Püütakse. Toolegi Türgis käinud maailmas palju asju lant, Willard luusikaid vaipa ja katsetele kaitsvaid jalajälgi täis. Olin ka mina pean ka minister. Taavi kuule poolest vaest. Nonii oleme jälle, oleme taaskord eetris ja võimalusi, mis, mis rada pidi tänase saate vaata kell on 20 null neli, praegu, mil viisil jõuda saate lõppu hetkedeni hakkab kõlama romantika on ju väga palju, et me võiksime minna, eks ole, seda teed, kus me hakkame arutama. Me hakkame näiteks arutama kohalikke valimisi. See teema on muidugi niivõrd hoomamatu, sest et Eestis, nagu ma aru saan, on 25000 inimest, kes kandideerib kohalikel valimistel. Arutatakse muidugi alati Tallinna kohalikke valimisi, et näiteks seda, kes paides võimule tuleb ma ei oska isegi öelda, kes seal kandideerivad näiteks Türil või Märjamaal või neid kohti on ju palju, kus tegelikult kohalikud valimised toimuvad, aga millegipärast keskendutakse alati Tallinnale. Mis mulle muidugi sobib, sest mina olen ka Tallinnas ja ma võin metallile asju rääkida küll. Mina olen ka mõelnud, et see oleks väga omamoodi põnev kogemustest rattakene noh, kuidas inimesest saab kandidaat või kuidas tal tekib mõte kandideerida, et seal on ka ju väga erinevad viisid, et mõni inimene ärkab. Võib-olla sünnib ilma selle teadmisega, temast saab juht temast temast temast saab, temast saab tähtis on, et kui kui noh, ma, nii palju kui ma olen näinud mingeid saateid, kus küsitletakse näiteks lasteaialaps esimese klassi õpilased, küsitakse, kelleks sa saada tahad siis poliitik või rahvas, saadik või selline selline amet nagu sealt küll läbi ei käi, isegi mitte minister, on hoopis teistsugused või rääkimata, et inimene tahab saada näiteks linna linnavalitsuse ametlikuks, vaid ükski väike poiss ja tüdruk ei ütle seda. Ometi meil on linnavalitsusest ametnikud ennast, järelikult on need need poisid ja tüdrukud, kes ei ole suutnud oma elu unistust täita, et need, need unistused on purunenud ja siis ei olegi, ei jää muud üle, kui hakata linnavalitsuse ametnikuks või koguni ministriks. Näiteks. Tuleb meelde, et me teeme täna saadet, iga päev on eriline, iga meie saade ongi eriline tänu, Taavi Rõivase sünnipäev on küll ja ma loodan, et ta ostis endale uue uue ülikonna või Luisa, loodan, kinkis talle siukse. Hääldamatu nimega hääldamatu nimega rõivakauplus. Rõivakauplus pakendis või kuidas täheldavate on, ma ei suuda seda öelda. Selle järgi meedias asub Rotermanni kvartali vang, ääri materjal, Azkabani vang ja siis jäta meelde tabak, ma käisin vaatamas kaabaka, nabakaran, kangakauplus, seda ma oskan hääldada küll sealt osta vaesed rihmana. Teine rebane, aga ise ei ole omane. Ma käisin vaatamas seda poodi. Rotermanni kaupluse asutus, riidepood, rõivapood, ütleme siiski rõivaste neut, rõivapood, Johannes Aaviku muidugi alati marru, kui keegi rääkis rõivastest, tema oli, aga mis teha, riided, riided, riided, mis teha. No ega siis, Taavi Rõivas on mõte, kui piinarikas oleks praegu Johannes Aavik elu kui no ütleme, et meil on rahvasaadik hetkel, kunagi oli ka peamiselt Taavi Rõivas. Taavi Rõivas ongi tehtud Johannes Aaviku mälestuse mõnitamiseks. Et kogu see tema perekond eksisteerivaid ainult selle selle nimel, et mõnitada Johannes Aaviku mälestustest, aga ühesõnaga jah, et selline pood on, seal on hästi koledad daamid kus on trassi seksistlikud, isenesest ilusaid paljaid naisi on palju peal, aga ma lugesin lehest kuskile ja see on see mingi jah, seal saab. Ma sain aru, et seal müüakse nagu meestele ilusaid ülikondi ja naistele sekspesu äkki midagi, selline väga veider paarike või midagi sellist ja eesti rahvas paneb tänavat. Lähme nüüd nende plaanide järgi härra paneb selga ülikonna, aga see ongi, see ongi ju selline. Selliste pornograafiliste ja erootiliste filmide põhiline tunnus on lihtsalt mehedki vad alati ülikonnas naised on nende käevangus alast, et ma ei tea, miks see nii on. Et, et see on väga, kuhu sihuke paarike minna saab. Et kui nad lähevad näiteks sauna, siis meesterahval palavaga Kuneldavad õues naisterahval ei ole küll, et seal on väga ebavõrdne ebavõrdne abielu, ebavõrdne kooslus, üks alasti, teine võib-olla isegi vestiga ülikonnas näiteks. Sina, sina olid siis, võtsid ette teekonna Rotermanni keskusesse ja külastasid poodi, külastan seda poodi, ma hiilisin õues, sest et seal sees oli, selliste poodide häda ongi see, et nad on väga tühjad ja seal on paar sellist müüjat, kes ootavad ainult, et keegi uksest sisse astuks. Sillad, krauhti tulevad ja küsivad, mida te soovite, kas saan aidata? Vot selliseid poode ma kohutavalt kardan, et näiteks kui ma lähen Tallinna kaubamajja või kui ma lähen mingisse sellisesse H ja M kuhugi, siis seal liigub palju inimesi ringi. Müüjad ei pane sind tähelegi, isegi kui sa tahad midagi, nad ei suhtlusega. Kui sellest väga palud, siis nad tulevad ja aitavad, ma pean ütlema, ei tülita, ma pean täpsustama seda kaubamaja prouad on hästi vastutulelikud lähtasin, palud abi ja siis nad toovad sulle Puiata ja keegi ei tule sulle. Ei söösta su kallal, aga sellised sädelevad ja, ja läbipaistvat poest keset nagu seal Rotermanni, et sealt sõltuma. Ma käisin eemalt, nemad isegi päris klaasi ligi ka ei julgenud minna, ei julgenud panna nina vastu klaasi, vaadata. Et kavatsen eemalt tõesti, seal oli palju ülikondi ja olid üksikud sellise Karel, ela silmas ülikond jah, ja siis olid üksikud müüjad, niuksed, noored kenad müüjad olid seal ja siis oli ka, ma saan aru, et sa oled ikkagi niisugune lett, kus oli võimalik ülikonda ka parajaks teha. Et alistus üks, üks, kaks, müüja. Andrus asi on selles, et noh, meie sinuga seda võib-olla ei