Mul on hea meel, et siin pühadevahelisel ajal on saanud stuudiost läbi astuda Sirje Potissepp, Toidu Liidust. Tervist. Tere. Tere. Ja head aastavahetusele vastu minekut. Ja aitäh nii nii teilegi ja kõigile kuulajatele ka toiduliidu poolt, et et ma, ma kasutan kohe juhust ja ütlen ka suur aitäh kõikidele Eesti tarbijatele, et kes on ikkagi eestimaiseid tooteid ostnud ja jätkuvalt eelistavad. Kui kuigi me saime just mõni mõni päev tagasi alles uue uuringu andmed teada, mis näitab pigem nagu seda, et põhitoiduainete sortiment, siis Eesti toiduainete osakaal kahjuks langeb. Nii et see on meie jaoks nagu väga murettekitav tendents, aga aga kes siis Eesti toitu peaks sööma kui mitte-eestlased ise, nii et selles mõttes alati, võib-olla tasub ikkagi mõelda selle peale, kui oste tehakse, et kui ühes käes on Eesti toode ja eestlaste tehtud toiduaine ja teises on importtoode, mida ka meil hulgaliselt siiski sisse sisse tuuakse et siis me eelistaksime ikka oma, et siis jääb rohkem raha, jääb Eestisse rohkem töökohti jääb Eestisse ja, ja meil kõigil on, on pisutki toredam elu. Kui me vaatamegi tagasi aastal 2019, siis mis on need võib-olla olulisemad märksõnad mida nimetada, et nii üldplaanis nälga jäänud või ei ole, et loomulikult on peresid, kes võib olla on raskemini toime tulevad ja, ja kus on olnud võib-olla ka puudust. Aga nii üldpildis tegelikult ju. Me oleme toidetud. Ja seda, seda kindlasti, et me oleme toidetud ja, ja niisugust kaubavalikut ja niisugust sortimendi laius, kui praegu ikkagi poodides on, on ilmselt ka läbi ajaloo väga vähe ju olnud, et pigem on selles võtmes kindlasti aasta olnud ka toidutööstustele positiivne. Et küll on pidanud siin hakkama saama kõikide eelnevate aastate nii-öelda poliitiliste maksuotsustega, et pole vist ühtegi maks olnud tõepoolest, mis toidutööstusest joogitööstusest oleks mööda läinud ja ja siinkohal ma tahan kohe positiivsena ära tuua pigem nagu selle, et praegune valitsus on, siis tegi otsuse, et alates esimesest juulist püütakse vähemasti ohjeldamatut piirikaubandust eriti Läti piiriga võrreldes ja tegelikult ka põhjapiiril natukenegi ohjeldada ja tõi alla alkoholiaktsiisi. Et isenesest võib jällegi tekkida see küsimus, et noh, et mis sellest siis nüüd nii väga positiivset on. Aga vähemasti olukord, kus kus tõepoolest me anname maksuraha oma naaberriik teedele ja, ja kahjud jäävad Eesti kanda, ei ole sugugi normaalne, nii et selles osas küll võib öelda, et see oli meie jaoks positiivne meie sektori jaoks positiivne ja sellise märgilise tähtsusega asi, et ma ei saa lihtsalt seda jätta kindlasti mitte ütlema. Aga mis ülemus puutub, siis tõepoolest me teame, et et Kaja toidutööstust ja joogitööstust on päris palju päästnud sõna otseses mõttes see, et inimeste sissetulekud on tõusnud, palgad on tõusnud, seda me tunnetame ka oma sektoris. Ta on tohutu palgasurve ja tegelikult tööjõupuudus. Et meil ei, ega meie sektoris ei jätku, kui lihttöötajaid ei jätku spetsialiste oskustöölisi. Ja kui noorem põlvkond ja räägib ja tahab rääkida ikka paindlikust tööajast ja kõik, me korrutame järgi seda, et ja paindlik tööaeg siis siis ettevõtetes, kus liin läheb käima või, või kõikide töö läheb käima ühel ajal ja, ja see on hommikul vara ja toidutööstus sageli töötab kahes vahetuses, ennem jõule ennem jaani isegi kolmes vahetuses. Et siis muidugi on see väga muret tekitav, kui sul ühel hommikul lihtsalt keegi, kes on, kes