aktiivne näitleja Henrik Kalmet, kes liitus Mart Helme kriitikaga ja tõi esile juba konkreetsed süüdlased või paljastas, ütleme selliseid nagu konkreetsed ebakohad, et kas igas kas see on nüüd nagu selline osa suuremast EKRE kampa kultuuritegelased ja ütleme, et partei juhtkond annab nagu suunised kätte siis igast teatris igast kultuuriasutuse sõidud siis nagu aktivistid, noored EKRE aktivistid, tõrvikutega marsivad Henrik kalmeti ütleme niimoodi, kes siis hakkavad koha peal puudusi paljastavam seal väga huvitav, see näitab, see näitab seal sügavad ajaloo tundmist, selliste paralleelide tõmbamine ja, ja ma ei ole selle peale mõelnud, aga tõepoolest. Aga viiekümnendatel aastatel oli nii, et kõigepealt Pravdas ilmus juhtkiri, et on puudusi ja siis otsekohe igalt poolt leitigi neid puudusi, eks ole, ja kui öelda, et näiteks on kulakuid, siis ka kvality kulatvad need algul mingil hetkel inimestel nagu ei tulnud pähegi, et nende hulgas võib olla kulakuid. Pravda kirjutas, et need on ja kohe silmad läksid lahti ja tõepoolest et minagi vaadataks. Issake, teisel pool lauda istub kulak. Ja noh, selles mõttes see võib minus kadedust tekitada küll, sest sul on kallis nutitelefon ja sul sul on ilus oranž kampsun, eks ole, mul ei ole selliseid asju ja, ja mul tekkida mõtet, kui ma kaeban sind ära viiakse, siis me saame produtsendiga, mina saan kampsun ja tema telefoni või kuidagi me jagame need asjad omavahel ära. Et tema tuleb tunnistajaks sinu vastu ja siis ja siis me kaebame selle peale ja siis vangini. Et see mõte mulle praegu päris meeldib. Võib-olla ma kaeban su peale sellel, kui laul mängima lähen ja kaeban. Aga ma arvan, et tegelikult on, me elame ju väga huvitav sellisel noh, ütleme ajal, kus, kus tärkabki 100 huvitavat mõtet ja, ja väga palju huvitavaid ideesid ja, ja elu pakub alati suuri üllatusi. Et meil on täna väga huvitav muusikaline külaline ka ja tõesti nüüd selle järgmise muusikalise esimese meie saate esimeses muusikalise numbri ajal, siis ma ei soovita sul kohe kaebama minna, sest saade on veel pikk ees ja laule laulab palju. Laulab kuulaja törts muusikat mõtiskleja ja, ja vaata, kaebuse esitamiseks peab olema sega kuidagi hästi põhjendusi vormistatud. Aga me jõuame veel. Ma tean küll, kes laulab minu kolleeg laule laulev kirjanik nagu minagi. Ja kuulan hea meelega see ministeeriumiks, Bob Dylan ei läinud läinud Nobeli preemiat Stockholmi Nobeli preemiat vastu võtma, sain nüüd selgituse. Taimed selgus, et sel ajal, kui see Nobeli auhinna üleandmine oli, oli Bob Dylan stuudios terali stuudio küüritud. Stuudioaeg jooksis. Ma arvan, see maksab minuga. Martin samamoodi. Nobeli preemiat ma lihtsalt ei saa minna, sest ma laulan jah, sest et stuudio maksab ju selgelt raha ja Stockholmis käik võtab mitu päeva aega. Ja selle tõttu Bob Dylan sinna minna ei saanud. Aga täna meie saatekülaline tõesti on Nobeli laureaat siis kui stuudioaeg sai läbi ja laulud said salvestatud, valmistasid kolmikplaat lausa. Bob Dylan väljastas täiesti ootamatult kolmikalbumi, et kui me nüüd seda kuulame ja kui see plaat valmis sai, siis oli Bob Dylan kohe hopsti Stockholmis. Võttis raha välja ja hopsti läks tagasi kodumaale. Jah, vaene vaene Mart Helme, et mul nii kahju, kui ma lugesin tema, sest noh, tõepoolest, eks eks see on traagiline küll, kui sa, kui sa lähed jälle raamatupoodi ja küsida, et kas, kas Mait Metsanurga alt on midagi uut tuld iga iga päev tuleb üks ma vastust ei ole. Et Mait Metsalugejad pole mitte midagi tuld ja siis sa oled nii õnnetuks, et kuidas seda sellega, et ma nii ootan, Mait Metsanurka muide kuud ikkagi Tamm sellelt mõni uus raamat on ilmunud, ei ole tamm sellelt ka midagi muud tilkunud, lähed kunstimuuseum ja vaadata, kas on äkki Konrad Mägi uue pildi teinud? Ei ole kuud, Konrad Mäge ei ole uut, Nikolai Triik, uut Ants Laikmaad, ainult mingid puhta võõrad noored inimesed teevad, askeldavad tundmatut tundmatud kunstnikud, tundmatut kirjanikud, tundmatud heliloojad. Rassansan, san, traagiline jah, aga noh, muidugi selle vastu saab niimoodi, et sa, et sa nagu lähed raamatukokku, et seal noh, loed neid vanu raamatuid, siis käid siukses vanad vana kunstimuuseumis ja ostad endale antiikmööbli kodu ja siis sa saad sellest muidugi aru eemalduda. Jah, ma lugesin ka seda uudistevoogu ja muidugi muidugi üllatas, et inimesed üldse vaevusid seda teemat kommenteerima ja õige muidugi selles mõttes, et et eks, eks see on teatud nagu inimgrupp või ütleme, et see on selline, noh, on, on, elab igasuguseid inimesi, on mingid inimesed, kellel on kodus näiteks vene-aegne mööbel, sektsioonkapp, veneaegne värvitelekas perioska siis vene ajal