Neljateistkümnes märts on emakeelepäev ja vikerraadio etteütluse päev ja selle puhul kutsusin ma täna endale külla ETV-s saatejuhi, Aktuaalse kaamera ankru kolleeg Margus Saare. Tere hommikust, Margus. Tere hommikust. Kõigile. Sel aastal. Etteütlus näeb välja nii, et Kaja Kärner loeb vikerraadio eetris etteütluse teksti aga sina oled sedasama teksti juba ette lugenud, videopilti, seda saab vaadata internetis ja see on mõeldud vaeg kuulajatele. Ja see on mõeldud vaegkuuljatele sellepärast et nendel pidi olema selline oskus, et nemad loevad huulte pealt. Kuidas saab, et eetris nagunii väga artikuleeritud rääkima, kas see paneb sulle sellise lisapinge? Ja see pani mulle lisapinge, sellepärast et kui mina tulin kunagi Eesti televisiooni, siis ma kohtusin siin sellise mehega nagu Endel Sõerd ja tema tema oli siis Aktuaalse kaamera diktor tollel ajal. Ja tema seisukoht oli see, et lugeja ei peaks väga palju oma purihambaid rahvale näitama. Ehk siis tuleb võimalikult suu kinni esitada teksti ja selles oli ta tegelikult ka meister. Aga see ongi see, et seal sees siis seal ütleme, selle huulte taga toimub mingisugune hea artikuleerimine. Ma mäletan, et Endel tõepoolest väga nüüd oma suunurki üles ei tõmmanud ja, ja väga huuli torru ei ajanud ja ta arvas, et et televaatajad ei peaks vaatama, mis sul seal suus on. Et et nüüd, kui ma siis seda vaegkuuljatele lugesin, siis ma natukene tegin rohkem oma huultega tööd, kui ma tavaliselt D näitasid purihambaid rohkem. Ma näitasin oma hambaid, aga võib olla ka mitte väga, aga see on seal ju huvitav. Huvitav. Selline kogemus tõepoolest, mul oli paar päeva tagasi niimoodi, et mul olid huuled kuivad ja siis palusin grimeerijalt huule peale väikest kreemi ja see oli mingisuguse sellise reaktsiooniga kreem, et mul läksid huuled natukene nagu punn, nagu nagu Merle Palmistel. Ja ilusad huuled tulid, aga selleks kuidagi niimoodi, et et huuled läksid nagu kangeks ka ja kui kell pool seitse olin eetris, ma sain aru, et ma ei suuda nagu rääkida neid asju välja. Et tuleb, milliste asjadega tuleb tegeleda. Ja inimesed, näed sa õhtul aktuaalset kaamerat vaadates ei tule selle pealegi, millega sina seal murrad? Artikuleerima peab ja, ja mul oli väikene võbin ikka ka sees, sellepärast et. No ütleme nii aktuaalne kaamera on otsesaade ja ma andestan endale ja teistele palju asju, mis on, tulevad otse su suust. Kui sa teed linti ükskõik siis raadiosaadet või telesaadet, siis sul on võimalus tegelikult ennast ette ära kontrollida ja, ja parandada ennast, et seal olen ma kriitilisem nii iseenda kui ka kolleegide suhtes. Oma igapäevatöös, kui palju sa pead üldse mõtlema selle õige keelekasutuse peale, kui tihti sa ÕSi lahti teed? Ma arvan, et korra õhtu jooksul, aga noh, nüüd on võimalik ka seda netis teha, eks need on ilus uus hõbedane ÕS-i raamatuid maa vahelises lehitsen, seda ka lihtsalt vahel. Ühesõnaga kuna ma tegelen hästi palju keelega ja selles on päris palju vigu, siis ma nagu mõtlen üle, et ma ka täiesti tavalisi asju kontrollin ka. Et näiteks Vahur Lauri kirjutas siin ükspäev Soome neiudest, kes armusid meremees Markusesse, eks ju. Mis mulle tundusid neiude neiude, et neidude ju öeldakse, aga tegelikult ongi, et on neiu ja neid ja need käenduvadki siis erinevat moodi ja see error