mõista, sellepärast et meie ei kanna ülikondi kuigi kuigi väga sageli, aga on inimesi, kellel on näiteks kapis mitukümmend ülikonda, sest nad käivad iga päev tööl ülikonnaga vahetavad ülikondades, hea toon nõuab seda, et ülikond tagantakse päevas korra, siis ta lastakse nagu puhata riidepuu peal ja nõnda edasi, et see ei mõista seda. Tegelikult on tohutu hulk inimesi, kellel on väga oluline, et oleks, filigend, väsib väga kiiresti. Ta peab puhkama, aga no kas ta peab lebama, see on ka hea tooni juurde kuuluv asjalikuid, džentelmen ilmub välja samas ülikonnas nagu Eelmäe võis jääda ja on jäänud, võib jääda mulje, et ei jõudnud vahepeal koju või et tal ei olegi kodu. RC pesed jätma mulje, et sul on palju riideid ja sul on kohta, kus seda hoida. Ega sellest muidugi väga palju aru ju ei pruugi saada, kas inimene paneb teise ülikonna selgest ülikonnad on valdavalt kõik ühtemoodi jälle väga suur eksitus selles mõttes, et on tohutu hulk inimesi, kes väga tähelepanelikult jälgivad, mis, mis teistel inimestel on, selles, et ma arvan, et kui ma läheksin praegu koju ja mul kodus küsitakse, mis Andruse selles oli, ma ei suudaks meenutada. No aga proovi, ma arvan, kui sinult raua küsiksid, mis suurel selles oli jälle suudaks meenutada. Aga tohutu jätab meelde must T-särk õige hulga mõlemal just nimelt. Pigem tumesinine. Nojah, sihuke päris must. Et, aga on ju tohutu hulk inimesi, kes jätavad meelde, kes vaatavad mitte ainult ülikondi, vaid vahetavad ka särke, psu, mansetinööpe, kingi. Ja, ja see on omaette, tohutu suur selline noh, nagu inimeste monitoorimine, mis neil seljas on, mida nad kannavad, kust nad seda, kui palju see maksab, et see kõik on väga tähtis. Sest vaata, asi on selles, et ega me sinuga jätta kuigi tõsiseltvõetavat muljet. Ei paraku sellepärast me ka ei kandideeri. Kuiskil sind küll üritati kutsuda suruma valimisliit, aga mind isegi ei ei üritatud, et teate kohe sellest mehest, seal võis olla see konks, ma hakkan praegu mõtlevad, võib-olla Sõõrukal oli telefon number salvestab lihtsalt mingi Mart, tahtis helistada Mart Luigele näiteks ja helistas kogemata näiteks mulle või midagi sellist ära arva, Sõõrumaa, turvafirma omanik. Tal on täpselt teada kvardid ja kõik need asjad on üles otsitud, aga, aga noh, tõsi on ka see, et inimene, kes sellega on jällegi see, et ütleme, tõeliselt soliidne inimene, kellel on hästi palju ülikondi ja, ja mansetinööpe temaga. Ma ei taha kandideerida, sest kandideerimine teeb inimesi abriori kuidagi totakaks. Neid inimesi, kes kandi kandideerimisfaasi läbivad väärikalt neid on aga mitte liiga palju. Et kui ma mõtlen sellele, et Eestis on 25000 kandidaati siis umbes noh, 20 24000 neist on praeguseks juba saavutanud, sest valimised on võrdlemisi lähedal juba üldiselt sellise üsna kõrgen naeruväärsuse leveli. Et ma olen jõudnud üsna üsna nii kõrgele, et kui on vaja minna minna muidugi kõrgused veel, issand jumal, täna mul üks tuttav kirjutas. Tema elab Viljandis ja talle tuli postiga koju kiri Priit Toobalile, kes kutsus teda Toobali, Priit Aarega kandideerib või kes, kuidas ja kes kutsustada valimisüritusele mitte lihtsalt valimisüritusele, vaid mänguline valimisüritus, kus saab mängida mingi imelikke mänge, toimus saunas, õige. See toimuski saunas erakonnas, Priit Toobal kandideerib. Me võime pärast seda vaadata järele, mis, mis nimekirjas, kus ta on, aga, aga ühesõnaga selline fakt on ja noh, rääkimata sellest. Ühesõnaga neid post-postkaarte. On tulnud kirju asju on tulnud inimestel igal andmiseks, Keskerakonna pastakas praeguse seisuga muud pole veel saanud. Selle võtsin, tõi, ta on pakutud, või te ei ole veel pakutud, peab ütlema jah, sest ilmad on olnud soojad või kipub sulama. Võid, pakuvad siis Jüri Mõis ja, ja Urmas Sõõrumaa ja see on tegelikult hästi nõrk Pakkumine, kui mõelda, et tegu on, pakuvad võid ja valimisliite, kui seal hästi nutune valik on. Vanasti ma mäletan, kui Edgar Savisaar kandideeris, siis pakuti küll küttepuid ja kartuleid ja noh, 500 eurot kätte, mis need kõik need lubadused olid. Aga praegu on siis ärimeeste valimisliit tekitanud sellise pakkumise, et kui sa madja klikid kuskil midagi või jagad mingeid bännerid, siis osaled loosimisel Ma toonitan, osalejat, kus sa võid, võite, võid võita võid, aga sai, tähendab, mitte nii, et igaüks siis klikib, saab või, või võita või võin võid, sa võid võid võita võib. Niisugune võid võita võid, ei või võita võid, ma võin võita, võid võita, võid, võid võita või et seal on huvitav, kas see sõna võid või Maslow esimene või viimane sõna selles lauses võid, võid või võid võita võide. Nende pärast kaks Eesti ütleme, 100 rikkama inimese hulka kuuluvat isikut, Jüri Mõis ja Urmas Sõõrumaa istusid olles ära teinud lingam massaaži. No vaata, nemad Martistuvadki, nii lihtsad inimesed, nad istuvad või sees tähtsalt enda ümbert, seda võid võivad natuke välja ka lood. Ja olles leidude haaval hingamassaazi, mõtled, et mida siis nagu pööblile pakkuda, kui nad meid valivad, aga mina lugesin just seda, Urmas tööle hakkame, Urmas Sõõrumaa tegeleb leppimisega suurte asjadega, ekspressist lugeda, ei näpi tilli ei, ta tegeleb ainult suurte asjadega, pillide näpin. Et ilmselt siis noh, ma ei tea, Jüri tekkis siis järelikult kahtluseta näpid kyll, ega ta eitab seda kategooriliselt. Ta seda ei tee või sa ütled, et see on selline tillinep, et erakond ja ta ei ole, tilineb erakond malt, kuidas sa aru ei sa, Urmas sõrma kategooriliselt lükkab ümber kõik kuuldused, et ta tähendab tegeleda, näpib suuri asju, ma tähendab, mul ei tuleks ühtegi kandidaati, olgu ta nii naeruväärne kuitahes nähes pähe mõte