Üheksa, 19 Siim, Tallinn vikerraadio, tere, Tartu vikerraadio Jalmar, Sandra ja Tõnu. Tallinn tere hommikust. On väga tore, et on meil võimalik luua selline väga moodne tehniline sild teiega, meie teid ei näe teie meediana ja proovime nüüd tajuda üksteise rütmi, et mitte sisse rääkida ja et samal ajal, et vastused oleksid hästi meloodilised ja, ja ilusad. Ühesõnaga Trad Attack on meil Eesti Raadio Tartu stuudios ning kuna me teid ei näe, siis kuidas teil seal need paiknetegi, kes keskele istub, säärte peal? Kõigepealt tahtsin öelda, et meie teid nagu näeme küll, sest et me võitsime vikerraadio kodulehel ja siis sina ja Romi naeratate meile siit vastu. Palun väga-väga-väga ilusat, näete välja jätkuvalt. Et aga mina, mina paiknen, kuidas mõelda? Ma olen Sandra vasakul käel ja Tõnu Sander paremal käel. Et mina olen keskel, täpselt loogiline, ongi teie koduleheküljel ka, ühesõnaga Sandra on keskel. Ja siis poisid on, on äärte peal väga-väga mõistlik ja meil on väga vajaga teie selfie't, et seda intervjuud teha, järelkuulata tavaks, et kas te saate selle praegu kohe kera teha, kindlasti ei hakka ja kehakeel on kõige parem selfi tegija, sa tahad, et me teeme igaüks eraldi endast või? TV3? Mul on päris pikk käsi, ma võin proovida siit. Ronim, teengi nii, olete valmis? Kellaaeg jääb ka peale kella üheksa, 22, viis sekundit, kolm, kaks eks. Unustasin küsida, et kas ruudu formaadis või Läns käib või portreid Lions käib, on väga hea, selge, okei, siis on olemas ja tundub, et sina oled siis bändisse seltsimeister, Jalmar Jalmar oli lihtsalt kõige pikemad käed. Ma olen ikkagi leetu aga viiks jutu korraks tagasi ühele Teie esinemisele, mis ei olnud võib-olla kõige traditsioonilisem ja ma tahaksin rääkida teiega kõigi kolmega õhtu juhtimisest. Kuidas te ise vaatate tagasi Eesti muusikaauhindade galale, kuidas nii-öelda enda meelest läks? No mina võin kohe tunnistada, ma ei tea, kuidas teistega on, aga ma ei ole veel seda järele vaadanud-kuulanud. Osalt sellest, et ei ole võib-olla nii palju aega olnud, sest me läksime otse videovõttele pärast seda ja teised ka sellest, et natuke veel ärevus on sees, muutume, kuni see maha läheb. Oota, kas ma saan õigesti aru, et te läksite videovõttele? Peale seda rasket päeva kohe ja, ja me läksime niimoodi, et kell üks jõudsin mina magama, poisid läksid peole. Aga laupäeval oli minul oli videot, et hommikul kell kaheksa ma juba ärkasin ja olin 14 tundi videovõttel. Poisid said natukene puhata. Ta kuigi sõnul oli veel ühe teise bändi vahepeal kontsert ja siis pühapäeval olime juba kõik koos videovõttel, nii et oli väga tihe. Et tegelikult pole tõesti järgib, oleme vaadanud, mina ka ei ole, aga sisetunne ütles nii, et ütleb siiamaani, et esimene kord siis ma arvan, et see oli. Väga hästi tehtud. Kes teist kolmest oli seal see nii-öelda enesekindel ja kes vajas käehoidmist? Ma arvan, et me olime kõik enesekindlad ja hoidsime üksteisel kätest kinni. Samal ajal. Ja öelge ausalt, kui palju läks sassi. Mitte üldsegi läinud sossvõit tuli välja, kõik oli väga loominguline, me suhtlesime ikkagi olukorda nii nagu peab ja ja no ütleme, et pigem sassi läinud, kindlasti midagi, aga võib-olla võib-olla oli kergeid kõrvalekaldeid. Minul näiteks oli auhind nimega panus Eesti muusikasse ja siis ma ütlesin selle auhinna nimeks muusika panus Eestisse. Ja tol hetkel mul oli kaks võimalust, et kas ma teil sellest mingi suure nalja ja teen pulli või siis vaatan täiesti kivinäoga kaamerasse, mida ma ka tegin. Ja hiljem, kui siis lingvistide ja filoloogidega natuke suhtlesin, siis nad ütlesid, et tegelikult see oli väga okei, sest et sisuliselt ei muutunud midagi. Jah, ainult need, kes lihtsalt ise ei oska eesti keelt, nii hästi ei saanud aru. Ja jah, Ma tahtsin ka veel lisada, et nad ei