Eesti poliitikas praegu toimub, minu, mul on siis toimub see, mis oli ka ennustatav, et kui ikkagi niisugune pigem parempopulistlik erakond saab valitsusse, siis tal on teatud poliitika tegemise stiil, teatud väljendamisstiil ja Fartes EKRE juht, Tiim juhte. Mul ei olnud mingisugust kahtlust, et see kõik jätkub samal viisil sest mingisuguseid olulisi sisu, poliitikaid või muutusi tegelikult EKRE tõenäoliselt läbi suruda ei suuda. Kui vaatame koalitsioonilepingut, siis seal on niisugune täiesti tavaline leping. Radikaalselt muuta ei suuda. Mistõttu nad peavad oma valijaskonda tegelikult konsulteerima teisel moel. Ja see retoorika ka ja see, mis on toimunud siin rohkem kui üle poole aasta, see ongi nende valijaskonnale suunatud nende valijaskonna hoidmiseks konsolideerimiseks. Lihtsalt ülejäänud ühiskond peab selle välja kannatama. Mulle tundub, et siin on viimase, umbes poole aasta jooksul olnud tegemist sellise mitme osapoolega pantvangidraamaga. Et see ei ole ainult siis Jüri Ratase küsimus, mis on, mis on üks osa kahtlemata sellest küsimust, et on keeruline ette kujutada mingi teist parlamendivalimistest tulenevat siis koalitsioonikombinatsiooni, kus Jüri Ratas saaks olla peaminister. Aga siin on ka teisi osapooli, et kellel on väga suured panused mängus, apteegireformi hääletus oli üks neist asjadest, mis tundub, et nüüd natukene on hakanud kiiva kiskuma murenema selle algse plaani poole pealt. Pensionireform on teine selline, mida on keeruline ette kujutada, et oleks võimalik läbi viia mõne teistsuguse koalitsiooniga, nii et ka isamaal on omad põhjused seda, seda valitsust koos hoida, et ilma selleta, kui see peaks kuidagimoodi teistmoodi minema, et siis on neil väga keeruline täita mitmeid oma olulisi programmilisi punkte ja jõuda siis noh, nende nende elluviimiseni. Ja tegelikult seesamamoodi on ka EKRE'l see, et kuigi nemad on võib-olla tõepoolest mingis mõttes kõige mugavamalt positsioonis positsioonil selles keerulises valitsuses, aga ka neil on keeruline näha, et nad saaksid olla võimu teostamisel mõne teistsuguse kombinatsiooni, et olukord on lukus. Ja see kestab sisuliselt nüüd järgmiste valimisteni. Ei, seda ma eriti ei usuks, kui me vaatame keskmist Eesti koalitsioonide eluiga, siis ta on kuskil seal 550 päeva, aga see on keskmine. Aga kui me vaatame reaalsust, siis ükski ükski valitsuses samas koosseisus Eestis ei ole valimistest valimisteni kestnud. Ja noh, vaadates selle valitsuse dünaamikat ja sisemist keerukust. Ma usun, et see hambavahed on, ma arvan, et selle valitsuse jaoks kõige kriitilisem hetk, kui me räägime järgmisest aastast saabubki pigem aasta lõpupoole, kui kohalikud valimised hakkavad vaikselt ukse peale koputada, probleem nende kohalike valimistega probleeme on, on mitmeid. Et kesk Keskerakonna jaoks on ikkagi jätkuvalt õhus küsimused, et mis, kuidas võiksid käituda vene valijad ennekõike Tallinnas, osaliselt Ida-Virumaal, kui see koalitsioon jätkub. Ja EKRE on jätkuvalt seal väga domineerival positsioonil. Et kas, kas neil on motivatsiooni tulla välja ja seda koalitsiooni kaitsma, sest kohalikud valimised mingil määral suuremates linnades on ikka usaldushääletus erakondadele ja sellele, mis toimub ka riigi tasandil, mitte ainult nagu kohaliku elu küsimused. See küsimus on Keskerakonna jaoks õhus, et mis saab Tallinnast ja kas nad suudavad oma positsioone hoida, selle koalitsiooniga kollektsiooni püsides ja oma valijat motiveerida. Ja siin on ka veel üks tegelikult