uurida, kas ta näpib tilli, aga kui juba selline küsimus tekib, siis sellist küsimust ei tekkinud. Küsimatagi ta lihtsalt tuli ja ütles, et mina ei näpi tilgast, astub uksest sisse, esimene asi või, ja mina olen sihuke. Lepi tilli, suurte asjadega ja niimoodi ta käib läbi terve talve Tallinna ja räägib inimestega, see on päris selles mõttes, et siin tuleks mõelda nüüd Urmas Sõõrumaa, mina tilli näpib, siin tuleks nüüd mõelda, ütleme näiteks Priit Toobalil pole mõtet Urmas Sõõrumaa sauna kutsuda, vaatan sealt kuidagi ei tule, ma hakkan nüüd päriselt, ilmselt Priit Toobal ei ole siiski Sõõrumaa valimismurelikult mõtlema sellise Tallinna linna heakorra peale, et, et see on päris kole, kui sa oled kodus ja käib uksekell ukse taga, Urmas Sõõrumaa ütleb, et ma ei näpina, kas sa nagu sama sellega ei mõtleks, küsib, et kas sa võid võita või? Ma ei näpi tilli, taevar kalavõipakk. Näpi tilli ja kaks valimislubadus talongi, võid võita võid ja tilli. Nii nad ka. Aga samas Martin ütles, et kas tuleviku Tallinna ei kangasse sulle helgena, kui Tallinnat juhiks sihuke inimene kes kellelt võid, võid, võid. Võta asjadega. Ma ei tea ja ongi see, et mõeldes selle tohutu elanikkonna hulga pealtvaate öeldakse küll, et Eestis on töökäsi vähe, inimesi on vähe ja üldse nõnda edasi. Et kui meil ikkagi selline märkimisväärne hulk kodanikke on juba leidnud eneses potentsiaali kandideerida, see on ju tegelikult noh, 25000, see on ju praktiliselt kaks Viljandi linnasugust asulat, eks ole. Et nüüd me teeme selliseid keskmisest kõrgema enesehinnanguga isikud, kellel on tulnud mõte või kes on siis pehme kaks spordimehest on kavada, selles need on. Ja need on Heino Enden, Marek Kaletan ja, ja siis on seal veel vana hea Keskerakonnast omal ajal nagu lahkunud Märt mitte Mart Viisitamm oligi Pärnu linna legendaarne, viisid temaga seal ja temaga sinna sattunud ja ei noh, seal ikka veel mingeid inimesi ikka on suudetud hulk venelasi, keda me lihtsalt ei tea, kes on niisugune kes ei tea, kust nad kandideerivad, lihtsalt, aga aga nad võivad võita, võideldud. Aga Alex põnev tekitada selline kandidaatide linnake, et ütleme, et panna, sest praegu on hajutatud üle maa igal, igas vallas, igas külas, igas linnas on mingeid kandidaat, võiks olla selline kohe niuke linn, kus nad elavadki, kandidaadid, et see oleks nagu selline tihendatud sellise noh, nagu kõrge enesehinnanguga inimeste nagu julm. No see on nagu nagu linnuvabrik või karuskaru mõtlengi, et jalad kõik elakse näriksiks, päriselt? 11 just nimelt ja mina seda ei toeta, ma ei tea, mulle meeldis sellises eksperimendis eriti nüüd, kus loomadega tsirkus on keelatud, tuleb mõelda selle peale, et noh, tõsi küll, meil arendavad seda asendavad seda loomadega tsirkus tõesti Asedavadki regulaarseid valimisi ja neid on jumala abiga kohe mitu, et on olemas kohalik valimine, siis on olemas riigikogu valimine ja siis on veel europarlamendi valimised ja siis on veel iga nelja või viie aasta rand, on presidendivalimised, isenesest nagu pulli saab, pulli saab, aga tegelikult ütleme, et see iga suvi võiks olla ikka keset linna tuleb tsirkus, loomi näitame, siis näitame siis kandidaat, see ongi, varsti hakkab ETV-s hakkavad kohe-kohe valimisdebatid, nii et need inimesed, kes veel ei ole naeruväärseks teinud, see võimalus on, see võimalus on nüüd väga suur. Ja, ja noh, otse-eeter ongi see kõige parem koht enda lolliks tegemiseks muidugi. Nii et ootame, ootame huviga ja eriti näiteks, kui Tallinna linnale jõutakse, et kes siis tuleb esindama dekus Tallinn, tegu, Sõõrumaa tegus mõised, kes neist? Sõõrumaa vaevalt et läheb teleseda, näpi tilli. Tänavused valimised on tegelikult selles mõttes märkimisväärsed, et et ongi kuidagi selline genitaal ja, ja näärmete teema on kerkinud ootamatult valimistel üles, et mereveel on huvitav, rääkisime siin, eks ole, Sõõrumaa näppimistesse, mitte näppimistest, aga kummalisel kombel valimisvõitluse tõi ju lehma udara teema tõi Hannes Võrno. Ja noh, see oli rohkem nagu mitte valimistes, isegi minu arust see oli selline antropoloogiline, aga seoses valimisi oli väga huvitav, ma lugesin seda ka mustana nahalise mehe käepigistus on väga vedel, nagu lehmal ei saa sellepärast õrnu, kuna ta ei ole rassist, vaid mees, siis ta ei soovi seda piisada. Ma kohe samal päeval Läksin kinno vaatama Katrin ja Andres Maimiku filmi minu näoga onu ja kohtusin seal ühe enda tuttava maailmarändur, iga, kes on käinud kaks korda ümber maakera. Ja ma küsisin temalt spetsialistilt, et et kas on tõsi, et mustanahalise käepigistus on nii vedel nagu lehma nina lehmanisa. Lisa nina pigistamine, nina märnane lisal. Hannes võrrarile pildistab, lehmade ninasid, pole mõelnud, et seda aga ei maailmaränduri kinnitanud seda võrral on suitsud, eks neeger, hõimud erinevad võrra on sattunud sellisesse pehmeke pehmete kehaga, kus see muidu oleks tulnud, sest et Hannes kandideerib Viimsis ja, ja noh, ütleme, et oleks lihtsalt ütleme üks eraisik, siis ei huvitaks kedagi, mida ta postitab või kas ta üldse postitaks, aga seoses valimistega on ta avanud oma lehekülje regulaarselt, annab selle nii-öelda kütet, annab tuld Viimsi valijatele ja, ja sealt see sealt see uudis tuli. Aga Hannes Võrno on ka ju mänginud mustanahalist. Ma mäletan kreisiraadio sketši, kus Peeter Oja hotellima Kuu, Klux klanni rõivaid ja Hannes Võrno mängib mustanahalist rätsepat. Et ju ta siis siis sketšiks valmistudes ja siis tegi selgeks endale, kuidas mustanahaline inimene käitub pudelitega, surub, kuidas ta astub, kuidas ta naeratab. Aga see on ka keeruline olukord selles mõttes, et kui sa oled, ütleme, selline armastatud