näegi, mina nägin sind, aga sina ei näinud, ma hakkasin rääkima, et minul juhtunud suurt muud, kui ma unustasin ühel hetkel lihtsalt riided vahetada. Võttis minu mikrofoniga Eha Tõnule, kõndisime ühte vahejuttu rääkima, kahekesi terve pika tee Saaride teises otsas ja siis jõuame siis sinna ja siis Tõnu avastas, et tal pole mikrit. Siis ma ütlesin, et kuule, ma teen üksi ja siis ma vaatasin oma mikri peale, seal oli Tõnu nimi. Ma olin Tõnu mikri garderoobist kogemata kaasa võtnud. No ma ise märkasin televaatajana ühte sellist südantsoojendavat hetke, kus kõrvuti olid. Kui ma nüüd ei eksi, siis Sandra Tõnu kahekesi kaadris, Sandra jäi kenasti paika ja ka Tõnu jäi kenasti vait ja siis Sandra niimoodi mõnusalt küünarnukiga kõrvalt andis hoobi Tõnule, mis seal tegelikult toimus. Tõesti, see oli hetk, kus me olime seal helimeeste juures, seal oli lihtsalt see hetk, et sõnul oli üks rida veel. Nii andunud Solduvat kuulama oli niisugune väga hästi, lähme. Sandra müksuses mul jah, ja näeme peatselt sellise aa sorri. See oli, see oli väga uisu. Vabandust. Et aga ma arvan, need muudavad ainult elavaks selle ja ei olegi absoluutselt midagi hullu, et me kindlasti ennast kuidagi ei. Ei materda nende väikeste eksimuste pärast, et see on loomulik. Pigem me teeme ikkagi endale väga suure pai, sest et see oli midagi muud nagu meie jaoks, aga samas nagu proovides olla, siis me ikkagi tundsime, et tegelikult me oleme nagu päris pikalt aega lavadel veetnud, et see ei võtnud nagu jalga nõrgaks, et sul, et sa pead laval midagi rääkima vaid pigem see, et nii palju silmapaare vaatavad sind kuskilt teistest meediumitest, kui, nagu otse, et otse laivis, siis see võib-olla oli sihuke põnev moment. Rahvusringhäälingu Tartu stuudios on meil Trad, Attack ja Sandra, Jalmar ja Tõnu kõik kenasti platsis, ningi juttu tegime siis Saku Suurhallis toimunud Eesti muusikaauhindade tseremooniast ja Saku Suurhallis tuleb teil ka nüüd, kas see on elu üks suurimaid kontserte või olete mänginud ka 100000 inimese ees juba täna? 100000 ei ole, ma arvan, et, et lava mastaabilt tuleb see kindlasti kõige suurem kontserti ja kindlasti ka kõige suurem kontsert, mida me oleme ise korraldanud ja publikuarvult, ma ei tea, kas seal on suurem Malaisia ka enam-vähem. Aga noh, kuna me peame arvestama, et sinna tulevad inimesed ainult meie pärast, siis selles mõttes on see juba juba mõtteliselt nii suur ja oluline, et parandada tuleb mitte ainult meie kõige suurem kontsert, aga ma arvan, et see tuleb ka Eesti bändide ajaloo kõige suurem kontsert mingis mõttes vähemalt vähemasti selles selles sajand Nagu te olete juba nendest paarist küsimusest ja vastusest aru saanud, vot siis sellel bändil enesekindlusega probleeme pole ja no mis siin enesekindlust Et rääkida, kui me teeme peaproovi Eesti muusikaauhindadel Saku Suurhallis Ja meil on hea võimalus kuulata teie kõige värskemat lugu, tehke ruumi. Oma. Uinuma ja läheb peale. Oledki laule? Kuule, laula. Vikerraadio eetris kõlab Trad Attacki värske lugu. Ja meil on Trad Attack külas ka Tartu stuudios. Tere, tere. Olete veel kuuldel? Ja väga mõtlesime, et kas lähme ära või, või jääme igaveseks, jäime heade jäite teie muusikale ka suund või isegi mitte suund võib-olla ei ole muutunud, aga ikkagi see laad on need läinud selliseks väga rõõmu küllaseks ja hästi popilikuks. Kuidas te ise, mis märksõnadega te seda seda nimetaksid? No sul on õigus viima, lugu on tõepoolest popia täitsa selles mõttes. Niimoodi ma mõtlesin seda lugu teha, eelmine oli ka tegelikult mõlemad laulud on olnud ikka selline ütleme, et eelmine lugu oli ikka küte ja niisugune žanr nimega küte. Et eelmine lugu oli ikkagi natuke tumedam ja võib-olla industriaalsel niimoodi ja tegelikult et ei olnud seal midagi rõõmsat, võiks öelda. Aga eks see