Kaheksa ja 17 minutit. Ta on kell haridus ja teadusministeerium koostöös Eesti noorsootöö keskusega tunnustab igal aastal üleriigiliselt noorsootöövaldkonna parimaid tegijaid. Ja Vikerhommikul on nüüd väga hea meel tervitada siin stuudios ühte värskelt tunnustatud noortetöös aasta panustaja tiitliga pärjatud Anna-Kaisa Oidermaa, tere hommikust. Tere hommikut. Ja palju õnne, aitäh, palju õnne kogu ühiskonna poolt teile ja suur aitäh. Aitäh sellele väline tunnustus on kindlasti väga meeldiv, aga mida te ise peate enda tegemiste kõige tähtsamad, kas osaks? Ja et kindlasti see tunnustus on meeldiv. Aga, aga noh, ma ise mõtleks nii, et, et kuna sealsamas üritusel sai ka Eesti noorte vaimse tervise liitumine liikumine ju pärjatud aasta noorteorganisatsiooni tiitliga ja, ja seal Me inimese tegevused, kes olid nomineeritud, oli vaimse tervisega seotud, siis ma arvan, et juba see iseendast. Et noored ja noortevaldkond väärtustavad vaimset tervist, et see on õudsalt hea uudis kogu ühiskonnale. Et, et see rõõmustab mind, aga loomulikult nüüd eelmine aasta oli meie peaasja keskuse avamine minu jaoks hästi suur asi. Nii et teie portaal, peaasi on see, mille kaudu te üritate aidata noori. Ja et see on selline kõige esmane keskkond. Ivo Linna ütles kunagi intervjuus, et tema üldse ei tea, mis asi on depressioon ja ta ei ole kunagi teadnud, ta ei ole üldse aru saanud, mis, millest räägitakse. Mis ühiskonnas juhtunud on, et me räägime tänapäeva noorte vaimsest tervisest nii palju. No ma arvan, et meie ühiskond on piisavalt targaks ja hoolivaks muutunud, et need teemad on ikkagi sellised, mida on võimalik käsitleda ja millest on ka täiesti niimoodi normaalselt võimalik kui rääkida ja, ja võib-olla ka need, kes ütlevad, nad ei tea, mis on depressioon, et nad vähemalt saavad kuulda teiste inimeste lugusid ja natukene kuskilt-pidi haakuda. Mis on kõige valusamad teemad praegu, mis noori puudutab? Noh, kindlasti paljudel noortel ongi depressiooni, ärevuse sümptome enesevigastamist, et aga ka ikkagi see, et, et selline üldine haritus vaimse tervise osas võiks olla oluliselt varem ja ka muidugi teenuste kättesaadavus. Kui palju te ise konkreetselt oma igapäevases argises töös puutute kokku noortega, kellel on mure? No ikkagi igapäevaselt, et meil seal keskuses käivad noored inimesed ja, ja noh, nendega ma vestlen peaaegu iga päev jah, kas on kerge või kui kerge on teil leida ühist keelt, et üldse saada nii-öelda side nende inimestega? Noh, kuigi mina juba tõesti olen vana inimene, siis siis Ma arvan, teise inimesega on ikka võimalik kontakti saada, olenevalt ma olenemata tema vanusest või ükskõik mis tunnustest. Kas need vaimsed probleemid, millest me räägime, on see kellegi tegemata töö on see mingi sotsiaalne surve ikkagi tahaks aru saada, miks see on nii suur teema tänapäeval, et te ütlesite nii ilusasti, et, et me oleme hakanud märkama. Kas te siis väidate seda, et 20 aastat tagasi ja 50 aastat tagasi olid need probleemid tegelikult olemas lihtsalt peidetud kujul pesuga? Mitu küsimust oli praegu korraga, aga saate aru, mis ma mõtlen? Ja et, et noh, tegelikult kindlasti on neid probleeme olnud ka aastakümneid tagasi, päris palju aga ei ole räägitud ja noh, kahjuks ei ole meil ka konkreetset ülevaadet levimusuuringuid vaimse tervise raskustest, aga noh, mingisugune hüpotees