koomik. Ja sinu töö on selline huumori tekitamine ja vaatajad saavad sellest aru, et sa tekitad huumorit ja sa oled nii-öelda ametis, kui sa seda teed. Et kuidas, ütleme koomikust armastatud kohvikust saabki selline naeruväärne kandidaat jällegi. Et see paradigma toimub kuidagi märkamatult nihkub tik tik, tik, tik-tak, tik-tak ja korraga on, ei ole minena nüüd kreisiraadio ralli, vaid on selline Viimsis kandideeriv Hannes Võrno. Kusjuures loomingul koomika rolliks ju ta on ikka naljakas ja muide ma räägin sulle Velile mehe uudise veel, aga mul tuleb veel meelega Hannese valimiskampaanias on tuntud jällegi jälle lähme tagasi Kalinga massaaži juures tuntud lingama massaažis spetsialist, üks proua Tallinnas, üks on tema nimi Epp Kärsin, kes teeb hingama. Hannes Võrno ka koos või siis need esinevad koos, järgmine sõuab millalgi Pirita lillepaviljonis. No vot sellega, mis asi, mul tuleb meelde üks Sven Kivisildniku reportaaž kusagil alguses ja kui nemad koos esinevad siis see ei ole kaugeltki nii vedela kui lehma nina. Vabandust lisavad. Mul tuli meelde üks Sven Kivisildniku reportaaže üheksandate aastate algusest ühest showst, kus osales ta mustanahaline, aga ma ei hakka seda siinkohal rääkima, sest meie saadet kuulavad ka lapsed ja mudilased. Ja praegu ma arvan ka, et meil on üldse aeg siirduda. Me oleme natukene läinud libedale teele. Et me läheme, kui ma hiljem räägin sulle veel ühest huvitavast kandidaadist, kes on poliitik ja meile mõlemale väga lähedane isike kandideerib ja aga nüüd ma tutvustan sisse tänase saate muusikalisi külalisi just nimelt külalise. Et kuigi ta lahkus meie hulgast hiljuti, aga kui inimesest jääb maha nii palju head muusikat, siis võib tegelikult öelda, et tema keha küll lahkuda, aga tema hinge, tema vaim, süda meiega koos ja Juta nuku kuudist ja mängib tema muusika. Jah, me peame kohe hakkama ja nagu hea tava nõuab. Vabandame, teeme seda suurima heameelega, sest meie paleus, millest me ei tagane, on see, et me ei esita kontrollimata väiteid igat väidet, mille me esitame trakti kontrali, esimene kõigepealt need väited ja siis hiljem kontrollima ja kui aega üle jääb, vabandame ka, aga, aga nüüd praegu meil jäi aega üle vabandama tões ja Priit Toobali ees tahaks vabandada. Toobal ei kandideeri ta kandideerida ideen sugugi lolliks kandideerides, vaid ta tegeleb hoopis ilusate asjadega, korraldab jõulumad kildu saunas, saunas ja tulevad ka Shrek ja päkapikk, päkapikud, nendega saab möllata ja muul ajal väljaspool jõule tegeleb Priit Toobal surnute, mis aga, et selles mõttes, see on nüüd hea reklaam. Me oleme oma tasakaalustatud tasakaalus programmi hoidnud vao peal, aga vaata veel. Tore meie vana sõber, fotograaf Meelis Adamson, keda kõik mäletavad seriaalist Freemia, kus ta mängis Mart Laari. Et ma nüüd ei saagi aru, Meelis kandideerib ka, et kas see on siis nüüd nagu IRL-i viimane katse püüda näidata, et Mart Laar on siiski meiega. Ja kandideerib, ma nüüd ei viitsi seda faili avada. Aga sellest on, on saates kuuuurija Katrin Lust teinud pika lõigu, see lõik oli olnud väga meeleolukas. Meelis on fotograafia, intervjuu andis ta aktifotode akti modelliga, möllame seal tehes aktifotosid ja modelligesca reporter küsis, et kas ta teab, kes on Mart Laar ja modell ütles, et ta ei tea, kes Mart Laar. Antmatart, Meelis Adamson selle mehe nimi On, tähendab ta küll mängis Mart Laari, aga seal Vremjas tema Martlari häält tegelikult tema ei teinud, vaid seda tegi vaatleja Martin Padar, Din Padar. Nii et selles mõttes, kui nüüd Mart Laari näoga fotograaf hakkab käima kohtumas valijatega, aga näiteks läheb telesaade on hea filmi nimi on Mart Laari näoga fotograaf. Jah. Et, et tõlkija paindlik, uus film. Mart Laari näoga fotograaf. Et kui ta läheb valijatega kohtuma, siis ta peaks tegelikult selle Martin Padari kaasa võtma. Martin Padar oleks kuskil nagu eemal või tema selja taga ja ja siis räägiks Martlari häälega ka, et saad kokku, nagu moodustavad tõesti Mart Laar ja ka üksinda, kui ta räägib mingi vale häälega, siis juba rahvas ei lähe liimile. Aga IRL-ilt tubli, tubli üritus. Selles et eks nad ikka pingutavad, et mulle väga meeldis ka nädalavahetusel. Kuidas Urmas Reinsalu viskus autojuhtide kaitsele. Et nimelt Tallinnas toimus selline tore, üritage, autovaba päev, käisin minagi seal minagi nägin, oli väga tore, jalutasin siis sealt Estonia puiestee või õieti oli Pärnu maantee ja draamateatri Estonia taga oli siis väike jupp tänavatele kinni pandud. Kas seal siis müüdi karastusjook hamburgereid, igast muid asju toredaid. Tanel Padar esines tramm, tramm sai sealt läbi sõita nii et keegi nagu hätta jäänud, kellel oli vaja siirduda kuskile, aga Urmas Reinsalu pidas vajalikuks kirjutada hästi kuri kiri sellest, kuidas Keskerakond kotib autojuht kuidas autojuht piiratakse lihtsalt sellepärast, et tegemist on keskmisest pikemate inimesega, kellel on auto, aga Keskerakond kui selline vaeste erakond kannab vimma selliste rikaste inimeste vastu, kes autoga sõita võivad ja sellepärast korraldab pidevalt ummikuid. Pühapäeval nüüd mingi Alummikuid? Häiris realiteet on ühistranspordi, teil oma etterajad, et see tekitab ummikuid ja ühesõnaga auto sõidad kogu aeg Tallinnasse piinatakse ja see jama tuleb ära lõpetada. Et see on nüüd see koht, kus Reinsalu, üritasin mehe lõhna juurde saada jah, et kaitsta autojuht lootuses, et autojuhid äkki hääletavad eelmine üritus, kus ta üritas käima tõmmata kommunismivastast konverentsis helendas valijatel kõrgelt üle pea, sest sinna üritati tirid ühte vastu punnivad Kreeka kommunisti, kes mitte ei tahtnud konverentsile tulla ja