lähenemine on meil ikka olnud alati, et me oleme tahtnud teha, eks oleme tahtnud teha muusikat, eesti pärimusmuusikat selliseks, et kõik inimesed tahaksid selle kuulata. Aga jaa. Pahasid inimesi ei ole, et, et kuidas te nüüd siin, eks ole, on ju, et meie esivanemaid siis teete siukse asja asi. Peale ei, seda ei ole, aga, aga huvitaval kombel ma olen täheldanud viimase paari nädala jooksul, et, et mida me mida rohkem näen, et meil tuleb jälgijaid juurde ja kuidagi saame. Veel oleme rohkem pildil, siis on tulnud selliseid täiesti labaseid, mõttetuid vihaseid kommentaare, mille, et üks asi, üks asi on okei, kui kriitiliselt lihtsalt kirjutatakse, et et noh, kirjutas näiteks meile meeldisid eelmised lood rohkem või et see lugu on nii ja naa, on jaa, aga kui keegi lihtsalt sõimab ja kirjutab, vaat seda on tulnud küll nüüd paar korda ette ja aga see, selles mõttes, ega see meid ei kõiguta, on ju lihtsalt, see on mina, mina olen nii üllatunud, kuna mina nendele kommentaaridele vastan. Et olen üllatunud, et inimene viitsib võtta selle aja otsida lehe, otsida koha, kus saab kirjutada ja siis lihtsalt oma. Ma ei tea, mida välja elada, meie veel kas sisuline olnud ka või lihtsalt nõu, näod ei meeldi või sisu ei meeldi. Eina sisu näiteks üks inimene kirjutas, et, et see on täiesti mõttetu müra, mida me nüüd teeme ja ta on ikkagi nii pettunud meis. Jaa, jaa. Ta loodab, et ma ikkagi hakkame normaalset muusikat kunagi tegema. Tohoh, sa vaata, aga, see on lihtsalt see muusikamaailmatõde, et inglise keeles laveriskadel laar, heitamiskade heit ja Taylor Swift laulis niimoodi just just just et, aga lõppkokkuvõttes mina näiteks tahaks öelda seda, et kui see lõpuks album välja tuleb, siis kuigi me me teeme ikkagi muusikat nagu lähtuvalt iseendast koostöös, siis kogu selle pärimusvaramuga, mis meil tegelikult Eestis on ju, et siis lõppkokkuvõttes kui see plaat ja ma arvan, et seal on kõigile midagi armastada ja kõigile võib-olla midagi vihata ka. Ja tegelikult on nii, et, et positiivseid kommentaare on ikkagi rohkem, ju me näeme ka selle pealt, et inimesi, kes haka, kes, kes meie muusikat kuulavad, neid on rohkem ja ka neid, kes meid järjest rohkem jälgivad sotsiaalmeedias, nii et tegelikult see kõver on ikkagi sinna ülespoole ja positiivne. Ja ma tahaks siin selle teema lõpetuseks öelda, et me oleme alati teinud muusikat sellepärast, et inimesed saaksid seda kuulata ja need, kes leiavad, et seal on, mida nautida, siis nendel on väga hästi ja kes ei leia, et seal ei ole midagi nautida, need kuulak lihtsalt teist muusikat, sest me ei tee seda sellepärast, et inimesi närvi ajada, me ei taha kedagi üles keerata, et me teeme muusikat, sellist muusikat nagu, nagu meie ajuehitus on ja meie tahame. Ja, ja siis eks kuulajad peavad selle selles mõttes üles leidma, et kellele, mis, et ega ma usun, et ühelgi kaikoonilisel bändil pole nii-öelda fänne algusest lõpuni olnud. Et need tulevad ja lähevad ja eks inimesed ja tunded ja keskkond, ühiskond, kõik muutub. Nii et tuleme ikkagi rõõmu sellest, et, et loome üldse nagu sünnib ja, ja tehakse muusikat, tehakse kunsti, tehakse teatrit, et ega seda ei tehta inimeste närvi ajamiseks, seda tehaksegi inimeste rõõmuks. Räägime natuke ka rollidest või rollide jaotusest teie kolmnurgas, kes on näiteks teist kolmest see, kes teised käima tõmbab. No mina ikka. Kuni õhtul kella kaheksa ajal, aga võib-olla mitte nii positiivselt. No ütleme niimoodi, et see, et see, see on ka täpselt niimoodi, et üks tõmbab ühtemoodi, teine teistmoodi, kolmas kolmandat moodi, et kui mina poleks käima tõmmanud, siis poleks seda Saku Suurhalli kontserdi näiteks toimub. Ja, ja kui mina poleks käima tõmmanud seda bändi, siis poleks seda bändi ja mind pandi siis ei oleks, siis ei tahagi. Aga ma tahtsin öelda