Peavalude keerulises maailmas on viimasel ajal toimunud päris mitu läbimurret ja kõige sagedasema neuroloogilise haiguse ehk migreeni ravis on kasutusele tulnud uus ravivõte kroonilise migreeni korral pikalt tarvitatud ravim on saanud üheksa aasta järel haigekassalt soodustuse ja Eestis loodi mullu migreeni ja peavalu patsientide ühing. Meil on nüüd hea meel tervitada Tartu stuudios Tartu Ülikooli kliinikumi neuroloogi ja Eesti peavalu seltsi presidenti Mark prožinski. Tere hommikust. Tere hommikust. Kõigepealt selline küsimus, mille peale ilmselt väga paljud inimesed peavaludest rääkides mõtlevad, kuidas teha vahet tavalise peavalu ja migreeni vahel, kui inimene mõtleb, et mul nüüd peab väga, väga valutab, kust ta teab, et tegemist on migreeniga. Migreen on üldiselt selline ajuhaigus, mille puhul lisaks valule nende ataki ajal inimene kogeb ka erinevaid muid sümptomeid, iiveldust, sageli oksendamist ei talu valgust, müra ja üldiselt ei taha ka eriti ennast liigutades selle valu ajal. Migreeni on nimetatud üheks ühiskonna kõige kulukamaks haiguseks, mis tast, mis ta teeb sellise? Kulukam on ta mitmel põhjusel. Esiteks see on kõige sagedasem neuroloogiline haigus, selle levimus on hästi kõrge. Näiteks hiljuti Eestis läbi viidud uuring näitas, et Eestis on 17,7 protsenti täiskasvanud inimesi kannatab migreeni all. Teiseks, kui inimesel on ikka migreeniatakk, siis ega temast töötegijat nagu sisuliselt nagu ei ole, paljud jäävad koju ei suuda tööle minna ja, ja seetõttu loomulikult sellega kaasnevad ka igasugused haiguskulud kompensatsioonid, et töövõimetuslehtede näol ja ka ravimite tarvitamise hulk on päris suur, ehk siis tabletid, mida inimene peab võtma. Need, mis on haigekassa poolt kompenseeritavate loomulikult moodustavad ka oma osa sellest kulust. Migreen on tegelikult istu selline haigus, millal ravi ei ole selles mõttes, et sa ei saa. Kui sul on ühel hetkel migreen tekkinud, siis see jääbki sinuga eluks ajaks kaasas käima ja see on ainus asi, mida saab teha, on seda leevendada. Täpsustaks migreenil oome, ravi ei ole sellist ravimis haigus täiesti ära võtaks ehk sellistel välja ravivat ravi ei ole olemas, aga ravimisse leevendab hoogusid, mis vähendab hoogude sagedust. Selline ravi on olemas. Aga mida see endast kujutab, see ravi kuidas seda ravitakse? Kogu migreeniravi võid jaotada kahte suurde rühma, nii-öelda medikamentoosselt, mitte Meidigmentosne, noh see viimane, mitte meili, kommentoosne elustiil, toitumine, vedeliku tarbimine, unerežiim ja nii edasi ja nii edasi. Aga mis muudab medikamentoosselt migreeni ravis, siis seal on samuti kaks põhilist varianti. Esimene on see, mida teha siis, kui see hoog peale tuleb, ehk siis kuidas lõpetada alanud migreeniataki ja teine on, missuguseid ravivõtteid saab kasutada selleks, et migreenihoogude sagedust olulisel määral vähendada. Ma saan, kas ma saan õigesti aru, et siis tegelikult on võimalik migreenihoogusid ennetada ka nii, et ei pea tablette sööma, et siis elustiiliga. Et õige elustiiliga vältida seda, et üldse migreen tekiks? Migreenihoogusid võib ära hoida, õigemini migreenisagedust, migreenihoogude sagedust võib vähendada tõesti elustiiliga ja sageli päris märkimisväärselt, eriti kui inimene, kellel on migreen enda teadmatusest enamasti noh, elab võib-olla mitte nii, nagu võiks migreeniga inimene elada, käib trennis vähe ja, ja tõesti, kõik need muud soovitused sinna juurde ja sellise, mitte medikamentoosselt profülaktika, nagu me seda nimetame. Küsimustega tegeleb tegelikult kõige rohkem mitte arst, vaid