tellitud Tammsaare kogutud teosed siis poole pooleli jäänud mustene, mis hakkas ilmuma vene ajal, aga siis, kui tulid kroonid, läks kallimaks ja siis tellimine katkes. Ja, ja noh, ütleme need venelased raamatupidamislõpuni muuseida ilmus lõpule, kui paljud ilmselt ei ostnud enam ei oska teha ja ja ütleme, et sul on need veneaegsed, varamu, sarjad, riiulitele, Mirabiiliad ja, ja ütleme, need veneaegsete vaibad on sul põrandatel ja seintel ja kõik väga hästi läheb ära, niimoodi elab, elab, aga tõsi on see, et kui sa sellises kodus elada ringi vaatad, üldse väljas ei käi ja, ja, ja ka näiteks raamatukogu kokku ei satu, siis võibki jääda mulje, et ei olegi midagi uut, et tõesti, et ongi seesama vana Naani ene ongi seesama Tammsaare kogutud teosed ja siis Mait Metsanurgateos jäljetu haud ja punane tuul ja muud muud teosed ja siis heliplaadiriiulid on sul tõesti võtta Georg Otsa Georg Otsa lauludega heliplaat, aga siis selle vastu on üks, üks retsept, seal hukkame, selle inimese mõtteavalduste hukkamõistmine ja näägutamine ei ole otstarbel. Kas selle vastu aitab see, kui inimest kutsuda välja viia teda just nimelt võib-olla viia pidudele, viia teda just nimelt kohtadesse, kus on uued raamatud, uued uued bändid, esinevad toimuvad uued asjad ja siis inimene võib-olla näib, et ei ole. Et ei ole igal pool niimoodi, et on kõik needsamad vanad asjad, et on, on muid asju ka, et on huvitavamaid kirjanikuga. Metsanurk isegi. Ma ei tea, kui palju sina maid Martale Metsanurga olen lugenud Metsanurgaraamatut, tähendab, sellega on omaette lugu, ma kunagi siirast huvist mu suviti on selline komme, et ma loen. Loen vanu raamatuid ja loen sageli üle nii-öelda sarju või kogutud teoseid. Ja tõin ka, tassisin omale koju pataka. Mait Metsanurka, kas need olid valitud või kogutud teosed, mis vene ajal ilmusid? Peab ütlema Ümera jõe, mis on selline korrekt Tom Clancy stiilis niisugune põnevik, eks ole, et seal liiguvad ristirüütlid, liiguvad eestlased, sulane, ott asjata midagi niuke, sellest saaks teha korraliku sellise. Noh on, on, on plaan. Lauri Vahtre. Ja põneva seiklusfilmi siis muu Metsanurga loomingu võrdlemisi igav, võrdlemisi sõnarohke ja võrdlemisi segane. Et minul ei ole, mine metsanurgaga, ei jõudnud kaugele, minagi olen Ümera jõge lugenud ja, ja ma isegi ei ütleks, et seal väga põnev oli. Seal ka oli väga sõnarohke ja ja sula nutikas, seda ma ei mäletagi sihukest tegelast, aga ju ta siis oli, kui seni oli, oli, et, aga ei noh, selles mõttes. Muidugi. Kui Mart Mart Helmele meeldib lugeda, siis ega selle Martin helmele muidugi soovitan kõikidele, tead, see on ka tõsiasi, tõsine asi on see, et kui vanainimene jääb üksi koju istuma, suhtlema nooremate sugulastega. Mart Helmel tegelikult oleks väga lihtne kutsuda oma vennapoeg Peeter Helme külla, paluda Peetril tuua talle Ulamat eesti ilukirjandusest. Peeter töötab raadios raamatuid saata tasuta ja tal on Peetrile on ülevaade uuemast eesti kirjandusest väga hästi olemas. Peete võiks talle tuua raamatuid. Mardi tütar Maarja pole teda ammu võib-olla vaatamas käinud. Peaks isale seletama, et Tammsaare on ammu meie hulgast lahkunud ka metsa temalt midagi uut loota, on naiivne. Et võib küll olla, mõnikord leitakse siukseid vanu noh näiteks biitlite leitaks ikka mingeid vanu laule, aeg-ajalt võib-olla tänu sellele ka kuskil midagi, äkki veel on, aga noh, selle peale ei maksa loota, et see tõenäosus on ikka väga väike, et sealt midagi uut, et see on sugulaste suguvõsa tegemata jätmine ka, et vana inimene, näidud üksi istub oma lagunevasse mõisasse, nagu ma aru saan. Aga noh, mõisema tegelikult sobibki, võtke selline windaaž, selline veidi lagunev, veidi käega meeleolu, et just nimelt siuksed on antiik, antiiksambad võiks seal olla ja sellised noh, ma ei tea, Rubenslikud, paljad paksud naised seinte peal, siuksed kullaga maalitud, et see on ilus, oleks sinna sihuke moodne, moodne tilulilu tegelikult ei sobigi seal seal ma ütleksin, et isegi isegi sihuke Metsanurka Tammsaare natuke liiga moodne mõisa jaoks, et seal võiks olla mitte moodne, vaid ütleme nii, matslik matslik, jah, seal seal võiks olla ikkagi Dante silla ütlejaid, ante siller, kuldses köit, Mozart ja Mozart, Mozart on ka võib-olla Bach, Bach mängiks kuskil kogu aeg ja siis seintel oleks Rembrandt Rembrandt tööle või isegi isegi isegi isegi ilusam antiik. Antiikkujud ja maalidest siis jah, tõesti, võib-olla võib-olla midagi sellist väga-väga pompöösselt sealt kuskilt Napoleoni kroonimine või midagi niisugust, sellised ilusad pildid, mida vaadata, vaadata mõtlikult, need, see on. See on õige küll, et ega näiteks versai lossi käi, sobiks Oskar