miin pandud alla mõlemale koalitsioonipartner nii keskerakonnale kui ka isamaale. See on referendum, mis peaks tulema koos kohalike valimistega. Minu arust on see põhiseaduse muutmise referendum, mis puudutab siis perekonna definitsiooni, et see on abielu mehe ja naise vahel ja täidab tegelikult EKRE selle eetriaja valimisteks peadud suures osas nii, et neist ei tule mitte kohalikud valimised, vaid sellest tuleb EKRE referendum. Ja küsimus on kas, kas kesk- ja, ja Isamaa tahab öelda sellega kõigega kaasa minna. Jah, siin mulle ka tundub, et on suuresti küsimustele Tõnis liitlased, kui edukalt õnnestub ennekõike siis Keskerakonnal isoleerida kohalikud kogu omavalitsuse valimised suurest riigi taseme poliitikast. Savisaar rajal õnnestus üsna hästi ja see on ennekõike suurte linnade küsimus, väitis linnades, nad on, niikuinii kipuvad väiksemates kohalikes omavalitsustes kipuvad nad olema eraldi eraldi maailmad, nüüdse suurem fooni probleem ja asjad, mis on tulnud tegelikult, et üles tõesti viimastel kuudel seoses siis minister Järvikuga seoses tuuleparkide probleemidega ja on on siis noh kuidas ma ütlengi nüüd mitte veel süüdistused, aga vähemalt teemad ja probleemid poliitilise korruptsiooniseaduste ostmise selliste asjade osas, mida Eestis ei ole tükk aega olnud keskvalitsuse tasemel, ma ei mäleta, millal viimati sellised asjad nagu tegelikult päevakorral olid, et see on olnud korruptsioon, ametiseisundi ärakasutamine, kuritarvitamine, pigem kohaliku võimu tasemel probleem pikka aega, aga praegu nad on tulnud keskvalitsuse tasemel ja on tulnud just nimelt siis seoses EKREga EKRE oma valijate hulgas suudab seda üsna hästi ilmselt ka kontrolli all hoida või võidelda selle, selle teemaga ka jääb lahtiseks praegu minu jaoks see küsimus, et kui palju see tekitab sellist fooni ja kahju siis, kui tõepoolest kohaliku omavalitsuse valimised hakkavad lähemale jõudma ja see võib-olla asi, mis võib-olla siis Keskerakonna sees viimasel ajal nüüd küll jah, ei ole nendest leeridest väga palju enam juttu olnud, et seal saavutas valimiste järgselt teatab vaherahu, jagati asjad Europarlamendi ja Tallinna ja Toompea vahel ära. Aga kas see niimoodi jääb, kui valimised lähevad, tulevad, saab minu arust olema ka väga oluline küsimus. Tõnis, kas midagi head ka selles on, et EKRE valitsuses on EKRE toetajatele kindlasti on aga et ühiskonna jaoks tervikuna, et ajakirjanduses on seda nähtud nagu ikkagi rohkem problemaatilisemad. Ma arvan, et me näeme ära tegelikult selle, et mida siis EKRE valitsuses olek endast kujutab, et et kuidas hakkab välja nägema ja praeguse tunnetuse järgi ma armun nüüd mõni mõni aasta, võib-olla ei saa seda 10. Tõenäoliselt üritatakse niisuguseid koalitsioone vältida, kus on EKRE, et see on näha, et see partei tegelikult koalitsioonivalitsustes koos teiste partneritega valitseda ei oska, ta ei pea kinni tegelikult Taylementaarsetes koalitsioonivalitsuses oleku reeglitest. Üks reegel on kas või see, et ikkagi ministrid tegelevad oma valdkonnaga, mitte ei võta endale niisugust asepeaministri rolli kommenteerides kõike ja teistele teistele lihtsalt sisse sõites. Kas seda on ju isegi mitmed osapooled on öelnud, et siin mingi armastus abieluga tegemist ei ole, et, et see on ikkagi väga pragmaatiline kaalutlus selleks, et saaks parimal moel tehtud asjad, mida keegi oluliseks peab ja hoida ära mõnede asjade tegemised, mida keegi peab lubama. Toetus ja reitingud on see keel, mida, mille peale poliitikud