selline spetsialist nagu peavalu, õde, et meil näiteks siin Tartu Ülikooli kliinikumi peavalukliinikus on peavalu õed kes istuvad migreenihaigetega maha ja analüüsivad iga inimese sellist igapäevast rutiini, toitumisharjumusi ja nii edasi ja siis nopivad sealt välja näite momente, mida inimene saaks muuta, et paremini toime tulla oma migreeniga. No te ütlete, et üks asi on sportimine ja siis mainisite ka toitumisharjumusi, et kas te saate näiteks tuua, et mis on siis see nii-öelda vale toitumine, mis oleks parem toitumine, et, et migreen migreeni, siis sagedust vähendada. Siin võib rääkida näiteks sellistest spetsiifilise mõttest veidi toitumisainetest, mis on juba uuringutega näidud, teatud seost migreenihoogudega või õigemini sellist profülaktiliste potentsiaali. Me räägime siin teatud toidulisanditest näiteks. Aga tegelikult kogu see tervisliku toitumise kontseptsioon on siin ka oluline ja mida eriti tahab migreeniga inimese aju saada, on teatud regulaarsus ja mitte tsüklilisus ja mitte ainult selles suhtes, kui palju inimene magab, vaid ka seda, et kui sageli ta sööb, ehk see oleks nagu selline korralik tervislik, selline piin kui palju neid migreeni inimesi on, kes ütlevad, et nii kui ma jätan ühe söögikorra vahele, siis mul kohe tekib migreenihoog näiteks. Nii et selline regulaarsus on siin ka üks, üks üks olla oponent selle juures ja sportimise osas küsimuse teine pool samuti, et on ka selliseid üpriski veenvaid uuringuid ja kogemusliku ka kinnitada, et need inimesed, kes regulaarselt käivad trennis ja see on umbes kaks-kolm korda nädalas vähemalt et nendel migreenihoogude sagedus on, on selliste füüsilist passiivse eluviisiga inimestega võrreldes on oluliselt väiksem. No kui nüüd ikkagi inimene on sellises olukorras, et ilma ainult elustiilist ei piisa ja ilma ilma medikamentide ta ei saa hakkama, siis kuidas riik haigekassa näol sellesse suhtub? Eelandmed ütlevad, et, et vist ravimi puhul vähemalt on ikka aastaid võidelnud selle eest, et haigekassa soodustus saada. Sellised ütleme igapäevaselt kasutada võtavad migreenihooravimit, mitte spetsiifiliselt migreeni profülaktiliste ravimid on nii-öelda tavalises soodustus nimekirjas. Ehk siis haigekassa kindlustusega patsiendile tähendab 50 protsenti soodustust. Aga mis puudutabki, et tõesti selliseid, võib-olla natuke kallimaid ravivõimalusi siis enne kui siin tuleb nii-öelda riigi haigekassa inimesele, nii et paraku võtab aega meil ja näiteks tõepoolest alles esimesest jaanuarist 2020 ehk noh, nüüd sellest kuu algusest alates on võimalik nüüd inimestele pakkuda migreeni, kroonilise migreeni profülaktikaks Potto, linnud, teraapiat sellisena, et inimene ei pea siis ise maksma selle eest, nagu see oli kõik need aastad, et alates 2011, kui tuli ametlik näidustus Botoxile kroonilise migreeni näol Väga tore, aga aitäh. Marcrožinski, Tartu Ülikooli kliinikumi neuroloog ja Eesti peavalu seltsi president neid teemasid avamast väga tore, et tegelikult ikkagi see haigekassa soodustus migreeniravil on, siis tõesti on see üks väga ebameeldiv haigus ja muidugi hea, et ka neid nii-öelda nippe jagasite, kuidas siis seda haigust ennetada, aitäh teile. Absoluutselt iseenesest võib kindlalt väita, ega selle viimase soodustusega see pikk tee meil ei lõpe. Et näiteks juba natuke rohkem kui aasta on migreenis toimunud ka väga suur läbimurre migreenispetsiifiliste profülaktiliste süstitavate ravimite näol, millele paraku hetkel veel haigekassa soodustust ei ole. Aga me ikka töötame selles suunas, et inimesi aidata. Aitäh, aitäh teile.