tekkis, see viga tekkis mu peas lihtsalt selles, et ma ise ei ole seal aktiivne kasutaja neiude vormi kasutaja. Aga noh, eks ikka tuleb vaadata seal vahel. Et kas on näiteks mõnel sõnal hoopis olemas eestikeelne vaste või mida ma paljudele ütlen, et ÕS-i tuleks kasvõi sellepärast lugeda, see on nii labane ja tavaline näide, mis ma alati ütlen. Et kui meile tuleb toredad pressiteated kuskilt ministeeriumidest, et et pidulik tseremoonia algab kell 12 ja see on õhtul ka siis kõikides uudistekanalites, siis ma kõigile palun, et võtke nüüd ÕS kätte ja vaadake, mida tähendab tseremoonia tseremoonia on pidulik sündmus, järelikult toimus pidulik pidulik sündmus. Et miks te kasutate pidulik tseremoonia sellist asja. Ja siis ma mõtlengi, et, et palun pressiteadete koostajad ministeeriumides, võtke nüüd ennast kokku ja, ja ärge kirjutage meile sellist eesti keelt, mis kandub tavakeelde ja, ja kõnepruuki ja ja siis see ajab mind natukene närvi. Kui tihti sind ajab üldse närvi, kui sa meediaruumis kuulad seda eesti keelt, no pressiesindaja töö on üks asi, tema ei peagi seda kuskile välja lugema, see on toimetajatöö sellest õige tekst ilusasti välja tuua. Aga kui sa kuulad raadiot, telepilti võib-olla ka loed lehte, et kui ilus keel meil on. Meil ei ole ilus keel, ma kõigil palun lugeda raamatuid ja eesti autorite raamatuid, mis on hästi toimetatud sest meil on väga palju ümber tarbeteksti, uudisteportaalid, ajalehed, tõlkeartiklid, klid, kiiresti tõlgitud asjad, et mulle vahel tundub, et isegi eesti keele lausnagu see sõnade järjekord lauses on sassi läinud alates sellest ja, ja kasutataksegi sõnu hästi vähe sõnu kasutatakse igapäevaselt, et et, et me võiks olla keel rikkam, et selle, seda saabki siis Eesti kirjanike teostest, mis on eestlaste poolt kirjutatud siis või siis kirjandus, mis on hästi tõlgitud. Aga igapäevaselt ongi siis ma olen, olen enda peale pahane, kui läheb midagi pahasti ja eks ma olen siis teiste peale ka pahane ja mul on paar sõpra, kes on ka teinud sedasama tööd kes üks on loobunud. Kurjustavast ja mõtlevast ütleb, et ei lähegi paremaks, et inimesed ei mõtlegi eesti keele peale, teisel on veel lootust ja arvab, et tuleb lihtsalt inimestega tegeleda ja talle öelda. Aga mis sa arvad sellest, mõni inimene ütleb, et needsamad anglitsismid ja kõik, mida me enda keeldu toome, kasvõi seesama sõnade järjekord, mida sa mainisid, eks see on ka üks nendest anglitsismidest. Et see tähendabki seda, et keel areneb, et me peamegi mõnes mõttes liikuma paratamatult. Sinnapoole, ja võib-olla küll, aga mina, kui olen siis avalik esineja ja kõik avalikud esinejad peaksid arvestama seda, et nemad kannavadki, seda keelenormi. Ja ma enda jaoks olen selgeks teinud, et üks on kõnekeel, mida sa räägid. Suuline keel, mida sa räägid praegu näiteks siin vikerraadios ja teine on toimetatud keel, mida sul on aega vähemalt 10 sekundit enne kirjapanekut ka läbi mõelda. Ehk ehk minu meelest on nagu need ka erineva kvaliteediastmega peavad olema. Ja, ja minu meelest võiks Eesti ma ei oskagi muud öelda, kui et ma arvan, et see ei ole keele areng, kui me võtame anglidsisme asutusele, eks ju, et et ma eile keele kuulsin, et loetud minutite pärast algab mingisugune asi, eks ju. Noh, see on russitsism tegelikult, et kohe algab isegi