Lutsu raamatut näiteks kuskile riiulisse kuidagi hästi kohatu. Mõisa mõisa inimestel ongi oma maailm, et vaata, kui me mõlemad lugesime seda baltisaksa mõisnike mälestusi, kus baltisaksa mõisnikud meenutasid oma elu eestimaal ilmussiga kogumite nimi praegu ei eksiteel, see oli Narva ja Peterburi vahel. Mart Helme muidugi ei, olemegi mõisnik seal, pigem ütleme, kui ma ei ole, kui ma ta elab mõisasse, on suur vahe, on suur vahe, kas ütleme, et viiendal aastal vahe, et kas mõisas elas mõisnik või tuli sinna talupoeg oma poriste saabastega sisse ja lõhkus ära klaveri. Et mingis mõttes talupoeg sel hetkel elas ka mõisas, aga varsti tuli jällegi kindral Besobraasovi karistussalk ja kupatas talutarre tagasi. Arvad, et Mart helmele karta sõbraalsuse karistus? Ei, ma ei oska öelda, mida tal mida ja kas tal karta oleks tarvis, aga tegu ikkagi ütleme parunite seisukohast on Helme näol tegu siiski mõisa see mõisa hõivanud isikuga ehk stopperiga ta ei ole, ütleme, et tema koht on ikkagi seal just nimelt talutares või siis selles just nimelt kolmetoalises Mustamäe korteris, kus on see sektsioonkapp ja need Tammsaare teoseid, kuhu need sobivad mina. Hingelt võib ka inimene olla mõisnik, et nii nagu nii nagu mõni mõni mees tunneb end naisena, mõni naine tunneb end mehena ja võimalike lastanud nagu hormoonravi abil muuta või ümber lõigata Katrin midagi, et niimoodi võib taluinimese taluinimene võib sündida või eestlane sündidega sihukese mõisniku hingega täiesti vabalt. Et mõtled, et see on omamoodi traagiline ta sunnid sihukses rehetares aga, aga sul põues tuksub marssaliks pike tuksub põues. No see on väga tüüpiline, ma arvan, et see on väga tüüpiline situatsioon eestlaste ajaloos, sest mingil ajal, kui valitses veel esimese öö õigus, siis paljudes rehedaredes sellised mõisniku tukse kesikud sündisidki aganad jäidki nendesse rehetared. Nojaa, aga tänapäeval on see võimalik sealt välja rabeleda, kui sa kõvasti töötajaid raha kogudes ostadki endale mõisa ja siis hakkad seal elama ja siis sa eladki nii nagu elasid need baltisaksa mõisnikud, et nemad ka ei lugenud Tamm saaretega ega Metsanurka ega, ega ega ei vaadanud seal Kristjan Raua pilte, aga siin on ju suur probleem, andureid siin on, antud juhul on probleem just selles, et mõisasse on kolinud elama isik, kes tahab lugeda uusi Tammsaare teoseid, uusi Metsanurgateoseid ja uusi. Mingi variant on näiteks meie hea sõber Toomas Kall suudab kirjutada neid, et tema suudab kirjutada selliseid. LibaTammsaare libametsalugusid küll, et kui Mart Helme väga paluks, siis Toomas Kall Parma suudaks, talle ei viitsiks kirjutada, ma arvan, aga siukseid lühikesi lühikesi laas Tammsaare Metsanurga sulest. Kas autor on samamoodi nagu tänu näosaatele mõnuga andekaid Prodiste, kes suudavad, eks Georg otsa järgi käsi, et see, see on küll ei, ma arvan, et kirjaniku asi või siis Toomas Kalli asi ei ole mitte olla nagu soovikontserti, et ütleme, et kui ilmub häbelik inimene, kes vabatahtlike töömehe kätega ma kui rahakott vähegi tahaks kuidagi Tuglase sule siis härra Kalle istub laua taha. Kirjutame miniatuuri, et sellist asja ei ole, aga just nimelt, et selleks on televisioon ja selleks nõusaade, kus just nimelt esitataksegi Georg Otsa näitleja Mart Müürisepp. Näitaja Joalat, Georg Ots tegi keegi, ka Georg Otsa tegi, mitu inimest on teinud Georg Otsa isegi isegi järgi jaheta. Hetkel ei mäleta. Nad sarnanesid niivõrd Georg Otsaga, et ma ei tundnud seda inimest seal maskidega ära. Aga, aga need olid, need olid võrratud Georg Otsaga ja kõiki teisi kõiki teisi ammu surnud. Geeniusi on võimalik järgi teha ja samuti võimalik võltsida maale. Et see ei ole isegi võltsida, vaid ma tean, et raames selliseid maali kursused siinsamas Tallinnaski toimuvad õpikeseid joonistama nagu laip, maainimesed kusjuures see on ülimalt põnev, harrastusinimesed tulevad nimelt kokku ja maalivad näiteks lähevad kumusse, valivad välja näiteks mõne mõne pildi näiteks mõne Aleksander Tassa pildi või Nikolai Triigi pildi, mille nad siis kopeerivad. See nagu joonistama õppimise või maalikunstiringi nagu tegevused, Nad kopeerivad tuntud pilte, neid väga, kui soov on, siis võid neid ka odava hinnaga ja nendega ei ole päris see, mida Mart Helme tahab, et ta tahaks nagu uut. Et teda varem ei ole olnud siukest konnad mäge. Aga et uus Konrad Mägi joonistaks oma muudanud Konrad Mägi, et need oleks uued pildi, et see muidugi on ka niuke. See on muidugi teekond, millel väga kaua isegi käia ei tahaks, sest et niimoodi võib jõuda välja kummitusliku niukses luukambrisse, heidad õhtul magama. Kustutad, tuled ja mõtled, et võinud oma suures suures endises