on see, et kuna sellist keskkonnastressi ja survet on praegu võrdlemisi palju, et siis võib-olla et et osade vaimse terviseraskust esinemissagedus on tõusnud. Kuivõrd on näiteks sotsiaalmeedia ja selline enda rõhutatud pidev võrdlemine kõigi teistega üks vaimse tervise häirete põhjustajatest, noh, ma ei tea, kas ta nüüd häirete põhjustaja on, aga, aga sellist, et võib-olla noh, mõttetut stressi või pingeid see inimestele tõenäoliselt ju lisab ellu. Meil on stuudios psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ja räägime noorte vaimsest tervisest. Teid kuulates, muide, on ma mõtlesin, et me intervjuu hoopis teise registrisse teid kuulates tundub, et see on täiesti tavaline, normaalne ühiskonnaga kaasnev nähtus, siin ei ole mingisuguse erilise põhjustajaid midagi, et lihtsalt täiesti tavaline elu on see, millest me räägime, et ei ole midagi juhtunud ühiskonnas, äkki on see nii? No ma ütleks küll, sest et vaimse tervise probleemid on üle ilma ikkagi just noorte kõige tavalisemad tervisemured ju üldse ja tegelikult on kas noh, neljandikul või kuni 40-l protsendil inimestest elu jooksul mingisugune vaimse tervise probleem, et noh, et see on hästi tavaline lugu ja ja sellega, ma arvan, võib ka niimoodi normaalselt tavaliselt tegeleda, et sellest ei pea katastroofi tegema. Kas oleks võimalik küsida või, või anda ka mingeid teatavaid, ma ei tea, kas näpunäiteid või ideid näiteks teie poolt Eesti riigi otsustajatele mida oleks vaja tulevikus teha, et teie valdkonda aidata? Noh, sellest on juba väga-väga pikalt räägitud, aga võiks olla selline vaimse tervise poliitika ja ja kuigi nüüd roheline raamat on tulemas vaimse tervise osas, et seal ikkagi peaks väga konkreetne tegevuskava ja ka loomulikult rahastus kaasnema. Et noh, sellisest üldplaanist on ikkagi väga praegu puudu, et selliseid projektipõhiseid väga ägedaid asju tehakse. Aga et võiks selline üldine plaan olla ja suund, kuhu me liigume, teie portaal, peaasi, punkt millised saavad olema aasta 2020 sellised kesksed teemad? No üks teema, mis, mis on meie jaoks hästi oluline on just selle noortekeskuse arendamine, et seda me oleme siis sotsiaalministeeriumi ja heateo mõjufondi toel praegu arendamas ja mõtlema, et milline see kaasaegne ja sobilik teenus peaks just noortele olema, et kuidas neid aidata. Et selle arendamine on hästi suur asi meie jaoks. Loomulikult on e-nõustamine, see on kogu aeg töös ja seda toetab meil Eesti haigekassa. Et see jätkub kindlasti, aga meil tuleb ikkagi mitu sellist teemakuud ka nii-öelda, et depressioonist on taas kord plaanis rääkida kevade poole. Ja Anna-Kaisa lõpetuseks teie hommik täna algas vara, algas veidi ebatraditsiooniliselt raadiointervjuuga, aga milline teie tänane tööpäev välja näeb nüüd edasi? No jalutan siis meie keskusesse maneeži kolm sinna lähedal minna siis ma teen mõned lepingud ära, siis on mõned koosolekud, siis mõned kliendid ja siis on veel mõned koosolekud, et üsna pikalt läheb täna seitsmeni. Kõlab üsna depressiivselt lepingud ja, ja muud sellised bürokraatlikud asjad sinna vahele. No aga need on need asjad, mis tuleb teha, tegelikult on hästi põnev. Et enda vaimset tervist tuleb ühesõnaga ka hoida, oli, oli mu sellise remargi kohatu remargi mõte. Loomulikult muidugi, suur aitäh Anna-Kaisa Oidermaa Vikerhommikusse külla tulemast, aitäh.