koheselt on vare vale sõna, eksju, et mis saab loetud minutid, kes need minutid nüüd loeb, siis hakkame siis lugema neid minuteid vä, ent kelle poolt loetud, aga see on, kelle poolt loetud on päris kehvasti, jah, aga see on, see on vene keelest noh, et ja palju muid asju ka, eks meil on, teemad on laual, kus laual, võib-olla me arutame teemasid, eks ju, et võtavad laualt ära ja hakkame arutama, et et ma arvan, et see ei rikasta eesti keelt, vaid see võtab võimaluse meilt rääkida eesti keeles. No tuleme siis selle juurde, kuidas me seda eesti keelt hoiame üheks selleks on kindlasti vikerraadio etteütlus, mis on nüüd juba aastaid traditsiooniks saanud ja mis, millel on nii kohutavalt palju järgijaid, mille üle on ainult suur rõõm. Iga aasta on neid üha rohkem tulnud. Ja 14. märtsil see taas tuleb. Sel aastal on etteütlus, laulupeoteemaline laulupidu on sinuga pidi ka töö kaudu. Kas see tähendab, et võtad sa osakaal sellest ja ta ütles, et ma tegin ära ja seal kirjutatud see on nagu selles mõttes nii õudne, et päris keeruline. Kui jääks lihtne, siis oleks. Mis seal keerulist on, aga ütleme nii, et see ongi ilukirjanduslik või siis sellise pidupäeva kõnelõik. Aga igapäevaselt me nii keeruliselt ei peaks rääkima, eriti mitte, kui uudiseid loed. Inimene ei suuda haarata mõtet, kui sa nii pikki lauseid moodustab nii barokselt. Nii barokselt ilusti öeldud. No ma olen siin juba kutsunud inimesi üles ka, et ERR-i veebis on juba olemas selline proovi etteütles, mida inimesed saavad siis katsetada, vaadata, kuidas neil sujub. Ma lubasin ka, et meie, Margus, sinuga võtame selle ka ette ja proovime, kuidas meil läheb. Ja Heidi on meil juba kirjutanud ka vikerraadio kodulehele, tema tegi selle etteütluse läbi ja sai 10-st küsimusest 10 õiget vastust. Uskumatu, see on täiesti uskumatu, seepärast, et need küsimused ei ole üldse mitte lihtsalt seal. Aga me vaatame korra üle, et kuulajad, te võite meiega kaasa mõelda. Kas te olete meiega nõus või mitte ja minge ja tehke see ise ka läbi ja me hakkame siit kohe vaatama, ma loen teile ette, milline lause on ja siis ütlen ka, et millised need variandid siin on. 10 küsimus siin on esimene lause, kõlab nii. Tänasel emakeelepäeval kirjutavad tuhandeid etteütlust. Valida on lause vahel, kus kõik peale siis esisuurtähe on siis väikesed tähed või siis on emakeelepäev ja etteütlus suure tähega. Ma ei tea, kumma variandi me võtame esimese võtma, et ikka väikese tähega kirjutatud ei ole tõesti vist põhjust seda suure tähega kirjutada, nii märgime selle ära. Teine, see on Tartu maratoni kõrval suurim üle-eestiline mõõduvõtmine. Siin on variandid Tartu maraton läbiva suure tähega. Või siis on ühes variandis kirjutatud veel ka üle-eestiline Eesti suure tähega. Mis sa arvad, kas Tartu maraton peaks olema läbiva suure tähega? Tartu maratoni puhul on maraton on väikese tähega ja ma arvan, et üle-eestiline oli vist ka siis, et eestiline on väikesed. Jah, ma olen sinuga nõus, sellepärast et maraton, no miks peaks maraton olema suure tähega? Liiginimi ma ei näe nii kokku lepitud põhjust selleks, seega meie võtame kolmanda variandi, meie ütleme, et maraton on väike ja üle-Eestiline ka väikese tähega. Teie kuulajate on alati võimalus meiega samal ajal kaasa teha ja vaadata, mida teie paneksite. No