on tegelikult on kõik inimesed on hästi tähtsad. Et kui sul keegi ilmu tööle ja kui ja, ja kui polegi nagu õieti kedagi võtta enam, et tööjõupuudus on ju mitte ainult meie sektori teema ja sellest hästi palju räägitakse, et ka meie sektor tegelikult püüab ära ära kasutada toda ja noh, mitte halvas mõttes ära kasutada, vaid pigem pakkuda võimalusi ka nendele inimestele. Võib-olla kes, kes ei suuda terve päev kusagil tööl olla täistööajaga, et ikkagi püütakse proovida kõik võimalik kui variante, et leida siis endale endale tööjõudu ja, ja mis võib-olla kõige murettekitava on ikkagi ka see, et kogu see poliitiline elu, mis meie ümber käib et ega see ei jäta puudutamata ka toidu joogitööstuse ja, ja noh, pigem on ettevõtted nagu sellised investeerimise osas kaasu tõsised, ettevaatlikud, sellepärast ei, ei teata, mis otsused tulevad homme, millised otsused keeratakse veel nii-öelda vana vana etteütlemisega teistsuguseks, et selliste ettemääramatust on hästi palju ja kahjuks näen ka oma sektoris investeeringute koha pealt, mis ei ole tõusnud, vaid on pigem langenud, et see ei ole hea, hea märk. Ja, ja kindlasti, mida välja tuua, on kõikvõimalikud seadusandlikud muudatused, mis puudutavad joogitööstust ja toidutööstust väga-väga suurel määral ja tegelikult puudutavad ka kõiki inimesi edaspidi ehk et, et mina kahjuks olen väga paljudes töörühmades ja ma näen seal nagu sellist Eesti elukallidus, kui hästi palju, kõik, mis puudutab jäätmeseadust, kõik, mis puudutab edaspidi prügivedu meie sektoris hakkas kehtima veel kontrolli määrus, kus on siis veterinaar ja muidu järelvalvetunnitasud on tõusnud, et jälle sellised tendentsid, kus me, kus meie kulud muudkui tõusevad, samas on hästi palju sellel aastal hakatud rääkima toiduohutusest, see on täiesti eraldi teema, et kui mis algas juba siis suvel tegelikult riigikontrolli auditiga, mis tõi välja pigem suunaga põllumajandusega poolel, ehk et esmatootjate poolele, et kontroll võib-olla tehakse liiga vähe. Meie oleme sellest aastaid rääkinud, et tegelikult toiduohutus on väga, väga oluline ja, ja see ahel on siis tegelikult ju põllult nii-öelda ehk et põllult siis tarbijani. Ja kui me vaatame nüüd tagasi selles võtmes, et esmatootjatele ehk et põllumajandustoodangule rohkem kontroll ja seda me toetame. Me oleme korduvalt teinud endisele ministrile ja kindlasti teeme ka uuele maaeluministrile, kellele ma soovin ka jõudu. Väga kiired vahetused jällegi ja, ja noh, ka see ei ole tegelikult sellise stabiilsuse märgina ju väga hea, aga küllap me seda ka teeme, et kõik peaksid ka toiduohutuse eest ja järelevalve eest võrdselt maksma. Praegu on põhimõtteliselt nii, et, et siis põllumajandustootjate nemad nende järelevalve eest makstakse nii-öelda siis riigieelarvest rahadega ja toidu töötlejad kõik, kes, kes teevad toorainest toitu, et nemad siis maksavad veel lisaks enda järelvalve eest, et see ei ole selline võrdne ja aus koht olemine ja tegelikult see annaks meile veterinaar ja toiduametile rohkem eelarvesse raha ja me saaksime tõepoolest teha rohkem kontrolle, sest ma kuidagi tunnetan, et peale seda kala ja listeeria hüsteeriat ühtepidi ma julgen isegi nii-öelda on kindlasti ka sellised oo ootused nagu tarbijate poolt üleval ja, ja meie toetame seda kahel käel, et mida rohkem kontrolle, seda kindlamalt. Me võime ennast tunda, sest valdkonnad on sellised, kus ka mitte ainult väikeses Eestis võib puhkeda mõni