hakkavad siis jalgu kõhu alt välja võtma, päriselt midagi tegema. Kui nüüd hinnata seda, et kuidas on liikunud erinevate erakondade toetus, siis mida selle põhjal järeldada Eestis? No kui me vaatame eri eriparteisid, siis Reformierakond käis tipus ära, hakkas langema, see oli selge, et nad nii kõrged toetus nagu meil siin kevadel ja suvel oli hoida, ei suuda toonane kõrge toetus oli, ta oli osaliselt vastureaktsioon ja noh, ka mõnes mõttes niisugune ootused, et võib-olla vaja vallas on, on Reformierakonna juhina toon mingisuguseid uusi tuuli kas või opositsioonis olles loonud. No valijad on igatahes olnud siis mõnevõrra nagu pettunud osad neist vähemalt Reformierakonna valijatest, kes ajutiselt sinna taha tulid EKRE puhul, nüüd viimasel hetkel peale seda Järviku juhtum ja me näeme, kõik uuringufirmad näitavad teatud langust, aga küsimus on, kas, kas see langus ja äkki niiviisi või see jõnksutab taas üles EKRE säilitab oma tavapärase reitingu, mis on seal kuskil 16 17 protsenti. Et kas on lagi, mida konservatiivne Rahvapartei võib Eestisse saabuda? Minu meelest noh, EKRE suur probleem ongi selles, et nad ei saa mitte kuidagi üle 20 protsendi. Ja, ja mulle tundub, et ka täna stiili ja poliitikat jätkates nad ei, ei, ei saagi Donaliselt. Selleks et EKRE saaks hakata Eesti poliitikat määrama ja domineerima, mis on nende ambitsioon, aga selgelt on meil vaja vähemalt üle 30 protsendi piiri saada, siis nad muutuvad asendamatuks koalitsioonide moodustamisele. Mida Keskerakonna toetusest arvata? Keskerakonna toetus ju kukkus ikkagi hästi tugevalt, eriti vene valijaskonnas peale selle koalitsiooni moodustamist ja nüüd vaikselt on hakanud taastama, aga see taastumine on üsna üsna aeglane. No küsimus ongi selles, et kui palju ta suudab taastuda järgmise aasta lõpuks, kui kohalikud valimised hakkavad juba vaikselt lähenema ja poliitikud vaatavad need reitingud väga tähelepanelikult. Mis sotsiaaldemokraatidest saanud on, need põhimõtteliselt on ju seaduspära see, et sa võid minna opositsiooni ja seal toetust kasvatada. Sotsiaaldemokraatidel ei ole see õnnestunud ja samas sa võid minna toetust kulutama, aga siis sul peab see toetus juba enne opositsiooni minekut olema päris suur, et sul oleks midagi nagu ära anda ja jääks veel alles ka, aga, aga sotsid on kuidagi sellises väga tardunud seisundis. Siit me jõuame üldse sellise huvitava teema peale, mida ma olen ka siin viimase poole aasta jooksul päris tähelepanu ja huviga jälginud, on see, et, et kui kui hästi on ikkagi siis valitsusel ja koalitsioonil õnnestunud neutraliseerida opositsioon mingisuguse regulaarsusega umbusaldusavalduste korraldamine, mis läbi kukub, ei ole asi, et, et mis ilmselt tänase opositsioonierakondade toetajad ütleksid, et see kuidagi mõjuga asi või asi, mis kuskile kuskile edasi aitab. Mõnes mõttes on see kõik selgitata sellega sotside näol on lihtsalt tegemist kriisis erakonnana, kes, kes nii-öelda vaatame endasse ja, ja üritab uusi sihte seada ja, ja seetõttu nad ei olegi väga niisugused aktiivsed hetkel pressiga on teine asi, et Reformierakond mulle tundub veel ikka õpib opositsioonis olevat. Nii et box mõnes mõttes opositsiooni külmatud erakonda, täna on seal opositsioonis ja on näha, et nad ei, tegelikult ei, ei saa väga hästi kohanetud ja hakkama selle rolliga. Suur tänu poliitikateadlane Tõnis Saarts ja mõttekoja Praxis juht Tarmo Jüristo selle poliitika aasta kokkuvõte ja teatud mõttes ka järgmise poliitika-aasta ettevaate eest.