endises lossis, kus kunagi elas üks baltisaksa aadlike, kuhu sina nüüd mingil veidral põhjusel sattunud elama mõtled, et uinuda, siis korraga hakkavad kostma hääled, põrandad kraaksuvad, uksed liiguvad. Sinu voodi äärde ilmub uus Tammsaare. Katsusin tema Pahklike kätega, kusagilt tuleb Konrad Mägi, kusagilt tuleb võib-olla Mart Saar libistabile sinu juustama külma käe, Limase käe üle, sinu keha oma peente vaimudest. Aga nad võivad tulla uued niuksed lihastele hommikuks. Inimene läinud, selle talliksin, väriseb, tatar on lugenud ette oma uue, need vanad tõe ja õiguse kuuenda osa. Saad aru, sa välistad. Sa oled vapustatud. See uus Tammsaare ikkagi uus uus Konrad Mägi, nad peaksid välja nägema just nimelt nii, nagu nõu saate, Kiur katsuda on ikkagi nagu niisugune. Ta ei ole päris seesama, aga ta täpselt sedasama, mida, mida Tammsaare Konrad Mägi omal ajal tegin, nii et et see on niisugune niisugune variant küll, jah, aga miks sa arvad, miks, miks see Mart Helme üleskutse just Henrik kalmeti südames sellise leegi süütas, et kas Hendrik tundis, et tema saaks nüüd teha sellest Tallinna linnavalitsusele, tähendab mittekuuluvas või ütleme, mitte Tallinna televisiooniga seotud? See ei mahu minu pähe küll kuidagi, kuidas saab olla Tallinna linnas üks asutus, mis ei, ei tee Tallinna linnavõimudele keskerakonnale propagandat, aga oletame, et see nii ei ole. Et kuidas, et kuidas siis nüüd, kuidas siis nüüd noor marte, kuidas Henrik väike Hendrik Kalmet luges või lugesid seda artiklit ja sai aru, et aeg on asuda tegutseda, puhastada teater ja tuua sinna asemele siis uus Ants Lauter või uus Panso või midagi sellist või, või, või mis, kuidas kardan, Hendrik Kalmet? Võib-olla ussil, kui ta neid niimoodi aru sai, nagu sina arvad, et igal juhul on valel teel, sest kahtlemata Henrik Kalmet ei ole see, keda vajab Mart Helme Henrik Kalmet ei, ei ole üldse endine endine Ants Lauter, et ehkki ta on ka tubli parodist, et kui ta neid tõesti jah, et Mart Helme tahaks olla jah, näha sellist, millised teatrid tema näha tahaks, vot seda selle kohta nagu otseselt nagu näpulettide jaganud Eugen Kapi tormine rand. Jah, või, või siis ütleme sihuke. Ilmar Tammur hiilgajal Antoniuse Kleopatra, Aino Talvi ja Kaarel karmi tahad midagi sellist, jah. Et selles mõttes Nüganen on kindlasti liiga liiga moodne ja uusi ja Henrik ametist ei maksa üldse rääkidagi, et tema ammugi liiga moodne, uus ja ta tuleb väga paindlikud. Õpi küll jah, et ses mõttes, et, et Meyer Hold omal ajal oli ka väga moodne uues, aga uus ja seltsimees Stalin õpetas teda ja temast sai väga korralik klassik. Seda muidugi, et Mart helmele orienteerumine natukene ennatlik, et ta ei ole veel, võib hea, aga näiteks Andrus näitleja kanaarilinnud kaevanduses näitleja tuleb, et, et mis on pildil valesti, kogu ühiskond jääb ju neid kuulama või näiteks tuleb teine näiteid, et kapis ei ole kolli, siis kohe kõigilt A kapi julgelt lahti see roll ei ole ja kui nüüd Hendrik Kalmet tuleb, ütleb, et et linnateatris võib-olla oleks vaja, ütleme, uut uut midagi. Et siis võib-olla võib-olla see on nii, näitlejad, tunneme selliseid asju kuidagi õhust ja võib-olla need, need, keda sa nägid laval dressipükstes jooksmas selles, selles jandis, milleks oli Mcbet moondunud, selle küsimusega tegeldakse hiljem ka, ma usun. No ma arvan, et Mart, Mart helmele jälle see nagu võlvpäevil pälvis, lähevad hukka mõista Shakespeari klassikaline teos, maandutakse siukseks Soome jandiks, kus jah, pekstakse ukselist pesukausside, ma arvan, et sellel trupilt me kuuleme veel tunnistusi. Ta läheb kindlasti ka avalik kiri olid kahetsus ja ma arvan, et süüdlasi karistatakse. Noh, ma ei tea, ehk mõisahärradel siiski pole nii palju võimu, vele ta siis ikkagi, ma olen rohkem selleks, et talupoegade poolt antud juhul Me rääkisime, rääkisime vanadest asjadest, Mart Helmest, muust ja mina tegelen praegu eriti vanade asjadega, et õnnestus hankida kaubandusvõrgust siis selline raamat Venemaa ajaloo kolmas osa, David Vseviovile ja segaduste aeg tal oli üks teine sõber veel, kellega koos jazz muudast. Ja et see on see jah, see enne, kui me läheme selle raamatuna, ansambel Vämmi fenomen, et kõik teavad, et seal laulis George Michael, aga seda teise tüübi nime, kes mängis klahvpille ja parandada selle nime, ei mäleta mitte keegi, selle raamatu puhul on see probleem, et kõik teavad, et David Vseviov nõks autor aga seda teistele. Et ma arvan, et nende sõprade vahel muidugi võib siuke tüli külvata küllalt, koos lähevad kuskil esinemas, kõik räägivad David Vseviovi. Ja see teine mees istub ka seal kuskil siis nojah, aga ühesõnaga, raamatan, oled sa jõudnud