ootamatu skandaal, nagu nagu praegu oli tegelikult kalapoolega just näha vaid, vaid üle maailma ja Euroopa liidus on, on neid väga palju. Ma ütleksin, et meie oma väikese riigi kohta, et me oleme isegi väga heal positsioonil, aga, aga rohkem kontroll on alati hea. No just nimelt, et see toiduohutus on nagu kuidagi selle 2019. aasta märksõnaks olnud kas ta siis kalatöötlemise koha pealt, aga, aga üldse uudistes ka väga palju sellest räägitud. Et see on väga tõsine lööki, valus löök ikkagi ühele ühele ettevõttele ja ilmselt kogu kalanduse valdkonnale kalanduse sektorile ka. Sest et tarbija kardab ja julge osta, sest keegi ei taha oma tervise ja oma lähedaste tervisega riskida. Jah, nii see on, et inimesed on tõepoolest muutunud kartlikuks ja seda on näha tegelikult ka punase kallamüükidest ja üldse toore kalamüükidest, et pigem mina julgustan küll kõiki täiesti tavalisi inimesi, ehk et kui inimene ei kuulu riskirühma see tähendab siis, et, et ta ei ole rase, ta ei ole eakas. Tal on nii moon, süsteem on suhteliselt tugev ja korras, kui ta ei tea seda, ütleme, et kui ta teab seda, et tal on ka immuunsüsteemiga probleeme, et siis tegelikult ei pea kartma ja, ja see on täiesti normaalne olukord, et inimene, kes poest ostab tooteid, kus tegelikult kust iganes peaks olema toiduohutus tagatud ja ta ei peaks selle peale üldse mõtlema, et me saame selles suunas ka päris palju ära teha, et alustame juba sellest, et kus me oma tooteid ostame, kellelt me ostame, milline näeb see ostukoht välja, milline näeb see müüja välja, et kas ta on, kuidas ma ütlen, kas ta on nii-öelda puhas või see ostukoht ja see müüja juba kuidagi on natukene võib-olla räpasevõitu. Et noh, on on teatud kohti, kus, kus mina ei armasta käia, et selles osas ma olen, ma olen suhteliselt võib-olla ka kõrgete nõuetega, aga tõepoolest vaadake, kuidas teil raha antakse, kas sellesama käega, isegi kui see on kummikindas käsi, kas sellele sama käega võetakse värsket liha, võetakse värsket kala ja võetakse ka samal ajal raha ei vahetata, et kõiki selliseid nüansse tasub tegelikult vaadata. Ja mida ise me saame ära teha, on, on kindlasti see, et teatud toiduohutuse, selliseid kuldreegleid, enne kui hakkad süüa tegema, pese kõigepealt enda käsi, on teatud puu- ja juurvilju, kui jõuate koju missal koortega õunad, mandariinid, apelsinid, neid isegi soovitatakse kohe pesta. Et enne, kui te panete külmkappi, kui te panete külmkappi või siis külmkapid on tehtud sellel juba praegusel ajal nii heaks etteütlemise spiikriks, et et vaadake neid kirju ja vaadake neid pilte, kuhu mingid tooted käivad, et seal ei ole tegelikult niisama need asjad peale pandud, et igal tootel värsked pool värsketel poolfabrikaatidest tõepoolest puu- ja köögiviljadel on oma koht ka külmutuskapis. Vaadake külmutuskapi temperatuuril kaks kuni neli öeldakse, et on ideaalne, enamusel on kuus kuni kaheksa, ka selle peaks järgi vaatama ja, ja kõik selline elementaarne puhtuse hoidmine kodus tõepoolest kas lõikelaud, et sai, lõika sama lõikelauaga värsket kala, värsket liha ma ei tea pagaritooteid ja kui sul tõesti teist lõikelauda ei ole, siis tingimata Ta tuleb vahepeal seda puhastada ja, ja siis oled sa kindel, et, et sa enda juurest midagi nakkust kaasa ei saa. Aga mis puudutab punasesse kalasse, siis mina tõepoolest julgustan praegu küll punast kala ostma, sest punane kala ütlema. Ta odav, et ma arvan, et nii odav ei ole see