seda, et tegelikult. Kolmejalgne Trohevus, mis meil on, on ideaalne sellepärast et Sandra tõmbab käima hommikul viiest 10-ni. Mina olen nagu päeval 10-st viieni, pan hullu ja siis Jalmar ärkab õhtul ja siis selles mõttes meil on suhteliselt hästi jaotad lihtsalt öösel 12-st mingi nelja-viieni hommikul on tühima assist. Seal vahepeal töötavad algoritmid. Ja teadupärast kolmejalgne tool ei kuku kunagi ümber, et neljajalgne kukub ikka palju lihtsamini. Aga ma käisin siis ka tasakaalustus, eks, et kes teist kolmest on bändis mõistuse hääl. Kolm, neli, mina ei, mina küll ei ole. Seal on, seal on mina üldiselt, sest et kui me räägime näiteks loominguliselt, siis kuna oli viimaste albumitega, olen mina nii-öelda go-go produtsendi rollis, et veetnud kuid koos meie, miks Silver Lepastega stuudiost tulnud koju kuulanud, mida Sandra arvab nii-öelda neelanud selle alla, läinud järgmine päev uuesti stuudiosse kõike parandama. Et, et see on olnud, ma olen siin, ma arvan, selline mingis mõttes, loomingulises mõttes nagu lepitaja rollis, kuigi kuigi ma arvan, et ma olen ka väga selline inimene, kes tahab, et ei juhtuks nii nagu mina tahan Kas need illustreerida natuke seda niimoodi sinemata graafiliselt, et põhimõtteliselt Jalmar on nagu pätmann, mina olen nagu Robin ja siis Sandra kätvumen kujutajatel, aga elus on niisugune seal taotlustele aga lihtsalt, aga lihtsalt ma ütlen, et Robin tegelikult ei ole sukapükstes. Ja kui tohib veel siia lõppu, siis mida te teete siis, kui te parasjagu ei ole? Trad Attack. Me oleme. Tundub kogu aeg, et see on meie elu kuidagi loomulik osaga, aga, ja see ei ole üldse halb osa, vastupidi, et me oleme sellest läbipõimunud, samamoodi on läbi põimunud sellest meie või noh, ütleme siis meie lähedalt sõbrad, Tõnu elukaaslane, Meie lapsed, kes käisid viimati ka meiega kaasas Sauntšekis, kes käivad vahepeal kontsert ja ka see, et kõik see on nagu läbipõimunud, et see on selline nagu elustiil praegu ja, ja see toimib niimoodi. Mina arvan, et tegelikult lõppkokkuvõttes, kui me ka läheme kuskile suurel laval, vahet ei ole, kas seal on 1000 või 10000 inimest, siis mingis mõttes me ikkagi tuletame endale meelde, siis mina olen Tõnu, kes on pärit väikesest Viljandist ja vist juhtumisi mängin trumme. Sandra Viljandis jutamise mängib torupilli ja siis Jalmar on setomaalt pärit ja, ja mängib kitarrionju. Ja lõppkokkuvõttes, kui me ei ole Trad Attack, mida juhtub üsna harva, siis tegelikult me teemegi neid täitsa tavalisi asju, käime jooksmas ja mängime lastega ja teeme süüa väga head ja käime saunas, näiteks. Mul on tunne, et vahepeal ma näiteks kulutan ikkagi rohkem aega kodus nõudepesule, kui. Ja, ja aga me teeme ikka normaalseid asju ka, et siin uus aasta tuli, siis me lubasime, et pühapäevad näiteks. Kuigi läinud pühapäev oli küll videovõtte all, aga, aga pühapäevad ikkagi on töövabad ja sest et see, seda me ei ole juba, ma arvan 10 aastat teinud see, see eestlaslik, selline teotahe või, või on see saamatus, ma ei tea, kumb see nagu on see võib-olla mõlemad natuke jah, et panna nii-öelda, eriti loomingulises valdkonnas pannanil, tööasjad käest ära pühapäeval, kus tegelikult keegi teine niikuinii ei liiguta väga palju või noh, selles mõttes vähemasti töö ei liigu nii kiiresti, kui sa tahad. Et siis pole mõtet ennast närvi ajada, kuigi vahepeal on jälle rahus väga hea töötada. Et proovime nagu säilitada seda mõistliku inimese joont ka siin, sest et tõesti tööd on meie bändiga nii palju ja kõik kõik panevad ikka kogu rõhu ja oma fookuse sellesse. Tänapäevani on veel aega, jõuate puhata, aga sel nädalal vähemalt ühe päeva, suur aitäh, traad Attackile. Teie suur kontsert Saku Suurhallis on 23. mail, usutavasti sinna veel inimesi mahub, palju jaksu, edu ja rõõmu teile, aitäh. Tervitused.