kui ta tuli, sest ta kandis Stalini pilti rinnas ja laulis internatsionaali, et see üritus rahvale väga kaugesse loomulikult, et et kui nüüd seal on omaette probleem on selles, et kui sa kandideerid, siis sa pead leidma selle nii-öelda agenda, millega sa lendad inimestele peale ja see on väga keeruline, väga paljud poliitikud ei saa sellega hakkamaid. Reinsalu ilmselgelt on hädas, sahmib, sinna, sahmib lennata, nüüd leidis, et seal on selles mõttes selline valijaskonna grupp nagu autojuhid ja aga paraku täiesti autojuhid. Kas autojuhtidel jõuab selline info, et olemas selline kandidaat nagu Reinsalu? Ma ei oska öelda, aga, aga kas autojuhid neid tingimata tingimata toetava täiendavalt sellepärast et see, et nende õiguste eest võitleb, et seda rohkem niisugune kuidagi. Mul tekkis tohutu tahtmine, et Tallinna linnavalitsusel korraldada järgmine aasta Urmas Reinsalu vaba päeva, et oleks niisugune praegus, Urmas Reinsalu, et võiks olla Urmas Reinsalu nädal lausa, aga tead, ma arvan, et selle korraldavad meie vali valijad ja võib-olla tõesti selle korrale tulede valimas. Reinsalu, Vaba Eesti lõpuks me saame selle sellepärast, et, et ära ostmatutest juba pool punti ja minu meelest juba emigreerunud Luksemburgi Jewel läks Parts vurinal ees, talle järele lendas Ken-Marti Vaher. Et viimane vist seal oli kambas, oli veel keegi, ma ei mäleta küll, kes Luksemburgis on muidugi niisugune väikene ja seal seal võib olla autovabu päevi ei tehtasid, et seal Reinsalu saaks autoga sõita. Väga traagiline olukord, Reinsalu, sinu sõbrad, ütleme näiteks Juhan Parts on mingisuguse 30 tonnise kuupalga peal Luxemburgis noh, et tema elu on lill ja temaga koos angerja muster, sõber Ken-Marti Vaher, siis sina pead istuma Eestis selles superministeeriumis, kus akend, võib-olla kardinad ees, päike paistab, silma, õhk ei liigu. Arvan, et reisidel haigus levib seal ülemistel korrustel, kus akende ette on pandud need lõvid. Et need lõvid natuke varjavad päikest, kui sa seal taga oled, et see on päris niuke, närune elu, aga ma arvan, et valijad muidugi halastavad Väikse Reinsalu peale ja valijad lasevad tal lase, lasevad tal minna kohalikel valimistel muidugi kõigepealt alustatakse selles mõttes, et tal on nagu riigijuhtimine niigi kukile ta veel Tallinna juhtimist ei pea endale lisaks. Et seda tahaks küll ka jälle on huvitav küsimus, et kui oli kunagi väik, Urmas Reinsalu kräsupeaga, poiss, kes jooksis jõuluvana juurde pakki saama, luges luuletust ja see on kuidagi seotud selle Priit Toobali jõulumaal, võib-olla me ei tea, selgub jutuajamise käigus, et tema jõuluvana väike Urmas, kelleks sa saadad, kas Urmas ütles, et ta tahab saada? Tahab, praegu ta on justiitsminister justiitsministriks? Võib-olla tahtis, võib-olla, ütles hästi usu manad ju tahtis temagi saada, no ma ei tea, autojuhiks, autojuhiks. Ja ilmselt veel pühapäeval ta mõtles ka, et ta seda superministeeriumist autoga otse mööda Pärnu maanteed kuni Viru hotelli paraseda mööda Viru hotelli juures tagasi ja vot siis palun väga, sel päeval oli just liiklus kinni pandud, mina tulin just kinos vaatamas filmi minu näoga onu ja väga meeleolukalt jalutasin triivisid mööda Pärnu maanteed Solarise keskuse poole, et maitsvalt ja tervislikult ennetada ja avastasin, et ohoo, et mis, sest noh, minu jaoks Lähevad autovabad, et selles mõttes jah, mul on juba ka 47 aastat elada autovaba elu ja pole häda midagi ja et ohoo, et, et kas, et kas on mõni vanalinnapäev või midagi tehtud või mõni maraton, eks ole, või midagi sellist, aga ei, selgus autopäev ja, ja just nimelt Tomi Rahula ja Tanel Padarid lava peal laulsid kahekesi armastatud papp populaarseid laule ja rahvas plaksutas, aeg-ajalt sõitis mööda trammi, kui tramm tuli, siis trammitramm on küll vaikne ökoloogiline sõiduriista siiski koliseb, et kui tramm tulija kolise sõitis rabast mööda, siis Taneli hääl kadus selle trammirataste kolksumise sisse ära. Aga siis tram läks mööda, siis Tanel laulis jälle edasi, sest need satelliidid registreerisid rahulikult ainult superministeeriumi. Kuri, Urmas Reinsalu kinnitas hambaid, et ei tea, mis tal probleem ka, et kuidagi ei õnnestu tühistada kooseluseadust. Ei tühistu. Et tal on palju asju, mis nagu valesti tema arvates autojuhte näiteks see kooseluseadus ei tühistu, noh, kõik nii sõbrad, eks ole, Luksem, kui ma räägin sulle õudne olukord. Jah, ja see on tõesti õudne olukorda, ma kujutan ette, et kuidas nad saadavad postitavad pilte ja Facebookis, kuidas nad Luksemburgis mõnulevad, teil on niisugused noh, nagu pidudel pannakse terava tipuga müts pähe ja siis suus saab välja puhuda niisugust pikka keetmist. Lukse muidugi tuntud-teatud alati, aga need pole ka võimatu, et Ken-Marti Vaher ja Parts on seal jõudnud kooselu ära registreerida ja et miks see põhjus, ma tahaks väga seda tühistada vaid võib-olla Urmas tunneb ennast mahajäetuna, hüljatuna, sõbrad on läinud, nemad elavad seal harmoonias õnnes koos. Ja ta tahaks seda tühistada, kada ei saa seda tühistada ja ta ei saa autoga sõita mööda Pärnu maantee ja kõik võimalused on temalt ära võetud. Aga ma arvan, et me läheme Uku kuudi plaadi juurde korraks tagasi ja kuulame muusikat. Me oleme jälle eetris, kelle eest, kelle sinna panema peaks? Ei vabandage, kelle eest, et kellegi ees, et pigem täitsa ilma vabaduseta selle laulu ajal kulgesime mälestuste teele ja meenutasime tõesti, Uku Kuut ja tema muusikat ja tema ja tema elu ja tema isikut. Aga tulles tagasi tulles gaasi, kuhu me pooleli jäimegi, nüüd väga raske on tulla muusikasfäärist ausalt öeldes tagasi sellisesse, noh, kus kõik toimib hästi kiiresti kustega, pidev