võib-olla enam tükk aega ja tegelikult on ta väga-väga maitsev ja, ja, ja ka täiesti ohutu, nii et ja tõepoolest, kes kardab, et ärge kartke, siis lihtsalt pange näiteks ahju, kõige lihtsam on ju fooliumiga, maid, tilli, mida iganes peale saab ka praadida, et et ärge selle pärast jätke kala kui tervislikku toodet ostmata ja ennem jõule Estantsin ühe intervjuu, kus ka ütlesin, et meil on, sellel aastal olid nii pikad jõulupühad, isegi tunned, et ja on olnud priot küll, et kindlasti siia ka mitmekesiselt, et ega siis traditsioonilised tooted ei ole ju eestlaste jõululaualt mitte kuhugile kadunud, see on kindla peale seal ja hapukapsas, kartul küll, aga kui on pikemad pühad, siis kindlasti varieerida seal kanalihaga kalaga, et pered on kodus ja koos süüa teha, ma arvan, et see on üks vahva aeg, aga tõepoolest, et et eelkõige mõõdukus ja mitmekesisus ka ka pühade ajal Kuidas on tootearendusega, et kas tootjatel on veel jaksu ja tahtmist välja mõelda uusi tooteid, kuigi loomulikult on hea, kui on need vanad ja traditsioonilised asjad olemas, aga aga uusi maitseid tahaks kogeda. Ja vastab tõele, tõepoolest, nii see on, et tootearendustoidutööstuses ei ei saa kunagi seisma jääda, sest vastasel korral meie ettevõtet hääbuksid üsna kähku ja millega see seotud on, ongi seotud ikkagi sellega, nagu, nagu te kenasti ka enne sissejuhatuses ütlesite, et meil on teatud traditsioonilised tooted, eestlasi peetakse suht suhteliselt konservatiivset, eks tarbijateks, ehk et meil ongi nagu mingid sellised tooted, mida, mida me kogu aeg tahame. Ja, ja samas me tahame ka järjest uusi maitseid ja millega see seotud on hästi vastuvõtlik ja kõigile uutele on ja seda näitavad ka uuringud, et pigem see teebki meile ka natukene jällegi muret, et Eesti toitu ju noored inimesed eelistavad vähem. Miks? Sellepärast et noored on, on hästi avatud uutele et pigem vanemad inimesed võib-olla ei taha katsetada ja nooremad käivad ka mööda maailma rohkem ringi kogevad uusi maitseid, tahavad neid, et neid ka siin. Ja kui nad ise ei tee, siis sa pead tulema oma tootearendusega järgi, et kogu aeg tarbijaid ka teatud mõttes üllatada ka neid tarbijaid, kes siis ootavad selliseid uusi nõudeid. Et kui me vaatame jõulutoodetestki, siis te küsite, et kas on veel tahtmist, kindlasti on tahtmist, ettevõtetele kindlasti on, on vajadus ja kindlasti saadakse sellega ka üsna hästi hakkama, et hea näide, mis läheb jõuluga kokku, muuseas on üks vahva toode, mida suvel ostavad mõned inimesed näiteks näiteks vahel ka meie pere, ehk ehk siis verikäkid, verivorstid, et verivorstimüük hakkab peale põhimõtteliselt siis kui nii, kui tuleb esimene lumi, nii verivorstimüük tõuseb siis kordades-kordades-kordades sellel aastal on olnud täiesti eriline jõul, et verivorstimüük algas peal pigem jõulutundega, aga mitte lumega. No täna on juba natukene akna taga lund, et loodame, et, et läheb verivorstimüük jällegi paremaks ja, ja võib-olla aasta lõpuks siis rohkem. Aga, ja siin on näha hästi palju selliseid väga erinevaid maitseid. Ja igal aastal üllatatakse millegiga juu teine toode, mis on jõulukasti seotud jällegi, aga, aga võib-olla natukene vähem kui verivorstid on meie hapukapsad. Et hapukapsad ju ka kõikvõimalikke versioone, mida, mida välja nuputatakse, kuidas siis seda hapukat maitset tasakaalustada, pisut magusam, aga andadel selliseid huvitavamaid maitsenüansse, et nende toodete valik on poodides