ka tutvunud, ma olen jõudnud osaleda just nimelt tutvuda, sest et ma olen lugenud paljusid teisi põnevaid raamatuid. Aga sina oled selle raamatuga nii-öelda nagu poole peale jõudnud poole peale ma jõudsin just sinna, kus, kus muutaeg hakkab nagu pihta, Price kodunov hakkab surema ja ja Vale-Dmitri juba tegutseb. Et seal on kohati väga akadeemiline, väga palju saab teada näiteks Venemaa Iraani, diplomaatilistest suhetest ja muusse ja sellest, et see võib-olla veidi noh, see on ka väga vajalik ja väga-väga huvitav, aga nihukesi huvitavaid detaile näiteks mulle väga meeldis, meeldis kirjeldus sellest, kuidas, kuidas karistati pahandust teinud kirikukella mis tegid väga palju pahanduste, põhjustades inimohvreid. Ta tegi siis kukkus alla, ei kukkunud alla, et see oli, juhtus siis, kui Sariivitš Dmitri suri salapärasel kombel oma selles külas tahtis ta Kelly tapnud, aga, aga inimesed selles tappa, kui see Sariivid suri, inimesed sattusid ärevusse ja lõid seda kella. Kutsusid kokku, kui veel palju rohkem inimesi, siis need inimesed kõik koos saatsid korda riigivastaseid kuritegusid, tapsid mõned ametnikud ära ja jooksida, põletasid seal ja siis hiljem, kui hakata asja uurima, siis kõik need inimesed, kes pahandust tegid, Need muidugi poodi üles, aga ka kirikukell sai karistada, ta võeti kiriku tornist alla Talmutik tila pooleks. Ja siis ta sai 12 piitsahoobid, rahvast mässule kutsus. Siis ta saadeti pagendusse, sealt aga pagendusse dada pidid vedama needsamad paha teinud inimesed niimoodi köitega Sis pagendusse vedamine kestis terve aasta, sest kaugele tuli vedada järel järel mööda maad, eks ole, ja tirid tiriti ja siis kui ta sinna pagendusse jõudis, siis ta pandi ühte kuuri kinni ja kuuri uksele pandi veel selline sild, et siin on üks väga paha kirikuga põgeneda ürita ise kyll kell ütleme noh, ma arvan, et on siiamaani võib-olla vangis pole siiamaani vabastatud või, või noh mis ta kõik iga tähendab kella lüüa, Kaisanditalile tila pooleks murda ja et selle kohta veel öeldi, et see tila pooleksmurdmine, et see oli nagu kurjategijatel, sageli lõigati ninasõõrmed katki, käbi märklin, raiuti käsi maha või midagi siis kellaga tehti sama asi. Et ta ei saaks lüüa enam. Et see on väga, no väga tore tegelikult, et krimpsu esemeid karistatakse. Eks. Ma ma mäletan, ma mäletan ise et, et kui mul mõni lapsed olid väga väikesed ja, ja mõni lõi endast näiteks mingit tooli ära maga, riide siin tooliga pahatool lõid las siis ma küll tooli, noh, ma olen kommunistma tooli pekstud, pitsa Opemadele ei andnud ja vangi või teda ka ei pannud, aga Noman noomisel lihtsalt riidlesid siis lapsel ei ole ka tool sai pahandusest riielda, et miks ta tegi lapsele haiget. Ei, see on väga õige ja see on väga selles mõttes selle üle ei olegi põhjust naerda, sest tegelikult toolid ja neil kõigil on oma hing Rico mälu, kui tool jumala lapse vastu nii-öelda astus siis no tähendab, on ainult aja küsimus, mil, mil ta ründab ka ütleme, täiskasvanud absoluutselt hooldab oma kohta teadma. Tema peal istutakse, aga mitte, ta hakkab takka üles lööma, taguma pere. Ei, see ei lähe mitte selles mõttes väga õige, et me peame oma kohtade kellaga on sama lugu, et, et kui ta nagu kutsus mässule, siis andku vastust. Ei noh, see selline esemete kohtlemine ju toimub siiamaani ju näiteks väga edukalt tulemusena peks näiteks kodumasinate, näiteks pidetolmuimejate, televiisorite puhul vanasti televiisoreid, raadioid peksti, ütleme tänapäeval nad on nii õrnake nagu ütleme, niuke, lumehelbekesed, need korra lööda lagunema, televiisorile pole õieti lüüa kuhugi. Käe tav, tervid toda ja noh, niimoodi rusikaga ekraani lüüa pole. Et siis sa lööd ta täitsa katkega, vanasti tal oli nagu niisugune tal nagu tagumik, vanadelt reisijatel oli tagumik, mida sai, peksta, oli, see oli niisugune, ei, seda tagumikku kusjuures ei olnud mõtet peksta, sest seal oli kineskoop pähe jälgede peale pähe pähe nägu, ekraan, nägu ja tagumik olid pühad, aga küljed ja lagi kui või logisevad jäljed jällegi Pähe rusikaga korraldajat juhtinud raadiosid, krohviti ka ja külmkappidele vabaduse andmine ja tolm, paljud paljud masinad töötavad paremini neid peksta, et selles mõttes õige see muidugi, mis kirjeldasid, mis juhtus seal, kui suritsereerid siia tuli, rahvas kokku löödi, kelle tuli veel palju rahvast kokku, see on tegelikult ju mingis mõttes väga tüüpiline ilus näide sellisest kodanikuühiskonnast. Et inimesed tulid kokku, neile ei meeldinud see lahendus, mida olid ametnikud pakkunud, mille raames Zarevitš Dmitri suri ja nad poosid need ametnikud üles põletasid, põletasid Kaare ütleme asutuse hoonet ära ses mõttes poodidega