pidev virvarr, lahmimine ja uudiste nii-öelda värskendamine. No ma võin selle täna öelda näiteks seda, et pestakse Linnahalli, et lõpuks ometi see must kole hoone, mis püstitati vist 80. aasta olümpiamängudeks Vladimir Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee pestakse puhta, kõlab nagu anekdoot, kilplase pesevad linnahalliga Vesevadki maha selle Märt Sultsi grafiti ja hästi rumal Tennetekti selleks eraldati 20000 eurot, tehti krahvid. Neid eraldategi, teine 20000 eurot puhtaks pesta, hästi luvad emps. See, nii palju, kui ma piltidelt nägin ja muide mitte ainult mina, ei, mina nägin seda ka live is, ma käisin koeraga jalutamas Linnahalli ümber. Mis seal ikka, inimestel on vaja tööd, eks ole, kõigepealt Valkad, inimesed maalima siis palkad inimesed pesema. Noh, mina olen Jüri Kuuskemaa selle kohta väga hästi oma saates muinsustervitus, et ta ütles, et see linnahall on üks õnnetu saatusega objekt olnud algusest peale ja praegu on tema saatus eriti õnnetu olnud viimastel aastatel või kümnetel, kus ta pole õiget rakendust leidnud ja et see hoone oli kole ja Jüri Kuuskemaa kedagi mitte iialgi ei saa mitte keegi kahtlustada selles, et jubedalt meeldivad graffitit, sest peseb neid ise kes aerosooli pudeliga lähevad üldse vanalinna piirist, astuvad nii-öelda üle linnaväravad vanalinna territooriumile varem või hiljem kohtuvad karmi Jüri Kuuskemaa ka, kellele selle pard. Ja, ja kui keegi, kelle pärast tekib hull mõte, sodi ta kuhugi vanalinna maja peale, milline grafiti siis raiutakse käsi maha, selle langeda laks olla, et tõesti, et Jüri Kuuskemaa kahtlustada küll või üldse kahtlustada kuidagi erapoolikuse, tema täiesti erapooletu graffitit osas. Härra Kuuske ütles seda, et tõesti see linnahall on kole olnud, et see graffiti vähemalt sobib ka sellesse keskkonda, et las ta olla selline värviline, lustlik asi selleni, et seni kuni seal linnaliga siis tehakse mis iganes, kas ta lammutatakse, kasta taastatakse. Aga ei, keegi ei taha mõistuse häält kuulataks järelikult jällegi, et neile on öeldud korduvalt, et kui juba värviti üle lasta olla, sest ta tõesti asub sellises kohas on seda öeldud, et näiteks Imre Sooäär ütles, et see aia asus seal kultuurikatla juures. Käisid mööda muidugi, pesevad puhtaks, sest reedel saabuvad siia junkride Merkeli ja Hollande'i muutumite Holland Vedki makroone ja siis on tõesti ilusad puhtaks pestud lilli, taevane arm, tal isegi võib-olla tehakse lokid temaga teha, eks ole, oleks võinud ära värvida selle krahviti lõpule ühe kõigil oleks olnud, jäävad niisugune lahe asi, Tallinnas elab muidugi seda graffitit veel igal pool, et mina käisin koeraga jalutamas, pool on see, mis on see Märt Sultsi teos, mis on siis nagu vastu tõesti seda kultuurikatelt. Aga kui sa lähed nagu teisele poole, siis tegelikult linnahall on kaetud üleni kõiksuguse grafiti ka, ainult et noh, see ülejäänud graffiti ei ole Märt Sultsi tehtud rai seda juttudega reklaamitud, et me nüüd teeme seda, tehti ööpimeduse varjus sinna aastate ja aastate jooksul, kusjuures praegune, kui ma vaatasin laiba, pakun tohib, ma esitan sellised nagu noh, ole toorilise küsimuse, et kas ma arvan õieti, kui ma ütlen, et sellel poolel, kus jälle Märt Sultsi grafiti, vaid teiste kunstnike krahvid, valdavalt seal kehaosade kujutised isegi ei ole kehaosad, vaid niuksed abstraktsed siksak, juhised ja muu sihuke soga. Aga, ja kusjuures, et see, need asjad imbuvad välja ka selle Märt Sultsi maali alt, et kui, kui seda maha pestakse, siis nagu muistsete meistrite maalide all tihtipeale on hoopis teine joonistus. Et praegu pestakse maha Märt Sultsi kiht ja selle alt ilmuvad välja just nimelt need kehaosad ja muud krimkad, rullid, mis sealt varasemalt tähendab, need on siis kaitse all. Neid tuleb ka nüüd hakata pesema ja kõigepealt ülemine kiht ja siis alumine, aga ma ei tea, mis seal kõige alt välja võib kujuneda, kui iga õhtu öeldakse linna linnale, et lähme nüüd pessu, linnahall ja väikelinnahalli jookseb eest ära. Ei taha minna, ress ei lähe, vestleja ei taha pesemenoome, see on see, olles linnalil jalatsid, linn, me praegu räägime, kuidas pesete brigaadaks linna nimega linna taga üritaks, lähme pess, väikelinna jookseb linnale linnahall Mart on nii suur, et ta ei saa joosta ja ta ei saanud ära ka peita võrreldavaks jala, pigem selline elevandipesemine. Vaata, kui oleksid saaks joosta, oleks hästi suur küll, maru kiire. Ütleme, et me teeme siin raadiosõda, korraga näeme, sealt läheb läbi politsei, pargime, murduvad, puud tormab raginal mööda linnahall. Peserooriga kromissukovski luuletus. Kuidas üks poiss oli, kes ei tahtnud end pesta, ilmus teisest toast vanemate pesuks, papp. Kuulus, pese ennast saa Mul on võimul ja teiste mul õigus käskida. Ja vot see ongi muinsuskaitseamet on see pesuga, kes ilmus välja, ütles, et me peseme puhtaks linnahall ja minu kujutluspilt. Pilt ei ole mitte see, et nüüd linna põgeneb, vaid just nimelt on niisugune suur rahumeelne olend nagu suur mammuti dinosaurus ammub kaeblikult seisab seal mere ääres, ammub, üritab meid maha raputada oma seljalt, aga ei sinna roninud tohutu hulk pisikesi harjadega mehikesi nühivad igalt poolt kõhu alt ja sealt tulen veidi kõdi ja veidi paha jääda. Ta on jah, ikka õnnet olend, kes on seisnud seal juba juba aastaid, hämmastav kant, et ma koeraga haigelt jalutan seal seal noh, seal on põhimõtteliselt aeg-ajalt, mul on selline tunne, nagu ma oleks sattunud kuskile, ma ei tea Võsumetsale, et eks ju, et niisugune ühtegi mingit mingite inimasustus ümber seal on kilomeeter või midagi sellist seal ei, seal ei ole kultuurikilomeeter