see kolmas minu meelest on, siin on kolm varianti ja esimene läheb kohe ära, sest et esimene sõna on kontsentreerunud raadiodiktori kristall selle häälele, aga kontsentreeruma on ilma t-tähete sealt keskelt, nii et see langeb kindlasti ära. See on võib-olla ka sellest, et inimesed lihtsalt räägivad lohakalt, inimestel jääb kõrva kontsentreeruma. Ma sattusin paar päeva tagasi kuulma spordiuudist, kus räägiti korvpallist. Ja kui nii läheb edasi, siis mõne aja pärast me kirjutamegi kõik korvpallist ilma veeta. Et see kontsentreeruma on siis iga variandiga ja kristalne hääl, noh aga see on siis mingi naine, siis on. Arvad, et mehel ei või kristalne hääl olla? Igatahes kristalne hääl siin variandid, et kas on keskelt kahe, L tähega või ühe L tähega uitamas. Kristalne hääl üldse peaks tähendama. Kui sa inglise keelest tulnud, siis on see cristal clear ehk siis tegelikult on ta külal ja aga ta ei ole siis kristalne selles mõttes, et ta heliseb nagu kristall, vaid ta nagu selge hääl, aga eesti keeles võiks olla selle asja nimi, selge hääl. Kui on kristalne hääl, ilmselt siis on väriseva häälega naisterahvas, keda võib-olla raadiost isegi on paha kuulata, sest kõrgeid hääl kõrgeid sagedusi raadiost on halb. Kuulata ehk siis ma saan aru, et sulle juba see lause iseenesest ei meeldi, aga me valime siiski variandi, kus on kontsentreerunud tähega ja kristalne hääl on ühe illiga, nii, nii, Lähme edasi tundub mõttekas, et diktoriks on võetud ankur aktuaalsest kaamerast. No selle lausega ka ju. Mõttekas on, mis nüüd vaja kahe p-ga kirjutada, kui kuskil seda asja järele nii mõttekas siin on ja variandid, et kas võib kirjutada kahe t-ga või ühetega, ütleme, et meie paneme kaheteega, siis on variant, kas aktuaalne kaamera peaks olema jutumärkides või ilma jutumärkideta. Ja millegipärast on kokku lepitud, et telesaated ilmselt siis, kui raadiosaated kirjutatakse jutumärkides Nii on tõesti, kui on pealkiri saatel on pealkiri, siis on jutumärkides järelikult meie valime selle variandi siit. Ja nüüd tuleb minu lemmiklause, seda me ka toimetuses ka lugesime ette ja no see on ikkagi, ütleme nii, et kõige rohkem pead murdmist vajab lause, tahad sa selle ise ette lugeda? No ma ei oskagi öelda siin põhimõtteliselt iga sõna järel tuleks väikene paus teha või aga nüüd on siis niimoodi, et nüüd huuga tehas, vili, nurmel vooga, sirp, lõika alasile, haamer, löö, loeb diktor, vot selline lause. Valge komasid, kuhu tahad, no nii nagu sina lugesid, siis ma ütleksin, et me peaks nagu valima esimese. Selline variant nagu sa lugesid nende pausidega on täiesti olemas siin esimesel variandil, aga siin pigem ongi see, et no enam-vähem iga sõna järel on koma Neid on väga väikeste erinevustega ehk noh, puhas loterii. Ma panen siis sinu. Võtan lihtsalt pähe. Vanemad inimesed kindlasti teavad seda, seal koolis õpetati seda kirjutama ja vist isegi Birmas pidin pähe õppima Nonii. No paneme siis selle ära, nii. Järgmine lause ütleb mu kõrval istuva Liisa kaheksanda B klassi parima kick-poksija kuularites tümpsub mets neidude vahel. Mets neidude vahel on siis laulu pealkiri on kõikides variantides ka jutumärkides. Nii on küll, aga tulevad siin erinevused näiteks kaheksas B kas on punktiga või ilma punktita variant. Kuna tegemist on järg arvuga, siis