inimesed külas muidugi et noh, ütleme, see on nagu kodanikuühiskond versus ütleme riik. Aga et noh, näiteks sageli ütleme need Eesti need vastasseisud, ütleme näiteks rail Balticu pooldajad versus aktsiaselts Rail Baltic või ütleme siis näiteks metsaministeerium versus metsakaitsjad või loomakaitsjad, vastuseisud jäävad kuidagi hästi poolikuks. Näiteks alles oli teada, et Eesti Energia töötajad teevad piketid, nende palk on liiga väike ja sa tahaksid, lavastatakse aga absoluutselt, et selles mõttes, et kui Rail Balticu peakorter korralikult maha lammutada, ametlikud läbi peksta, siis kui nad on saanud korraliku peredes ikka kaks korda, mõtlevad järgmine kord, enne kui hakkavad jälle rail Balticut tegema. Reaalselt mõtlevad ja näiteks ütleme See keskkonnaminister, mis ta nimi on täitsa imeliku raku pomerants, pomerants luuletaja konverentsi lihtsalt kogu aeg nuusutab nagu kusagilt, mis mingi asi haiseks pomerants jätaks metsa, metsaraielangid jätaks rahule, kui ta saaks korralikult pasunasse roheliste roheliste käest. Kas riigiraadio praegu hästi? Ma räägin, see kirikukell. Karistada sellised abinõud aitavad selline või näiteks Eesti Energia töötlemine, Aputum mõõdukuse plakatiga seista tuule käes päevi, et tõstke meie palk, kas Eesti energiatööd ülemused vilistavad nende nende plakatite peale, aga kui Eesti Energia töötajad lammutasid natuke Eesti Energia peakorteris? Ma soovitan, ei jääks see palgatõusuga tuleva mitte viie mitte lüüa näkku pähe, küll ribidesse ja lagi lagipähe ribidesse, siis nad teevad nii, nagu te tahate ja ja teine tore, tore. Huvitav episood sealt raamatust oli veel, et siis Boriss koduloff selles mõttes nagu Peeter esimene, temalgi tuli mõte saata aadlilapsi välismaale õppima ja saadetega Inglismaale. Neli neli vist neli bojaali poega, et nad omaks omandaks seal teadmisega sisse, siis tuleks muuta pealetükkiv ja kellelgi ei olnud aega tegeleda nende bojaaride Inglismaal. Ja siis jah, mingi 15 aasta pärast otsima saadeti delegatsioon neid tagasi tooma. Kui nad olid kõik, keegi tahab tagasi tulla, et kaks tükki olid hakanud kaupmeesteks Indiasse läinud ja mis kõige piinlikum ühest oli saanud anglikaani kiriku pastor ja ta keeldus kategooriliselt Venemaale tagasi tulemas, ehkki teda meelitati kohutavalt kutsuti ja veendi, et tulge ikkagi tulevikutalendid koju kampaaniasse, aga ta kategooriliselt keeldus geensest tagasi tulemast, aga aga sellega ei piirdutud iga aasta lekitati, uusi delegatsioon on nendel emotsioonid olid tagasi veenad käinud delegatsioonist siiski tulid tagasi. Ehk et muidu keeruliseks saavutati see, et nad tagasi tulid, kas nende perekonnad võeti pantvangi või mis nende, mis, mis see jõud oli, mis tõi nad tagasi tagasi veerema. Vot ma ei oska öelda, et meil ei olnud aega juurduda seal. Et nemad olid kusagil turismireisil rohkemaga käigud vaatasid, aga nõukogude inimesed omandasid ju, vaata kui palju olid juhtumid turismiristil, kus nõukogude inimese hüppasid alla hotelli rõdudel pugesid läbi WC-akende välja. Nad said korraks, said üle Nõukogude Liidu piiri ja polnud küsimus üldse mingis juurdumises kohe karati minema, joosti minema selles mõttes, et kui polnud, kui polnud parajasti parajasti nagu pantvange maha kodumaale läinud, siis pandi kohe putku. Et ma arvan, et ju oli ikkagi nendel saatkondadele öelda tõsiselt pihus, miks tagasiside on, kindlasti oli perekond ja need, kes algul saadeti bojaari lapsed, et nemad olid noored mehed ja neil ei olnud nagu mingit vastutust. Ojari last, kellest sa praegu oleks siis selle põhjuseks, et Venemaa valis siis sellise hästi kinniste riigipiiridega ja sellise süsteemi mitte lubada inimesi välismaale. Küll jah, no seal saadi aru, et sa saadad, kui ma sinna, aga nad õpivad valesid asju, paranduseks, pahandusi võivad, ainult ei tule tagasi. Nii et nendega jah, kurja kurja vaeva nähti, kirjutati isiklikult kuningatele ja kes seal parajasti valitsesid viskeemse, esimene oli see, mis esinemine, esimene pool on mingid Inglismaavalitsuses, siis tuleb jälle Venemaalt kiri. Anglikaani kiri, kiri, vaid just tuleb kümmet jakki kummardavad Maarja nõuavad, et poiss tuleb kohe tagasi tagasi Venemaa Venemaale anda. Ta on tsaari tsaari alammis, ta siin Inglismaal teiega, aga tema on vahepeal juba hakanud pastoriks, peab, peab jutlusi ja ei taha sugugi Venemaale tulla ja siis lõpuks need inimesed surid ära ja ikka ei saadud kätte, et nad jäidki ja maeti sinna Inglismaale ja nii see läks. Ühesõnaga huvitab väga kurb kurb lugu haridust omandama läinud, läinud venelastest et hiljem hiljem see asi nagu Peeter Esimese ajal ikkagi paranesid, siis Peeter ise käis Hollandis