tõepoolest hästi lai ja igal aastal tulevad, et tulevad ka mõned uued peale, aga tõsi on ka see, et ma vaatan ka, et vanad traditsioonilised maitsed on ka jäänud, samas ja hapukapsa puhul võib-olla nende vanade traditsiooniliste ka pigem püütakse nagu teha ka sellist pakendi või, või siis sildi uuendusi, et natukenegi tähele panna järjest tõmmanud vaata, sest kui sa jääd ikkagi tootearenduses maha, siis lihtsalt meil on ka ju väga suur osakaal ikkagi import toodetele. Sust lihtsalt sõidetakse sõna otseses mõttes üle, et seda meie, meie toidutootjad kindlasti ei saa endale lubada. Nii et tootearenduse trendidest võib, võib öelda, et kindlasti on sellised, et selline samase tervislikkuse suund on hästi tugev suhkru vähendamisest, soola vähendamisest. Nendest on juba hästi palju räägitud siis maailma köökide maitsetest. Kindlasti on meie tootearenduses ja meie toodete puhul hästi palju hakatud välja tooma ka ka valgusisaldust, ehk et proteiini mis on nii-nii loomsetest kui taimsetest toodetes tegelikult ja, ja taimsed tooted hakkavad järjest rohkem oma populaarsust, et mitte küll nii palju, võib-olla meedias sellest mulje jääb või, või internetis sellest mulje jääb, aga, aga vaikselt igal juhul tulevad ja, ja ma usun, et teatud mõttes kõik tootjad juba juba selliste taimsete loomsete vahekordade peale mõtlevad ja juba valmistavad ette kindlasti ka järgmiseks aastaks, nii et suuremad ettevõtted praegu juba teevad ettevalmistusi järgmiseks jõulud. Proovisin ise ka sel aastal siis uusi verivorste rukkileivaga oli, ma ei mäleta täpselt, mis tootja see oli, aga ma pean ütlema, et verivorst, verivorst. Ja teatud maitsenüansid on kindlasti teistsugused, et mida, mida mina teen ja soovid? Ta on tõepoolest, et, et võtke erinevaid, siis saate hästi nendest maitsetest tegelikult erinevad maitsed on aga just see, kui sa paned nagu erinevad, et et meil oli lihtsalt ka selline suur jõulu jõulukõik, pered olid koos ema juures, mul on emal nimelt jõululaps ja siis on hea proovida võtamegi erinevaid ja siis jällegi, et väiksed kokku ja suured kokku, et eraldi, et ärge pange koed, nad küpsevad ju erinevatel aegadel, et siis on, on ka selline huvitav, et alati me leiame midagi, aga tõsi on ka see, et vahel lähevad karbid sassi, pärast ei teadki, kus miski oli, aga, aga see kesköö oli väga hea. Ja nii et võrrelda tasub igal juhul. Ja kindlasti tasub igal juhul võrrelda. Aastavahetusele mõeldes veel, et ma tea soomusega kala, nüüd võiks olla laua peale, et selle kala juurde jõuame jälle tagasi. Ja kala kindlasti võiksid eestlased rohkem süüa, seda, seda me teame, et kala süüakse liiga vähe ja mis on võib-olla hea uudis jällegi, mis tuli teise halva uudise juurde, et noh vooli kohta ma kindlasti ma olen, kuna tegemist on nii pikaajalise tootjaga, siis ma ma siiralt loodan, et asjad saadakse ettevõttes nii korda, et me, me saame õige õige pea ja, ja lähitulevikus vooli tooteid jälle maitsta. Aga hea uudis on veel see, et ja oma forelli on meil nüüd saada. Ehk et peaks siis olema kaetud peaaegu eestlaste vajadus. Et vaadake, poodides, ma jään täna vastuse võlgu, kus konkreetselt ketis nad on aga juba oma nii-öelda meres kasvatatud forell, mis tuleb siis Saaremaalt, et seda võiks, võiks täitsa vaadata ja kindlasti eelistada, et see on minu meelest selline poisike, Tim jällegi, et me toome hästi palju punast kala muidu sisse, noh, meil ei ole nii palju punast kala, kui, kui