kaerakultuurist Martele sinna, kultuurikilomeetri skulptuuri kilomeetrist on saanud ju see tänav. Sellest on saanud suur tänav, mida mööda sõidab buss ja autod, aga kuhu see buss, kalarannatee, mis selle nimi, kui ta sõidab Noblessneri, Noblessneri sinna kvartali poole ja sealt dist veel edasi, et ma. Ma nii kaugele läinud, aga et ma keeran tavaliselt enne kadri sinna kalamaja parki, seal suurima seal väga huvitav jätsin, ehitatakse maju mõlemale poole ja, ja see on päris selline huvitav, huvitav tänav, et see kultuur on sealt kadunud, aga kilomeeter on alles seal saab kõndida ja ja kõik kõik, et kõike teha, aga see linnahall asub kultuurgi nomentist eemale. Ta asub keset võpsikut. Et ma ei imestaks, kui ma sealt leiaks mõni päev mingisuguse laiba näiteks leiaksid mõne meil oma, ma usun, et või vilesid mõne avastamata suguharu kes on elanud seal aastasadu rahulikult, nagu näiteks Lotte filmis on see jäneste känd, kes elab, kes jänesed, kes leitakse lennuki pealt lennates leitaks all niuke tsiviliseerimate Õim ja siis nad maanduvad. Ja siis need ehitavad neile pesumasina. Ja siis meil mingi mingi kiviheitemasinad, millega saab pähklid puu otsast alla lasta. Seal elavadki siuksed inimesed ka linnahalli taga, et ma olen juhtunud nägema küll, et ega need päris nagu noh, kätte ei saa nagu keegi piilub küll põõsa vahelt. Natuke tehakse sihukest häält ka, et jah, nad elavad seal ja noh, tegelikult eks need odadega niuksed sulgedega mehi ka põhimõtteliselt paljastada. Nad kardavad mind, mul on koer kaasas, aga, aga põhimõtteliselt ega need kähvititel seina peal, ega need ei ole ka, aga noh, niisama teda, nende jumalad, tootem, maalin, käpi, vaid see ongi nende sinna nad matavad oma surnuid, käpivad neid, käpivad neid joonistasid nad tuua kaasa mingi Egiptuse needus üle pea ja eriti eriti sinna sisse minna ja tuua välja nende ürginimeste sinna maetud peali, pealikute surnukehad, seda ei tohi teha. Seda ei tohiks kindlasti püramiidi. Mulle meenub, et mul üks sõber jälle teatas hiljuti, et paar päeva tagasi, et sa läksid püramiidist. Ta käis ühes poes mingis Rimis, ma pakun. Ja see oli nii huvitav, et on tekkinud ka see või kriis, on tekitanud väga kummalisi selliseid arhitektuuri, vormel ühes Rimiseni või pakkidest. Laotud üles püramiid. Sealt on väga raske või kujuta ette, et sa lähed poodi ja hiigelsuur nagu Egiptuse püramiidid, suured või pakkidest, see näitab luksust. See pood võib lubada seda endale, mõnes poes pole, võid õieti saada, aga ka see pood loob püramiidi või, või ma nii palju või juttu nagu viimastel võib-olla ma ei mäleta isegi prees nimelist preemiat või kõik, kellega sa suhtled, kellelegi suhtled, minuga ei räägi keegi, võis ringkondades Eesti kultuuriinimesed, näitlejad, kirjanikud, muusikud, kuulge deklar või sulle ka, kui kogu aeg räägitakse filmist võistlustel. Et keegi, et inimesed näiteks ütleme Maimiku hakkas mainitud, kui ma läksin oma filmi valmis minu näoga onu, et head nad said selle filmivalmistust või Kristjani peale, nii palju ärevust on või ümber sellest sellest on räägitud, näiteks mulle räägiti rääkida sellest, et on ilmunud müügile ka selline vale või paneta pannile. Ja siis ta tähendab Ta ei sula nagu ta ei sula nagu noh, nagu või peaks sulama selliseks noh, niukseks noh noh, mingis vedelikuks, eks. Võitis tänkjak tanke, sest kämpudest seda rääkis mulle kirjanduskriitik, luule võib olla vegan või tänkijatest pudest koosnevalt olluseks, mis meenutab seda lingam massaazi saadust, mis, mis, mis millest tegus Tallinn, võib-olla tegusa Tallinna või pannile sula ära, ta moodustab selliseid klimpiaid. Ürgollus, mul on lihtsalt vastik rääkida, miks sa võid pannile? Mina leiva peale ei pane, mulle lihtsalt räägiti, mida inimesed teevad võiga ja kuna see või teeme nüüd panevad igale poole, katsetavad, milleks kõlbab ja saad aru, see ei kõlba mitte millekski. Siis parem mitte osta midagi, midagi, midagi head on meilt ära võetud. Ja see, mis asemele anti. Mul on, mul on külmkapp võit täis. Määrin teda, puhastan, kingi sellega ja mul on nii palju, et mul ei ole mingit probleemi sellest paanikast aru, mul võid väga palju. Väga palju. On olnud ka väga tihedalt, minu jaoks isegi väga tihedad, võiks võiks, võiks, võiks lausa öelda, et sügisesed sügiseni Tallinna filmifestival on minu elus täitsa praegu käimas, et ma olen kolme päeva jooksul külastamas lausa kodus midagi. Remont tunnitud kinos. Hommikuti hommikuti mulle meeldib väga hommikustel seanssidel kinos käia, kas sa sööd ka seal midagi popkorni või mida ma joon kohvi, kohvi? Ja tänasest vara, mõtlesin, täna käisin ma vaatamas filmi. Mässaja rukkis, mis räägib kirjanik särinzer elust ja ma korra mõtlesin, kui ma võtsin omale sealt omale maitsta kohvijoogi, seal pakuti välja võimalus võtta väike konjak. Aga siis mõtlesin, et kellaaega minu jaoks nagu varajane, kui nüüd on, et kui juba võtta konjak, siis ei ole mõtet piirde nagu väikse Dirpitsi või siis võiks võtta nagu rohkem. Ja mõtlesin, et, et ma ei hakka keset päeva kärutamad, mobiilsin mina tavaliselt, kui ma käin kinos, sest mina võtan selle keskmise konjaki, see null koma neljane. Et on olemas 0,3 nulli nelja null koma viiene suurem, siis ma joon seda kõrrega 0,400 grammi konjakit lapseks. Paaritunnise filmile ja päris hästi läheb ära ja aga ma täiesti tähendab täitsa jutustav, kilo muljeid ning meil on kindlasti väga harva, aga kui ma sinna satun, siis minuni kina muljeid tavaliselt ei ole, aga ma olen selle konjaki katsuma, katsun võtta väikse padjake. Muidugi, sinu muljed olid väga head ja tõsi on ka see, et ma olen nii palju vaadanud, lastefilme. Aga