puussepaks õppima. Tema tuli tagasi siiski nii, et ei jäänud ei jäänud kuskile Hollandisse tööle. Et vot, et jah, soovitan, ma olen jah nüüd jõudnud sinna, kus nüüd läheb nagu hakkab tuliseks minema. Et Vale-Dmitri on välja ilmunud ja juba ratsutab Moskva poole, niiet no ma arvan, et hoiame pöialt ega ära lõpu ette ära räägi. See raamatute puhul kõige olulisem on see, et noh, et oleks lõpus oleks üllatus, kui me räägime. Eravõin öelda, ma ei taha sellele, sa ei taha teada. Ma tahan, et mul oleks üllatus, kui ma lugema hakkan. Ma, ma, ma võin öelda, mitu inimest saab surma. Ma ei rohkem, nüüd ütleme kes, kes on mõrtsukas. Praegu kuuleme Bob Dylanit ja varuv energiat. Vello. Vaher. Ja et me siin vahepeal mõtisklesime, mõtisklesime, mõtisklesime, lappasin ka pisut uudiseid ja ma mõtlesin, et kas rääkida sellest, et Marko Mihkelsoni kord lisatakse isamaaliidust välja, korterile visata, aga mõtlesin, mis tähtsus sellel on, kas Mihkelson on isamaaliidus parajasti või ta ei ole seal isamaaliidus, see meenutab muidugi selle kahe naabri tüli, kes loopisid koera korjust üksteisele aiani moodi, võtsid sabast kinni, üks viskas ühele, teine teisele, lõpuks koer lagunes ära, et ausalt öeldes jäägu see lend kestma kaua ja olgu õnnelik, aga meil on hoopis toredam uudis. Meid tervitab varsti 25. aprillil, kui ma nüüd õieti mäletan, tartu linn, Küütri tänaval asuv Ateena keskus, kus me anname kauni kontserdi koos Tartu bluusi. Tuntud bluusmuusiku eesti bluusikuninga, muideks Andres Rootsiga Andres mängib kitarri, Andrus Kivirähk laulab ja mina siis vaigistada. Püüan teda vaigistada, fina trumme ei löö, võin, võin lüüa ühte teist objekti üle liiga kõvasti, aga mitte kõvasti. Seda pillimeest ma laadal pillimeest, pillimees, leveli, pillimees, pillidest pole kellelegi halba teinud ja pillimees mängib hästi. Jah, selline plaan, meil on kontsert anda Ateena keskuses väga auväärne lava. Tal on esinenud kuulsad kuulsad bändid ja need on siis meie, meie kord jah, et et noh, eks kevad tuleb kätte ja tuleb minna rändama ja mis meil muud on, kui saade võtta kaasa ja ja teha teda siis seal, et kõik, kes on seal käinud, et tavaliselt on, see näeb niimoodi välja, et meie oleme, publik on saali, siis me laseme ringi käima onu Bella toodetud koduveini, publik saab seda juua, meie sellel räägime ja siis kui pudel otsa saab, siis saab saade läbi. Et noh, niimoodi ta umbes on, on, on nagu korraldatud kui, kui on inimestel soovi tuua ainult, ega ainult onu Bella ei pea piirduma pudelitoomisega, et tartlased võivad kõik pudeleid kaasa tuua, arste neid tuua, ühesõnaga meile võib tuua kingitusi ja me jagame neid, jagame neid, nendega saalis on raadiokuulajad, saavad ainult, ütleme keeld lihtsalt mõelda selle külluse peale, mis meil saalis või seal kohapeal voolab seal otsesaade. Ja tõesti, ma väga loodan, loodan, et, et kuigi ma tean, Andrus, et sa oled täpselt, oled koos Robiniga palju harjutanud muusika saatel ulgumist ja ma kardan küll, et kui kui Andrjušat kitarri mängima hakkab, et, et sa ei suuda ennast ohjeldada, aga ma ma loodan, et muusikaliselt õhtu läheb siiski enam-vähem korda. No ma ei tea, tantsida saab tantsida. Ärge ärge võtke hea tuju kaasa, kindlasti tuleb kindlasti. Ja siis just nimelt, et kes on Survad fännid võivad tulla lava ette näppu viskama, et ei pea istuma niimoodi, selg kange? Ei, ei, pole hullu, tulge niimoodi hoogsalt üüritava sinna lava ette ja. Tehke, tehke meeldib teha. Et jah, ja pärast pärast seda muidugi järgneb Ringkäik Tartu linnas võib-olla isegi eelneb meil siin plaan oli võib-olla külastada Oskar Lutsu majamuuseumit, mine tjah vaadates seegi üle, mina seal mõned aastad tagasi käisin, aga pole vist üldse palju aastaid vabariigi ajal pole käinud? Ma arvan, et ka seal on väga palju muutunud, hõred, luts bla remontida. Joosep Podolski uusi teoseid ei ole, otsin sealt uusi uusi teoseid saada. Neid ei saa sealt ja see maja majapidamine on ka täpselt samamoodi, et vaata, selle asja mõte ongi see, et seal miski muutum, et nii nagu luts ära surinis aeg seisma jäi seal ja niimoodi seal täpselt kõik isegi taara ära viimata veel need viimased viimased õllepudelid on veel, no väga põnev, ma ootan suure huviga ja, ja et see kõik täpselt nii ja seal on väga ilus aed, nutsu, tagaaed. Jah, ma lugesin, lugesin jälle, veetsin oma veetsid mitu mõnusat õhtut lugedes Ülle raamatute mälestusi Oskar Lutsust ja seal öeldi, et lutsud, mõnikord öösiti oli komme, kui ta oli kirjatöö lõpetanud, joosta oma aias ringi. Ja siis, kui Valentina tema naine ütles, et mis sa jooksed ringi, mõtlemise naabrid võiksid sellest arvates suhteliselt, mind ei