me ikkagi ütleme, see on punktiga variant, eks ole, kaheksanda töö ehk siis kaheksanda b just nimelt, aga siin on veel variant, et mingil põhjusel pandud koma kuularite ja kick-poksija vahele. Et Liisa klassi parima kick-poksija kuularitest tümbsub, meie ilmselt võtame ilma komata variandi. Võtame ilma komart variandi on kuidagi sujuvam, see. Sujuvam nii mu ees istub Juhan mees, kel kallim igas Läänemeremaades sadamas. Ja variant on siis siin ainult see, et kas läänemeremaade on kokku või lahku. Mina paneks lahkub. Pane lahku, pärast vaatame. Me paneme lahku, proovime. Järgmine. Aitäh. Tean, et keski muu efektselt kirjutatut ei projitseeri, kaunis lause. See i ja joti ühend on nii harv eesti keeles, aga nii ta tuleb kirjutada, ehk siis projitseeri on siis joti ja efektne on kas ühe f-ga või kahe f-ga tegemist võõrsõnaga, aga siiski ma paneksin ühe F'iga. Ma olen sinuga nõus, viimane variant ühe f-ga ja j-i-ga projitseeri. Eelviimane lause võitjatele on prestiižne auhinnad välja pannud haridus ja teadusministeerium. Nii. Siin on variant muidugi prestiiž, et ka see ja kahe s-iga selle me ilmselt jätame välja. Ja siin on teised variandid, siis, et kas haridus ja teadusministeerium on mõlemad suure tähega ja kas mis? Sumbunud, et on esisuurtähega mina paneksin selle esisuurtähega. Ja prestiižsed siis jah see jazz, ühekordset mõlemad ja viimane lause. Mida teha siin lumisel põhjamaal, kus Liivi sõjast ei leia üht ainumast pilti, mida albumisse panna ja aeg-ajalt vaadata? Seal on kaks versiooni ja erinevus on siis kas Liivi sõda on suure või väikese tähega? Jah, ka aeg-ajalt on pandud kas kokku või sidekriipsuga aga mina pean. See Liivi sõda juba annab palju ette, nii, meie saime valmis. Vajutan nii, kohe vaatame. Meil läks kolm vastust valeks. Kuidas me selle nii meil on, vale on kontsentreerunud raadiodiktori kristall selle häälele, aga võimalik on minu meelest me selle vastusevariandi valisimegi. Nii. Võib-olla läks lihtsalt valesti, väga huvitav. Niisiis, loomulikult läks meil valesti nüüd huuga tehas, vili, nurmel vooga, sirp, lõika alasile, haamer, löö. See läks meil samuti valesti, ma räägin, et võimalikult palju tuleb komasid, kolmas on õige versioon ja ane läänemeremaade lahku selleks õigesti. Asi seegi ju. Ja mis neil läks valesti, näed, haridus ja teadusministeeriumi läbiva suurtähega? Pandud see on suur vaidlus alati, kuidas see asi käib. Ma vahel vaatan nende kodulehtede ja seal on ka neil ei tea, kuidas kirjutatud. No olgem ausad, mina kirjutaks läbiva väikese tähega, kui ei ole ametlik tekst. Nonii, on nii, et variante palju, ma loodan väga, et te tegite inimesed meiega kaasa, minge mõelge ise samamoodi. Väga põnev harjutus. No järelikult tulebki iga päev õigekeelsussõnaraamat peab sul kõrval olema ja sa pead kogu aeg endas kahtlema ja mitte siin mingi mängu mängima. Samas väga mänguline vorm oli praegu seda teha ja näed, kui palju mõtteid tuli. Ma arvan, et me lähme kohe, vaatame ÕS-ist erinevaid sõnu siin järele. Ja nagu te näete, siis ka meie eksime. Igatahes 14 märts on see päev, kui see etteütlus aset leiab. Margus Saar on lugenud videopilti teksti, Kaja Kärner loeb vikerraadiot teist teksti ette, nii et proovige ja pange ennast proovile. Suur aitäh, Margus Saar, stuudiosse tulemast.