nüüd on aeg-ajalt satun vaatama ka suurte filme, juba siis mulje. Muljed on väga erinevad, eredad, kasvanud kiiresti, kasvanud kiiresti juba suurte ja kuigi on tulemas filme little pani, kuhu ma olen kindel plaan minna, see tuleb kuuendal oktoobril linastub kinos ja siis ma lähen nagu viis kopikat ei pruugi olla laste vil, see võib olla väga pealkirja järgi ei oska midagi. Päike pani, pani väga armastatud, ilm on see, aga väga tore film oli, kirjanik, soovitab minna vaatama, mis Pealkiri tähendab, see räägib raamatu kuristik rukkis, autorist, Salinzeri silmi, mässaja rukkis ja see oli üks väga põnev, väga, mis pani mõtlema mitme asja üle, näiteks tüüpiline särinzeri karjääri alguses oli see Ta või töökirjana kirjanikud ja alguses oli see, et ta muudkui kirjutas ja kirjutas ja muudkui teda ei avaldatud ega avaldatud. Me mõtlema, et just alles hiljuti oli sirbis oli selline vestlusring ise kirjastajatega seal siseasju välja räägiti kui progressiivne ja edumeelne viis on. Ja siis ma jäin mõtlema, et need välja sain selle kirde New Yorker, mis näiteks Bayern väljaanded olid. Et küll ta kirjutas lugusid ja need need lood olid ilmselt täitsa head ja aga ikka toimetused midagi irisesid ikka nad ei võtnud, vast ikka lükkasin neid tagasi. Mõtlesin küll tänapäeval näiteks eesti autor läheks närvi, kui ta tassis kuhugi kirjastusse mingi käsikirja ja seda ei võetakse seal vastu tee ümber, ta kirjutaks kuskile sirpi või kuhugi mujale kurja artikli sellest, kuidas ahistatakse noori autoreid ja et see oli täitsa, see oli legendaarne märksa siis mõtlesin, mitte ainult selline noh, sellised lihtsalt hästi kuulus juhtum, et neid oli veel, et kes kogu aeg tassis oma käsikirju muudkui tõid, tõid New York, New York, New Yorker Times eraldi osakond, niuksed džentelmenid, trakside ja ülikondadega, kes lugesid neid käsikirju, andsid vastuseid autoritele. Mõtlesin, et see on mingi, ma arvan, et tänapäeva noor autor, kes näiteks annab ise oma raamatut plaksti kohe väljundit, selle valmis kirjutanud, vaataks seda ja sa ei saa aru, mis õigusega nad ei avaldanud autori teost ja seda enam, et ütleme, et kui ma mõtlen näiteks ütleme, et jah, ta isegi võib-olla ei tahaks pakkuda neile, sest tal on tunne, et nad võtavad osa honorar ist endale. Et ta teeks ikka ise ise oma kirjastuse, paneks ise plakti ja siis ta tahaks kogu papp endale. Et see on nagu mõistlikum, et Eestis ja ilmselt tulevikus tehakse selliseid filme siis ühtlasele kirjaniku filmi salata sellega, et kirjanik kirjutab, kirjutada ei avaldata. Et algeminete kirjutab kohe avaldab ise selle ära ja ongi valmis. See oli põnev, seal ei pane, seal oli palju muutunud minevikumaailm, kus elasid kirjanikud, kes kirjutasid, keda ei avaldata, vaata, kes pidid ootama ja ja noh, sama samasugune raamat näiteks moorat oli Jack Londoni Martin niiden, kes ka muudkui kirjutas, kirjutas seda ei avaldatud, jõuavad lõpuks, siis hakati avaldama, lõpuks ta sai kuulsaks. Aga Eestis jah, tänapäeval on hoopis teistsugused. Selles mõttes on muidugi jah ilmunud. Me rääkisime siin väga palju tühistest inimestest täna, kes kandideerivad kohalikel valimistel ja juba lolliks teinud kohe tegemas, aga, aga tegelikult on, on päevakorras ka mitmeid selliseid olulisi inimesi, kellest on ilmunud väga palju elulooraamatuid. Et mina isiklikult olen läbinud juba Conrad mäest kirjutatud raamatu rätneri sulest ja järge on ootamas Astrid Lindgreni Lydia Koidula raamatut, need kõik väga väärikad väärikad lood seal veel juurde on ilmunud ka armastatud muusiku ja väga olulise muusiku Emil Laansoo viagra. No näed, just et teid nagu kuhjub ja kuhjub, et ja kõik tunduvad olevat ka siuksed, parajad paksud, paksud köited ja ja kindlasti kindlasti jah, Astrid Lindgreni, Lydia Koidula elu võiks kalle väga. Väga põnev tegelikult, sest et erinevast Liidia Koidula elust mõtlen, et sellest on räägitud alati väga pühalikult, aga tegelikult võis olla väga kummaline elu siukses väikekodanlikus, start ja Pärnus omal ajal. Imelikult soomlased käisid sinna-tänna, et ma ootan suure huviga. Ja seda, see on nüüd vist juba kolmas koidule biograafe, mis ilmunud on, aga ma arvan, et eks me loeme selle vist ühtegi lugenud siia. Mina olen lugenud üks Ameerikas elav kirurg, muide ma toonitan. Ametilt Ma ei mäleta ta nime, naisterahvas, ta töötas palju aastaid, kirurg kindlasti läks pensionile, kirjutas Koidula eluloo biograafia ja väga huvitava raamatu, kusjuures ja tema eripära jättis juba eessõnas ütles, et ta jätab kõrvale loomingu ja tegeleb ainult kui Koidula eluloofaktide uurimisel avaldamisel ja see oli väga-väga vahva, põnev raamat, just nimelt Mati Unt kirjutas raamatu doonori meelespeaaegu, Koidula oli vampiir, nad teatavasti ikkagi kui hauarahu. Ega siis see surnurahuga ei saa ja siis ta hakkabki käima. Ärme Koidula teose töötame Koidula selles ütleme ka veel palju teisi raamatuid läbi. Täna muide tasub jälle koju minna, kirjandusministeeriumi sõbrad saavad vaadata suurepärase raamatu 60 aastat hiljem autorit. Tere. Kas see on nagu selle start anyannist, et mis, mis sai hiljem veel ja sa esitad retoorilise küsimuse, saadi väga hästi ise ka väga hästi, et see just nimelt sealt see pealkiri tulnud ongi ja, ja see ei ole tulnud mitte tühja koha pealt, vaid see on ka sellel oma sügav põhjendus, miks see pealkiri on see väga naljakas raamat ja Tarmo oli Tarmoga kohta on alati väga tore ja ma arvan, et kohtumine telepildi vahendusel on kõigile väga tore. Mina kohtusin Tarmoga suvel. Ma võtsin selle 0,400 ja kalale Tarmo poolt oli väga toredasti, aga nüüd lähme koju ja ja siis vaata, mis edasi saab.