huvita, mis naabrid arvavad, ma olen seal minu aeg, ma olen maja omanik, teen, mis tahan. Kas tal oli väike nagu sihuke staadion seal? Ei, ma ei tea, mis tal oli. See tundub mulle väga kummaline remark selles loos olevat, sest et lutsu üldse väga harva nähti jooksvana. Et see oli ainuke kord, kus märgiti Lutsu seost mingisuguse spordiga ja see toimis, ütleme öösiti tema aias mõnikord müstika, tegelik, et ma loodan, et kui me sinna muuseumisse läheme, siis võib-olla õnnestub selle kohta mingeid andmeid hankida, et kui kiiresti ta läbis vahemaa, kui pikk see distants oli, millised olid tulemused, noh, selline spordiinformatsiooniline rahvakirjaniku puhul, aga need on sellised asjad, mida alati lihtsalt ei näe, et väga harva näeb ka mingite loomaliikide juures teatud asju, näiteks kuidas nad toituvad. Ma mäletan, kui Rein Maranile vist õnnestus pildistada rästikud, kes maasikad, et, et see on ka väga haruldane selles suhtes jooksev luts öösiti tema aias, et võib-olla see oli igapäevane tegelikult, aga seda inimsilm tavaliselt ei näinud seda. Ta iga öösi jooksiski mööda aeda ringi niimoodi ei maganud. Hommikul tuli ööd veetis muide marjapõõsaste vahel lipata. Jah, me ei tea seda jah, et seda ei peagi selliseid asju teadma selles mõttes, sest ei pea, aga kirjuta isegi ajakiri ajalugu, mille ma leidsin siit raadio raadiolaualt ja mis sa arvad, kellest, kes on siis siin Adolf Hitler? Peaaegu peategelane Eva Braun ras Putina kelle saladus paljastatakse ja teine, kelle saladus paljastatakse, on Elvis. Muidugi on niisugune hüpotees püstitatud, et Hollywood tappis Elvise. Noh, see on selline väga igav olevat, ausalt öeldes. Agaras Putinist me saame teada, mis toimus hullu munga peas. Vaat-vaat nad igal ajal ajaloosõbrale on, see on see nagu väga, väga oluline. Ja, ja siis siis ma näen siin näiteks väga huvitavana. Et Prantsusmaal, prantsuse, Indo-Hiinast räägitakse, kellega sõbruneda ja kellega vältida. Kellega sõbruneda prantsuse Indo-Hiinas haritud noortega, keda vältida prantsuse ametnike. Mis asi see on? Käsiraamat prantsuse Indo-Hiina, prantsuse Indo-Hiinasse, kellega on mõtet sõbruneda seal haritud noortega mõttet sõbruneda, aga prantsuse ametnike on põhjust vältida. Ja niisugused pildid on joonistanud ka haritud naasand ameti ametnike peale nagu Tammsaare. Ja millegipärast sammus Tammsaare näoga prantsuse ametnik. Vaat niisugune ajakiri on ilmunud muidugi, Fidel Castro on siin. Noh, olu olulisematest olulisematest inimestest üldse ilmselt tuleb seda, see on siis nagu ajakiri küsimused ja vastused tänapäevasel kujul avaldataks huvitavaid lugusid, näiteks eemaldati sihuke artikkel, mis siis oleks saanud. Louis 16. oleks revolutsiooni üle elanud, sa mõtled sisse suure sotsialismi proov, revolutsiooni poleks ühegi valemiga nii kaua arvaneta. Alexela on prantsuse revolutsiooni üle, ta oleks alanud ka teised traffic revolutsioonid üle elada, mis siis oleks saanud, temast oleks saanud maailma vanim inimene. Ta oleks pildistatud. Ja ta läks väga kuulus inimene olnud, et oleks kõik revolutsioonid üle elanud. Selles mõttes, aga väga huvitav jällegi ja, ja oi jumal, Andruse ma saan aru, sinu ajaloo huvi on suur siduv, äärite positiivne, ei anna see ajakiri siia minema, siis miks sa seda ka paneme selle ajakiri ära, siin on väga huvitavaid huvitavaid asju. Rasputini muhvi, elu. Rasputin Sa oled, kas sa oled vähe lugenud, ras Putinist veel, kas sul on vaja veel Arktika mehed, kes tapsid Rasputini? Tema sõber kõik üles loetud ja vürst Žukov, suurvürst Dmitri Pavlovi, dž Vladimir mitrofonovi spuriškeevitmised eeskätt praegu selliste põlevat huvi, sa teadsid need inimesed juba ammuilma igasuguse selle ajal, mul on hoopis sulle kasulik, vaata selline pilt, Rasputini käpad laiali ja aitab, ahistab tsaariperekond, ma olen seal hoopis parem uudised, kui, kui sul on, kui sul on, tahad, kui sa tahad tantsida, Andrus ja ma arvan, et sa tahad tantsida, tantsida tahad tantsida, siis tule neljapäeva õhtul Von Krahli. Jah, neljap õhtul tuleb Von Krahli, kus toimub Ennu ratta kevadine tantsupidu. Sa saad seal tantsida, saba, siis on ta tantsupidu, just nimelt, sa saad seal tantsida, toimub vanal isal, seal on, ma tean. Noh, ütleme, et on üks saal, kus meie nägime koos Peeter Ojaga, aga mina tean ühte saali, kuhu sina kindlasti lähed, seal mängivat naist, diskorid ainult naislinna pärast lähengi, sinna sa lähed, see on hea uudis, hea uudis ja seal on veel teisi saale, kus mängivad veel Madis Aesma ja Kristo Rajasaare, tohutu hulk teisi teisi kodanikke, aga on üks saal, kus mängivad ainult naistiitleid ja vot sinnaminek kindlasti pane mind kirja, panen kirja. Ta.