eestlased eelistavad punast kala üle kõige, et siis siis on see hea uudis ja, ja kindlasti mis võiks jällegi ka vana aasta laua peal olla, et me ju teame, et jõulud ja vana-aasta öö ja kõik need ööd pidid ikka eestlaste toidulaual olema ju praktilised toite, et kogu aeg saadaval, et siin ju vana vanadest aegadest. Me võime hästi palju rääkida kõikvõimalikest variantidest, et kus räägiti jõululeivast jõuluõllest. Et ega need traditsioonid jah, ei ole kuskile kadunud. Karta on, et eestlased suhteliselt palju jällegi katavad lauaga traditsiooniliste toodetega vana-aasta õhtul ja ma arvan, et see, see ongi tore, et siis muul ajal võib-olla süüa midagi kergemat ja eks need trendid tulevad, et ega me selle vastu või ei saa kuidagi tootearenduse juures muidugi, ja mis tootearendus suunab, on kindlasti ka see et tootearendus on kiirem kui varem ja pigem, nagu prognoositakse toidutootjatele sellist hästi kiired tootearenduse jätkumist ja see läheb aina kiiremaks, sellepärast et tarbimisharjumused meeldib meile või mitte, aga need muud 1000 kiiremini ja need muutuvad hoopiski suundadest suundades, võib-olla, mida meil traditsiooniliselt nii väga austatud ei ole. Tervislikust me juba siin natuke mainisime, sellist taimse pooleli. Just ehk et veganlus tuleb peale igas suunas ja tõepoolest võib öelda, et Eestis ei ole see veel nii populaarne, aga täiesti on, on tajutav selline suundumus, et seda peavad lihtsalt kõik ettevõtted oma tootearenduses arvestama. Ja, ja veel kord, et siin muutub ka väga oluliseks teadusteadlastega koostöö, võib-olla mida meil toidusektoris tehakse, ma arvani ikkagi tehakse, aga tehakse võib-olla ka liiga vähe veel. Et selles osas ma leian ja näen ka seda tendentsi, et üldiselt selliste maitsekoosluste ja sellist üldse koostist, toiduainete koostist, mis on siis organismile tõepoolest kasulikud ja tervislikud. Et siin on veel liikumisruumi, teadlastega koostööle ka, aga samas tuleb uus Euroopa Liidu eelarveaasta, ka seal on olnud selliseid toetusi ettevõtetele ja põllumajandusele on eraldi toetused veel nagunii. Et ma loodan, et sealt tuleb ka natukene leevendust meie sektorile ja muidugi, mida ma ei saa jätta ütlemata, et ikkagi aasta lõpuks sooviks poliitikutele jätkuvalt selliseid arukaid otsuseid. Et see maksupakett, mis nüüd on, meile on ka peale tulnud, et uuest aastast taas tõuseb jälle gaasiaktsiis tõuseb mitte ainult ju ettevõtetele, vaid kõikidele inimestele, kes on kes kasutavad gaasikütet ja see on täiesti juba tuntav, kui igal aastal tõuseb 25 protsenti mingi kütuseliigiaktsiis, siis annab, annab vägagi palju tunda. Eks need mured meile jäävad, eks me proovime siin ka häält tõsta ja tarbijate eest seista, et mitte niivõrd iseenda eest, kuivõrd just nimelt tarbijate eest, sellepärast et toidutööstus, joogitööstus on hästi palju inimestega ja inimeste sissetulekutega seotud. Loodame, et majanduskasv, kas nüüd jätkub samas vaimus või vähemasti ei tule suurt langust, aga langust tuleb ju kunagi nagunii. Et toit, jook on, on hästi inimeste sissetulekutega inimeste valikute ja võimalustega seotud, nii et et veel kord suur, suur aitäh eestlastele ja Eestimaa inimestele Eesti toitu ostmast ja ja uuel aastal ikka uute maitsetega uute toodetega. Aitäh tulemast stuudiosse. Toiduliidu juhataja Sirje Potissepp, head vana aasta lõppu ja head uut aastat, mis on tulekul? Just ilusat vana aasta lõppu ja ja head maitsete aastat.